Maksuõigus › Maksuotsused

3-16-1710 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Haldusteenused OÜ esitas MTA 30.05.2016 maksuotsusele nr 12.2-3/032367-16 vaide.

2(12)

3-16-1710 saagi kinnitada maksupettuse toimepanemist, kuid sellist kahtlust õigustab asjaolude kogum tervikuna. Maksuhaldur on põhjendanud, miks üksnes formaalsete dokumentide (arved) olemasolu ja tehingupoolte esindajate suulised seletused ei saa olla tehingute toimumise ümberlükkamatuks kinnituseks, kui muud tõendid selliste tehingute toimumise võimalikkust ei kinnita. Maksuhaldur on välja toonud vastuolud väidetavate tehingupoolte esindajate suuliste seletuste vahel, samuti nende poolt väidetu vastuolu muude asjas kogutud tõenditega. Maksuhaldur on välja selgitanud väidetavate tehingupartnerite tausta, küsinud/saanud korraldustega teavet ja dokumente maksukohustuslaselt endalt, samuti asjassepuutuvatelt kolmandatelt isikutelt. Seega ei ole maksuhaldur andnud hinnangut vaide esitaja õigusvastasele käitumisele üksnes läbi viimase lepingupartnerite majandustegevuse ja maksualase käitumise. Maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, mistõttu läks tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1). Vaideorgan nõustus vaide esitajaga, et maksuotsuse põhjendavas osas sisalduvate põhjenduste kohaselt pidi vaide esitaja 20% määraga maksustatav käive maksustamisperioodil veebruar 2015 vähenema 78 190,99 eurot ja käibemaks kokku summas 15 638,20 eurot. Samuti pidi maksuotsuse põhjendavas osas sisalduvate põhjenduste kohaselt vaide esitaja 20% määraga maksustatav käive maksustamisperioodil märts 2015 vähenema 79 897,03 eurot ja käibemaks kokku summas 15 979, 43 eurot. Vastuolu maksuotsuse resolutsiooni, maksuotsuse lisa 1 ning sisulises osas tooduga on tingitud arvutuslikust eksimusest. Arvutusviga on tekkinud inimlikust eksimusest, mida on võimalik vaideotsusega parandada. Vaideotsusega ei muudeta maksuhalduri algset seisukohta ja põhjendusi. Eeltoodust tulenevalt muutis vaideorgan maksuotsuse lk 10 osas, mis puudutab perioodi veebruar 2015 ja märts 2015 KMD real 1 deklareeritud käibe ja sellelt käibelt arvestatud KMD real 4 deklareeritud käibemaksu vähendamist, maksuotsuse p-i 4 ning resolutsiooni p-i 2. Selguse huvides asendas vaideorgan ka maksuotsuse lisa 1.

