3-19-784/25 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

lahend.ee

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 19.03.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/040120-70 Xilt tagasi ettemaksukontole täidetud ja arvelduskontole tagastatud tagastusnõuded kokku summas 257,27 eurot ning kohustas tasuma maksusumma 194 176,11 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et Xi on saanud perioodil 2013-2016 tulu kokku 947 003,77 eurot, mille on jätnud oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonides deklareerimata ning seetõttu tasunud seaduses ettenähtust vähem tulumaksu 194 433,38 eurot. Maksuhaldur leidis, et Xi tegevus eelnimetatud tulu deklareerimata ja tulumaksu tasumata jätmises on käsitletav tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisena. Maksuhaldur asus seisukohale, et 2013-2016 Pro Rekap OÜ-le laekunud üüritulu ja haldustasude puhul summas 79 840 eurot ei ole tegemist äriühingu tuluga, vaid tegelikuks tulu saajaks tuleb pidada Xi. Maksuhaldur tuvastas, et Xi ja Pro Rekap OÜ vahel 2013 vormistatud kinnisvara ostumüügitehingud ja kinnisvara mitterahalise sissemaksena üleandmise tehinguid ei vasta tegelikule majanduslikule sisule, st tehingud on vormistatud üksnes maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Pro Rekap OÜ asutati vahetult enne väidetavat kinnisvara müüki. Kinnisvara müük oli Xi jaoks majanduslikult ebamõistlik ja riskidega seotud, sest tulu ta müügist ei saanud ning vaatamata sellele, et Xi pidi Pro Rekap OÜ-lt lepingu kohaselt raha saama alles aastaks 2043, ei nõudnud Xi kinnisvara müümisel tagatist. Kui tavapäraselt tasuvad riigilõivu ja notaritasu ostja ja müüja võrdselt, siis antud juhul tasus kinnisvara väidetaval müümisel ning mitterahalise sissemaksena üleandmisel Pro Rekap OÜ-le riigilõivu ja notaritasu Aaberg Õigusbüroo OÜ, mille juhatuse liige ja osanik oli Xi abikaasa. Kinnisvara kindlustuslepingud on sõlminud kas kolmas isik, X või Xiga seotud äriühing ning kindlustusmaksed on tasunud kas X või temaga seotud äriühing. Kinnisvara kommunaalarved on 2015 esitatud Xi nimele (v.a Mõisavälja 10-5, Rakvere ja Vismeistri 24, Tallinn). Korteriühistutele teadaolevalt on korterite Uus-Tatari 8-27 ja Võidu 845, Rakvere omanik X. Pro Rekap OÜ ei sõlminud aadressil Võidu 84-5, Rakvere asuva korteri üürnikuga uut üürilepingut ning üürniku väitel on korteri omanik X. Kõik Pro Rekap OÜ-le müüdud korterid jäid tagama Xi ja Aaberg Konsultatsioonid OÜ laene ning Pro Rekap OÜ-lt laekuvate rahaliste vahendite arvelt tasus X enda laenumakseid pankadele. Pro Rekap OÜ arvelduskontole laekusid rahalised vahendid üksnes suurusjärgus, mis olid vajalikud Xile rahaliste vahendite tagamiseks kinnisvara soetamiseks võetud laenude tagasimaksmiseks pankadele ning muudeks Xga seotud kulutusteks. X andis kinnisvara (v.a 1⁄2 Vismeistri 24 Tallinn ja Mõisavälja 105 Rakvere) tasuta kasutada Scandic Estate OÜ-le, kuigi pidi ise tasuma pankadele kinnisvaraga seoses laenumakseid. Pro Rekap OÜ-l puudusid tavapärased tegutsevale äriühingule omased kulutused ning X asus Pro Rekap OÜ juhatuse liikmena maksumenetluse käigus võõrandama ja ümber vormistama äriühingu nimele vormistatud kinnisvara ning on kustutatud kinnisvara müügist saadud rahaliste vahenditega enda ja endaga seotud äriühingu laenukohustusi pankade ees. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et Xi arvelduskontole on kontrollitaval perioodil 21 äriühingu poolt teostatud ülekandeid kokku 121 960,56 eurot selgitusega „kulude hüvitus“, „kulude katteks“, „majanduskuludeks“, mille kohta pole esitatud ühtegi dokumenti. Baltic Distribution OÜ, CrownStone OÜ ja B.D.Company OÜ on teinud majanduskuludega seoses Xi kontole ülekandeid kokku 30 590,05 eurot, kuid maksuhalduri käsutuses olevad andmed ei kinnita nende äriühingute poolt majanduskulude tegemist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et X on arvelduskontodele laekunud rahast teinud isiklikke kulutusi (annetusi, andnud laene eraisikutele, võtnud välja sularaha), luges maksuhaldur Xi arvelduskontodele üle kantud 152 550,61 eurot Xi

