Rain Soe kaebus Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo
4.aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 0000169 ja Keskkonnainspektsiooni 8. mai 2017. a vaideotsuse tühistamiseks ja sunniraha rakendamise keelamiseks, alternatiivselt 4. aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 0000169 õigusvastasuse tuvastamiseks 14. märts 2018
Kohtuistung Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Kaebaja – Rain Soe, volitatud esindaja Feliks Luiksaar Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, volitatud esindajad Anastassia Amel, Kristel Kund ja Kristel Lopsik
1.Jätta Rain Soe kaebus haldusasjas nr 3-17-1221 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 11. juunini 2018. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja läbivaatamist kohtuistungil.
Väärtegude kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni 23.09.2016. a otsusega Rain Soe väärteoasjas (I kd tl 126–135) karistati Rain Soed jäätmeseaduse (JäätS) § 1201 lg 1 rikkumise eest 250 trahviühiku ulatuses rahatrahviga 1 000 eurot. Otsuse kohaselt Rain Soe kogus, ladustas ja töötles (demonteeris romusõidukitelt osasid) romusõidukeid ja nende osasid ajavahemikul 2012. a lõpust kuni 2016. a märtsini selleks mitte ettenähtud kohas (Võrumaal Rõuge valla Lauri küla Laurisoe ja Raini kinnistutel), omamata jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, rikkudes sellega JäätS § 73 lg 2 punkte 2, 3 ja 4, § 19 lg-t 3 ja § 99 lg-t 1. Rain Soe väärteokorras karistamise otsus on jõustunud maakohtule kaebust esitamata (10.10.2016. a). Otsuse kohaselt sai menetlusalune isik otsusele esitada kaebuse 15 päeva jooksul arvates 23.09.2016. a. Kaebaja on halduskohtule esitatud menetlusdokumentides märkinud, et edasikaebeõigust ta ei kasutanud ja kohtuvälise menetleja otsust edasi ei kaevanud.
2.Keskkonnainspektsioon kontrollis 08.11.2016. a Rõuge valla Lauri külas Laurisoe ja Raini kinnistuid, mille kohta koostati objekti kontrollimise protokoll nr 1067326, ja alustas Rain Soe suhtes haldusmenetlus nr 0000169 kontrolli käigus tuvastatud romusõidukite nõuetekohaseks käitlemiseks ja ebaseaduslikult ladustatud jäätmete likvideerimiseks (I kd tl 183–189).
3.Keskkonnainspektsioon teavitas 17.11.2016. a Rain Soed haldusmenetluse alustamisest (I kd tl 24–25).
4.Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo 04.04.2017. a ettekirjutusega nr 0000169 (I kd tl 17–22) tehti Rain Soele ettekirjutus: – lõpetada kohe Laurisoe ja Raini kinnistutel romusõidukite töötlemine (ehk lammutamine); – anda olemasolevad romusõidukid ja nende osad hiljemalt 15.09.2017. a üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule, kellel on õigus romusõidukeid vastu võtta. Ettekirjutuses hoiatati Rain Soed, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmisel võidakse korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 2 kohaselt ettekirjutus täita asundustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud vahenditega ja korras. R. Soele selgitati, et romusõidukite töötlemise jätkamisel rakendatakse KorS § 28 lg 2, JäätS § 1193 ja ATSS § 8 lg 1 alusel sunniraha summas 2 000 eurot. Romusõidukite ja nende osade tähtaegselt jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule üle andmata jätmisel rakendatakse KorS § 28 lg 2, JäätS § 1193, ATSS § 8 lg 1 alusel sunniraha summas 5 000 eurot.
5.Keskkonnainspektsiooni 08.05.2017. a vaideotsusega (I kd tl 8-10) jäeti R. Soe vaie ettekirjutusele rahuldamata.
6.Rain Soe esitas 08.06.2017. a Tartu Halduskohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo 04.04.2017. a ettekirjutuse nr 0000169 ja Keskkonnainspektsiooni 08.05.2017. a vaideotsuse tühistamiseks ning sunniraha rakendamise keelamiseks.
7.Tartu Halduskohtu esimehe 15.06.2017. a määrusega (I kd tl 119–120) rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo 04.04.2017. a ettekirjutuse nr 0000169 täitmine kuni asjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
8.Kaebaja taotlusel peatati Tartu Halduskohtu 20.07.2017. a määrusega (II kd tl 143) menetlus asjas kuni Rain Soe poolt MB Service osaühingu juhatuse liikmena Keskkonnaametile esitatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluses haldusmenetluse lõppemiseni.
