lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1734/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1734/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1669
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVangS § 15 lg 2, 4Kinnipeetava isiklikud ja temale keelatud asjadVangS § 651 lg 2, 4VSKE § 60 lg 1HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleVangS § 41Töötamine väljaspool vanglatVangS § 47

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1734/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.01.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-1502/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.12.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine

3-17-1734 30. aprill 2018 Ülle Polluks X kaebus Viru Vangla 9. juuni 2017. a käskkirja nr 6-3/574-1 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 30. mail 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lõige 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2105/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kinnipeetava toitlustamine
VangS § 48Sisseostud
VangS § 63 lg 1Distsiplinaarkaristused
HKMS § 116
HKMS § 116

3-17-1734

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla määras 9. juuni 2017. a käskkirjaga nr 6-3/574-1 kinnipeetav X distsiplinaarkaristuseks noomituse. X karistati selle eest, et ta omas 9. mail 2017 kartserikambris vangla poest ostetud toiduaineid: vorstikesed Rakvere Õllesigar, šokolaadid Snickers ja Bitter ning viis präänikut.
2.X esitas Viru Vangla 9. juuni 2017. a käskkirja peale vaide. Viru Vangla jättis 4. augusti 2017. a vaideotsusega nr 6-12/195-2 vaide rahuldamata.
3.X esitas 17. augustil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 9. juuni 2017. a käskkirja tühistamiseks.
4.Kohus võttis 23. augusti 2017. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas Viru Vanglat sellele vastama.

Viru Vangla palus 25. septembri 2017. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

6.Kohus otsustas 26. märtsi 2018. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7.Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla 9. juuni 2017. a käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Vangistusseadus (VangS) ei sätesta kartseris toiduainete omamise keeldu. VangS § 651 lõige 4 sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata VangS §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. VangS § 48 reguleerib kinnipeetava sisseoste. Kinnipeetav ei saa kartseris olles osta toiduaineid. Seega ei saa piirata selliste toiduainete omamist, mis olid kinnipeetaval juba kambris. Kui toiduained oleksid kartseris keelatud, pidanuks vastav keeld olema nimetatud VangS-s või volitusnormi alusel justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSKE). VSKE § 60 lõikes 1 ei ole nimetatud keelatud esemeid ega aineid. Õigusteooriast tuleneb, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud, mitte vastupidi. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb vangistuse puhul seadusega ära näidata mitte kinnipeetava õigus midagi omada, vaid selle õiguse piirangud. Eeltoodu kehtib ka kartseris keelatud asjade ja ainete osas. Kuna VSKE § 60 lõikes 1 ei ole nimetatud, et toiduained on keelatud, ei saanud kaebaja seda sätet rikkuda. 2) Kartseris isiklike toiduainete keelamine ei oleks ka demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega proportsionaalne. VangS § 15 lõike 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele. VangS § 41 lõikest 2 tulenevalt võib vangla, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Kaebajalt ära võetud toiduained ei vasta VangS § 15 lõike 2 ja § 41 lõike 2 tingimustele. Samuti ei saa karistuslikul eesmärgil keelata kinnipeetavale toiduaineid kartseris. Tartu Vanglas lubatakse kinnipeetaval kartseris ära kasutada toiduained, mis tal olid kambris.

3-17-1734 3) VSKE § 60 lõige 1 ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Normis ei ole nimetatud, et kartseris on keelatud toiduained, kuid vangla pakutavad toiduained on lubatud. Olukorras, kus VSKE § 60 lõige 1 nimetab osaliselt esemed ja ained, mida võib kartserisse kaasa võtta, aga ei nimeta keelatud esemete ja ainete nimekirja, ei ole kaebajal võimalik teada, et vanglas lubatud toiduained on kartseris keelatud ja nende omamise eest võidakse teda distsiplinaarkorras karistada. 4) Toiduainete keeld kartseris on põhiseadusega vastuolus. Samuti on põhiseadusega vastuolus see, et kinnipeetavat võib distsiplinaarkorras karistada kartseris toiduainete omamise eest. Selline karistamine alandab inimväärikust. 5) Vaidlustatud käskkiri on ebaproportsionaalne. Kaebajalt ära võetud toiduained ei ole vanglas keelatud, vaid on vangla poes müügil. Asjaolu, et kaebaja kasutas neid toiduaineid kartseris, ei anna alust liigitada seda raskeks rikkumiseks ja määrata kaebajale selle eest distsiplinaarkaristus. Euroopa vanglareeglistiku punkt 56.1 sätestab, et distsiplinaarkaristust võib kasutada mõjutusvahendina äärmuslikel juhtudel.