3-16-1710 teadmatus sellest, kes osutas transporditeenust, kust seade peale laaditi ja kes transpordi eest tasus. Kaebaja soetas märtsis 2015 Varton Ehitus OÜ-lt armatuurrauda ja lehtmetalli ning on esitanud maksuhaldurile tehingu toimumist kinnitavad arved ja arvete tasumist tõendavad dokumendid, samuti on tehingu toimumist kinnitanud kaebaja juhatuse liige. Maksuhalduri seisukoht tehingu mittetoimumise kohta on ekslik ning tugineb oletustel. Varton Ehitus OÜ pahausksest käitumisest seoses tehingute kajastamata jätmisega oma KMD-del ei saa teha järeldust, et tehinguid ei toimunud. Samuti on alusetu põhjendada tehingute mittetoimumist asjaoluga, et kaks arvet on vormistuslikult erinevad teistest arvetest või millise kasumimarginaaliga kaupa müüdi. Kaebaja esitas maksuhaldurile kõigi Varton Ehitus OÜ-lt soetatud kaupade edasimüüki tõendavad dokumendi, välja arvatud 8,09 tonni o/12 armatuuri edasimüügi kohta, mille puhul ei ole kaebaja suutnud selgeks teha, kellele nimetatud armatuur võõrandati. Äärmisel juhul saaks ettevõtlusega mitteseotud kuluna maksustada 8,09 tonni terase soetamise kaebaja poolt, kuid maksuhaldur seda teinud ei ole. Kuna kaebaja tegutseb Haldusteenused OÜ-s üksi, ei saa välistada eksimuste tekkimist. Põhjendamatu on väita, et Varton Ehitus OÜ oli tegelikku majandustegevust mitteomav äriühing. MT väidet, et ta ei tea midagi Varton Ehitus OÜ tegemistest ega ole ühtegi dokumenti allkirjastanud, on kaebajal võimatu kommenteerida, nagu ka väidet, et väidetavalt on MT allkirja sarnane allkiri koostatud IR poolt. Kuivõrd kaebaja ei olnud kuidagi seotud kauba transpordiga, puuduvad tal võimalused selle tõendamiseks. Kaebaja soetas veebruaris ja märtsis 2015 kokku kahel korral armatuuri Kompanija Avotini SIA-lt ning on esitanud maksuhaldurile tehingu toimumist kinnitavad arved ja arvete tasumist tõendavad dokumendid. Samuti on maksuhaldur saanud Läti maksuhaldurilt kauba transporti kinnitavad CMR-id. Mõlemad tehingupooled kinnitavad tehingute toimumist. Tehingute mittetoimumist ei tõenda see, kui detailselt on äriühingu juhatuse liige kursis rahvusvahelisele kaubaveole kehtestatud nõuetega ega asjaolu, et kaebaja ei esitanud kohe kontrolli alguses maksuhaldurile 30.04.2015 arvet nr SV-150430. Kuna kaebaja kauba transpordiga ei tegelenud, puudus tal vajadus olla kursis rahvusvahelisele kaubaveole kehtivate nõuete ja tingimustega ning vajadus CMR-de järele. Asjaolu, et kauba vastu võtnud JH ei mäletanud esialgu enam kui pool aastat tagasi toimunud kauba vastuvõtmist ning hiljem see meenus, ei anna alust väita, et JH on andnud vastuolulisi selgitusi. Kaup laaditi Tartus, aadressil Ringtee 43 tee ääres asuvale asfaltkattega platsile, kust teine auto selle edasi toimetas. Seega ei tõenda asjaolu, et Ringtee 43 omanik Kaskool OÜ või Janere OÜ ei kinnita metalli toomist aadressile Ringtee 43, et kaupa ei ole sinna viidud. Kompanija Avotini SIA poolt esitatud info 2014. a toimunud kauba müügi kohta, mida tegelikult ei toimunud, ei saa kinnitada seda, et 2015. a veebruaris ja märtsis tehinguid ei toimunud. Samuti ei saa tehingute usaldusväärsust kahtluse alla seada põhjusel, et mingid Kompanija Avotini SIA kliendid võivad olla pahausksed. Kaebaja soetas veebruaris 2015 metalli LG Metall SIA-lt ning võõrandas omakorda LG Metall SIA-le metalli aprillis 2015. Tehingute kajastamisel raamatupidamises ja deklareerimisel esines teatavaid puudusi, kuid see ei väära asjaolu, et tehingud on tegelikkuses toimunud. Kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid ja selgitusi, mis tehingu toimumist kinnitavad. Kaebaja juhatuse liige ei teavitanud maksuhaldurit, et ta on LG Metall SIA juhatuse liige, sest olukorras, kus on toimunud tehingud äriühingute vahel, keda esindab üks ja sama isik, seab maksuhaldur ilma igasuguse aluseta tehingud kahtluse alla. Kaebajal on keeruline kommenteerida arvetel kajastatud vigu sõidukite registrinumbrites ja vedu teostanud äriühingute nimede kirjapildis, kuna LG Metall SIA täitis arved kauba transporti korraldanud isikutelt saadud info alusel. Kui transporditeenust osutanud äriühingud on manipuleerinud registrinumbritega, kasutanud võltsitud numbreid vms, siis on nii kaebajal kui LG Metall SIAl seda võimatu kontrollida. Kauba müüki väikese marginaali või kasumiga ei saa käsitleda 4(12)

