Haldusasi 3-16-1710
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Indrek Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2017.a, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1710
Haldusasi
Haldusteenused OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.05.2016.a maksuotsuse nr 12.2-3/032367-16 ja 25.07.2016.a vaideotsuse nr 6-1/3409-2 tühistamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
20.06.2017
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja - Haldusteenused vandeadvokaat Madis Uusorg
OÜ,
esindaja
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Jätta Haldusteenused OÜ kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
1148,81 euro võrra; 9) suurendas perioodi märts 2015 tasumisele kuuluvat käibemaksu 1977,39 euro võrra ja vähendas perioodi märts 2015 enammakstud käibemaksu 1651,04 euro võrra; 10) suurendas perioodi veebruar 2015 tulumaksukohustust 2560,42 euro võrra, perioodi märts 2015 tulumaksukohustust 2962,30 euro võrra, perioodi mai 2015 tulumaksukohustust 4733,54 euro võrra ja perioodi juuni 2015 tulumaksukohustust 6146,60 euro võrra. Maksuhaldur asus seisukohale, et Haldusteenused OÜ ei soetanud kaupu OÜ-lt Dedede, Varton Ehitus OÜ-lt, LG Metall SIA-lt ja Kompanija Avotini SIA-lt ega müünud kaupu Sartec OÜ-le, Kontek INT-le ja Rakennus Grupp OÜ-le. Haldusteenused OÜ väljastas Sartec OÜ-le, Kontek INT-le ja Rakennus Grupp OÜ-le valearveid, et isikud saaksid Haldusteenused OÜ nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu oma KMD-del maha arvatava sisendkäibemaksu hulgas kajastada. Dedede OÜ ja Varton Ehitus OÜ nimel väljastatud arveid kasutas Haldusteenused OÜ selleks, et vähendada enda maksukohustust, mis tekkis Sartec OÜ-le, Kontek INT-le ja Rakennus Grupp OÜ-le väljastatud valearvete KMD-del 20% määraga maksustatava käibe hulgas kajastamisel. Tegelikult Haldusteenused OÜ Dedede OÜ ja Varton Ehitus OÜ arvetel kajastatud kaupa ei saanud. LG Metall SIA ja Kompanija Avotini SIA nimel väljastatud arveid kasutas Haldusteenused OÜ aga selleks, et näidata justkui tal oleks olemas olnud kaup, mida ta kajastas Sartec OÜ-le, Kontek INT-le ja Rakennus Grupp OÜ-le väljastatud valearvetel, kuigi tegelikult Haldusteenused OÜ LG Metall SIA ja Kompanija Avotini SIA nimel väljastatud arvetel kajastatud kaupu ei saanud.
h) suurendame perioodi november 2014 tasumisele kuuluvat käibemaksu 4200 euro võrra; i) vähendame perioodi veebruar 2015 tasumisele kuuluvat käibemaksu 489,86 euro võrra (KMD rida 12); j) vähendame perioodi märts 2015 enammakstud käibemaksu 1651,04 euro võrra (KMD rida 13) ja suurendame perioodi märts 2015 tasumisele kuuluvat käibemaksu 81,52 euro võrra (KMD rida 12); k) suurendame perioodi veebruar 2015 tulumaksukohustust 2560,42 euro võrra, perioodi märts 2015 tulumaksukohustust 2962,30 euro võrra, perioodi mai 2015 tulumaksukohustust 4733,54 euro võrra ja perioodi juuni 2015 tulumaksukohustust 6146,60 euro võrra (TSD lisa 6, koodid 6080, 6150 ja 6160). Kontrolli tulemusel suureneb maksukohustus kokku
845,56 (4200489,86+1732,56+2560,42+2962,30+4733,54+6146,60) euro võrra.“ 4) asendada maksuotsuse resolutsiooni p 2 käesolevaga: „2. Kohustame Haldusteenused OÜ-d tasuma maksusumma 21 845,56 eurot.“ 5) asendada maksuotsuse lisa 1.
