VK kaebus Viru Vangla 16.10.2017 käskkirja nr 6-3/1007-1 ja 28.11.2017 vaideotsuse nr 6-12/415-4 tühistamiseks ning kartserisse paigutamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – VK; Vastustaja – Viru Vangla
Resolutsioon
Jätta VK kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 29.06.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 16.10.2017 käskkirjaga nr 6-3/1007-1 (käskkiri) karistati kinnipeetav VK Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (kodukord) p 1.11.2 nõuete süülise rikkumise eest 10 (kümneks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et 15.09.2017 kella 12.10 paiku lõunasöögi jagamise ajal viskas VK toidujagajat ning ametnik Sten Sangi läbi toiduluugi vedelikuga (morsiga), mida toidujagamise ajal jagati. Põhjuseks oli asjaolu, et toidujagaja keeldus vastu võtmast informatsiooni, mida VK talle edastada soovis. Kaebaja käitus konflikti käigus väga agressiivselt, kasutas kõrgendatud hääletooni ja lubas toidujagaja ära tappa.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 20.12.2017 VK kaebus, milles ta palus: 1) tunnistada õigusvastaseks kaebaja kartserisse paigutamine Viru Vangla 16.10.2017 käskkirja nr 6-3/1007-1 alusel ning ametnike Kadi Luuri ja Margo Lehise tegevus distsiplinaarmenetluses; 2) tunnistada õigusvastaseks ametnike tegevus selles, et 24.10.2017 ei toimunud kaebajal kokkusaamine tütrega; 3) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus vaidemenetluses;
4) tunnistada õigusvastaseks diskrimineeriv suhtumine, kui analoogses rikkumises jäetakse tähelepanuta teise kinnipeetava rikkumine, aga kaebajat karistatakse; 5) kohustada vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 16.10.2017 vaiet nr 6-12/415-1 ja 26.10.2017 vaiet nr 6-12/448-1 nii, et vaided vaataks läbi direktor. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Tartu Halduskohus jättis 30.01.2018 määruses VK kaebuse käiguta ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest.
4.14.02.2018 saabus Tartu Halduskohtusse VK puuduste kõrvaldamise avaldus, milles ta palus tühistada Viru Vangla 16.10.2017 käskkiri nr 6-3/1007-1 ja 28.11.2017 vaideotsus nr 6-12/415-4 ning tunnistada õigusvastaseks kaebaja Viru Vangla 16.10.2017 käskkirja nr 6 3/1007-1 alusel kartserisse paigutamine. Kaebaja märkis, et ei esita taotlust tütre osas, kuna see on esitatud asjas nr 3-17-2164. Tartu Halduskohus vabastas 26.02.2018 määruses VK riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 21.03.2018 saabus Tartu Halduskohtule Viru Vangla vastus kaebusele.
KAEBAJA VÄITED
5.Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, kuna talle ei antud distsiplinaarmenetluse alustamisest koheselt teada, samuti jäi tal vähe aega protokollile kirjalike märkuste tegemiseks ning karistus määrati tähtaega rikkudes. Kaebaja on seisukohal, et tema kartserisse paigutamine vaidlustatud käskkirja alusel on õigusvastane, kuna tal on psüühiline häire ja ta tarvitab pikka aega psühhiaatri poolt määratud psühhotroopseid preparaate.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Vastustaja jääb Viru Vangla 16.10.2017 käskkirjas nr 6-3/1007-1 ja 28.11.2017 vaideotsuses nr 6-12/415-4 toodud seisukohtade juurde ja palub kohtul nendega arvestada. Vastustaja märgib Viru Vangla 16.10.2017 käskkirja nr 6-3/1007-1 tühistamisnõude osas, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi ning menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud ja õiguspärane. Määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja tegevus nii karistuse määramisel kui selle täideviimisel on olnud õiguspärane. 28.11.2017 vaideotsuse nr 6-12/415-4 tühistamisnõude osas on vastustaja seisukohal, et vaidemenetluses ei ole rikutud kaebaja õigusi, menetlus on läbi viidud vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
7.Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kaebajat karistati vaidlustatud käskkirjaga kodukorra p 1.11.2 nõuete süülise rikkumise eest 10 (kümneks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kodukorra p 1.11.2. sätestab, et kinnipeetav on kohustatud olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi, tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas käivaid ametiisikuid püsti seistes.