9.Keskkonnaameti 03.08.2017. a korraldusega nr 1-3/17/2047 (II kd tl 147–149) anti MB Service OÜ-le ohtlike jäätmete käitluslitsents nr 0466 (II kd tl 150–151).
10.Keskkonnaamet väljastas 17.10.2017. a MB Service OÜ-le jäätmeloa (registreerimisnumber J.JÄ/329716) Laurisoe autolammutuses vrakkide demonteerimiseks (II kd tl 157–160).
12.Kaebuse kohaselt tuleb ettekirjutus ja vaideotsus tühistada ja keelata vastustajal sunniraha rakendamine. Kaebaja 06.11.2017. a menetlusdokumendis (II kd tl 172–173) taotletakse alternatiivselt ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist, sest kaebaja volitatud esindaja hinnangul puuduvad alused ettekirjutuse õiguspärasuse konstateerimiseks.
13.Kaebaja volitatud esindaja koostatud menetlusdokumentides rõhutatakse läbivalt, et kaebaja olevat sattunud vastustajaga õiguskonflikti. Keskkonnainspektsioon on ettekirjutuse andmise faktilise aluse esitanud ebaõigesti. Asja lahendamiseks olulised asjaolud on õigesti käsitletud alates väärteoasja raames kaitse (käesolevas asjas kaebaja volitatud esindaja) poolt esitatud vastulausest kuni käesolevas haldusasjas vastustajale esitatud dokumentideni, mille juurde jäämist kinnitatakse ka haldusasja kohtulikus menetluses.
14.Kaebaja peab ettekirjutust vastuolus olevaks õigusnormidega. Ettekirjutus ei sisalda konkreetseid asjaolusid selle andmise põhjendamiseks. Kaebajale tehtud ettekirjutused on omavahel vastuolus, selgusetuks jääb, milliste romusõidukite lammutamine tuleb lõpetada. Kaebaja ei pea endaomandis ja valduses olevaid sõidukeid romusõidukiteks ja ei ole tegelenud nende lammutamisega. Kaebajale parkimiseks toodud sõidukitele ei ole väljastatud lammutustõendeid. Ettekirjutuse ebaselgus annab kaebajale aluse selle täitmata jätmiseks. Sunniraha rakendamine ei ole põhjendatud, aga võib osutuda ka ebaproportsionaalseks (5 000).
15.Ettekirjutuse resolutsiooni p 1 on tühine, kuna seda ei ole võimalik täita. Kaebaja ei tegele reaalajas lammutamisega.
16.Ettekirjutuse resolutsiooni vastuolulisus tingib ettekirjutuse täieliku tühistamise.
17.Mahtuniversaali Mercedes-Benz, registreerimismärk 674 AYJ, korda tegemine näitab ja tõendab, et kaebaja ei ole sõidukeid omandanud lammutamise eesmärgil, vaid korda tegemiseks.
18.Vaideotsus ei lükka ümber vaide põhjendusi. Kaebajat ei ole vaidemenetluses ära kuulatud. Rikkumine on viinud põhjendamata vaideotsuse andmisele.
19.Täiendavate seisukohtade kohaselt ei saa kaebaja aru, milliseid kaebajale kuuluvaid või kaebaja poolt parkimiseks võetud sõidukeid peetakse romusõidukiteks. Sõidukite osadeks lahti võtmine on vajalik sõidukite seisundi määratlemiseks, et määratleda remontima asumise majanduslik põhjendatus. Kaebaja on järginud ja kohaldanud autolukksepa ja automaalri õpikust omandatud teadmisi. Kaebaja ei ole teadlik ametnike kompetentsist autode ja nende osade romusõidukina määratlemiseks. Kaebaja ei saa aru, mida tuleb teha ettekirjutuse täitmiseks. Vastustaja vastuväited
20.Vastustaja vastuse kohaselt ei ole kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et R. Soe kogus, ladustas ja töötles (osade demonteerimise näol) romusõidukeid selleks mitte ettenähtud kohas Laurisoe ja Raini kinnistutel, omamata asjakohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Sunniraha rakendamine osutub vajalikuks üksnes juhul, kui Rain Soe ei ole ettekirjutuses toodud tähtajaks Laurisoe ja Raini kinnistutel pikka aega kasutuseta seisnud sõidukeid korda teinud, oma nimele ümber vormistanud või jäätmekäitlejale üle andnud või kaebajal ei ole esitada tõendeid kinnistutele pargitud või korda tegemiseks toodud sõidukite kasutusel olemise kohta.