8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Ajavahemikul 11. aprill – 10. juuni 2017 paiknes kaebaja kartserirežiimil. Kartserikaristust kohaldatakse kinnipeetavate suhtes, kes on toime pannud distsipliinirikkumise. Kartserikaristuse määramine ja täideviimine annab muu hulgas rikkujale märku tema rikkumise tõsidusest. Kuna distsiplinaarkaristuse eesmärk on kinnipeetavat suunata õiguskuulekale käitumisele, kaasnevad kartserikaristusega erinevad piirangud. Kartserirežiim ei saa ega tohigi olla identne kinnipeetava tavarežiimiga, kuna sellisel juhul kaotaks kartserisse paigutamine oma eesmärgi. Kui kinnipeetavatele võimaldataks kartserikaristuse vältel kõike, mis on tagatud kinnipeetavatele tavarežiimil, võiks kartserirežiimi pidada küllaltki mugavaks. Sellisel juhul ei oleks kinnipeetavad motiveeritud edasistest korrarikkumistest hoiduma. Seetõttu on distsiplinaarkaristuse määramisega kaasnevad teatud ebamugavused paratamatud. Tavapärasest rangem režiim ei kätke endas üksnes kinnipeetava liikumisvabaduse piiramist, vaid kartseris oleku ajal on piiratud ka muid mugavusi. 2) Kartseris viibival kinnipeetaval ei ole õigust omada neid isiklikke asju, mida on tal VangS §-st 15, § 30 lõikest 2, § 31 lõikest 2, § 93 lõikest 3 ja VSKE §-st 57 tulenevalt lubatud omada kambris. Asjad, mida kartseris viibijal on õigus omada, on loetletud VSKE § 60 lõikes 1. VSKE § 60 lõikest 1 ei nähtu, et kinnipeetaval võivad kartseris olla isiklikud toiduained. 3) Vaatamata sellele, et kaebaja kandis kartserikaristust oma kambris, pidi ta enne kartserirežiimi algust andma kõik oma isiklikud asjad (kaasa arvatud toiduained) vanglale hoiule. 4) See, et kartserikaristust kandval kinnipeetaval on keelatud omada isiklikke toiduaineid, ei ole põhiseadusega vastuolus ega alanda inimväärikust, sest vangla tagab kinnipeetavatele toitlustamise kolm korda päevas. VangS §-st 47 tulenevalt on vanglal kohustus tagada kinnipeetavate toitlustamine korrapäraselt ja vastavalt toiduhügieeni nõuetele. Oleks äärmiselt inimväärikust alandav jätta kartserikaristust kandvad kinnipeetavad toitlustamata.