dokumendid, samuti on tehingu toimumist kinnitanud kaebaja juhatuse liige. Maksuhalduri seisukoht tehingu mittetoimumise kohta on ekslik ning tugineb oletustel. Varton Ehitus OÜ pahausksest käitumisest seoses tehingute kajastamata jätmisega oma käibedeklaratsioonidel ei saa teha järeldust, et tehinguid ei toimunud. Samuti on alusetu põhjendada tehingute mittetoimumist asjaoluga, et kaks arvet on vormistuslikult erinevad teistest arvetest või millise kasumimarginaaliga kaupa müüdi. Kaebaja esitas maksuhaldurile kõigi Varton Ehitus OÜ-lt soetatud kaupade edasimüüki tõendavad dokumendi, välja arvatud 8,09 tonni o/12 armatuuri edasimüügi kohta, mille puhul ei ole kaebaja suutnud selgeks teha, kellele nimetatud armatuur võõrandati. Äärmisel juhul saaks ettevõtlusega mitteseotud kuluna maksustada 8,09 tonni terase soetamise kaebaja poolt, kuid maksuhaldur seda teinud ei ole. Kuna kaebaja tegutseb Haldusteenused OÜ-s üksi, ei saa välistada eksimuste tekkimist. Põhjendamatu on väita, et Varton Ehitus OÜ oli tegelikku majandustegevust mitteomav äriühing. Margo Tederi väidet, et ta ei tea midagi Varton Ehitus OÜ tegemistest ega ole ühtegi dokumenti allkirjastanud, on kaebajal võimatu kommenteerida, nagu ka väidet, et väidetavalt on Margo Tederi allkirja sarnane allkiri koostatud Indrek Rüütli poolt. Kuivõrd kaebaja ei olnud kuidagi seotud kauba transpordiga, puuduvad tal võimalused selle tõendamiseks. 4.3 Kaebaja soetas veebruaris ja märtsis 2015.a kokku kahel korral armatuuri Kompanija Avotini SIA-lt ning on esitanud maksuhaldurile tehingu toimumist kinnitavad arved ja arvete tasumist tõendavad dokumendid. Samuti on maksuhaldur saanud Läti maksuhaldurilt kauba transporti kinnitavad CMR-id. Tehingute mittetoimumist ei tõenda kui detailselt on äriühingu juhatuse liige kursis rahvusvahelisele kaubaveole kehtestatud nõuetega ega asjaolu, et kaebaja ei esitanud kohe kontrolli alguses maksuhaldurile 30.04.2015.a arvet nr SV-150430. Kuna kaebaja kauba transpordiga ei tegelenud, puudus tal vajadus olla kursis rahvusvahelisele kaubaveole kehtivate nõuete ja tingimustega ning vajadus CMR-de järele. Asjaolu, et kauba vastu võtnud J. H. ei mäletanud esialgu enam kui pool aastat tagasi toimunud kauba vastuvõtmist ning hiljem selle meenutamine, ei anna alust väita, et J. H. on andnud vastuolulisi selgitusi. Kaup laaditi Tartus, aadressil Ringtee 43 tee ääres asuvale asfaltkattega platsile, kust teine auto selle edasi toimetas. Seega ei tõenda asjaolu, et Ringtee 43 omanik Kaskool OÜ või Janere OÜ ei kinnita metalli toomist aadressile Ringtee 43, et kaupa ei ole sinna viidud. Kompanija Avotini SIA poolt esitatud info 2014.a toimunud kauba müügi kohta, mida tegelikult ei toimunud, ei saa kinnitada seda, et 2015.a veebruaris ja märtsis tehinguid ei toimunud. Kuivõrd 2015.a veebruaris ja märtsis tehingud toimusid ja mõlemad tehingupooled seda ka kinnitavad, puudub alus kahelda nende toimumises. Samuti ei saa tehingute usaldusväärsust kahtluse alla seada põhjusel, et mingid Kompanija Avotini SIA kliendid võivad olla pahausksed. 