21.Ettekirjutuse andmise faktilised asjaolud on tõendatud R. Soe väärteoasjas 17.09.2015– 11.04.2016. a kogutud tõenditega. Ettekirjutus on selge. Ettekirjutus, resolutsioon ja põhjendused on üks tervik, mida tuleb lugeda ja tõlgendada koos. Ettekirjutuses on konkreetselt
nimetatud, millist tegevust adressaadilt oodatakse ja milliseks tähtajaks tegevus peab olema tehtud. R. Soelt, oodatakse, et ta lõpetab Laurisoe ja Raini kinnistutel olemasolevate romusõidukite töötlemise (sõidukite küljest varuosade demonteerimise, lõike- ja purustustööd jms), kuna tal puudub ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba nimetatud tegevusteks. R. Soe on kohustatud hiljemalt 15.09.2017. a andma kinnistutel olevad romusõidukid (nii komplektsed kui poolikud) üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule (metallikokkuostu või autolammutusse).
22.Faktilised asjaolud on olnud muutumises üksnes kinnistutel asuvate sõidukite koguse osas. 08.11.2016–06.07.2017. a kogutud tõendid tõendavad ettekirjutuse faktilisi asjaolusid. Ühe sõiduki kordategemine kaebaja poolt ei tõenda, et kõik ülejäänud sõidukid ootavad kordategemist. Sõidukite eelnevad omanikud ei ole pidanud nende kordategemist majanduslikult mõttekaks ja arvasid, et müüvad sõiduki ametlikule autolammutusele. Lammutamiseks üle antud sõiduk muutub jäätmeteks (romusõidukiks). Ettekirjutuses on selgitatud, et R. Soe valduses olevad sõidukid on romusõidukid, sest need on vähemalt osaliselt demonteeritud, mis muudab sõiduki selle esialgset otstarvet arvestades kasutuskõlbmatuks või hoitakse sõidukeid kasutuseta ning nendel puudub edasine kasutusperspektiiv sõidukina.
23.Õiguskirjanduses on leitud, et resolutsiooni määratletus eeldab, et resolutsioon oleks võimalikult täpne ega sisaldaks midagi üleliigset. Sunniraha proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ka ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit. Vastustaja poolt valitud sunnivahend 5000 euro suuruse sunnirahana ei ole isikut majanduslikult koormav. Ettekirjutuse täitmise tagamine on oluline, kuna tegemist on ohtlike jäätmete käitlemisega. Kuna vaides ei ole kaebaja midagi uut välja toonud, puudus vajadus uuesti kaebaja ärakuulamiseks, sest haldusmenetlus oli piisavalt põhjalik. Kohtu seisukoht
24.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ja vastustaja keelamiseks puudub alus. Samuti puudub alus ettekirjutuse tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks.
25.Vaidlustatud ettekirjutus (I kd tl 21) kohustab kaebajat romusõidukite töötlemise lõpetamiseks ja Laurisoe ja Raini kinnistutel asuvate romusõidukite ja nende osade üleandmiseks nende vastuvõtmiseks ja käitlemiseks õigustatud isikule. Objektiivses õiguses käsitletakse romusõidukitena liiklusseaduse § 2 punktides 36 ja 40 kirjeldatud maastiku- ja mootorsõidukitest ning nende osadest moodustunud jäätmeid. Kaebaja Rain Soe on äriregistri andmetel juhatuse liikmeks MB Service OÜ-s (registrikood 12389994), mille autolammutuskojale Laurisoe autolammutus on antud jäätmeluba 17.10.2017– 02.08.2022. a vrakkide demonteerimiseks, sh romusõidukitest tekkivate jäätmete käitlemiseks (II kd tl 157, 157p). MB Service OÜ-le on 03.08.2017. a antud ohtlike jäätmete (sh romusõidukite) käitluslitsents (II kd tl 147). Vastuseks kaebusele märgib halduskohus neil asjaoludel, et on ilmne ja selge, et romusõidukid liiklusvaldkonnast ehk vrakid on õiguslikult võrdsustatud jäätmetega koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega. Kuna kaebaja on mh mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonnas tegutsev ettevõtja (II kd tl 157) temaga seotud juriidilise isiku kaudu, mida tõendab ka asjas kogutud tõendite kogum kaebaja poolt Laurisoe ja Raini kinnistule kogutud remondivajadusega sõidukitest, siis ei pea
halduskohus eluliselt usutavaks kaebaja väiteid vaidlustatud ettekirjutuse arusaamatusest temale kui kinnistute kasutamiseks õigustatud isikule.
