Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1415
Haldusasi
OÜ Regalia Kaubandus kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.04.2016 otsuse nr 12.2-3/021181-8-1-1 osaliseks tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata kaebaja 14.03.2016 taotlus intressivõlgnevuse kustutamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Regalia Kaubandus, volitatud esindaja Diana Rints Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. augusti 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Regalia Kaubandus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Regalia Kaubandus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. augusti 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-16-1415 resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-16-1415 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 31.01.2014 korraldusega nr 12.2-3/021181-1 OÜ Regalia Kaubandus käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.12.2013‒31.01.2014.
2.MTA kohustas 07.12.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/021181-8 OÜ-d Regalia Kaubandus tasuma käibemaksu summas 81 503,20 eurot ja tulumaksu summas 127 217,82 eurot, kokku 208 721,02 eurot.
OÜ Regalia Kaubandus esitas 28.12.2015 taotluse intressivõla kustutamiseks.
4.MTA selgitas 18.01.2016 OÜ-le Regalia Kaubandus intressivõla kustutamise aluseid ning viitas tõenditele, mida tuleb esitada juhul, kui intressivõlgnevuse kustutamist taotletakse ebaõigluse tõttu.
OÜ Regalia Kaubandus esitas 14.03.2016 uue taotluse intressivõlgnevuse kustutamiseks.
6.MTA rahuldas 12.04.2016 otsusega nr 12.2-3/021181-8-1-1 OÜ Regalia Kaubandus taotluse osaliselt ning kustutas OÜ Regalia Kaubandus poolt tasumisele kuuluva intressi perioodi 10.07.2015‒07.12.2015 eest, kokku summas 18 711,49 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt kestis OÜ Regalia Kaubandus suhtes läbiviidud kontroll perioodil 31.01.2014‒07.12.2015, kokku 676 päeva. Maksumenetluses ei teostatud menetlustoiminguid 151-l päeval ning see viivitus ei olnud tingitud menetlusega seotud asjaoludest. Seetõttu ei ole intressi nõudmine õigustatud ning maksumenetlus oleks pidanud lõppema 151 päeva varem ehk 09.07.2015. Maksumenetlus oli peatunud perioodidel 01.08.2014‒31.08.2014 ja 01.11.2014‒28.02.2015. Arvestades läbiviidud maksumenetluse mahukust, on mõistlik maksumenetluse kestvus sellise maksumenetluse puhul 525 päeva. Intressi kustutamisel tuleb maksukohustuslane asetada olukorda, mis oleks olnud, kui maksumenetlus ei oleks viibinud. Seega on põhjendatud arvestada intressi kuni 09.07.2015. Seisuga 07.12.2015 kuulub OÜ Regalia Kaubandus poolt tasumisele intress summas 81 752,84 eurot. MTA kustutab tasumisele kuuluva intressi perioodi 10.07.2015‒07.12.2015 eest summas 18 811,49 eurot.
7.OÜ Regalia Kaubandus esitas 12.05.2016 MTA otsuse peale vaide, taotledes otsuse osalist kehtetuks tunnistamist ja intressisumma täies ulatuses kustutamist. MTA jättis 13.06.2016 vaideotsusega nr 6-1/3358-2 OÜ Regalia Kaubandus vaide rahuldamata.