9.Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et konflikti käigus viskas kaebaja toidujagajat ja vanglaametnikku kruusis olnud vedelikuga (morsiga) ning nimetatud isikud said vedelikuga pihta.
10.Vaidlus on selles, kas distsiplinaarmenetluse käigus rikuti kaebaja õigusi, kas karistus määrati tähtaega rikkudes ja kas vastustaja peab karistuse määramisel arvestama kaebaja tervisliku seisundiga.
11.Kohus nõustub vastustaja poolt vaidlusaluses distsiplinaarkaristuse käskkirjas ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ning jätab vastavad põhjendused halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel kordamata.
12.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et teda teavitati liiga hilja distsiplinaarmenetluse algatamisest. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 64 lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.
12.1.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt koostas 15.09.2017 juhtumi kohta valvur Sten Sang 15.09.2017 ettekande nr 6-20/4546-1 (tl 67), millest nähtuvalt oli kaebajale antud võimalus kirjutada seletuskiri juba 15.09.2017 ning teda teavitati ettekande koostamisest. Ettekanne ja olemasolev informatsioon läks edasi kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks, kuid kriminaalmenetlust ei algatatud, sest 26.09.2017 koostatud õiendist nähtuvalt karistusseadustiku § 120 lg 1 objektiivne koosseis ei olnud täidetud (tl 65) ja ettekanne suunati distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviija sai tööülesande 28.09.2017 ja koostas 04.10.2017 teate distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 72), seega 6 päeva jooksul pärast tööülesande kättesaamist. Eeltooduga on tõendatud asjaolu, miks distsiplinaarmenetluse teade koostati 04.10.2017, seega 19 päeva pärast juhtumit ja millega ka kaebaja samal kuupäeval tutvus. Kohtu arvates tutvustas vastustaja mõistliku aja jooksul kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamise teadet ja ei ole antud olukorras VangS § 64 lg-t 2 rikkunud.
12.2.Distsiplinaarmenetluse protokoll koostati menetleja poolt 13.10.2017 ning seda tutvustati kaebajale 14.10.2017 (tl 73-74). Kuigi kaebaja kirjutas esialgselt tutvumiskuupäevaks 14.10.2017, kuid siis sodis maha ja kirjutas 16.10.2017, peab kohus usaldusväärseks ametniku poolt protokolli märgitud tutvustamiskuupäeva, s.o 14.10.2017, mil kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli ja talle võimaldati nimetatust koopia. Vaidlust ei ole selles, et 16.10.2017 andis kaebaja vastustajale üle kirjalikud märkused protokollile (28-32p). Seega oli kaebajal tegelikult 2 päeva aega selgitusi kirjutada, mis kohtu arvates on piisav ja mõistlik aeg märkuste ning paranduste tegemiseks.
13.Kohus ei nõustu kaebajaga, et karistus on määratud tähtaega rikkudes.
VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas.
13.1.Kaebaja pani rikkumise toime 15.09.2017, distsiplinaarmenetluse käskkiri koostati ja karistus määrati 16.10.2017 (esmaspäev). Seega ei ole vastustaja kohtu arvates menetlustähtaega rikkunud.
14.Kaebaja väitel on tal psüühiline häire ja seetõttu ei tohi talle kartserikaristust määrata. Kohus nõudis vastustajalt kaebaja tervisekaardist väljavõtet ajavahemiku 31.08.2017 kuni 31.01.2018 kohta (tl 84-86) ja peab vajalikuks märkida, et ükski vangla arst ei ole teinud vastustajale ettekirjutust, et kaebaja on psüühiliselt haige ja talle ei või kartserikaristust määrata. Seega kaebaja tervislik seisund ei vabasta teda distsipliinirikkumise eest kohtu arvates vastutust kandmast, järelikult on kaebajale kartserikaristuse määramine seaduslik.
15.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vaidlustatud Viru Vangla 16.10.2017 käskkiri nr 63/1007-1 on õiguspärane, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning kaebuses välja toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Samuti ei ole põhjendatud vaidlusaluse vaideotsuse tühistamine ning kaebaja kartserisse paigutamise õigusvastasuse kindlakstegemine. Kohus jätab VK kaebuse rahuldamata.
16.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on riigilõivu tasumisest kohtumäärusega vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.