26.Kaebaja apelleerib kaebuses ettekirjutuse tühisusele, ebaselgusele ja vastuolulisusele ning ettekirjutuse andmise faktilise aluse ebaõigesti esitamisele. HKMS § 165 lõike 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis ja kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama ja võib viidata põhjendusega nõustumisele, kui kohus järgib seda põhjendust. Halduskohus järgib käesolevas otsuses ettekirjutuses (I kd tl 17–22) ja vaideotsuses (I kd tl 8– 10) toodud põhjendusi ega korda neid osundatud volitusnormi alusel seoses kaebuse rahuldamata jätmisega. Kohus tugineb osundatud volitusnormile mh seonduvalt vaidlustatud ettekirjutuse õigusliku alusega, kuna kaebaja seda iseseisvalt ei vaidlusta. Kaebuses lähtutakse tõdemusest, et asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude kogumi ebaõige tuvastamine muudab haldusakti õigusvastaseks. Halduskohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.
27.Vaidlustatud haldusakt ei ole tühine. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 järgi on üks haldusakti tühisuse alustest, kui aktist ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Vaidlustatud ettekirjutus on täidetav. Ettekirjutus on kohtu hinnangul kaebaja poolt õigusvastaselt täitmata. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et haldusakti tühisuse eelduseks on, et haldusaktis esinevad puudused oleksid ilmselged (RKHKo 3-11-1355, p 19). Kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (vt RKHKo 3-3-1-35-13, p 12, 3-31-21-03, p 13). Käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutusel ei esine ilmselgeid puudusi seoses kaebaja õiguste ja kohustuste ega kohustuste vastukäivusega. Ettekirjutus on täidetav. Kaebaja etteheited ettekirjutusele ei ole põhjendatud.
28.Ettekirjutus kohustab kaebajat kohe lõpetama romusõidukite töötlemise (lammutamise) ja romusõidukid ja nende osad üle andma selleks õigustatud isikule ettekirjutuses määratud tähtpäevaks. Seega, ettekirjutuse esimene punkt keelab õigusvastase tegevuse jätkamise ja teine punkt kohustab tegevuseks õiguspärasel viisil ehk tekkinud õigusvastase olukorra õiguspäraseks lahendamiseks. Seega ei ole ettekirjutusega kaebajale pandud kohustused vastukäivad ja ettekirjutus on täidetav sel moel, et romusõidukite lammutamise asemel tuleb nad õigustatud isikule üle anda. Kaebajale pandud kohustus on selge ja tavapärase mõistusega inimesele üheselt arusaadav. Ettekirjutus puudutab romusõidukeid: – mille käitlemise eest kaebajat karistati 23.09.2016. a väärteokorras JäätS § 1201 järgi jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest; – mis on loetletud ja kajastatud 08.11.2016. a objekti kontrollimise protokollis.
29.Ettekirjutus on selge. Asjas kogutud tõendite kogum tõendab halduskohtu hinnangul üheselt, et kaebaja suhtes on vaidlustatud ettekirjutuse andmisega kohaldatud ühte riikliku järelevalve üldmeetmest, milleks on KorS § 28 lg 1 kohane ettekirjutus ja sunnivahendi
kohaldamine. Nimelt on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.
30.Käesoleval juhul on Keskkonnainspektsiooni 17.11.2017. a teatega haldusmenetluse alustamisest (I kd tl 24–25) tõendatud, et vastustaja on väärteomenetluse materjalide alusel käesolevas asjas vaidluse all olevas haldusmenetluses lugenud tõendatuks, et avaliku korra eest vastutavaks isikuks Laurisoe ja Raini kinnistutel on Rain Soe, kes kogus, ladustas ja töötles romusõidukeid selleks mitteettenähtud kohas, omamata asjakohast jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Teate kohaselt on haldusmenetlus alustatud nimetatud kinnistutel väärteomenetluses ja 08.11.2016. a kontrollimisel tuvastatud romusõidukite nõuetekohaseks käitlemiseks ja ebaseaduslikult ladustatud jäätmete likvideerimiseks.
