Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

1(6)

kinnitatud koopiad: 1) Mis kuupäeval ning millises summas olete andnud perioodil 2015-2016 E. Peilile laenu ning mis kuupäeval ja millises summas on laen tagastatud. 2) Seoses millega olete 2016 teostanud ülekandeid E. Peilile summas 4415 eurot selgitusega „makse oma kontode vahel“. Esitada ülekande aluseks olevad dokumendid. 3) Seoses millega on E. Peil 2016 teostanud teile ülekande summas 9000 eurot selgitusega „raha valitsemiseks“. Esitada ülekande aluseks olevad dokumendid. Dokumendid ja kirjalik teave tuli esitada hiljemalt 21.09.2017.

Midas Capital OÜ esitas 09.10.2017 vaide MTA 13.09.2017 korralduse nr 12.2-3/04012023 kehtetuks tunnistamiseks.

MTA jättis 03.11.2017 vaideotsusega nr 6-1/3897-2 vaide rahuldamata.

Midas Capital OÜ esitas 15.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.09.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-23 tühistamiseks.

Tallinna Halduskohus võttis 17.01.2018 määrusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

piiratud konkreetsete tehingute või asjaoludega, millest saab järeldada, et maksuhaldur kontrollib maksumaksja tegevust tervikuna ehk kõiki võimalikke mõeldavaid tuluallikaid ja kulusid. Selline kontroll on lauskontroll ehk revisjon. 11. Korraldusega nõutaval teabel puudub selge ja ühene seos E. Peili kontrolli objektiga. Maksuhaldur märgib ka ise korralduses, et maksumaksja selgituse kohaselt kasutab ta isiklikke kontosid oma äriühingutega arveldamiseks ning enamus raha liikumisi tema kontodel ei ole seotud tema kui eraisiku tulude ja kuludega. Olukorras, kus E. Peili esitatud dokumentidest (pangakonto väljavõte) selgub, et tehtud on nii ülekandeid selgitusega „laen“ kui „laenu tagasimakse“ või „makse oma kontode vahel“, siis maksuhaldur peaks esmalt enda jaoks määratlema, kas nende kannete põhjal saab üldse tõusetuda küsimus tulu saamisest eraisiku poolt. Kuna sellesisulised põhjendused, mis viitavad tulu teenimisele puuduvad, siis küsitud teave ei seondu E. Peili maksukontrolli esemega ja saab järeldada, et maksuhaldur kogub muud informatsiooni, millel ei ole seost käimasoleva menetlusega. MTA vaideotsuse põhjendus, et E. Peili kontodel toimuvad ülekanded puudutavad tema varalist seisu on ebaõige. Kui eraisiku arvelduskontot kasutatakse temaga seotud ettevõtete vaheliseks arveldamiseks ei viita vahendite liikumine veel eraisiku varalisele seisule.

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et MKS §-s 61 ja §-s 62 sätestatud teabe ja dokumentide nõudmise eeldused on antud juhul täidetud ning kaebajal puudub alus teabe andmisest keeldumiseks kaebuses toodud asjaoludel.

Vastustaja jääb vaideotsuses väljendatud seisukoha juurde, et antud juhul ei viida E. Peili suhtes läbi mitte revisjoni, vaid üksikjuhtumi kontrolli. Riigikohus on oma otsuses 3-3-1-2005 selgitanud, et see, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga või revisjoniga, sõltub kontrolli koormavusest. Revisjoniga on eelkõige tegemist juhtudel, kus kontroll on maksukohustuslase jaoks koormavam. Seda näiteks juhul, kui kontrolli tarbeks tuleb maksuhaldurile eraldada tööruum või töökoht, järjepidevalt ja pikaajaliselt tuleb täita kaasaaitamiskohustust, kontrollimine kestab pikka aega jne. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kontrollitava isiku suhtes läbiviidav nelja aasta tulude lauskontrolli ei ole võimalik pidada mittekoormavaks. Nii revisjoni kui ka üksikjuhtumi kontrolli võib pidada koormavamaks kui üldse mitte mingit kontrolli, samas on revisjoni piiritlemine üksikjuhtumi kontrollist vastavalt kohtupraktikale eristatav just nimelt koormavuse ulatusest. Lähtuvalt E. Peilile koostatud korralduse sisust, ei ole isiku suhtes läbiviidav kontroll maksukohustuslasele sedavõrd koormav, et seda kontrolli peaks käsitlema revisjonina.

Vaidlustatud korraldusest nähtub, et kaebajalt on nõutud teavet selle kohta, kas ja mis kuupäevadel ning millistes summades on E. Peil ja kaebaja teineteisele laenu andnud ning mis kuupäeval ja millises summas on antud laenud tagasi makstud. Samuti on nõutud teavet kaebajalt E. Peilile ja E. Peililt kaebajale ülekantud rahasummade kohta. Vastustaja on seisukohal, et üheselt on arusaadav, et nõutud teave on seotud E. Peili kui füüsilise isiku tuludega, st tema arvelduskontol olevate rahaliste vahendite liikumisega ning on seeläbi seotud ka E. Peili maksukontrolliga. Kaebajal ei oleks kuidagi võimalik välistada vaidlustatud korralduses nõutud teabe seotust E. Peili suhtes alustatud maksumenetlusega. Kindlasti ei välista eeltoodud seotust ka E. Peili enda selgitused selles osas, et ta kasutas oma pangaarveid enda äriühingutega arveldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(6)