8.OÜ Regalia Kaubandus esitas 13.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 07.09.2016) MTA 12.04.2016 otsuse nr 12.2-3/021181-8-1-1 tühistamiseks osas, milles MTA 2(7)
3-16-1415 jättis kaebaja 14.03.2016 taotluse intressivõlgnevuse kustutamiseks rahuldamata ning MTA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. MTA on otsuses arvestanud vaid ühte kaebaja intressivõla kustutamise taotluses toodud asjaolu – maksumenetluse kestvust – jättes arvestamata ülejäänud kaebaja seisukohad. Seejuures on MTA jätnud põhjendamata, miks ta ei ole kaebaja teisi seisukohti arvestanud. MTA on jätnud arvestamata kaebaja selgituse, et ta ei nõustunud MTA 07.12.2015 maksuotsusega, kuid kahetsusväärselt ta ei vaidlustanud seda tolleaegsete juristide soovitusel. Kaebaja oleks maksuotsuse vaidlustanud, kui ta oleks olnud teadlik, et intressiarvestus ei alga mitte maksuotsuse koostamisega, vaid alates menetluse aluseks olevast perioodist alates. Kaebaja sai maksuotsusest aru selliselt, et intress hakkab kulgema 30 päeva pärast, nagu maksuotsuses märgitud. Kaebajat ei teavitatud kogu maksumenetluse kestel, et juhul, kui MTA maksumenetluse lõppedes määrab täiendava maksukohustuse, siis on intressiarvestuse alguseks kontrolliperioodi algus. Maksuotsuse aluseks oli maksuhalduri subjektiivne hinnang kaebaja kauba liikumise tehingutele ilma mingite tõenditeta. Kaebaja omab üle Eesti 13 poodi. Kui ühes poes ostetakse mingit marki kaupa rohkem ja teises kaupluses seda toodet ei osteta, mille tõttu on seda kaupa seal rohkem, siis tarnijalt kauba juurde tellimise asemel on majanduslikult mõistlikum viia kaupa ühest oma kauplusest teise kauplusesse. Maksuhaldur on seda tõlgendanud kui müüki ühest kauplusest teise ning maksustanud seega seadusega mittemaksustatavat tegu. Maksumenetlus kestis niivõrd pikalt seetõttu, et maksuhaldur tõenditele vaatamata ei tunnistanud kauba liikumist ühest kauplusest teise kaebaja enda kaupluste vahel. Seda vaatamata asjaolule, et OÜ-l Regalia Kaubandus olid olemas kirjalikult vormistatud saatelehed kauba liikumise kohta. Menetlus algas juba 31.01.2014. Kui MTA oleks OÜ-le Regalia Kaubandus teatanud koheselt või hiljemalt mõne kuu möödudes, et MTA-l on kahtlus deklaratsioonides kajastatud andmete suhtes teatud summas, oleks äriühing intressikohutustest teadlikuks saades võimaliku intressikohustuse vältimiseks enda ettemaksukontole vastavad summad üle kandnud. MTA ei teavitanud äriühingut sellisest asjaolust. Kuna OÜ-l Regalia Kaubandus puudus enne kontrollakti kättesaamist jurist, ei olnud OÜ Regalia Kaubandus teadlik maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud intressi regulatsioonist. Seega tuli ca 90 000 euro suurune intressikohustus kaebajale üllatusena. Menetlus kestis ebamõistlikult pikka aega. Maksumenetluse toimikust nähtuvalt on menetluses üle kuulatud vaid mõni isik ning kirjalikud materjalid on kogutud väga lühikese perioodi jooksul. OÜ-l Regalia Kaubandus oli 07.12.2015 maksuvõlgnevus võimalik ühekordse osamaksena ära maksta vaid tänu SEB Pank AS-lt saadud täiendavale laenusummale. Selle tulemusel on OÜ Regalia Kaubandus aga kohustatud lisaks 07.12.2015 maksuotsusega määratud põhivõlgnevusele maksma veel intresse ka pangale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kaevatavast otsusest nähtuvalt on kaebaja MTA 07.12.2015 maksuotsusest tuleneva arvestuse alusel võlg 81 752,84 eurot ning MTA vähendas intressisummat 18 711,49 euro võrra. Tänase päeva seisuga on aga intressikohustus MTA maksuvõlglaste lehelt nähtuvalt 72 380,53 eurot ja kui lisame sellele 18 711,49 eurot, saame 92 092,02 eurot. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et maksuvõlgnevus intressi osas on ajas kasvanud olukorras, kus intressilt ei ole õigust intresse arvestada.