31.Keskkonnainspektsiooni 07.12.2016. a vastusega kaebaja volitatud esindaja taotlusele (I kd tl 27–28) on tõendatud, et Keskkonnainspektsioon tuvastas 08.11.2016. a Raini ja Laurisoe kinnistute kontrollimisel, et kinnistutel hoiustatakse jätkuvalt hulgaliselt erinevas seisukorras Rain Soe nimele registreerimata sõidukeid ning Raini kinnistul asuvas hoones on lammutamistunnustega mootorsõidukid ja nende kered.
32.Erinevalt kaebajast on halduskohtule ettekirjutuse andmise faktiline alus seetõttu selge. Selleks on Rain Soe väärteoasja otsuses JäätS § 1201 lg 1 järgi tuvastamist leidnud Rain Soe poolt toime pandud jäätmete käitlemise nõuete rikkumine. Kuna sama objekti kontrollimisel 08.11.2016. a tuvastati samasisuline korrarikkumine, mis on fikseeritud objekti kontrollimise protokollis nr 1067326 (I kd tl 183–189), siis alustaski Keskkonnainspektsioon KorS § 28 lgle 1 tuginedes vaidlusalust haldusmenetlust, mille alustamise teade on 17.11.2016. a edastatud kaebajale (I kd tl 24–25) ja mis on päädinud vaidlustatud ettekirjutuse andmise ja kaebaja vaide vaideotsusega rahuldamata jätmisega.
33.Keskkonnainspektsiooni 23.09.2016. a otsusega Rain Soe väärteoasjas (I kd tl 126–135) loeb halduskohus tõendatuks JäätS § 1201 lg 1 rikkumise Rain Soe poolt ajavahemikul 2012. a lõpust kuni 2016. a märtsini, sest kaebaja ei ole halduskohtumenetluses omapoolsete tõenditega kohtuvälise menetleja otsuse järeldusi kummutanud. Jõustunud otsusega R. Soe väärteoasjas on seega tõendatud, et Rain Soe kogus, ladustas ja töötles romusõidukeid ja nende osasid ajavahemikul 2012. a lõpust kuni 2016. a märtsini selleks mitte ettenähtud kohas Laurisoe ja Raini kinnistutel, omamata jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, millega rikkus JäätS § 73 lg 2 p-te 2, 3 ja 4, § 19 lg-t 3 ja § 99 lg-t 1. 08.11.2016. a objekti kontrollimise protokolliga (I kd tl 183–189) on tõendatud, et vaatamata 2016. aasta septembris väärteokorras karistamisele, ei ole Rain Soe korrarikkumist lõpetanud, millele viitab mh teatud erinevus jäätmetes, mis tuvastati väärteomenetluses ja mis avastati kontrolli käigus ja mille kõrvaldamiseks anti vaidlustatud ettekirjutus.
34.Neil asjaoludel pidi kaebajale juba Keskkonnainspektsiooni 07.12.2016. a vastuse saamisel olema selge, et romusõidukite töötlemine tuleb lõpetada ja romusõidukid ja nende osad tuleb hiljemalt määratud tähtpäevaks anda üle selleks õigustatud isikule. Kuna kaebaja kasutas vastustajaga suhtlemisel õigusnõustajat, siis ei ole halduskohtul kahtlust, et tegelikkuses olid käimasoleva haldusmenetluse alustamise tekkepõhjused kaebajale selged, kui ta ei saanud neist aru juba 08.11.2016. a läbi viidud kontrollimise käigus, milles ta osales.
35.Arvates 07.09.2016. a väärteoasja vastulausest (I kd tl 42–45) rõhutab kaebaja volitatud esindaja, et kaebaja ei ole tema arvates jäätmeid käitlev isik ja menetlusalune isik ei käsitle oma vara jäätmete ja romusõidukitena. Haldusmenetluses kogutud tõendid kummutavad selle väite tõepärasuse.
