Korteriühistu Liivalaia 5, F. P., M. V., M. J., G. U., M. I., M. P., L. P., T. L., S. K., G. G., G. K., A. J., L. K., E. F.-E., J. I., P. T., K. A., T. M., K. K., K. K., K. S.-R., L. B., V. M., M. T., J. R., R. Z., R. J., U. T., K. K., R. K., Aparent OÜ, Marru Invest OÜ kaebus kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit esitama Tartu Maakohtu kinnistusja registriosakonnale nõue, millega parandatakse ja muudetakse kinnistusraamatusse kantud andmed registriosade nr xxxxxxx osas. Kaebuse esitajad: Korteriühistu Liivalaia 5, F. P., M. V., M. J., G. U., M. I., M. P., L. P., T. L., S. K., G. G., G. K., A. J., L. K., E. F.-E., J. I., P. T., K. A., T. M., K. K., K. K., K. S.-R., L. B., V. M., M. T., J. R., R. Z., R. J., U. T., K K., R. K., Aparent OÜ, Marru Invest OÜ Kaebajate esindaja: Tuuliki Laesson Vastustaja: Tallinna linn Võimalikud kolmandad isikud: Kolmas isik 1: Aktsiaselts MV KAUBAD (registrikood 10102339); Kolmas isik 2: R. V. (isikukood xxxxxxxxx); Kolmas isik 3: M. M. (isikukood xxxxxxxxx); Kolmas isik 4: L. V. (isikukood xxxxxxxxx); Kolmas isik 5: T. Š. (isikukood xxxxxxxxx); Kolmas isik 6: T. H. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kolmas isik 7: K. O.(isikukood xxxxxxxxx); Kolmas isik 8: S.S. (isikukood xxxxxxxxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kolmas isik 9: E. V. (isikukood xxxxxxxxxx); Menetlustoiming
1.Tagastada Korteriühistu Liivalaia 5, F. P., M. V., M. J., G. U., M. I., M. P., L. P., T. L., S. K., G. G., G. K., A. J., L. K., E F.-E., J. I., P. T., K. A., T. M., K. K., K. K., K. S.R., L. B., V. M., M. T., J. R., R. Z., R. J., U. T., K. K., R. K., Aparent OÜ, Marru Invest OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks esitada Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale nõue, millega parandatakse ja muudetakse kinnistusraamatusse kantud andmed registriosade nr xxxxxxxx läbivaatamatult.
4.Saata määruse ärakiri menetlusosalistele (k.a. võimalikud kolmandad isikud) ja registripidajale (Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KAEBUSE ja ESIALGSE ÕIGUSKAIRSE TAOTLUSEGA SEOTUD ASJAOLUD JA
MENELUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.10.04.2018 saabus Tallinna Halduskohtule Korteriühistu Liivalaia 5, F. P., M. V., M. J., G. U., M. I., M. P., L. P., T. L., S. K., G. G., G. K., A. J., L. K., E. F.-E., J. I., P. T., K. A., T. M., K. K., K. K., K. S.-R., L. B., V. M., M. T., J. R., R. Z., R. J., U. T., K. K., R. K., Aparent OÜ, Marru Invest OÜ kaebus kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit esitama Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale nõue, millega parandatakse ja muudetakse kinnistusraamatusse kantud andmed registriosade nr xxxxxxxx osas. Ühes kaebusega esitasid osad kaebajad kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse - kohaldada esialgset õiguskaitset ja kanda kuni käesolevat haldusasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (registrikood 80074490), F. P. (isikukood xxxxxxxxx), G. U. (isikukood xxxxxxxxx), S. K. (isikukood xxxxxxxx), G. G., (isikukood xxxxxxxxx), V. M., isikukood (xxxxxxxxx), M. T. (isikukood xxxxxxxxxx) kasuks keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale korteriomandite käsutamise täielikuks keelamiseks. Alternatiivselt kohaldada esialgset õiguskaitset ja kanda kuni käesolevat haldusasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxxxxxxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkus käesoleva halduskohtumenetluse toimumise osas, näiteks: „Kinnistusraamatu andmete õiguspärasuse osas on käimas halduskohtumenetlus haldusasjas [käesoleva haldusasja number] Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks esitada kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamise nõue.“ Edastada esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise korral registripidajale (Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond).
Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 495 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 105 eurot. Kaebajad soovivad asja lahendamist kohtuistungil. Kohus rakendas oma 12. aprilli 2018 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset 30ks päevaks vaidlusaluste korteriomandite täieliku käsutamise keelumärke seadmisega kinnistusraamatusse. Vastustaja ja võimalikud kolmandad isikud esitasid sellele vastuväite, mis tähendab, et kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendama sisuliselt.
2.Kaebuse esitajad leiavad, et antud juhul on vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine alljärgnevatel põhjustel.
2.1.Korteriühistu Liivalaia 5 (edaspidi kaebaja I või KÜ Liivalaia 5) on Liivalaia tn 5 asuva korterelamu ühiseks majandamiseks loodud mittetulundusühistu. F. P., M. V., M. J., G. U., M. I., M. P., L. P., T. L., S. K., G. G., G. K., A. J., L. K., E. F.-E., J. I., P. T., K. A., T. M., K. K., K. K., K. S.-R., L. B., V. M., M. T., J. R., R. Z., R. J., U. T., K. K., R. K., Aparent OÜ, Marru Invest OÜ (edaspidi ühiselt kaebajad) on Tallinnas, Liivalaia tn 5 korterelamus asuvate korteriomandite omanikud. Liivalaia 5 korterelamu on viiekorruseline, mille keldrikorrusel asuvad eluruumide juurde kuuluvad keldriboksid ning ärieesmärgil kasutatav mitteeluruum, ja mille esimesel korrusel asub ärieesmärgiga kasutatav mitteeluruum. Ärieesmärgil kasutatava mitteeluruumist korteriomandi suurus on ehitisregistri andmetel kokku 912,9m2. Ülejäänud korrustel asuvad eluruumina kasutatavad korteriomandid Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi vastustaja) esitas AS MV KAUBAD (mitteeluruumi omanik) 11.01.2017 ehitusteatise Liivalaia 5 korterelamu ümberehitamiseks (ehitusteatise koondvaade lisas 1). Ehitusteatisega koos esitati vastustajale ka ehitusprojekt (ehitusprojekti seletuskiri lisas 2, esimese korruse joonis lisas 3, keldrikorruse joonis lisas 4). Ehitusteatise ja ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojekti eesmärgiks oli Liivalaia 5 korterelamu esimese ja keldrikorruse äripindade ja tehnosüsteemide ümberehitamine. Liivalaia 5 korterelamu esimene korrus ja keldrikorrus on kasutusel müügipindadena (hoone esimesel korrusel tegutseb Dünamo kauplus). Ehitusteatise ja ehitusprojektiga kavandati senisest müügipinnast esimesel korrusel kontoriruumid ning keldrikorrusel hoiuruumid välja rentimiseks. Vastustaja luges ehitusteatise teavitatuks ning seeläbi nõustus Liivalaia 5 esimese korruse ja keldrikorruse ümberehitustöödega. Vastustaja poolt kinnitatud ehitusteatise juures olnud ehitusprojekti alusel moodustas notar AS-le MV Kaubad kuulunud senisest ühest ärilisel eesmärgil kasutatavast mitteeluruumist koosnevast korteriomandist kokku 69 mitteeluruumist koosnevat korteriomandit. Kaebajad esitasid 15.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse ehitusteatise tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 22.06.2017 menetlusse (haldusasi nr 3-17-1282) ning kohaldas esialgset õiguskaitset, millega peatas ehitusteatise nr 1611201/14521 kehtivuse ja keelas selle alusel ehitustööde teostamise kuni haldusasjas nr 3-171282 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Tänase päeva seisuga (10.04.2018) ehitustöid teostatud ei ole.