3-16-1710 tõendina, mis kinnitaksid tehingute mittetoimumist. LG Metall SIA omab Lätis registreeringut käibemaksukohustuslaste registris ning selle järgi, millise välimusega hoones asub LG Metall SIA juriidiline aadress, ei saa hinnata äriühingu tegevust. Kuna maksuhalduri seisukoht metalli ostutehingute mittetoimumise kohta on ümber lükatud, on alusetu ka maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei saanud metalli Sartec OÜ-le, Kontek INT AS-le ja Rakkenus Grupp OÜ-le müüa. Mis puudutab laenutehinguid Ehitusfirma Skim OÜga, siis on maksuhaldurile esitatud kõik tehingu toimumist puudutavad dokumendid. Põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ja Ehitusfirma Skim OÜ vahel sõlmitud lepingud on liiga üldsõnalised. Lepingud on korrektselt täidetud ja probleeme ei olnud. Kuivõrd vastustaja muutis vaideotsusega märkimisväärselt maksuotsust, jättes samas selgitamata tehtud muudatuste täpsed põhjused, on vaideotsus iseseisvalt õigusvastane. Isegi, kui maksuhalduril oli õigus vaideotsusega maksuotsust sellisel kujul muuta, muudeti vaideotsusega maksuotsus raskesti jälgitavaks ja ebaselgeks.

Maksu- ja Tolliamet palus 05.10.2016 kirjalikus vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

Juhuslikuks ei saa pidada, et järgmised asjaolud: kallihinnalise metallipainutaja soetamine OÜ Dedede poolt ei olnud tuvastatav; seadme müüki kaebajale ei ole müüja deklareerinud; metallipainutaja asumist aadressil Turu 39, Tartu ei olnud võimalik kindlaks teha; kaebaja juhatuse liikme vähesed teadmised metallipainutaja omadustest; kasutusjuhendi ja lisaseadmete ning tarkvara kohta informatsiooni puudumine; seadme transpordi tõendamatus; soetamishinna mittevastavus turuhinnale; ebausaldusväärse tasaarvelduskokkuleppe ja laenulepingu esitamine; müügiarve ja tasaarvelduskokkuleppe kuupäeva ühtimine eelneva päevaga enne OÜ Dedede kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist ‒ on esinenud kõik üheaegselt. Kuigi eraldivõetuna ükski nimetatud asjaolu ei tõenda tehingu mittetoimumist, ei ole metallipainutaja tegeliku soetamise korral usutav kõigi loetletud asjaolude koos esinemine. Juhuslikuks ei saa pidada, et üheaegselt esinesid kõik maksuotsuse p-des 2.2.2.1 ja 2.2.2.2 loetletud asjaolud: Varton Ehitus ei ole tegutsev äriühing; Varton Ehitus OÜ-l puudus kaup; kauba müüki kaebajale ei deklareerita; kaebaja ei ole MTA-le esitanud kõiki väidetavalt soetatud kaupade edasimüüki tõendavaid dokumente; Varton Ehitus OÜ arved on vormistatud erineval kujul ja need on MT viseerinud enne juhatuse liikmeks saamist; kaupade edasimüügilt ei ole kaebaja saanud märkimisväärset kasumit; arved MT nimel on allkirjastanud IR; kaebaja juhatuse liige ei kontrollinud arved väljastanud isiku esindusõigust; soetatud kaupade transport on tõendamata; kaebaja juhatuse liige esitas maksumenetluses tegelikult saamata kaupade soetamise kohta arved; kaebaja juhatuse liige esitas valeandmeid kaupade vastuvõtmise kohta; kaebaja juhatuse liige ei ole Varton Ehitus OÜ juhatuse liikme MT-ga kunagi kohtunud. Eeltoodu tõttu ei lükka kaebuse väited ümber järeldust, et OÜ Varten Ehitus arved on kaebaja raamatupidamises kajastatud üksnes seetõttu, et jätta mulje võltsarvete alusel edasimüüdud kaupade soetamise kohta ning vähendada võltsarvete alusel kaebaja käibemaksukohustust. Seoses tehingutega Kompanija Avotini SIA-ga ning LG Metall SIA-ga väidab kaebaja tehingute toimumist ning vastustaja väidete paikapidamatust. Samas ei ole ta selles osas esitanud täiendavaid tõendeid ega toonud välja uusi asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik teha järeldusi maksuhalduri väidete paikapidamatuse kohta. Kuigi kaebaja väidab, et ta tegeles maksumenetluses kontrollitud perioodil peale hoonehalduse ka metalli ostmise ja edasimüügiga, siis lisaks maksuotsuses ja kontrollaktis esitatud seisukohtadele väidab kaebaja juhatuse liige ka, et kaebaja tegutseb vaid kinnisvara haldamise ja seadmete rendiga. 2015. a mais ei ole kaebaja juhatuse liige väitnud, et tegeleks 5(12)