3(7)
3-16-1415
Maksu- ja Tolliamet palus 10.10.2016 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Vaidlustatud otsuse kontekstis on asjakohatud väited, mis seonduvad jõustunud maksuotsuse õiguspärasusega – selgitamiskohustus seoses intresside tasumisega, kauba viimine ühest kauplusest teise ning maksuotsuses kaebaja seisukohaga mittearvestamine. Maksuotsust kaebaja ei vaidlustanud ning see on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Intresside arvestamine on maksukohustuslase enda kohustus (MKS § 115 lg 1) ja teadmatus MKS § 115 lg-st 1 ei saa mitte kuidagi muuta olematuks isikul seadusest tulenevat kohustust tasumata maksukohustustelt intresse arvestada ning tasuda. Tegeledes kogenud ettevõttena, tuleb sellest teadlik olla ja sellega arvestada. Intresside olemasolu võla- ja maksuõigussuhetes on üldteada. Maksuhaldur selgitas intresside tasumisega seonduvat maksuotsuses. Seega on tähtsusetu kaebaja väide, et intresside tasumise kohustus oli talle üllatuslik. Maksuvõla kustutamine isiku taotlusel MKS § 114 lg 3 alusel on praktikas äärmuslik meede, sest maksuvõla kergekäeline kustutamine seab ohtu maksukohustuslaste võrdse kohtlemise ja ühetaolise maksustamise põhimõtte. Kaebaja väited maksumenetluse ebaproportsionaalsusest ja ebamõistlikust kestvusest on üldsõnalised ning nende pinnalt pole võimalik hinnata mõne konkreetsema menetlustoimingu vajalikkust või kestvust. Vaidlustatud otsus vastab haldusaktidele esitatavatele nõuetele. See sisaldab nii õiguslikku kui faktilist põhjendust ning on motiveeritud. MTA on otsuses ning vaideotsuses toonud välja, milliseid menetlustoiminguid ning mis põhjustel tehti ning miks on antud juhul mõistlik menetlusaeg 525 päeva. MTA selgitas, millistest kriteeriumidest ning juhistest selle otsuse tegemisel lähtus. Arvestades menetlustoimingute rohkust ja menetluse iseloomu ning seda, et MTA on juba tulnud maksumaksjale vastu, leides analüüsi tulemusena perioodid, mil menetlustoimingute tegemine venis, on MTA käitunud hea halduse tavaga kooskõlas. Maksu tasumise raskus ja emotsionaalne meelepaha ei ole ebaõiglus MKS § 114 lg 3 mõttes.
10.Tallinna Halduskohus jättis 17.08.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. MTA 12.04.2016 otsus nr 12.2-3/021181-8-1-1 on vaidlustatud osas õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaevatav otsus vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele ja on piisavalt motiveeritud. Kohus nõustus nimetatud otsuse ning MTA 13.06.2016 vaideotsuse nr 6-1/3358-2 põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kuna kaevatav otsus on seaduslik, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebuse kriitika MTA 07.12.2015 maksuotsuse nr 12.23/021181-8 suhtes pole käesolevas vaidluses asjakohane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.OÜ Regalia Kaubandus palub 18.09.2017 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.08.2017 otsus tühistada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on venitanud poolte seisukohtade esitamisega kohtuotsuse näilikult pikaks. Kohtu põhjendused moodustavad otsuse kogumahust vaid 7%. HKMS annab küll võimaluse viidata § 165 lg-le 2 ja jätta otsus põhjendamata, kuid praegusel juhul kaebaja pelgalt selle viite esitamisega ei nõustu. Halduskohus on tõlgendanud viidatud sätet ebaõigesti. Praegusel juhul on tegemist 63 041,35 euro suuruse nõudega. Sellist summat sisaldava otsuse suhtes ei saa teha kohtuotsust, milles üksnes nõustutakse vastustaja seisukohtadega. Halduskohus on kuritarvitanud seadusega antud õigust otsuse põhjendamata jätmiseks.
4(7)
3-16-1415 Kohtu viide, et maksumenetlus ja maksuotsus ei oma asjas tähtsust, on ebaõige. Intress ja selle arvestus tuleneb konkreetselt maksuotsusega määratud maksusummast. Reaalne maksusumma on kaebaja poolt õigesti tasutud ja deklareeritud. Kui maksuhaldur asub deklareeritust teistsugusele seisukohale, siis ongi intressi arvestamisel määrav vaid maksuotsus. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kui kohus oleks reaalselt tõendeid hinnanud, siis ei oleks ta ilmselgelt asunud seisukohale, et ca 2 aastat kestnud maksumenetlus, mis hõlmas vaid kahe kuu raamatupidamist ning milles koguti tõendeid vaid kolme kuu jooksul, ei saa olla õiguspärane. Maksumenetluse läbiviimiseks on ette nähtud maksimaalne tähtaeg (MKS § 106 lg 2, käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-d 2, 3 ja 4). Maksuhaldur on menetlustähtaegu mitmekordselt rikkunud. Lisaks on maksuhaldur oluliselt rikkunud MKS § 10 lg-t 3, mille kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt.