Kaebajad esitasid 25.01.2018 vastustajale pöördumise (lisa 5), mis sisaldas taotlust esitada kinnistusraamatule ebaõigete kannete parandamise avaldus, kuivõrd need ei vasta kinnistusraamatu tegelikkusele ning on seega ebaõiged. Vastustaja teavitas oma 30.01.2018 kirjaga (lisa 6), et tulenevalt asjaolust, et mitteeluruumide osas esitatud ehitusteatises on kajastatud mitteeluruumid üksnes kahes osas on Liivalaia 5 korterelamu ärilises kasutuses olevad mitteeluruumid fikseeritud kahes osas, so esimesel korrusel olevad ruumid ja keldrikorrusel olevad ruumid, mistõttu on vastustaja seisukohal, et vastustaja poolt kinnitatud ehitusprojekti alusel sai moodustada senisest ühest mitteeluruumina kasutuses olnud korteriomandist maksimaalselt kaks mitteeluruumina kasutusel olevat korteriomandit, mitte 69 korteriomandit. Kaebajad on seisukohal, et olukord, kus vastustaja on ise kinnitanud, et vastustaja poolt kinnitatud ehitusprojekti alusel oli võimalik moodustada maksimaalselt kaks korteriomandit (mitte 69), kuid vastustaja ei ole esitanud kinnistusraamatule kannete parandamise nõuet, rikub kaebajate subjektiivseid õigusi, kuivõrd on kannete aluseks olnud ehitusprojekt, millega ettenähtud korteriomandid ei vasta korteriomandile esitatavatele nõuetele ning mis ei ole kooskõlas vastustaja poolt antud kinnitusega (vastustaja tahe oli lubada maksimaalselt kaks korteriomandit) ning kanded kahjustavad kaebajate asjaõigust (muutunud on AS-le MV Kaubad kuuluva mitteeluruumi reaalosa suurus ning kaebajatele kuuluva kaasomandiosa suurus). KOS § 5 lg 3 punkti 1 kohaselt tuleb korteriomandite registriosade avamiseks kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused ning kinnistamisavaldusele tuleb lisada riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Seega ei saa olla vaidlust selles, et vastutaja poolt kinnitanud ehitusprojekt, kuhu oli peale kantud 69 korteriomandit, oli aluseks korteriomandite moodustamisele. Ehitusprojekt käsitles küll senise ühe mitteeluruumi jagamist 69 mitteeluruumiks, kuid lähtudes vastustaja poolt toodust, ei pidanud vastustaja ehitusprojekti kinnitades võimalikuks moodustada ühest mitteeluruumina kasutuses olnud korteriomandist 69 korteriomandit, vaid kaks korteriomandit, nagu see oli kajastatud ka vastustajale esitatud ehitusteatises. Kuivõrd oli enne ebaõigete kannete sisse kandmist AS MV Kaubad omandis nii esimesel korrusel asuvad mitteeluruumidest äripinnad kui ka keldrikorrusel asuvad mitteeluruumidest äripinnad, on senisest ühest korteriomandist maksimaalselt võimalik moodustada kaks korteriomandit selliselt, et korteriomandite reaalosa ja kaasomandi osa ei muutuks. Seda seisukohta arvestas ehitusprojekti kinnitades ka vastustaja ja nägi ette kahe korteriomandi moodustamise võimalikkust. Nagu eelnevalt selgitatud, on vastustaja ka ise korduvalt rõhutanud, et tema poolt kinnitatud projektiga sai moodustada senisest ühest korteriomandist maksimaalselt kaks korteriomandit (mitte 69). Seega on vastustaja möönnud, et kinnistusraamatukanded on ebaõiged, kuid ei ole vaatamata kaebajate taotlusele esitanud kinnistusraamatule ebaõigete kannete parandamise avaldust, mille esitamise võimalikkust on kinnitanud Riigikohtu praktika. Kaebajad selgitavad, et kaebajate õiguste kaitseks on vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajad taotlevad oma õiguste eesmärgipäraseks kaitseks vastustaja poolt kinnitatud ehitusprojekti alusel ebaõigesti moodustatud korteriomandite suhtes kinnistusraamatusse keelumärke kandmist. Kaebajad põhjendavad keelumärke vajadust sellega, et juhul kui kinnistusraamatusse keelumärget ei kanta, on võimalus võõrandada ühest korteriomandist moodustatud korteriomandid edasi võõrandada heausksetele omanikele. Positiivse kohtulahendi
korral ei ole seejärel enam võimalik vastustajat kohustada kinnistusraamatule ebaõige kande parandamise taotlust esitama, sest kandega moodustatud korteriomandid on võõrandatud heausksele omanikule. Seetõttu võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaebajate jaoks positiivse kohtulahendi täitmine osutuda oluliselt raskendatuks või koguni võimatuks, kui korter võõrandatakse kolmandale isikule. Samuti võivad pöördumatult saada kahjustada kaebajate huvid juhul, kui moodustatud korteriomandite omanikud koormavad ebaõigete kannete alusel moodustatud korteriomandid piiratud asjaõigustega, mis takistaksid ebaõigete kannete parandamist. Moodustatud korteriomandite omanikke vähem koormavam esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine ei tagaks praegusel juhul kaebajate õigustatud huve piisavalt. Alternatiivselt juhul, kui halduskohus leiab, et keelumärke kandmine kinnistusraamatusse on liialt koormav abinõu, taotlevad kaebajad kinnistusraamatusse märkuse kandmist. Riigikohus on oma 28.03.2018.a otsuses nr 2-17-8524 selgitanud, et sissekantav märkus tagab, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes asjas tehtav hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse kohta ei kehtiks. Kaebajad märgivad, et HKMS § 177 lg 5 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isiku kohta, kes on saanud pärast kaebuse esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. Kui õigusjärglus on tingitud eseme omandamisest, ei kehti otsus õigusjärglase kohta, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või kaebuse esitamisest. Seega olukorras, kus kinnistusraamatusse on kantud märkus kohtuvaidluse toimumise kohta, ei ole kolmandal isikul võimalik heauskselt korteriomandit võõrandada.