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei vasta E. Peili suhtes läbiviidav kontrollimenetlus revisjoni tunnustele. E. Peilile tehti 04.05.2017 korraldus nr 12.2-3/040120-1, millega teatati kontrollimenetluse alustamisest, mis hõlmab 2013-2016 füüsilise isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust, ja kohustati E. Peili andma suulisi seletusi perioodil 2013-2016 saadud tulude ja tehtud kulutuste kohta ja esitama kõikide pangakontode väljavõtted perioodil 2013-2016, lepingud (sh laenu-, kinke-, üüri-, halduslepingud), mis kehtisid ja mida täideti kontrollitaval perioodil, ja muud dokumendid, mida E. Peil peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. Maksukohustuslaselt ei nõutud märkimisväärselt suurel hulgal dokumente ja kohtule teadaolevalt ei ole E. Peililt hilisemate korraldustega täiendavaid dokumente nõutud. Ka suulise teabe andmiseks kohustamine ei ole üksikjuhtumi kontrolli kontekstis ebatavaline ega eriliselt koormav. Kaebajalt teabe nõudmise ajaks oli E. Peili kontrollimenetluse alustamisest möödunud umbes neli kuud, mistõttu ei ole kontrollimenetlus ajalise kestvuse poolest koormav olnud. Menetluse ainuke koormav tunnus, mille kaebaja on kaebuses välja toonud, on asjaolu, et maksuhaldur kontrollib nelja aasta tulusid. Kohus leiab, et ainult kontrollitava perioodi pikkusest ei saa teha järeldust, et kontrollimenetlus on koormav.

Kaebaja on kontrolli koormavuse küsimuses pidanud asjakohaseks lahendiks Tallinna Halduskohtu 25.04.2012 otsust haldusasjas nr 3-11-2800. Nimetatud otsuse punktis 32 leidis halduskohus, et ka väheintensiivsete menetlustoimingute puhul on nii revisjon kui üksikjuhtumi kontroll maksukohustuslase jaoks kahtlemata koormavad, kuna kogu kontrolliperioodi jooksul esineb ebaselgus selles, kas isikule määratakse makse juurde ja kui palju (millest tulenevalt võivad olla tõsiselt häiritud maksukohustuslase majanduslikud otsustused), lisaks valmidust pidevalt maksuhalduri päringutele vastata ja vajalikke dokumente esitada. Samas ei ole nimetatud kohtuotsuses peetud üksikjuhtumi kontrolli niivõrd koormavaks, et seda tuleks käsitleda revisjonina. Seetõttu ei pea kohus haldusasjas nr 3-11-2800 tehtud kohtuotsust käesoleva asja lahendamisel asjakohaseks. Lisaks oli haldusasjas nr 3-11-2800 tegemist juhtumiga, kus MTA viis kontrollimenetlust läbi kaks aastat, olles vahepeal teinud kaks maksuotsust ja tunnistanud need ise kehtetuks, jätkates seejärel kontrollimenetlusega. Halduskohus leidis haldusasjas nr 3-11-2800, et kui kontrolliobjekt ei ole erakordselt keerukas ja kontroll tõendimahukas, tuleb 2-aastast perioodi pidada ebamõistlikult pikaks nii revisjoni kui ka üksikjuhtumi kontrolli puhul. Seega puudutas lahend oluliselt teistsugustel tingimustel toimunud kontrollimenetlust ja keskendus pigem mõistliku menetlusaja küsimusele kui üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni eristamise küsimusele.

Eeltoodu põhjal ei näe kohus alust pidada E. Peili suhtes läbiviidavat menetlust niivõrd koormavaks, et see vastaks sisuliselt revisjoni tunnustele. Seega ei saa kaebaja keelduda teabe andmisest, tuginedes maksukohustuslase suhtes läbiviidava kontrollimenetluse õigusvastasusele.

Kaebaja väitel puudub vaidlustatud korralduses nõutaval teabel selge ja ühene seos maksukohustuslase E. Peili kontrolli objektiga. Kohus sellega ei nõustu. Kui maksukohustuslane ja kolmas isik on teineteisele vahemikus 2013-2016 pangaülekandeid teostanud, võib eeldada, et seos maksukohustuslase 2013-2016 tulude kontrolliga on olemas. Maksuhalduril tuleb nõutava teabe ja dokumentide seost maksukohustuslase kontrollimenetlusega põhjendada. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et maksukohustuslase E. Peili seletusel kasutab ta oma isiklikke arvelduskontosid oma äriühingutega arveldamiseks ning enamus raha liikumisi tema kontodel ei ole seotud tema kui eraisiku tulude ja kuludega. Korralduses on välja toodud, et E. Peili arvelduskontode alusel ei ole võimalik tuvastada, millised ülekanded on seotud E. Peili kui eraisiku laenudega 5(6)

ning millised ülekanded on seotud äriühingutega arveldamisega. Vastustaja põhjendas vaidlustatud korralduses, et maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada dokumente ja teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult, et selgitada välja kontrollitaval perioodil E. Peili poolt kaebajale antud ning kaebaja poolt E. Peilile tagastatud laenude summa ning selgitada välja, kas ülekannete puhul summas 4415 eurot ja 9000 eurot on tegemist äriühingutega arveldamisega või E. Peili tulude-kuludega. Kuna vastustaja on viidanud võimalusele, et nimetatud ülekanded võivad olla E. Peili kui eraisiku tulud ja kulud, on kaebajalt kui kolmandalt isikult nõutud teave ja dokumendid seotud E. Peili kontrollimenetlusega.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.