12.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 30.10.2017 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuse, vaideotsuse ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 165 lg-t 2 ja otsust liiga vähe põhjendanud. Kuigi halduskohtu otsuse põhjendav osa on võrreldes kohtuotsuse muude osadega lühike, ei ole kohtu lõppjäreldus väär. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksuotsuse suhtes välja toodud kriitika ei ole asjakohane, sest maksotsust ei ole käesolevas asjas vaidlustatud. Intresside suuremal määral kustutamiseks kui vaidlustatud otsuses juba käsitletud, puudub alus. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi täiendavat põhjust, millises ulatuses oleks MTA pidanud kõik või osa intressidest kustutama. Selliseks põhjuseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja maksuotsuse vaidlustamise kaalumisel ei teadnud või ei näinud ette, et lisaks põhimaksuvõlale eksisteerivad ka kõrvalkohustused. Ühtki sisulist põhjendust, miks MTA on valesti lähtunud MKS § 114 lg-st 3, kaebaja välja toonud ei ole. Kaebaja väited seonduvalt KMS-s sätestatud tagastusnõuete täitmise tähtaegadega on asjakohatud. Kaebaja viidatud KMS normid käsitlevad käibemaksu tagastusnõude menetlemist, kuid ei näe ette nn üksikjuhtumi kui üldkontrolli ajalimiiti, milleks on mõistlik menetlusaeg (MKS § 10 lg 3).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Iseenesest õige on kaebaja väide, et halduskohtu otsuse põhjendused on napid määral, mida saab käsitada kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumisena. Riigikohus on 02.06.2014 otsuse nr 3-3-1-27-14 p-s 12 märkinud, et kohtul tuleb HKMS § 157 lg-st 4 tulenevalt tõendeid uuesti hinnata, kui kaebaja on nende tõendite alusel tuvastatud asjaolud vaidlustanud. Kui kaebaja esitab kohtule asjaolude tuvastamise kohta uued argumendid või kordab varasemaid, mida haldusmenetluses haldusakti põhjenduses ei ole piisaval määral ümber lükatud, peab kohus, hoolimata HKMS § 165 lg-st 2, põhjendama, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega (HKMS § 165 lg 1 p 4). Praegusel juhul ei ole halduskohus vastanud ühelegi kaebuse väitele, nõustudes HKMS § 165 lg 2 alusel MTA 12.04.2016 otsuse ja vaideotsuse põhjendustega, ning märkinud vaid, et kaebuse kriitika MTA 07.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021181-8 suhtes pole asjakohane. Kuigi halduskohus on selles asjas rikkunud kohtumenetluse norme, ei ole ringkonnakohtu hinnangul see rikkumine oluline, sest
5(7)
3-16-1415 ka rikkumise kõrvaldamisel tuleks teha samasisuline otsus (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7614, p 31).
15.MKS § 114 lg 3 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Kaebaja on seisukohal, et tema intressivõla sissenõudmine on ebaõiglane, sest kaebaja ei teadnud, millisest hetkest hakatakse arvestama intresse; ta pidi maksukohustuse täitmiseks võtma pangalt laenu, millelt tasub nüüd intresse; ning lisaks ei nõustu kaebaja talle 07.12.2015 tehtud maksuotsusega.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa intressivõla sissenõudmist OÜ-lt Regalia Kaubandus pidada ebaõiglaseks MKS § 114 lg 3 tähenduses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest, mille eesmärk saab olla vaid teatud erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14). Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha. Maksuvõla kustutamine on põhjendatud näiteks olukorras, kus äriühingu seaduslikult esindajalt vastutusotsusega nõutav maksuvõlg kattub kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga (Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 3-3-1-616, p 17) või topeltmaksustamisest hoidumiseks on vajalik vältida samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist tsiviilkohtumenetluses ja maksumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2018 määrus nr 3-17-1181, p 11). Samuti võib intressinõude kustutamine olla kohane õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu (Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-78-14, p 21). Ebaõigluseks MKS § 114 lg 3 tähenduses ei saa pidada maksukohustuslase teadmatust maksuõigusest ega asjaolusid, milliste meetmetega on maksukohustuslane suutnud oma maksuvõla kustutada.