3.Vastustaja Tallinna linn leiab oma vastuväites esialgse õiguskaitse taotlusele, et kohus oleks pidanud määrusega kaebuse selle esitajatele tagastama HKMS § 121 lg 1 p-1 alusel – tegemist on tsiviilasjaga ja selle lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastustaja esitab Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-9822 (F. P., R. R., K. H., T. Z., L. K., G. U., L. B., V. Z., P. T., J. F., J. I., M. H., T. M., K. A., Ž. P. hagi Aktsiaseltsi MV KAUBAD, M. M., L. V., S. S., E. V., T. Š., K. O., R. V. ja T. H. vastu ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamiseks) (lisa 1). Määrusega lahendati hagi tagamise küsimus – määrusega tühistati Harju Maakohtu 27. juuni 2017 määrus ja tehti uus määrus, millega jäeti hagejate 26. juuni 2017 taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Nimetatud määruses on öeldud järgmist (p 12): „AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on mh õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 1 esimene lause sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Asja muutmiseks selles tähenduses tuleb lugeda ka asja jagamist. Seega on korteriomanikul praegu kehtiva õiguse järgi õigus korteriomand jagada ja selle tulemusel uute kinnistusregistriosade avamiseks ega jagatava korteriomandi registriosas muudatuste tegemiseks ei ole vajalik teiste korteriomanike nõusolek. Kuna vaidlustatud kinnistusraamatu kanded ei riku hagejate õigusi ega ole ilmselt ka ebaõiged, ei saa pidada hagejate nõuet AÕS § 65 lg 1 alusel perspektiivikaks. Kostja I korteriomandi jagamisega moodustatud 69 korteriomandi reaalosa suurus on sama, mis oli algsel korteriomandil. Ka seetõttu
ei peaks jaatama hagejate õigust nõuda vaidlusaluste kannete parandamist, sest need ei riku hagejate asjaõiguslikku positsiooni. Hagejate võimalik ühinguõigusliku positsiooni muutus ei tee neid puudutatud isikuteks KRS § 341 mõttes, millisel juhul oleks nende nõusolek teostatud kannete tegemiseks tarvilik.“ Riigikohus jättis osundatud Tallinna Ringkonnakohtu määruse 02.04.2018 jõusse ega võtnud sellele esitatud määruskaebust menetlusse.
3.1.Vastustaja hinnangul kasutavad kaebajad oma menetlusõigusi pahatahtlikult ning üritavad ASiga MV KAUBAD tekkinud tsiviilvaidlust nüüd, s.o pärast seda, kui tsiviilkohtus neil edu ei olnud, saavutada oma eesmärki halduskohtumenetluse võimalusi kasutades. Kuni 01.01.2018 kehtinud korteriomandiseaduse § 5 lg 3 p-i 1 kohaselt tuli korteriomandite registriosade avamiseks kinnistamisavaldusele lisada ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Vastustaja esitab koopiad, mille vastustaja antud juhul väljastas – koopiatel on kinnitus, et plaanil nähtav vastab ehitusprojektile (sh ruumijaotuse osa) (lisad 3-5). Sellised koopiad ei ole haldusaktid ega haldustoimingud, mis iseseisvalt tekitaksid või lõpetaksid isikutele mingeid õigusi või kohustusi – tegemist on vaid seaduse nõude kohaselt koopia väljastamisega.
3.2.Kaebajad leiavad kaebuses, et AS MV KAUBAD ehitusprojekt ei võimalda varem ASi MV KAUBAD ainuomandisse kuulunud üht korteriomandit jagada 69 korteriomandiks. Vastustaja selgitab, et ehitusprojektiga ei lahendata korteriomanditeks jagamist – ehitusprojekti eesmärk on tagada nõuetekohane ehitamine. Vastustaja lisab ehitisregistris oleva ehitusprojekti, mille alusel loeti ehitusteatis teavitatuks– ehitusprojekt ei käsitle korteriomandeid, vaid üksnes ehitamist. Samuti ei käsitle korteriomanditeks jagamise küsimust majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Nagu öeldud – ehitusprojekti eesmärk on tagada nõuetekohane ehitamine. Ehitusprojekt ei ole instrument erinevate osapoolte tsiviilõiguslike vastasseisude ja omandiõigusega seotud vaidluste lahendamiseks, sh korteriühistu liikmete vahel. Kaebajad väidavad, nagu oleks vastustaja esindajad Tallinna Linnavalitsuses 13.02.2018 toimunud nõupidamisel kinnitanud, et ehitusprojekt ei võimalda AS-il MV KAUBAD oma korteriomandit jagada viisil, nagu ta seda teinud on. Käesolevale menetlusdokumendile allakirjutanu viibis sellel kohtumisel ning kinnitab, et kaebajate väidetud kinnitusi kohtumisel ei jagatud. Toimus vaid üldine arutelu ja erinevate seisukohtade kaalumine. Samuti ei käsitle AS-ile MV KAUBAD kuuluva korteriomandi mitmeks korteriomandiks jagamise võimatust vastustaja 30.01.2018 kiri, mille kaebajad on kaebusele lisanud. Kirjas tõdetakse vaid, et ehitusprojektist nähtub olemasolevast osast kahe osa moodustumine (üheks osaks esimesel korrusel olevad ruumid ja teiseks osaks keldrikorrusel olevad ruumid).