36.Vaidlust ei saa olla selles, et väärteoasjas tehtud jõustunud otsusega on tõendatud, et sõidukid, mille käitlemise eest kaebajat karistati on õiguslikus mõttes jäätmed, mida kaebaja ei tohtinud enne ega tohi käidelda ka pärast väärteoasjas tehtud otsuse jõustumist. Asjas kogutud tõendite kogum tõendab kaebaja poolt samasisulise õiguserikkumise toimepanemist ka 08.11.2016. a. Kaebaja poolt tõenditena esitatud jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents (II kd tl 157, 150) tõendavad, et Laurisoel on autolammutus seal asuvate vrakkide demonteerimiseks ja utiliseerimiseks.
37.Halduskohus nõustub neil asjaoludel väärteomenetleja järeldustega sõidukite vrakkide romusõidukitena ehk jäätmetena määratlemisest. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on vaidlusaluses haldusmenetluses samade kriteeriumide alusel ettekirjutuses ja selle aluseks olnud dokumentides õigesti tuvastanud kaebaja poolt romusõidukite töötlemise, mis on ühtlasi aluseks nende õigustatud isikule üleandmiseks kohustamisele. Kaebaja tegevus jäätmeloa ja jäätmete käitluslitsentsi taotlemisel tõendab ettekirjutuse põhjendatust, vaatamata kaebaja poolt menetlusdokumentides oma tegevuse teisiti põhjendamisele.
38.Halduskohus sedastab vastuseks kaebaja arutlustele, et romusõidukite käitlusnõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.06.2011 määrusega nr 33, mille §-st 1 tulenevalt on romusõidukid maastikusõidukite ja mootorsõidukite ning nende osade jäätmed (viitena liiklusseaduse § 2 p-le 36 ja p-le 40). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/53/EÜ kasutatakse mõistet kasutuselt kõrvaldatud sõiduk, mis on direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a tähenduses jäätmetena käsitletav sõiduk ehk mis tahes ained või esemed, mille valdaja kõrvaldab või on kohustatud kõrvaldama kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Halduskohus nõustub siinjuures vastustaja käsitlusega, milliste tunnuste alusel tehti järeldus, et haldusmenetlus puudutas omanike (sh registrijärgsete) poolt kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid ehk romusõidukeid. Romusõiduki või vanasõiduki erisus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 17.06.2010 määrusega nr 79 „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“. Määruse § 1 lg 3 kohaselt, määrust ei kohaldata keskkonnasõbralikul viisil hoitavatele vanasõidukitele ja nende osadele, mille all mõeldakse ajaloolisi, kollektsionääridele huvi pakkuvaid või kultuuriväärtust omavaid sõidukeid, mis on kasutusel, kasutusvalmis või osadeks lahti võetud. Asjas kogutud tõendite kogum ei tõenda halduskohtu hinnangul vanasõiduki erisusele tuginemise võimalust vaidlusaluses haldusasjas. Halduskohtu hinnangul saab Määrusest nr 79 järeldada, et romusõidukid on kõik mootorsõidukid, mis on jäätmeteks muutunud ja jäätmeseaduse mõttes (§ 25 lg 3 p 3) jäätmed ehk mis põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Valitsev kohtupraktika tunnustab aga kohtu õigust määratlemata õigusmõiste sisustamiseks haldusorgani kõrval.
39.Halduskohtule ei ole äratuntav kaebaja palja- ja paljusõnaliste väidetega ja erinevatest õigusaktidest tulenevate mõistete kasutamise teel faktilise olukorra õiguslikult absurdseks disainimisega nõustumise võimalus.
Kaebaja püüab romusõidukite kinnistutele kogumist ja ladustamist ning käitlemist disainida liiklusseaduse mõisteaparaadile tuginedes mootorsõidukite parkimiseks kui õiguspäraseks tegevuseks. Romusõidukite lammutamist või nendelt osade demonteerimist aga sõidukite seisundi määratlemiseks, otsustamaks nende kordategemise majanduslik põhjendatus. Kaebaja käsitluse kohaselt on nii väärteomenetluses süüdi tunnistamiseni viinud sõidukid kui 08.11.2016. a kinnistute kontrollimisel fikseeritud sõidukid kordategemise ootel. Tegemist ei olevat romusõidukitega, mida tõendab registreerimismärki 674 AYJ kandev mahtuniversaal, mille kaebaja on korda teinud. Viimati nimetatud sõiduki kõrval ei vasta tõendite kogumi kohaselt kaebaja kasutuses olevatelt kinnistutelt inspektsiooni poolt avastatud sõidukite vrakid liiklusseaduse mõttes mootorsõidukite tunnustele, mida saaks mootorsõidukile omases tavapärases korras parkida. Parkimine liiklusseaduse mõttes ei ole halduskohtu hinnangul võrdsustatav romusõiduki hoidmise ja ladustamisena. Tõendite kogum tõendab üheselt kaebaja poolt jäätmete käitlemist, mitte aga vallasvara kordategemise majanduslike kaalutluste väljaselgitamisega tegelemist. Vastupidisel juhul poleks kaebajal tarvidust ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloa järele.