4.4 Kaebaja soetas veebruaris 2015.a metalli LG Metall SIA-lt ning võõrandas omakorda LG Metall SIA-le metalli aprillis 2015.a. Tehingute kajastamisel raamatupidamises ja deklareerimisel esineb teatavaid puudusi, kuid see ei väära asjaolu, et tehingud on tegelikkuses toimunud. Kaebaja on esitanud piisavas mahus tõendeid ja selgitusi, mis tehingu toimumist kinnitavad. Kaebaja juhatuse liige ei tormanud maksuhaldurit teavitama, et ta on LK Metall SIA juhatuse liige, kunas olukorras, kus on toimunud tehingud äriühingute vahel, keda esindab üks ja sama isik, seab maksuhaldur ilma igasuguse aluseta tehingud kahtluse alla. Käesoleval juhul nii ongi juhtunud. Kaebajal on keeruline kommenteerida arvetel kajastatud vigu sõidukite registrinumbrites ja vedu teostanud äriühingute nimede kirjapildis, kuna LG Metall SIA täitis arved kauba transporti korraldanud isikutelt saadud info alusel. Kui transporditeenust osutanud äriühingud on manipuleerinud registrinumbritega, kasutanud võltsitud numbreid vms, siis on nii kaebajal kui LG Metall SIA-l seda võimatu kontrollida. Kauba müüki väikese marginaali või kasumiga ei saa käsitleda tõendina, mis kinnitaksid tehingute mittetoimumist. LG Metall
SIA omab Lätis registreeringut käibemaksukohustuslaste registris ning selle järgi, millise välimusega hoones asub LG Metall SIA juriidiline aadress, ei saa hinnata äriühingu tegevust. 4.5 Kuna maksuhalduri seisukoht metalli ostutehingute mittetoimumise kohta on ümber lükatud, on alusetu ka maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei saanud metalli Sartec OÜ-le, Kontek INT AS-le ja Rakkenus Grupp OÜ-le müüa. Mis puudutab laenutehinguid Ehitusfirma Skim OÜ-ga, siis on maksuhaldurile esitatud kõik tehingu toimumist puudutavad dokumendid. Põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ja Ehitusfirma Skim OÜ vahel sõlmitud lepingud on liiga üldsõnalised. Lepingud on korrektselt täidetud ja probleeme ei olnud. 4.6 Kuivõrd vastustaja muutis vaideotsusega märkimisväärselt maksuotsust, jättes samas selgitamata tehtud muudatuste täpsed põhjused, on vaideotsus iseseisvalt õigusvastane. Isegi, kui maksuhalduril oli õigus vaideotsusega maksuotsust sellisel kujul muuta, muudeti vaideotsusega maksuotsus raskesti jälgitavaks ja ebaselgeks.
haldamise ja seadmete rendiga. 2015.a mais ei ole kaebaja juhatuse liige väitnud, et tegeleks metalli ostu ja müügiga. Seetõttu on vastustaja endiselt kontrollaktis ja maksuotsuses võetud seisukohtadel, et kaebaja on esitanud metalltoodete edasimüügi kohta võltsarveid. 5.5 Vaideotsus on õiguspärane haldusakt. Vaidemenetluses on kõiki kaebaja vaides toodud väiteid ja seisukohti kontrollitud ning jõutud järeldusele, et kaebaja vaides toodud argumendid ei anna alust maksuotsuse sisuliseks muutmiseks. Küll aga on vaidemenetluses üle vaadatud kaebaja vaides esitatud etteheited vastuolude kohta maksuotsuse resolutsioonis, maksuotsuse punktis 4 toodud maksuarvestuse muudatuste ja maksuotsuse lisades esitatud andmete vahel. Nimetatud vastuolude kontrollimise tulemina on vaidemenetluses jõutud järeldusele, et maksuotsuses esinevad arvutusvead, mille tagajärjel oli maksuotsuse resolutsiooniga tasumiseks määratud maksusumma 3534,54 euro võrra suurem, kui see pidanuks olema. MKS 148 lg 1 p 2 võimaldab vaidemenetluses teha vaidlustatud haldusaktis muudatusi. HMS § 59 järgi parandab haldusorgan seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Käesoleval juhul ongi vaideotsusega kõrvaldatud maksuotsuses esinevad ilmselged arvutusvead kaebaja 2015.a veebruari ja märtsikuu käibedeklaratsioonide osas. See, et tegemist oli ilmselgete arvutusvigadega, on võimalik nii 18.04.2016 kontrollakti nr 12.2-3/032367-154 kui ka maksuotsuse põhjal veenduda.
(vt RKHKo 3-3-1-15-13, p-d 10, 13). Maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, saab põhjendatuks pidada siis, kui makshaldur on nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal on maksupettuses osalemine eluliselt usutavam, kui see, et ta käitus ausalt. Käesoleval juhul on maksuhaldur oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja tuvastanud piisava hulga asjaolusid. Seega on tõendamiskoormus vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-le 1 kaebajale üle läinud. Kaebaja aga ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimuimist Dedede OÜ-ga, Varton Ehitus OÜ-ga, Kompanija Avotini SIA-ga, LG Metall SIA-ga, Sartec OÜ-ga, Kontek INT AS-ga ja Rakkenus Grupp OÜ-ga (vt RKHKo 3-31-15-13, p 15). Üksnes kaebaja arutlus selle üle, kas üks või teine maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludest kinnitab tehingute mittetoimumist, ei ole piisav maksuotsuses toodud seisukohtade ümberlükkamiseks. 8.2 MTA 30.05.2016.a maksuotsuse (p 2.1) kohaselt ei ole kaebaja soetanud Dedede OÜ 04.02.2015.a arvel nr 15/02-01 kajastatud metallipainutajat ASTRO 100, kuna ei olnud võimalik kindlaks teha, et kõnealune seade oleks tegelikkuses üldse eksisteerinud. Metallipainutajaid müüva ja hooldava äriühingu Aider OÜ juhatuse liikme Henri Tabri selgituste kohaselt on metallipainutaja ASTRO 100 puhul tegemist spetsiifilise kõrgtehnoloogilise tööpingiga (seadmega peab kaasas olema kasutusjuhend, elektri- ja hüdroskeemid, tehase seadistuslehed, painutuspress, laadimislaud, valmistoodangu alus ning spetsiaalne arvutiprogramm), mida on Eestis vaid kaks, kumbki neist ei ole kuulunud kaebajale ega Dedede OÜ-le ning ei ole võimalik, et nad ei teaks ettevõtet, kes planeeriks tootmist selliste seadmetega. Seadme olemasolu on Henri Tabri väitel lihtne kontrollida, lastes saata foto masina tootmisetiketist (MTA 05.10.2016.a vastuse lisa nr 43). Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud mistahes andmeid, mis võimaldaks seadme reaalset olemasolu kontrollida. Kaebaja juhatuse liikme Vitali Kutkini väitel andis Dedede OÜ metallipainutajaga kaasa üksnes arve ja tasaarvelduse kokkuleppe. Seadet kirjeldas Vitali Kutkin järgnevalt: „See on punase, valge, halli ja sinise värviga. See on umbes poole toa suurune“. Küsimusele, mida metallipainutajaga teha saab, vastas Vitali Kutkin: „Ma ei ütle teile seda“, metallipainutajaga kaasas olevat tarkvara puudutavale küsimusele vastas Vital Kutkin: „See ei puutu sellesse asjasse“ ja seadmeid puudutavale küsimusele: „ma ei ütle“ (MTA 05.10.2016.a vastuse lisa nr 36, vastused küsimustele nr 13, 14, 20-22). Maksuhalduril ei õnnestunud tuvastada ka metallipainutaja soetamist Dedede OÜ poolt, Dedede OÜ ei deklareeri seadme müüki kaebajale, seadme transpordi kohta puuduvad mistahes tõendid ning metallipainutaja asumist Vitali Kutkini poolt kirjeldatud aadressil ei olnud võimalik kindlaks teha. Kohus leiab, et kõiki neid asjaolusid kogumis hinnates on maksuhaldur põhjendatult jõudnud järeldusele, et Dedede OÜ 04.02.2015.a arvel nr 15/02-01 kajastatud seadet tegelikkuses ei eksisteerinud. Kauba puudumine viitab otseselt sellele, et tehingut ei ole tegelikkuses toimunud. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut ümber lükanud. 