3.3.Kaebajad esitavad oma kaebuses muidki eksitavaid seisukohti. Nii väidavad kaebajad järgmist (2.13): „Samuti on oluline asjaolu, et siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 12 lg 6 p 3 kohaselt peab korter moodustama eraldi tuletõkkesektsiooni. On ilmne, et vastustaja poolt kinnitatud plaani alusel moodustatud 69 korteriomandit ei moodusta antud juhul eraldi tuletõkkesektsiooni.“ Kust selline
ilmsus ilmneb, jääb teadmata. Kaebaja viidatud määruse § 11 lg 2 kohaselt moodustatakse tuletõkkesektsioon seintest, põrandatest, lagedest, sealhulgas vahelagedest, katuslagedest, ripplagedest, ustest, akendest, tuletõkkeklappidest, läbiviigu tihenditest ja teistest hoone osadest. Seega ei saa olla ilmne, et moodustatud korteriomandid ei moodusta ühtlasi ka eraldi tuletõkketsoone. Tuleohutust hindab hiljem kasutusteatise menetluses Päästeamet lähtuvalt tuleohutuse seaduse §-st 5. Vastustaja rõhutab siinkohal, et ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojekti vastavust nõuetele juba kontrollitakse haldusasjas nr 3-17-1282, kus on menetlus pooleli.
3.4.Kaebajad nõuavad kaebusega vastustaja kohustamist esitada Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale nõue, millega parandatakse ja muudetakse kinnistusraamatusse kantud andmed registriosade nr xxxxxxx osas. Haldusorganit saab halduskohtumenetluses kohustada selleks, milleks haldusorganit kohustab seadus ehk – haldusorganit saab kohustada tegudeks seadusega haldusorganile antud pädevuse piires. Ei kinnistusraamatuseadusest ega ehitusseadustikust tulene vastustaja kohustust lisaks ehitusprojektide menetlemisele ning lubade väljastamisele ja teatiste teavitatuks lugemisele esitada ehitusprojektiga seoses veel ka kinnistusregistriosakonnale nõudeid kinnistusraamatusse kannete tegemiseks või nende muutmiseks. See väljub vastustaja pädevuse piiridest. Vastustaja ei saa sekkuda eraõiguslike isikute omavahelistesse tsiviiltülidesse.
3.5.Kuivõrd kaebuses väljendatud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid tsiviilkohtu pädevusse, on alusetu ja ainetu antud asjas ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja tühistada 12.04.2018 tehtud esialgse õiguskaitse määrus ja tagastada kaebus kaebuse esitajatele.
4.Võimalike kolmandate isikute seisukoht
4.1.Võimalik menetlusse kaasatav kolmas isik L. V. vaidleb kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele vastu. L. V. kinnitab, et ühineb huvitatud isiku AS MV Kaubad seisukohtadega, millised on esitatud 05.02.2018 haldusasjas nr 3-17-1282. Samuti, ühineb L. V. samas haldusajas vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.02.2018 esitatud seiskohtadega. Tsiviilasjas 2-17-9822 on EV Riigikohus asunud seisukohale, et samadel alustel tsiviilasjas kohaldatud õiguskatse ei ole asjakohane ning ei võtnud kaebajate taotlust menetlusse, seega Tallinna Ringkonnakohtu otsus selle kohta, et vastav õiguskaitse vahend tuleb tühistada, on jõustunud. Vastav otsus jõustus 02.04.2018 ning kohe peale seda on kaebajad otsustanud sama taotlusega pöörduda halduskohtu poole. Selline kaebajate käitumine näitab lugupidamatust Eesti kohtusüsteemi vastu kuna ei arvestata juba tehtud otsustega ning koormatakse tahtlikult samas küsimuses/vaidluses teist liiki kohut. Kuna haldusasjas nr 3-17-1282 ei ole kaebajad esitanud ühtegi sisulist tõendit vaid kogu kaebus on esitatud oletustele ja paljasõnalistele väidetele, siis sellega nad mitte ei ainult ei koorma kohut vaid ka täiesti õigusvastaselt ja alusetult piiravad L. V., kui korteriomandi omaniku põhiseaduslike õigusi.
4.2.AS MV Kaubad võimaliku menetlusse kaasatava kolmanda isikuna palub Tallinna Halduskohtul esialgse õiguskaitse abinõu tühistada, lahendada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt ning jätta taotlus rahuldamata. Samuti palub AS MV Kaubad Tallinna Halduskohtul tagastada kaebus kaebajatele või kui kaebus on menetlusse võetud, jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt kaebuse menetlus lõpetada. Kaebajate nõude sisuks on Tallinna linna kohustamine ebaõigete kinnistusraamatu kannete parandamise taotlemiseks. Kehtiv õigus näeb kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõude aluse ette asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lõikes 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Nagu Riigikohus on korduvalt selgitanud (näiteks 3-2-1-144-06 p 12; 3-2-1-137-15 p 10), saab kinnistusraamatu kande parandamise nõue olla isikul, kelle asjaõigust on ebaõige kandega kahjustatud. Kande parandamise näol on tegemist tsiviilõigusliku nõudega, mille esitamine eeldab nõudja tsiviilõiguse ja isegi kitsamalt asjaõiguse riivet. Tallinna linnal puuduvad mis tahes asjaõigused Kinnistu suhtes, mida kolmanda isiku poolt ühe korteriomandi mitmeks jagamine saaks kahjustada. Järelikult ei ole ka kohtul õiguslikult võimalik kohustada kohtuotsusega Tallinna linna teostama õigust, mida ei ole olemas, nagu taotlevad kaebajad. Teoreetiliselt saaks kaebajatel kui kaasomanikel olla ebaõige kinnistusraamatu kande parandamise nõue kolmanda isiku ja teiste moodustatud korteriomandite omanike vastu. Seadus ei anna alust teostada seda õigust täidesaatva võimu (TLPA) kaudu või vahendusel, mida kaebajad käesoleval juhul üritavad. Samuti ei tulene seadusest TLPA pädevust nõuda kinnistusraamatu kande muutmist haldusülesande täitmise raames. Kinnistusraamatu kannete tegemine on olemuselt tsiviilõiguslike tahteavalduste kajastamine, mis on seaduse alusel antud kinnistusosakonna kaudu kohtuvõimu pädevusse ja mille üle täidesaatev võim kohaliku omavalitsuse kujul ei saa järelevalvet teostada. Kohalik omavalitsus ei moodusta korteriomandeid kinnistu omaniku eest ega oma pädevust selleks tehtavaid õigustoiminguid lubada või keelata, mis tuleneb ka kaebajate poolt viidatud TLPA 30.01.2018 kirjast kaebajatele. Nagu TLPA oma kirjas korduvalt märgib, kontrollib kohalik omavalitsus ehitusteatisega esitatud ehitusprojekti nõuetelevastavust (ehitusnõuetele vastavust), kuid omavalitsusele ei ole antud pädevust lubada või keelata omanikul korteriomandi reaalosa jagada, kui see on ehituslikult võimalik: „Joonistele ei ole märgitud korteriomandeid ja amet korteriomandeid ei moodusta. Korteriomandeid moodustab notar omaniku poolt hiljem plaanile kantud piiride kohaselt.