3-17-1734

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

9.Vastustaja karistas kaebajat distsiplinaarkorras selle eest, et kaebaja omas 9. mail 2017 kartserikambris vangla poest ostetud toiduaineid: vorstikesed Rakvere Õllesigar, šokolaadid Snickers ja Bitter ning viis präänikut. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja ostis need toiduained siis, kui ta viibis veel tavakambris.
10.Kinnipeetavale, kes ei kanna distsiplinaarkaristust ja kes viibib tavakambris, on kambris lubatud teatud isiklikud asjad. Kui aga kinnipeetav asub kandma distsiplinaarkaristust kartserikambris, peab ta tema juures tavakambris olnud isiklikud asjad andma hoiule ning ta saab need tagasi alles siis, kui on kartserist vabastatud (VangS § 651 lõike 2 teine lause). Seega tuleneb VangS § 651 lõike 2 teisest lausest üldine keeld omada kartserikambris isiklikke asju. Järelikult ei ole õige kaebaja väide, et VangS-st ei tulene keeldu omada kartseris isiklikke toiduaineid.
11.VSKE § 60 lõikega 1 on aga VangS § 651 lõike 2 teises lauses sisalduva üldise keelu suhtes tehtud erand: VSKE § 60 lõige 1 loetleb teatud asjad, mis on kinnipeetavale ka kartserikambris lubatud. Need asjad on järgmised: pühakiri, õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadus, VangS, VSKE ja vangla kodukord), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandus, kirjapaber, kirjutusvahendid, kirjamargid, ümbrikud, kinnipeetava kohta tehtud kohtuotsused ja -määrused, süüdistuskokkuvõtted, kinnipeetava kirjadele saabunud vastused, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Eeltoodust nähtub, et vangla poest ostetud toiduained ei ole kartseris lubatud.
12.VangS § 651 lõike 2 teisest lausest koosmõjus VSKE § 60 lõikega 1 saab keskmine mõistlik isik raskusteta aru, et kartseris ei tohi omada poest ostetud toiduaineid. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide õigusselguse põhimõtte rikkumise kohta.
13.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et keeld omada kartseris poest ostetud toiduaineid on põhiseadusega vastuolus. Kartserisse paigutatakse üksnes selline kinnipeetav, kes on toime pannud õigusrikkumise. See tähendab, et kartserisse paigutamise tingib kinnipeetava enda õigusvastane käitumine. Kartseris viibimine peab mõjuma kinnipeetavale karistusena ja motiveerima teda edaspidi õigusrikkumistest hoiduma. Seetõttu ei saa kartserirežiim olla võrdväärne tavarežiimiga, vaid kartserikaristuse tulemuslikkuse tagamiseks on vajalik kinnipeetava teatud õigusi piirata. VangS § 47 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab vangla arsti järelevalve all tagama kinnipeetavate korrapärase ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet arvestava toitlustamise. See tähendab, et vangla kindlustab kinnipeetavad (sealhulgas kartseris viibivad kinnipeetavad) piisava toiduga ning kinnipeetaval ei ole eluliselt vajalik osta endale vangla poest toitu juurde. Poest toidu ostmise võimalus on lisahüve, mida on põhjendatud võimaldada ainult sellistele kinnipeetavatele, kes ei pane toime õigusrikkumisi. Ka õiguskantsler on oma 30. novembri 2009. a seisukohas nr 6-3/091244/0907257 ja
16.jaanuari 2015. a seisukohas nr 6-3/150065/1500228 rõhutanud, et kartseris isiklike asjade kasutamise piirang on kehtestatud eesmärgiga muuta kartserikaristus kui kõige rangem distsiplinaarkaristus efektiivseks. Õiguskantsler ei tuvastanud, et kartseris isiklike asjade kasutamise piirang oleks õigusvastane.

3-17-1734

14.Samuti ei soostu kohus kaebaja väitega, et põhiseadusvastane on distsiplinaarkorras karistada kinnipeetavat selle eest, et ta omas kartseris isiklikke toiduaineid. VangS § 63 lõike 1 kohaselt võib vangla VangS, VSKE või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi. Vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et vangla reageeriks kinnipeetavate toime pandud õigusrikkumistele. Vanglal on õigus ka vähem oluliste rikkumiste korral distsiplinaarkaristust kohaldada. Sellisel juhul saab vangla karistuse liigi ja määra valikul arvestada seda, et rikkumine ei olnud väga raske. Praegusel juhul on vangla kaebajale distsiplinaarkaristuseks määranud kõige kergema karistuse − noomituse. Võttes arvesse, et kaebaja rikkumine ei olnud väga raske, on see karistus kohtu hinnangul proportsionaalne ega alanda kaebaja inimväärikust.
15.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et vastustaja 9. juuni 2017. a käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
16.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
17.Kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja