Maksuõigus › Maksuotsused

3-17-1996 2) AM3 ei soetanud ADI Katus OÜ-lt (Adi) arvetel kajastatud ehitusteenust. AM3 teadis, et Adi ei ole tegelik müüja, vaid selleks oli tundmatu isik. Müüja ei kinnita tehingus osalemist. Müüja töötajad ei kinnita töötamist AM3 ehitusobjektil. Müüja ei ole reaalselt tegutsev ettevõte. AM3 ei täitnud müüja tuvastamisel tavapärast hoolsuskohustust. AM3 ja müüja vahel vormistatud hinnapakkumised ja arved on formaalsed. Müüjale tasumine ei olnud tõendatud. AM3 ei esitanud usaldusväärseid andmeid arvetel näidatud töid teostanud isikute kohta. Tegemist oli maksupettuse ja seetõttu isiku teadliku tegevusega; 3) AM3 ei saanud Rakvere Autohooldus OÜ-lt (Autohooldus) arvetel nr 2016039, 2015040, 2016050, 2016051 märgitud objektiteenust ning AM3 oli sellest teadlik. Tegemist oli maksupettuse ja seetõttu isiku teadliku tegevusega. AM3 ja Autohoolduse vahel 12. oktoobril 2015 vormistatud töövõtuleping, selle lisa 1 ning koostöölepingu lisa Energia pst 16 ja Lepna on formaalsed. Arved ei ava objektijuhtimise sisu ega võimalda tuvastada, millal ja millises mahus teenust saadi. AM3 juhatuse liikme Marko Känd seletused on vastuolulised ning ei ole usaldusväärsed. Objektijuhi Ulvar Kapperi seletused ei ole usaldusväärsed. M. Känd ja U. Kapper on seotud isikud; 4) AM3 soetas ehitusteenust, kuid ta ei teinud seda Strong Capital OÜ-lt (Capital). AM3 teadis, et Capital ei ole tegelik müüja, vaid selleks oli muu isik. Tegemist oli maksupettuse ja seetõttu isiku teadliku tegevusega. Dokumentidest ei ole võimalik tuvastada tehingute sisu. Capital töötajad ei kinnita töötamist AM3 ehitusobjektidel. Capital ei ole reaalselt tegutsev ettevõte. AM3 ei järginud müüja tuvastamisel tavapärast hoolsuskohustust. Hinnapakkumised on formaalsed. M. Kännu ja Denis Klimenko antud ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Teenuse eest tasumine pole tõendatud; 5) AM3 ei saanud ehitusteenust Tantal Grupp OÜ-lt (Tantal), vaid tundmatult muult isikult. Tehingute kohta esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik tuvastada tehingute sisu. M. Känd antud seletused ei ole usaldusväärsed. AM3 ei järginud müüja tuvastamisel tavapärast hoolsuskohustust. Tantalil puudub tavapärane majandustegevus. Hinnapakkumised olid formaalsed. Teenuse eest tasumine pole tõendatud. AM3 oli asjaoludest teadlik ning ta ei esitanud usaldusväärseid andmeid tegelikult töid teostanud isikute kohta. Tegemist oli maksupettuse ja seetõttu isiku teadliku tegevusega; 6) alusetult on kajastatud käibemaksu 28 147 eurot ja 16 senti, mistõttu AM3-l puudus sisendkäibemaksu maha arvamise õigus; 7) Adile, Autohooldusele, Capitalile ja Tantalile on väljamakseid tehtud 168 569 eurot. Väljamakse oli tehtud ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Kuigi ehitusobjektil on teenust teostatud, ei vasta algdokumendid nõuetele, AM3 tegutses teadlikult, teenust osutanud isikut ei olnud võimalik tuvastada. Hindamist ei rakendata, kuna teenust osutanud isikut ei tuvastatud, teenuse maksumus ei sisaldanud kasutatud materjalide maksumust ning tuvastada ei olnud võimalik, milles teenused seisnesid, millal ja millises mahus neid osutati ning milline oli nende tegelik maksumus. Seetõttu tuleb tasuda tulumaksu 42 142 eurot ja 25 senti.