3-16-1710 metalli ostu ja müügiga. Seetõttu on vastustaja endiselt kontrollaktis ja maksuotsuses võetud seisukohtadel, et kaebaja on esitanud metalltoodete edasimüügi kohta võltsarveid. Vaideotsus on õiguspärane haldusakt. Vaidemenetluses on kõiki kaebaja vaides toodud väiteid ja seisukohti kontrollitud ning jõutud järeldusele, et kaebaja vaides toodud argumendid ei anna alust maksuotsuse sisuliseks muutmiseks. Küll on vaidemenetluses üle vaadatud vaides esitatud etteheited vastuolude kohta maksuotsuse resolutsioonis ning maksuotsuse p-s 4 toodud maksuarvestuse muudatuste ja maksuotsuse lisades esitatud andmete vahel. Nimetatud vastuolude kontrollimise tulemina on vaidemenetluses jõutud järeldusele, et maksuotsuses esinevad arvutusvead, mille tagajärjel oli maksuotsuse resolutsiooniga tasumiseks määratud maksusumma 3534,54 euro võrra suurem, kui see pidanuks olema. MKS 148 lg 1 p 2 võimaldab vaidemenetluses teha vaidlustatud haldusaktis muudatusi. Praegusel juhul on vaideotsusega kõrvaldatud maksuotsuses esinevad ilmselged arvutusvead kaebaja 2015. a veebruari ja märtsikuu käibedeklaratsioonide osas (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 59). Selles, et tegemist oli ilmselgete arvutusvigadega, on võimalik nii 18.04.2016 kontrollakti nr 12.2-3/032367-154 kui ka maksuotsuse põhjal veenduda.