“ Kaebajate poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.12.2015 määruse (3-2-1-137-15) punktis 12 esitatud juhis, et HMS ja HKMS võimaldavad kohustada haldusorganit esitama kinnistusraamatu parandamise nõude, ei saa anda kaebajatele kaebeõigust nõudes, mis ei põhine seadusel. Riigikohus on sama määruse punktis 10 sõnaselgelt väljendanud: „Kinnistusraamatu kande parandamise nõue saab olla ainult tegelikul õigustatud isikul, st isikul, kelle asjaõigust on kahjustatud.“ Vaadates kaebajate osundatud punkti 12 kogu määruse kontekstis ja võttes arvesse, et Riigikohus on viidanud üksnes menetlusnormidele, saab seda mõista vaid kui üldist kohustamisnõude võimalikkuse nentimist nii vaide- kui halduskohtumenetluses eeldusel, et vastav materiaalõiguslik nõude alus eksisteerib. Käesoleval juhul sellist alust ei ole ja seda ei ole esile toodud ka kaebuses. Arusaamatuks jääb kaebajate väide, et neil ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki muul viisil kui kohustades vastustajat esitama andmete parandamise avalduse kinnistusosakonnale. Nimelt on
Liivalaia 5, Tallinn korteriomanikud, kelle ring kattub suures osas käesoleva kohtuasja kaebuse esitajatega, esitanud juba 26.07.2017 Harju Maakohtule hagi kolmanda isiku ja kolmandalt isikult korteriomandeid omandanud isikute vastu, nõudes kostjatelt nõusoleku andmist uute korteriomandite registriosades tehtud kannete kustutamiseks ja esialgsete korteriomandi registriosade taastamiseks. Hagi on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2 17-9822. Erinevalt käesolevast vaidlusest, mis on nõude õigusliku aluse puudumise tõttu perspektiivitu, on maakohtule esitatud nõude rahuldamine põhimõtteliselt võimalik, kuivõrd kaasomaniku teoreetilise nõudeõiguse alus AÕS § 65 ja KRS § 341 näol on seaduses sätestatud. Seega on kaebajad esitanud kohtule valeväite, kui kinnitasid, et neil puudub muu võimalus nõuda kinnistusraamatu kannete muutmist kui vastustajat selleks kohustades. See, et tsiviilasjas pidasid kõrgemad kohtud hagi tagamise menetluses nõuet perspektiivituks, kuna kaebajaid ei saa pidada seaduse alusel antud kannete puhul puudutatud isikuteks, ja jätsid kaebajate hagi tagamata, ei anna kaebajatele alust pöörduda halduskohtusse sisuliselt sama nõudega, mis on juba maakohtu menetluses. Selline käitumine kaebajate poolt on ilmne menetlusõiguse kuritarvitamine, kus kaebajad üritavad saavutada hagi tagamist halduskohtu kaudu ja kohut eksitades. Halduskohtul puudub pädevus tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks. Kaebajatel saab kaebuses esile toodud asjaoludel olla aga kinnistusraamatu kannete suhtes ainult väidetavalt kahjustatud asjaõigustel põhinev tsiviilõiguslik nõue kolmandate isikute vastu, mida kaebajad juba teostavad hagiavaldusega tsiviilasjas nr 2-17-9822. Kaebajast korteriühistul ei saa olla ka sellist nõuet, kuna korteriühistul Kinnistu suhtes rikkumist võimaldavad asjaõigused puuduvad. Tallinna linnal, keda kaebajad soovivad kohustada kandeavalduse tegemiseks, puuduvad Kinnistu suhtes asjaõigused, mille kaitseks linn saaks kande parandamise avalduse esitada. Samuti ei tulene seadusest kohaliku omavalitsuse pädevust teostada mis tahes viisil järelevalvet kohtuvõimu poolt kinnistusraamatusse tehtud kannete üle või teha kinnistusosakonnale avaldusi puudutatud isikute nimel või huvides. Nõuet, mis kaebajatel saaks olla Tallinna linna vastu, st nõuet seoses ehitusõiguse andmisega, realiseerivad kaebajad juba haldusasjas nr 3-17-1282. Järelikult ei ole esitatud kaebus lubatav ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu või § 122 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel kohtu kaalutlusõiguse alusel, kuna kaebajatel ilmselgelt puudub nii kaebeõigus kui ka võimalus saavutada kaebuse rahuldamisega soovitud eesmärki. Kaebuse menetlusse võtmise korral tuleb see samadel kaalutlustel jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel. Samuti esineb alus kaebuse menetlus lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu. TLPA seisukoha, mille kohaselt ametil puudub pädevus korteriomandite moodustamise küsimuses, kooskõlastatud ehitusprojekt ei määratle korteriomandite piire ning lisaks on TLPA kaalunud asjaolusid uuesti ega näe alust jätta asja uuel otsustamisel ehitusprojekti kooskõlastamata, said kaebajad TLPA 30.01.2018 kirjaga, mille tendentslikul tõlgendusel põhineb esitatud kaebus. HKMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. 10.04.2018 kaebuse esitamise ajaks oli TLPA seisukoha teatavakstegemisest möödunud juba 69 päeva. Kuivõrd kaebajad ei ole esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb kaebuse menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetada. Isegi kaebuse lubatavust eeldades puuduks alus selle rahuldamiseks, sest lisaks asjaolule, et kaebajad ei ole kõnealuste kinnistusraamatu kannete osas seaduse mõttes puudutatud isikuteks, on mitmed vaidlusalused korteriomandid omandanud kolmandad isikud heausksed omandajad, kes ostsid korteriomandid tuginedes kehtivatele kinnistusraamatu andmetele, kelle suhtes välistab seadus kande parandamise nõude (AÕS § 561 lg 1).
Seetõttu tuleb kaebus nii ilmselge perspektiivituse, kaebajate kaebeõiguse puudumise kui halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastada ning menetlusse võtmise korral jätta samal alusel läbi vaatamata või alternatiivselt mittetähtaegsuse tõttu menetlus lõpetada. Igal juhul tuleb kaebus ka läbivaatamise korral jätta rahuldamata, kuivõrd kohus peaks kaebuse rahuldamiseks kohustama vastustajat tegema pädevuse puudumise tõttu tühist haldustoimingut. Kuna kaebuse rahuldamine ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik ehk kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, tuleb kolmanda isiku omandiõigust oluliselt riivav esialgse õiguskaitseabinõu tühistada.