3-17-1996 3) otsuses heidetakse kaebajale ette hoolsuskohustuse rikkumist, kuna kaebaja ei kontrollinud Adi ja Capitali nimel tegutsenud isiku esindusõigust. Asjaolu, et juhatuse liikme kanne äriregistris puudus, ei välista selle isiku pädevust äriühingut esindada. Ka praegusel juhul võis isikul olla õigus äriühinguid esindada. Kaebajal ei ole võimalik tuvastada, kas isikul oli õigus äriühinguid esindada või mitte. Rein Padari ja D. Klimenko juhatuse liikmeks olemise kohta on äriregistrisse kanne tehtud. R. Padar oli Adi juhatuse liige 2016. a märtsis ja aprillis, kui osutati ehitusteenust KÜ Lepna Energia 16 ja Rakvere Nortsu tee 7 ehitusobjektidel. D. Klimenko oli Capitali juhatuse liige 2016. a juunis, kui osutati ehitusteenust Rakvere Nortsu tee 2 ja 7 ehitusobjektidel, väljastati arved nr 17062016 ja 30062016 ning koostati üleandmisevastuvõtmise aktid. Seega saab eeldada, et nendel isikutel oli äriühingutega seos juba enne juhatuse liikmeks nimetamist; 4) ehitusteenuse mitteosutamist ei tõenda asjaolu, et töövõtuleping sõlmiti suulises vormis või vormistati hiljem kirjalikult. Tehingute toimumist saab tõendada ka teiste tõenditega, mida tuleb hinnata kogumis; 5) hinnapakkumisele pole seatud nõudeid. Asjaolu, kas äriühingu juriidiline aadress toimib, ei mõjuta hinnapakkumisele seatud nõudeid. Asjaolust, et MTA-l ei õnnestunud aadressile korraldusi kätte toimetada, ei järeldu, et hinnapakkumisi ei võetud sellel aadressil vastu. Hinnapakkumistes olid pakkuja nimi ja asukoht, asja üldine kirjeldus ning asja eest pakutav hind. MTA väide, et hinnapakkumised koostas kaebaja hiljem, on põhistamata; 6) tegemist oli ebaolulise puudusega, kui Adile väljastatud arvetel puudusid andmed (nt arve oli allkirjastamata). Formaalse puudusega arve saab samuti olla sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks; 7) sularahatehingud on legaalsed. Visuaalse vaatluse põhjal ei saa väita, et kassa väljamineku orderitel ei sarnane sularaha vastuvõtja allkiri teistel dokumentidel oleva allkirjaga. V. Koršunov kinnitab 23. jaanuari 2017. a avalduses, et arve on õige ja ta on raha kätte saanud. D. Klimenko märkis 20. jaanuaril 2016 kassaorderile, et ta sai raha kätte. Adi puhul on kassa väljamineku orderi nr 1605131 ja nr 1605201 raha vastuvõtmise kuupäev orderi koostamise kuupäevast varasem, kuna raha üleandmisel ei olnud orderi blanketti käepärast. Sooritus vormistati järgmisel päeval, kuna tehingupooled usaldasid teineteist; 8) tulumaksukohustus oleks tulnud määrata hindamise teel, kuna objektidel teostati töid. Teenuse kõrval oli kaubaks fassaadiplekk, puitmaterjal, penoplast, põranda täitematerjal. D. Klimenko kinnitas materjali ostmist. MTA seisukoht ei ole õige, et hindamist võimaldavad dokumendid oleks tulnud esitada koos eriarvamusega, kuna hindamise aluseks vajalikud dokumendid esitatakse pärast hindamise alustamist; 9) MTA rikkus uurimispõhimõtet, kuna ta ei pingutanud, et saada seletusi D. Klimenkolt ja V. Koršunovilt. Neilt oleks võinud teavet küsida kirjalikult. D. Klimenko oleks saanud anda teavet, et tuvastada Margus Litvinenko (tegeles töötajate värbamisega); 10) otsuses oleks tulnud viidata ka MKS § 83 lg-le 4, kuna MTA väidab, et tegemist oli näilike tehingutega.