3-16-1710 kaebaja arutlus selle üle, kas üks või teine maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest kinnitab tehingute mittetoimumist, ei ole piisav maksuotsuses toodud seisukohtade ümberlükkamiseks. MTA 30.05.2016.a maksuotsuse (p 2.1) kohaselt ei ole kaebaja soetanud Dedede OÜ 04.02.2015 arvel nr 15/02-01 kajastatud metallipainutajat ASTRO 100, kuna ei olnud võimalik kindlaks teha, et kõnealune seade oleks tegelikkuses üldse eksisteerinud. Metallipainutajaid müüva ja hooldava äriühingu Aider OÜ juhatuse liikme HT selgituste kohaselt on metallipainutaja ASTRO 100 puhul tegemist spetsiifilise kõrgtehnoloogilise tööpingiga (seadmega peab kaasas olema kasutusjuhend, elektri- ja hüdroskeemid, tehase seadistuslehed, painutuspress, laadimislaud, valmistoodangu alus ning spetsiaalne arvutiprogramm), mida on Eestis vaid kaks, kumbki neist ei ole kuulunud kaebajale ega Dedede OÜ-le ning ei ole võimalik, et nad ei teaks ettevõtet, kes planeeriks tootmist selliste seadmetega. Seadme olemasolu on HT väitel lihtne kontrollida, lastes saata foto masina tootmisetiketist (MTA 05.10.2016 vastuse lisa nr 43). Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud mistahes andmeid, mis võimaldaks seadme reaalset olemasolu kontrollida. Kaebaja juhatuse liikme VK väitel andis Dedede OÜ metallipainutajaga kaasa üksnes arve ja tasaarvelduse kokkuleppe. Seadet kirjeldas VK järgnevalt: „See on punase, valge, halli ja sinise värviga. See on umbes poole toa suurune“. Küsimusele, mida metallipainutajaga teha saab, vastas VK: „Ma ei ütle teile seda“. Metallipainutajaga kaasas olevat tarkvara puudutavale küsimusele vastas VK: „See ei puutu sellesse asjasse“ ja seadmeid puudutavale küsimusele: „ma ei ütle“ (MTA 05.10.2016.a vastuse lisa nr 36, vastused küsimustele nr 13, 14, 20‒22). Maksuhalduril ei õnnestunud tuvastada ka metallipainutaja soetamist Dedede OÜ poolt, Dedede OÜ ei deklareeri seadme müüki kaebajale, seadme transpordi kohta puuduvad mistahes tõendid ning metallipainutaja asumist VK poolt kirjeldatud aadressil ei olnud võimalik kindlaks teha. Kohus leiab, et kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates on maksuhaldur põhjendatult jõudnud järeldusele, et Dedede OÜ 04.02.2015 arvel nr 15/02-01 kajastatud seadet tegelikkuses ei eksisteerinud. Kauba puudumine viitab otseselt sellele, et tehingut ei ole tegelikkuses toimunud. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut ümber lükanud. MTA 30.05.2016 maksuotsuse (p 2.2) kohaselt ei ole kaebaja soetanud märtsis 2015 Varton Ehitus OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja transporditeenust, kuna tuvastas, et kõnealust kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud. Sellisele järeldusele jõudis maksuhaldur kokkuvõttes järgmisi asjaolusid hinnates: 1) Varton Ehitus OÜ ei ole tegelikku majandustegevust omav äriühing; 2) Varton Ehitus OÜ-l ei olnud kaupa, mida kaebajale müüa ja Varton Ehitus OÜ ei deklareeri müüki oma KMD-l ning 3) kaupade transport on tõendamata. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd Varton Ehitus OÜ-l puudus majandustegevus ja puuduvad andmed kauba soetamise kohta, ei saanud Varton Ehitus OÜ kaebajale arvetel märgitud kaupa ka edasi müüa. Kaebaja väidab, et tehingud Varton Ehitus OÜ-ga toimusid, kuid veenvaid tõendeid selle kohta esitatud pole. Olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et arvetel näidatud majanduslikku sooritust pole tegelikkuses aset leidnud, ei saa tehingute toimumist lugeda tõendatuks üksnes arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide alusel. Usutav pole ka tehingute toimumine Läti äriühingutega Kompanija Avotini SIA ja LG Metalli SIA. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud puudusi ja vasturääkivusi tehingute toimumist kajastavates dokumentides ning asjassepuutuvate isikute ütlustes. Tehingute puhul Kompanija Avotini SIA-ga ei pruugi maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud (kaebaja juhatuse liikme teadmatus ühendusesisest soetust tõendavatest nõuetest; asjaolu, et CMR-id saadi Läti maksuhaldurilt, mitte kaebajalt; kaebaja vastuolulised selgitused kaubatarne kohta; asjaolu, et kauba vastuvõtjaks märgitud isik ei tõendanud kauba tegelikku vastuvõtmist; asjaolu, et kauba 7(12)

3-16-1710 väidetava vastuvõtmise kohta ei ole kinnistu omanike väitel metalli toodud; metalli edasimüüki tõendavate dokumentide esitamata jätmine maksumenetluse alguses ning kauba edasimüük soetushinnast odavamalt) üksikuna vaadates tõepoolest õigustada järeldust, et tehingud ei toimunud, kuid sellise järelduse saab teha nende asjaolude koosmõju põhjal, kuna kaebaja ei ole suutnud tehingute toimumist omalt poolt veenvate tõenditega kinnitada. Puutuvalt aga tehingutesse LG Metalli SIA-ga, räägivad tuvastatud asjaolud (osapooled tehinguid ei deklareeri; puuduvad kaupade Eestisse transportimist tõendavad dokumendid; päringud transpordifirmadele lükkavad ümber kaebaja väited transpordi toimumise asjaolude kohta; kaup on edasi müüdud soetushinnast odavamalt; tarneaadressid ei ole õiged; Läti maksuhalduril ei olnud võimalik LG Metall SIA-ga kontakteeruda; kaebaja juhatuse liige varjas asjaolu, et on ka LG Metall SIA juhatuse liige) selgelt vastu võimalusele, et see äriühing müüs kaebajale 2015. a veebruarikuu arvetel kajastatud kaupu. MTA 25.07.2016 vaideotsusega nr 6-1/3409-2 parandas maksuhaldur 30.05.2016 maksuotsuses nr 12.2-3/032367-16 esineva arvutusvea, mille tulemusena vähenes maksuotsuse resolutsiooniga kaebajale tasumiseks määratud maksusumma 3534,54 euro võrra. Asjas puudub vaidlus, et vaideotsusega tehtud maksuotsuse muudatus on õige. Maksuotsusega määratud maksusumma vähendamine ei riku kaebaja õigusi. Maksuotsuse raskemini jälgitavus ja vähesem ülevaatlikkus ei ole haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks. Seega on 25.07.2016.a vaideotsus nr 6-1/3409-2 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8(12)