40.Halduskohtu hinnangul ei kummuta kaebaja paljasõnalised vastuväited vastustaja poolt kogutud tõendite kogumiga tõendatut ja ei vasta elulise usutavuse kriteeriumile, vaatamata sellele, et asja materjalide kohaselt kaebaja poolt (2012. aastal) soetatud üks mahtuniversaal on registreerimistunnistuse ja kindlustuspoliisi (I kd tl 71, 72) kohaselt kehtiva liikluskindlustusega tehnoülevaatuse läbinud kaebajale kuuluv mootorsõiduk. Kuna nimetatud mahtuniversaali ja teiste sõidukite puhul ei ole tegemist uunikumiga või erilist taastamise ja kordategemise ajakulu nõudvate sõidukitega, siis tähendaks kogu ladustatud ja demonteeritud romusõidukipargi kordategemiseks kuluv ajakulu kaebaja jõudluse puhul nende seismist aastakümneid väidetavas kordategemise oote seisundis. Paraku tõendab tõendite kogum aga nende sõidukite lammutamist ja/või oluliste osade demonteerimist kordategemise asemel. Samuti seda, et 2016. aastal ladustatud romudest osa on kinnistutelt kas detailide lattu paigutamise või mujale viimise läbi kadunud ja osa romusid on 2016. aasta lõpuks juurde tulnud. Seoses pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusega märgib halduskohus, et vastustaja on romusõiduki ehk jäätme staatuse omistanud asjakohaste tõenditega. Kui sõidukite esmase kasutusele võtmise tõendamisel on valdavalt olulised registriandmed ja registreerimise hetk, siis käesolevas asjas ei saa lähtuda ainult sellest, kas omanik on registris sõiduki lammutamise vastava tõendi võtmisega legaliseerinud või mitte (vrdl RKHKo 3-3-1-1-17, p 22, 23). Romusõiduki sõidukina kasutamise ehk faktilise kasutuse osas lasub tõendamiskoormus kaebajal kui romu valdajal (vrdl Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2017. a otsus haldusasjas nr 315-1713, p 27). Kaebaja ei ole oma tõendamiskoormust kandnud ja ettekirjutuse järeldusi kummutavaid tõendeid halduskohtule esitanud. Tegemist ei ole kaebaja kirjeldatud inimese ja avaliku võimu vahelise õiguskonflikti, vaid kaebaja õiguserikkumisega, mis on olnud nii väärteomenetluse kui vaidlusaluse haldusmenetluse ajendiks.
41.Keskmisele inimesele on vaidlusalune ettekirjutus selge ja keelatud tegevusest hoidumise kohustus ning tegutsemiseks kohustamine ehk olukorra seadustamiseks kohustamine arusaadavad. Vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Keelamise nõue on alusetu ja sunniraha proportsionaalne arvestades kaebaja poolt pärast väärteokorras karistamist samalaadse õiguserikkumise tunnustega tegevuse jätkamist. Ettekirjutuse õigusvastasuse
tuvastamise nõue ei ole põhjendatud ja kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2). Muutunud olukord asjaoludes (HKMS § 158 lg 2 ls 1) ei oma tähtsust haldusakti proportsionaalsuse hindamisel (HKMS § 158 lg 3).
42.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peaks kaebaja kandma enda menetluskulu (II kd tl 178–188) kõrval ka vastustaja menetluskulud, vastustaja ei ole aga vastavat taotlust esitanud. Pooled peavad seetõttu oma menetluskulud ise kandma. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega ei hinda halduskohus kaebaja kohtuväliste kulude (HKMS § 103 lg 1 p 1) kui menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.