5.Võimalikud menetlusse kaasatavad kolmandad isikud S. S., T. Š. T. H., M. M. ja R. V. vaidlevad kaebajate esialgse õiguskaitse taotlusele vastu ja ühinevad Tallinna Linnaplaneerimisameti ja AS MV Kaubad seisukohtadega ja paluvad kaebus tagastada või läbi vaatamata jätta.
6.Vastuseks vastustaja seisukohale märgib kaebaja järgmist.
6.1.Vaidlusalused korteriomandid on moodustatud vastutaja poolt kinnitatud ehitusprojekti alusel. On õige, et kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 5 lg 3 punkti 1 järgi tuli korteriomandite registriosade avamiseks kinnistamisavaldusele lisada ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Vastustaja on oma 17.04.2018.a vastuses esitanud kohtule ka dokumentatsiooni korteriomandite moodustamisega seonduvalt (vt vastustaja vastuse lisad 3-5), millest nähtuvalt on vastustaja ehitusosakonna ehitusprojektide juhtivspetsialist Ingrid Tammemäe kinnitanud AS-i MV Kaubad poolt vastustajale esitatud ehitusprojekti, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Sellega on vastustaja antud juhul kinnitanud ja ka tõendanud, et 20.04.2017 kinnitas vastustaja ehitusprojekti, kus oli piiritletud ja korterinumbriga tähistatud 69 eraldiseisvat korteriomandit. Seega vastustaja sai või pidi 20.04.2017 aru saama, et kinnitades ehitusprojekti, kus oli selgelt piiritletud 69 eraldiseisvat korteriomandit, loob vastustaja KOS § 5 lg 3 punktis 1 nõutud dokumendi, milleks on ehitus- või kasutusloa andnud ametiasutuse (kohaliku omavalitsuse) kinnitus korteriomandite moodustamise võimalikkusest. Vastustaja on oma 17.04.2018.a vastuse punktis 3 ja 4 püüdnud luua ebaõiget arusaama, justkui ei omanud vastustaja poolt kinnitatud ehitusprojekt - kuhu juurde oli lisatud plaan ja nimekiri 69-st piiritletud ja korterinumbriga tähistatud korteriomandist – korteriomandite moodustamisel tähendust. Kaebajad märgivad, et KOS § 5 lg 3 punkt 1 nägi ühemõtteliselt ette, et korteriomandi registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavaldusele lisada ka kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud plaan, mis on käsitletav kohaliku omavalitsuse poolse kinnituse ja nõusolekuga korteriomanditeks jagamise suhtes. Teisisõnu ei ole notaril võimalik kinnistamisavaldust kinnitada ilma, et selle juurde oleks lisatud kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud plaan, kus on kajastatud piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Vastustaja vastuse lisad 3-5 on selgelt käsitletavad nimetatud plaanina. Seega on vastustaja poolt kinnitatud plaan olnud aluseks ühest senisest korteriomandist 69 uue korteriomandi moodustamiseks.
Vastustaja väide, et talle esitati üksnes ehitusprojekt, mis korteriomanditeks moodustamist ei kajasta, on ebaõige, sest vastustaja on oma vastuse lisades 3-5 ise esitanud dokumendid, mis selgelt kajastavad 69 korteriomandi moodustamist ja neilt nähtub vastustaja poolt antud kinnitus. Samuti on oluline märkida, et vastustaja on oma 30.01.2018 kirjas kinnitanud üldist põhimõtet, et korteriomandeid on võimalik moodustada ehitisregistris kajastuvatest ehitise osadest. vastustaja oma 30.01.2018.a kirjas märkinud, et vastustaja hinnangul moodustati ehitusprojektiga ühest ehitise osast kaks ehitise osa ning reeglina peavad moodustatavad korteriomandid olema kajastatud ehitisregistris ka ehitise osadena. 17.04.2018.a vastusega koos on aga vastustaja esitanud dokumendid, mis tõendavad, et vastustaja kinnitaski 20.04.2017 plaani, millega nähti ette ühest korteriomandist 69 uue korteriomandi moodustamine. Vastustaja on seega esitanud tema poolt 20.04.2017.a kinnitatud plaaniga seoses selgelt vastuolulisi seisukohti. Samuti on vastustaja kinnitanud plaani, millega nähakse ette ühest korteriomandist - ehitise osast, mis on ehitisregistris kajastatud - 69 korteriomandi moodustamine – mida ei ole ehitisregistris ehitise osadena kajastatud.
6.2.Muutunud on korteriomandite reaalosade suurused ning seeläbi ka kõigi korteriomanike kaasomandi osa suurus. Vastustaja poolt 20.04.2017 esitatud kinnitus on käsitletav omavalitsuse kinnitusena, et 69 korteriomandi (reaalosade) moodustamine plaanil kujutatud viisil vastas KOS § 2 lg-s 1 sätestatud nõuetele. KOS § 2 lg 1 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosa piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Antud juhul ei vasta moodustatud korteriomandid KOS § 2 lg-s 1 esitatud nõuetele, kuivõrd kahjustab korteriomanditeks moodustamine teiste korteriomanike õigusi. Nimelt on korteriomanditeks moodustamisel muutunud korteriomandi reaalosade suurused ja seeläbi on suurenenud ka kõigi korteriomanike, sealhulgas kaebajate kaasomandi osa suurus. Vastustaja poolt kinnitatud ehitusprojekti ja plaani kohaselt on uute, 69 korteriomandi reaalosa pind 910,19m2. Seda tõendab vastustaja 17.04.2018.a vastuse lisa nr 5. Kaebajad esitavad aga käesolevaga enne 69 korteriomandi moodustamist kinnistusraamatusse kantud (kuid tänaseks päevaks kustutatud) registriosa väljavõtte AS-le MV Kaubad kuulunud ühest mitteeluruumina kasutuses olnud korteriomandist (käesoleva menetlusdokumendi lisa 1). Väljavõttest nähtub, et seni kuulus AS-le MV Kaubad mitteeluruum nr 1, mille üldpind oli 937m2. Vastustaja poolt kinnitatud plaani ning selle alusel moodustatud uue 69 korteriomandi pind kokku on aga 910,19m2. Seega on ühe korteriomandi jagamisel 69 korteriomandiks vähenenud mitteeluruumi reaalosa pind ja seeläbi suurenenud kõigi korteriomanike, sealhulgas kaebajatele kuuluva kaasomandis oleva osa pind. Vastutajal ei ole õiguslikku alust kinnitada ehitusprojekti ja korteriomandite moodustamise plaani, millega on vähendatud senist reaalosa pinda ning suurendatud kõigi korteriomanike kaasomandis oleva osa pinda. Seega esineb olukord, kus vastustaja poolt kinnitatud plaani (millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid) alusel on moodustatud kinnistusraamatus ühe korteriomandi asemel 69 korteriomandit, kusjuures 69 korteriomandi reaalosade summa ei vasta varasema ühe korteriomandi reaalosale. Vähenenud on korteriomandite reaalosa ja suurenenud kaasomandisse kuuluvate mõtteliste osade suurused, sealhulgas kaebajatele kuuluva kaasomandi osa suurus. Vastustaja on oma 30.01.2018.a kirjas asunud seisukohale, et plaani alusel sai moodustada 2 korteriomandit, kuid 17.04.2018.a vastuses on esitanud tõendid, millelt nähtuvalt kinnitas vastustaja plaani, mille alusel sai moodustada 69 korteriomandit. Kuivõrd ei saanud