3-16-1710 Kummastav on maksuhalduri ja kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole kaebusega esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist arvetel näidatud äriühingutega. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid ta peaks täiendavalt kohtumenetluses esitama, kui kõik tõendid on juba maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse raames esitatud. Maksuhaldur ei ole järginud uurimispõhimõtet. Nii ei teinud vastustaja sisulisi pingutusi, et enne maksuotsuse tegemist saada toimunud tehingute kohta selgitusi Dedede OÜ-lt. Maksuhaldurile oli teda metallipainutaja asukoht, kuid ta ei pidanud vajalikuks minna seda üle vaatama. Seda tehti alles nädal pärast info saamist, kui metallipainutaja oli juba ära viidud. Kaebaja ei nõustu vastustaja ja kohtuga selles, et tehinguid kaebaja ja Varton Ehitus OÜ vahel ei ole tegelikkuses toimunud. Kohus ei ole esitanud mingeid kaalukaid argumente ega selgitus, miks ta sellisele seisukohale jõudis. Kohus on nõustunud maksuhalduriga selles, et tehinguid kaebaja ja Läti äriühingute Kompanija Avotini SIA ning LG Metall SIA vahel ei ole toimunud. Samas ei nähtu kohtuotsusest, et kohus oleks sisuliselt analüüsinud maksuotsuse väiteid, mis peaksid seda tõendama, samuti kaebuses esitatud vastuväiteid. Tehingud Sartec OÜ, Kontek INT AS-i ja Rakkenus Grupp OÜ-ga toimusid arvetel kajastatud viisil ja mahus.

9(12)

3-16-1710

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1710 piisav apellatsioonkaebuses läbivalt kasutatud märkus, et kaebaja jääb halduskohtule esitatud menetlusdokumentides toodud seisukohtade juurde ja palub ringkonnakohtul neid ja neid kinnitavaid tõendeid hinnata. Arvestades kontrollakti, maksuotsuse ja vaideotsuse põhjalikkust ja asjaolu, et kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kaebaja väiteid ei ole nendes haldusaktides piisava põhjalikkusega juba käsitletud, oli halduskohtu poolt HKMS § 165 lg-le 2 tuginemine põhjendatud ja on ka ringkonnakohtu poolt HKMS § 201 lg-le 4 tuginemine põhjendatud (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-76-14, p 22).

3-16-1710 halduskolleegiumi 05.06.2014 otsus nr 3-3-1-33-14, p 11 ja 11.02.2014 otsus nr 3-3-1-65-14, p 9). Kaebaja ei ole maksuotsust vaidlustades tõendanud, et tehingud oleks arvetel näidatud viisil arvetel näidatud äriühingutega tegelikkuses toimunud. Seejuures oli kaebajal võimalik kasutada kõiki erinevaid maksumenetluses ja kohtumenetluses lubatud tõendeid ning tõendite olemasolul, kuid raskuste esinemisel nendele juurdepääsul, taotleda abi kohtult (HKMS § 59 lg 1). Kui maks on määratud tõendite kogumile tuginedes, siis ei piisa selle ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse alla seadmisest, vaid maksukohustuslane peab esitama eluliselt usutava versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis selgitaksid maksuhalduri välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. Vajadusel peab kaebaja esitama veenva põhjenduse ka selle kohta, miks ta tuleb uue versiooni ja tõenditega välja alles kohtumenetluses (MKS § 102 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.