17.MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Niisiis tuleneb otseselt seadusest maksukohustuslase enda kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. MKS § 31 lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti. Seega tekib intressikohustus juba siis, kui isik jättis maksusumma tähtpäevaks tasumata ning ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Niisiis on väär apellatsioonkaebuse p-s 5 väidetu, nagu tuleneks intressikohustus maksuhalduri poolt maksuotsusega kindlaksmääratud maksusummast. Asjaolu, et maksuhaldur teeb tagasiulatuvalt maksuotsusega kindlaks tähtpäevaks tasumata maksusumma suuruse, ei tähenda, et intressi tasumise kohustus määrataks kindlaks maksuotsusega. Maksuintress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus ja see tugineb maksukohustuse olemasolul (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-4-1-15-16, p 108). Tõele ei vasta, et maksuhaldur pole maksumenetluses selgitanud, millisest hetkest alates intresse arvestama hakatakse. Maksuhaldur on maksuotsuse esimesel leheküljel märkinud, et tähtpäevaks tasumata 6(7)
3-16-1415 maksusummalt tuleb arvestada ja tasuda intressi 0,06% päevas ning viidanud, et intressisumma saab maksukohustuslane teada e-maksuameti/e-tolli rubriigis nõuded ja kohustused või MTA teenindusbüroos.
18.Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et intresside suuremal määral kustutamiseks, kui vaidlustatud otsuses juba tehtud, puudub alus. Asjakohatud on apellatsioonkaebuse p-s 6 esitatud väited seonduvalt KMS-s sätestatud tagastusnõuete täitmise tähtaegadega. Maksumenetluseks ei ole ette nähtud 30 või 60 päeva. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Mõistliku menetlusajaga seonduvat intresside kustutamise kontekstis on MTA põhjalikult käsitlenud vaideotsuse p-s 10. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Maksuhaldur on otsuses ja vaideotsuses märkinud, et kaebaja suhtes läbiviidud kontroll kestis perioodil 31.01.2014‒07.12.2015 kokku 676 päeva ning leidnud, et intresside mittearvestamine on põhjendatud selle aja eest, mil ei viidud läbi aktiivseid menetlustoiminguid ajavahemikus 01.08.2014–31.08.2014 ja 01.11.2014–28.02.2015 kokku 151 päeval. Selles osas rahuldas maksuhaldur kaebaja taotluse osaliselt ning kustutas intressid summas 18 711,49 eurot. Maksuhalduri otsusest nähtub, et maksumenetluses on maksumaksjalt võetud seletusi kolmel korral; lisaks on võetud üle 25 seletuse kolmandatelt isikutelt; vaatlusi on läbi viidud äriühingu 10 kaupluses, millele järgnes kogutud dokumentide ning fotode analüüs; tehtud on Regalia Kaubandus OÜ üle 60 töötaja taustauuringuid, kuna oli kahtlus, et kõikidele töötajatele maksti ümbrikupalka; võrreldud on töötajate poolt antud seletusi, selgitamaks välja makstud ümbrikupalga suurust. Arvestades maksuotsusega määratud summa suurust ning maksuasja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul maksuhaldur otsuses õigesti leidnud, et mõistlik maksumenetluse kestus sellise maksumenetluse puhul oli 525 päeva. Kaebaja pole esitanud konkreetseid väiteid maksuhalduri seisukoha ümberlükkamiseks.
19.Eelnevat kokku võttes on maksuhaldur õigesti leidnud, et käesolevas asjas ei esine kaebajast mitteolenevaid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud kaebaja intressivõla täiendavalt kustutama ebaõigluse motiivil. OÜ-le Regalia Kaubandus tehtud 07.12.2015 maksuotsus on kehtiv haldusakt, millest tulenevaid maksuhalduri järeldusi ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Maksuvõla (ka intressivõla) kustutamise menetluse eesmärk ei ole veel kord läbi arutada või ümber hinnata jõustunud maksuotsust. OÜ Regalia Kaubandus maksuvõlg tulenes kehtivast maksuotsusest.
20.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohtu otsust tuleb täiendada ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.