vastutaja poolt kinnitatud plaani alusel korteriomandeid moodustada juba üksnes seetõttu, et muutunud on korteriomandite reaalosade (ja seeläbi kõigi korteriomanike kaasomandi) suurused, on kinnistusraamatusse tehtud kanded ebaõiged. Kaebajad on samuti jätkuvalt seisukohal, et ebaõiged kanded rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi, kuid kaebajad ei pea vajalikuks korrata kaebuses esitatud seisukohti. Vastuse punktis 5 on väljendanud vastustaja oma teadmatust, kust tuleneb kaebajate poolt esile toodud ilmsus, et 69 korteriomandit iseseisvaid tuletõkkesektsioone ei moodusta. Kaebajad viitavad siinkohal nii kaebuse lisades 3 ja 4 esitatud joonistele kui ka vastustaja enda vastuse lisades 3 ja 4 esitatud joonistele ning jooniste tingmärkidele. Kaebajate poolt osundatud ilmsus, et korteriomandid omaette tuletõkkesektsioone ei moodusta tulenebki viidatud joonistelt, kuivõrd on joonistel selgelt piiritletud, kus tuletõkkesektsioonid kavandatud on. Esimese korruse joonise kohaselt on äriruumid kavandatud kokku neljaks tuletõkkesektsiooniks ning keldrikorruse joonise kohaselt on laoruumid keldris kavandatud kaheks tuletõkkesektsiooniks. Kui liita äriruumide ning laoruumide tuletõkkesektsioonidele veel joonistel kajastatud tehnoruumide ning üldkasutatavate pindade tuletõkkesektsioonid, on tulemuseks 14 tuletõkkesektsiooni, mitte 69.
6.3.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei piira kolmanda isiku õigusi ning on vajalik kaebajate õiguste kaitseks. Vastustaja on esitanud väited, et antud juhul on tegemist tsiviilvaidlusega. Kaebajad ei nõustu vastustaja seisukohaga ning rõhutavad veelkord, et olukorras, kus vastustaja on kinnitanud plaani, millega on nähtud ette 69 korteriomandi moodustamine selliselt, et uute korteriomandite moodustamise läbi on vähenenud mitteeluruumi(de) omanikule varem kuulunud reaalosa suurus ja suurenenud kõigi korteriomanike, sealhulgas kaebajatele kuuluva kaasomandi osa suurus, rikub vastustaja poolt antud kinnitus kaebajate subjektiivseid õigusi. Samuti on vastustaja avaldanud 30.01.2018 kirjas seisukohta, et korteriomandeid saab moodustada üksnes ehitisregistris kajastatud ehitiste osade suhtes. Seega on antud juhul vaidluse esemeks vastustaja poolt antud kinnitus ja kinnituse alusel moodustatud korteriomandid (kinnistusraamatu registriosade avamine). Täiendavalt peavad kaebajad vajalikuks osundada, et on ilmselge, et moodustatud korteriomandite omanike huviks on uute korteriomandite võimalikult kiire võõrandamine, misjärel oleks uuel omanikul võimalik tugineda heausksele omandamisele. Kaebajad esitavad väljavõtted kinnistusraamatust (käesoleva menetlusdokumendi lisa 2) 19.04.2018 seisuga, millelt nähtub, et kinnistamisavaldusi, mis ootavad moodustatud 69 korteriomandi suhtes sisse kandmisi, on lausa kolm – 04.04.2018, 11.04.2018 ning 12.04.2018 esitatud kinnistamisavaldused. Eelnev tõendab, et moodustatud korteriomandite omanike huvides on korteriomandite kiire võõrandamine, mille tagajärjel muutub sisuliselt võimatuks kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks nõuete esitamine uute korteriomanike suhtes, sest tegemist on heausksete omanikega. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras nii keelumärke sisse kandmist kui ka alternatiivselt käimasoleva halduskohtumenetluse kohta märkuse sisse kandmist vaidlusaluste korteriomandite registriossa. Kumbki taotletud esialgse õiguskaitse meede, sealhulgas halduskohtu poolt kohaldatud keelumärge ei saa piirata puudutatud isiku õigusi sedavõrd, et puudutatud isikute õiguste piiramine kaaluks üles kaebajate õiguste kohtuliku kaitse võimatuse. Kaebajad rõhutavad, et puudutatud isikute õiguste riive käesolevas haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa olla liialt intensiivne juba seepärast, et kinnistusraamatusse kantud korteriomandeid füüsiliselt ei eksisteeri. Haldusasjas 3-17-1282 on esialgse õiguskaitse määrusega keelatud ehitustööde teostamine. Seega ei ole antud hetkel puudutatud isikutel võimalik ka korteriomandeid kasutada, sealhulgas välja ehitada. Puudutatud isikute ainsaks sooviks on kaebajate subjektiivseid õigusi
rikkuvate korteriomandite kiire võõrandamine, mis muudaks aga kaebajate õiguste kaitse käesolevas haldusasjas kohtuotsusega sisuliselt võimatuks.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 määrusega selle esitajale tagastada. Kohus selgitab, et kohtu hinnangul kehtivale õigusele on kaebajal õigus esitada kohustamiskaebus haldusorgani kohustamiseks toimingu tegemiseks. Samas tuleb sellisel juhul arvestada, et haldusorganil peab olema õiguslik alus sellise toimingu tegemiseks. Käesoleval juhul on kaebajad taotlenud vastustaja kohustamist esitamaks tallinna Linnaplaneerimise Ametit Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale nõue kinnistusrammatusse kantud andmete muutmiseks kaebajatele kuuluvate kinnisomandiga seotud õiguste kaitsmiseks. Ainsa õigusliku alusena viitavad nad sellise kinnistusraamatu kande muutmise nõude alusena Riigikohtu 9.detsembri 2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-137-15, mille punktis 12 on kohtukoosseis muuhulgas märkinud: „...Haldusmenetluse seadus (HMS) ning halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) võimaldavad kohustada haldusorganit esitama kinnistusraamatu parandamise nõude vastavalt HMS § 85 p 2 või 3 järgi vaidemenetluses ning HKMS § 5 lg 1 p 2 või 5 alusel halduskohtumenetluses.“. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja AS-ga MV Kaubad, et kaebajate poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.12.2015 määruse (3-2-1-137-15) punktis 12 esitatud juhis, et HMS ja HKMS võimaldavad kohustada haldusorganit esitama kinnistusraamatu parandamise nõude, ei saa anda kaebajatele kaebeõigust nõudes, mis ei põhine seadusel. Riigikohus on sama määruse punktis 10 sõnaselgelt väljendanud: „Kinnistusraamatu kande parandamise nõue saab olla ainult tegelikul õigustatud isikul, st isikul, kelle asjaõigust on kahjustatud.“ Kohus nõustub vastustajaga , et vaadates kaebajate osundatud punkti 12 kogu määruse kontekstis ja võttes arvesse, et Riigikohus on viidanud üksnes menetlusnormidele, saab seda mõista vaid kui üldist kohustamisnõude võimalikkuse nentimist nii vaide- kui halduskohtumenetluses eeldusel, et vastav materiaalõiguslik nõude alus eksisteerib. Käesoleval juhul sellist alust ei ole ja seda ei ole esile toodud ka kaebuses.