3-17-1996 3) arvel märgitud müüjatega tehinguid ei toimunud. Varjatud kolmandat isikut ei tuvastatud. Kaebaja ei ole ära näidanud, kuidas mõjutas viite puudumine MKS § 83 lg-le 4 maksuotsuse sisu; 4) hoolsuskohustuse rikkumisega seonduvad asjaolud kinnitavad ühe asjaoluna kogumis teadmist, et arvel näidatud müüja ei ole tegelik müüja. Tahtluse sisustamisel saab arvestada, kas müüjaid kontrolliti piisavalt, huvi puudumist korrektselt vormistatud arvete vastu. Menetluses esitati vastuolulisi ja üldsõnalisi selgitusi, sh tõendeid, müüjatel puudus majandustegevus; 5) vastustaja pole tuginenud formaalsetele puudustele. Teenuse sisu ja sellega seonduvaid asjaolusid ei olnud võimalik tuvastada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega usutavaid seletusi järgmiste asjaolude kohta: nt Adiga kontakti loomise mittemäletamist, osadel arvetel „Hansapanga“ märkimine, all- ning peatöövõtja tööde üleandmise-vastuvõtmise ajaline suur erinevus, kassaorderite blanketi puudumine õigel hetkel, ehituspäevikute pealiskaudsus ja töötajate märkimata jätmine, töötajate kinnitus mittetöötamise kohta; 6) kui kaebaja oleks lähtunud MTA väljastatud selgitustest, oleks ta saanud vältida tehingute hilisema tõendamise riski. Kaebaja pidi lähtuma kõrgendatud dokumenteerimise kohustusest, kuna tehingute summad olid suured, tegemist oli tuttavate isikutega, reaalne majandustegevus puudus, isikud ei olnud juhatuse liikmeteks ametlikult vormistatud; 7) tulumaksu saab määrata ka formaalse eksimuse korral. Hindamist ei kasutatud, kuna soetusega seonduvaid asjaolusid ei olnud võimalik kindlaks teha. Kui kaupa ei soetatud, vaid presenteeritakse olemasoleva kauba soetust uue tehinguna, tuleb väljamakse maksustada tulumaksuga. Väljamakse eest ei ole kaupa saadud.

KOHTU SEISUKOHT

3-17-1996

3-17-1996 kaebaja juhatuse liikme seletused on vastuolulised ja need ei ole usaldusväärsed (KÜ-le tehtud hinnapakkumises oli objektijuhtimise teenuse hinnaks märgitud 960 eurot, teenuse eest esitati arveid 14 968 euro eest, seejuures väljastati arveid pärast ehitustööde lõppemist); objektijuhi U. Kapperi seletused ei ole usaldusväärsed (isik ei teadnud, kes objektil töid teostasid, samas täitis ta ehituspäevikuid); M. Känd ja U. Kapper on seotud isikud (nad on kauaaegsed tuttavad ja kaebaja üürib Autohoolduselt äriruume). Halduskohus ei jaga MTA seisukohta, et eelpool märgitud asjaolud kogumis viitavad üheselt sellele, et kaebaja teadis, et Autohooldus ei paku vaidlusalusel ehitusobjektil objektijuhtimise teenust. Küll aga viitavad halduskohtu hinnangul eelpool mainitud asjaolud kogumis sellele, et kaebaja pidi teadma, et Autohooldus teenust ei paku. KÜ-le esitatud hinnapakkumises oli märgitud objektijuhtimise maksumuseks 960 eurot ning tööd tuli eelduslikult läbi viia kolme kuuga (II kd, tl-d 160 - 163). Arveid esitati ca 15 000 euro eest ehk teenus läks ca 15 korda kallimaks. Usutav ei ole, et hinna määramisel eksitakse nii suurelt. Kaebaja esindaja kohtuistungil antud seletus, et objektijuhtimise teenuse tegelik maksumus peideti hinnapakkumise teiste kulukirjade alla, ei ole veenev (I kd, tl 128 pöördel). Jääb arusaamatuks, miks peaks esitama hinnapakkumise, mis tegelikkusele ei vasta. Samuti ei ühti kaebaja ja Autohooldusega sõlmitud kolm dokumenti oma teenuse sisus osas, s.t, kahel korral on dokumentides märgitud ehitusteenus ning ühel korral objektijuhtimise teenus. Tegemist on erinevate teenustega. Seejuures on kolm dokumenti allkirjastatud ühel ja samal päeval. Autohoolduse esindaja U. Kapper märkis oma seletustes, et tema arvates töötasid objektil kaebaja töötajad, kuid ta ei osanud öelda, kas objektil kasutati alltöövõttu (III kd, tl 51). Usutav ei ole, et objektijuht ei tea, kas ehitusel kasutatakse alltöövõttu või mitte ning kelle töötajatega on tegemist. Objektijuht täitis ehitustööde päevikuid, milles tuli mh märkida alltöövõtjad, mille vastavas lahtris märge puudub (II kd, tl 181-222). Seejuures märkis kaebaja esindaja, et tema töötajaid objektil polnud (vastus küsimusele nr 2 ja 12, II kd, tl-d 144 ja 145) ning Autohooldus kontrollis tööde teostamist (vastus küsimusel nr 10 ja 13, II kd, tl 145). Seejuures tunnevad kaebaja ja Autohoolduse esindaja teineteist. Ühtlasi esitas Autohooldus ühe ja sama kuupäevaga kaks erinevat arvet (nr 2016050 ja nr 2016051) (III kd, tl 33 ja 33 pöördel). Kaebaja esindaja ei osanud kohtuistungil nimetatud asjaolu kohta selgitusi anda (I kd, tl 129), mis kinnitab kohtu veendumust, et kaebaja pidi olema teadlik, et Autohooldus vaidlusalust teenust arvetel märgitud mahus ei osuta.