8.3 MTA 30.05.2016.a maksuotsuse (p 2.2) kohaselt ei ole kaebaja soetanud märtsis 2015.a Varton Ehitus OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja transporditeenust, kuna tuvastas, et kõnealust kaupa tegelikkuses ei eksisteerinud. Sellisele järeldusele jõudis maksuhaldur kokkuvõttes järgmisi asjaolusid hinnates: 1) Varton Ehitus OÜ ei ole tegelikku majandustegevust omav äriühing. Seda kinnitavad asjaolud, et Varton Ehitus OÜ pangakontolt ei nähtunud tavapäraseid äritegevusele iseloomulikke tasumisi, nt kaupade ja teenuste soetamine, töötasu väljamaksed, rendimaksed jne; äriühingu seaduslik esindaja Margo Teder ei teadnud midagi äriühingu majandustegevusest ega omanud kontrolli raha liikumise üle äriühingu pangakontol, kaebaja poolt Varton Ehitus OÜ pangakontodele üle kantud raha võeti sularahas välja või kanti edasi ettevõtjatele, kes selle omakorda sularahas välja võtsid ning äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist peatselt pärast kaebajale käibemaksuga
arvete esitamist majandustegevuse tõendamatuse tõttu; 2) Varton Ehitus OÜ-l ei olnud kaupa, mida kaebajale müüa ja Varton Ehitus OÜ ei deklareeri müüki oma KMD-l ning 3) kaupade transport on tõendamata. Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd Varton Ehitus OÜ-l puudus majandustegevus ja puuduvad andmed kauba soetamise kohta, ei saanud Varton Ehitus OÜ kaebajale arvetel märgitud kaupa ka edasi müüa. Kaebaja väidab, et tehingud Varton Ehitus OÜ-ga toimusid, kuid veenvaid tõendeid selle kohta esitatud pole. Olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et arvetel näidatud majanduslikku sooritust pole tegelikkuses aset leidnud, ei saa tehingute toimumist lugeda tõendatuks üksnes arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide alusel. 8.4 Usutav pole ka tehingute toimumine Läti äriühingutega Kompanija Avotini SIA ja LG Metalli SIA. Maksuhaldur on põhjalikult analüüsinud puudusi ja vasturääkivusi tehingute toimumist kajastavates dokumentides ning asjassepuutuvate isikute ütlustes. Tehingute puhul Kompanija Avotini SIA-ga ei pruugi maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud (kaebaja juhatuse liikme teadmatus ühendusesisest soetust tõendavatest nõuetest; asjaolu, et CMR-id saadi Läti maksuhaldurilt, mitte kaebajalt; kaebaja vastuolulised selgitused kaubatarne kohta; asjaolu, et kauba vastuvõtjaks märgitud isik ei tõendanud kauba tegelikku vastuvõtmist; asjaolu, et kauba väidetava vastuvõtmise kohta ei ole kinnistu omanike väitel metalli toodud; metalli edasimüüki tõendavate dokumentide esitamata jätmine maksumenetluse alguses ning kauba edasimüük soetushinnast odavamalt) üksikuna vaadates tõepoolest õigustada järeldust, et tehingud ei toimunud, kuid sellise järelduse saab teha nende asjaolude koosmõju põhjal, kuna kaebaja ei ole suutnud tehingute toimumist omalt poolt veenvate tõenditega kinnitada. Puutuvalt aga tehingutesse LG Metalli SIA-ga, siis räägivad tuvastatud asjaolud (osapooled tehinguid ei deklareeri, puuduvad kaupade Eestisse transportimist tõendavad dokumendid, päringud transpordifirmadele lükkavad ümber kaebaja väited transpordi toimumise asjaolude kohta, kaup on edasi müüdud soetushinnast odavamalt, tarneaadressid ei ole õiged, Läti maksuhalduril ei olnud võimalik LG Metall SIA-ga kontakteeruda, kaebaja juhatuse liige varjas asjaolu, et on ka LG Metall SIA juhatuse liige) selgelt vastu võimalusele, et see äriühing müüs kaebajale 2015.a veebruarikuu arvetel kajastatud kaupu. Kaebaja väidab küll tehingute toimumist ning vastustaja väidete paikapidamatust, kuid ei ole maksuhalduri järeldusi omapoolsete tõenditega ümber lükanud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.