8.Kohus märgib, et ka vastavalt asjaõigusseaduse § 65 lg 1 on kinnistusraamatu parandamiseks nõue ainult isikul, kelle õigusi on kandega kahjustatud. Kohus võib siinkohal ainult märkida, et vaieldav võib olla tulenevalt AÕS § 65 lg 1 sõnastusest asjaolu, et kahjustatud peavad olema just asjaõigused, sest seadusesätte sõnastus ise räägib „õigustest“ üldisema termini kaudu. Seoses korteriomanditega on siinkohal ülimalt oluline silmas pidada, et tulenevalt korteriomandi ja korteriühistu seaduse regulatsioonidest ja eriti selle § 22 lg-s 1 sätestatud seaduses toodud põhimõttest, et korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus, võib õigusvastane kanne oluliselt mõjutada isikute õigusi ja kohustusi oma omandi kasutamisel ja isegi käsutamisel. Tänases reaalses elus on sellise kitsendava tõlgenduse tagajärjel korteriomanike jaoks oluliselt mõjutatud õiguskindluse põhimõte, sest kasvõi käesolevas asja põhjustanud ühe korteriomaniku tegevuse tagajärjel, kui see osutub mitme käimasoleva kohtumenetluse käigus 100% seaduslikuks võib vastav isik sisuliselt omandada ~25 % elamu pinnast omades täieliku kontrolli korteriühistu tegevuse üle ja edendada selle kaudu isiklikke huve eelistatult valdava enamuse kinnisasja omanike huvidele.
Selline ei saanud kindlasti olla seadusandja mõte ja tahe korteriomandi ja korteriühistu seaduse ning asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse regulatsiooni kehtestamisel. Kohus märgib, et eelnevale vaatamata ei oleks ka AÕS § 65 lg 1 õiguste laiema tõlgendamise korral kohalikul omavalitsusel mingit asjassepuutuvat õigust, mille alusel ta saaks nõuda kinnistusraamatu kande parandamist sellisel kujul nagu soovivad kaebajad. Seetõttu ei ole kaebajatel isegi juhul, kui kohus rahuldaks kaebuse ja kohustaks Vastustajat esitama nõude kinnistusraamatu kande parandamiseks, saavutada oma kaebuse eesmärki, sest vastustaja nõudeõiguse puudumise tõttu jääks selline nõue kande parandamiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt esineb käesoleval juhul HKMS § 121 lg 2 p 2 nimetatud alus kaebuse tagastamiseks ja kohus teebki seda.
9.Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse menetluse käigus on tõstatud ka küsimus kaebuse tähtaegsusest. Kohus märgib, et kohtule seni esitatud tõenditest nähtuvalt on üpriski tõenäoline, et kaebus tuleks tagastada ka seetõttu, et sisuliselt said kaebajad vastustaja keeldumisest nende palutud toimingu sooritamiseks teada TLPA 30.01.2018 vastuskirjast ehk nad esitasid kaebuse 69 päeva pärast toimingust tegemise keeldumisest teadasaamisest. Kohustamiskaebuse esitamise kaebetähtaeg on vastavalt HKMS § 46 lg 2 30 päeva jooksul kaebajale toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest. AS MV KAUBAD märgib siinkohal õigesti, et kaebuses ei ole esitatud tähtaja ennistamise taotlust. Kohus möönab, et käesoleval juhul võivad kaebajad või vähemalt osa neist vastava taotluse küll esitada, kuid arvestades vähemalt hetkel kohtule teadaolevaid asjaolusid, on üpris tõenäoline, et vastav taotlus jääb rahuldamata. Kuna kohus juba otsustas tagastada kaebuse kaebajatele HKMS § 1221 lg 2 p 2 alusel, siis ei oma lõppastmes kohtu hinnangul kaebetähtajaga seotud käesoleval hetkel otsustavat tähendust. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
10.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kohtu hinnangul samuti tekkinud olukorras sisuliselt samadel põhjustel kaebuse tagastamisega rahuldamata jätta. Kohus märgib, et nendel eelmises punktis toodud põhjustel on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja seetõttu puudub kohtul ka võimalus varasemalt tähtajaliselt rakendatud esialgse õiguskaitse meetme kehtivuse pikendamiseks. Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt asjaolust, et ei Tallinna Halduskohus ega ka Tallinna Ringkonnakohus ei pidanud kaebajate poolt esitatud kaebust haldusasjas nr. 3-171282 esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel perspektiivituks ja tänaseks on kohus lubanud nimetatud asjas kaebajal oma nõuet muuta ning menetluses on kaebajate nõue kohustada vastustajat läbi viima Liivalaia tn 5 ehitusteatise nr 1611201/14521 andmete ning koos ehitusteatisega esitatud ehitusprojekti osas uus kontroll, on kaebajatel võimalik kaaluda selles menetluses oma õiguste kaitseks kohtuliku keelumärke või muu vastava meetme rakendamise taotlemist esialgse õiguskaitse korras. Menetluskulud
11.Vastavalt HKMS § 108 lg 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral. Käesoleval juhul ei ole vastustaja ja võimalikud kolmandad isikud menetluskulude hüvitamise nõuet koos kaebuse tagastamise taotlusega esitanud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik neile menetluskulusid välja mõista.