3-17-1996 tööde maht ja kogused (s.t tunnid, ruutmeetrid, tükid jm), materjali juurde (penoplast, puit, profiilplekk) on märgitud üksnes „obj 1“ (nt tl-d 56-58 ja 72–76). „Obj 1“ ei kirjelda materjali kogust. Usutav ei ole, et kaebaja loobuks kontrolli teostamisest teenuse pakkuja üle ning aktsepteeriks selliseid arveid, mille alusel pole võimalik kontrollida, kas väidetud koguses ja ulatuses on materjale hangitud ja teenust osutatud.

3-17-1996 maksumust, sh ei olnud võimalik tuvastada, milles teenus seisnes, millal ja millises mahus neid pakuti ning milline oli teenuse tegelik maksumus. Kaebajal oli võimalik koos eriarvamusega esitada dokumendid, mis oleksid võimaldanud kohaldada hindamist, mida kaebaja aga ei teinud. Vaideotsuses märgiti kokkuvõtlikult, et ehitusteenuse osas ei olnud võimalik tuvastada teenust osutanud isikuid, milles teenused konkreetselt seisnesid ning millises mahus neid pakuti. Ühtlasi märkis MTA vaideotsuses, et väidetava kauba soetamist vaidlusaluste arvete alusel pole toimunud. Halduskohus nõustub kaebajaga osas, et hindamine viiakse läbi iseseisvalt ning kaebajal lasub kaasaaitamiskohustus hindamise käigus (RKHKo 3-3-1-60-11, p 42). Samas on halduskohus seisukohal, et hindamise läbiviimata jätmine ei rikkunud kaebaja õigusi. Hindamise teel maksu määramiseks tulnuks esitada täpne ja kontrollitav ülevaade vaidlusalusel objektil kasutatud materjalidest, nende kogustest ja tavapärasest hinnast. Kauba soetamine pole endiselt nõuetekohaste dokumentidega tõendatud. Vaidlusalustel arvetel on välja toodud materjali kogumaksumus, kuid arvetest ei nähtu materjali konkreetset nimetust, kogust, ühikuid ja ühiku maksumust. Praeguses asjas tõstatas maksukohustuslane hindamise küsimuse juba enda eriarvamuses ja ka vaidemenetluses. Seejuures ei ole kaebaja maksumenetluses, vaidemenetluses ega ka kohtumenetluses näidanud, et tal oleks vajalikud andmed ja dokumendid hindamise korrektseks läbiviimiseks. Seejuures märkis kaebaja seaduslik esindaja kohtuistungil, et ta on olnud kontaktis D. Klimenkoga, mis annab aluse eeldada, et ta oleks saanud nõuda temalt ka materjalide soetamist kinnitavad algdokumendid (I kd, tl 128 pöördel). Kuna praegusel juhul pole ära näidatud, et hindamine olnuks võimalik, ei saa asjaolu, et maksuhaldur ei kaalunud hindamise läbiviimist, tingida maksuotsuse tühistamist (vt RKHKo 3-3-1-55-14, p-d 24 ja 26). Seega halduskohtu hinnangul ei mõjutanud hindamata jätmine asja lõplikku tulemust ning puudub vajadus tühistada vaidlustatud maksuotsus (HMS § 58). III

3-17-1996 V. Koršunovi tunnistajate ütlused ei oma selle asjaolu tuvastamisel määravat tähendust (HKMS § 62 lg 2 ja § 65 lg 2; vt ka halduskohtu 5. aprilli 2018. a määrus, I kd, tl-d 126–127).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.