kui füüsilise isiku tuluks. Samuti tuvastas maksuhaldur, et X kasutas oma isiklikke arvelduskontosid rahaliste vahendite jaotamiseks erinevate temaga seotud äriühingute vahel, millest 607 113,16 eurot jäi tema isiklikku kasutusse (andis ja maksis tagasi eraisikutele laene, teostas eraisikutele ülekandeid, tasus kommunaalmakseid, tasus hasartmängude eest, tegi annetusi ning tasus kauplustes isiklike kulutuste eest). Eeltoodust tulenevalt luges maksuhaldur Xi isiklikku kasutusse jäänud 607 113,16 eurot tema kui füüsilise isiku tuluks. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et Xi arvelduskontodele on kontrollitaval perioodil 13 äriühingu poolt teostatud ülekanded selgitusega „kassasse“ kokku summas 107 500 eurot, mis jäi samuti Xi isiklikku kasutusse, mistõttu luges maksuhaldur ka selle Xi kui füüsilise isiku tuluks. Vastuseks Xi eriarvamusele leidis maksuhaldur järgmist: „1. Läbiviidud maksukontroll vastab revisjoni tunnustele. Leiate, et Teie jaoks oli tegemist enam koormava kontrolliga, kuna nõudsime samaaegselt nelja aasta kohta teavet ja dokumente ligi paarikümnelt Teiega seotud äriühingult, millele pidite äriühingute esindajana vastama Teie. Teie hinnangul on tegemist revisjoniga, mida füüsilise isiku puhul teostada ei saa, ning väljastatav maksuotsus on õigusvastane. Pöördumise Teiega seotud äriühingute poole tingis asjaolu, et Te ei täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust. MKS § 57 lg 3 kohustab maksumaksjat raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldama nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Äriühingutele tehtud korraldustes nõudsime teavet ja dokumente perioodi kohta, kui aruannete ja deklaratsioonide tähtajad olid möödunud ning kõik tehingud pidid olema raamatupidamises kajastatud. Seega ei saanud teabe ja dokumentide esitamine olla äriühingutele koormav. Märgime, et äriühingutele tehtud korraldustele ei ole kohustatud vastama juhatuse liige, vaid vastuse võib esitada ka raamatupidaja või muu juhatuse liikme poolt volitatud isik. Teiega seotud äriühingute käitumine korralduste täitmata jätmisel ja nende vaidlustamine kohtus näitas, et Teil puudus soov koostööd teha ja edastada meile vajalikku informatsiooni. Meie hinnangul on eluliselt usutav, et kaasaaitamiskohustuse rikkumise ja informatsiooni varjamise eesmärgiks oli varjata maksuhalduri eest Teie tegelikke tulusid ning nendelt tasumata jäetud maksukohustust. Riigikohus on oma otsuses 3-3-1-20-05 (punkt 14 ja 15) selgitanud üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni piiritlemist. Nähtuvalt kohtu seisukohtadest ei ole piiritlemise aluseks kontrolli ulatus, kontrolli periood ega ka kontrollitavate maksude liigid. See, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga või revisjoniga, sõltub kontrolli koormavusest. Revisjoniga on eelkõige tegemist juhtudel, kus kontroll on maksukohustuslase jaoks koormavam. Nii näiteks see, kui kontrolli tarbeks tuleb maksuhaldurile eraldada tööruum või töökoht, järjepidevalt ja pikaajaliselt tuleb täita kaasaaitamiskohustust, kontrollimine kestab pikka aega jne. Teie suhtes läbiviidud kontroll ei ole sedavõrd koormav, et see tooks kaasa kontrolli käsitlemise revisjonina. Peame vajalikuks märkida, et olete Tallinna Halduskohtule esitanud mitu kaebust, milles muuhulgas olete asunud seisukohale, et Teie suhtes viiakse ebaseaduslikult läbi revisjoni mitte üksikjuhtumi kontrolli. Tallinna Halduskohus Teiega ei nõustunud ning leidis, et Teie suhtes läbiviidav kontrollimenetlus ei vasta revisjoni tunnustele (3-17-2771, 13-17-2772). Väidate, et arutasite meiega 30.05.2017 toimunud suuliste seletuste andmisel kujunevat olukorda seoses Teie arvelduskontode kasutamisega äriühingute majandustegevuse haldamiseks, kuid meie

2.Pro Rekap OÜ asutati vahetult enne väidetava kinnisvara müüki. Kinnisvara müük Pro Rekap OÜ-le oli X jaoks majanduslikult ebamõistlik ning riskidega seotud tehing (KA osa 2.1.2.1 punktid 1 ja 2). a) Kinnisvara väidetavast müügist X tulu ei saanud. Väidate, et tulu mittesaamine ei näita veel tehingu ebamõistlikkust. Füüsiline isik võib oma vara teisele isikule ka kinkida. Samuti on legaalne mitterahalise sissemaksega vara üleandmine äriühingule. Heidate meile ette, et me ei ole viidanud millist maksunormi rikuti vara edasimüümisel ja mitterahalise sissemaksega üleandmisel ning kuidas nende tehingutega hoiduti maksudest. Selgitame Teile, et vara kinke- ja müügitehingul on erinevad eesmärgid. Kinketehingu eesmärgiks on vara kinkimine, mille puhul ei ole ootust tulu saamisele, kuid müügitehingu eesmärgiks on tavapäraselt tulu saamine. Märgime, et Teie 2013 sissetulek kuus oli vaid 540,54 eurot, kuid müüsite ühel ajal 4 korterit ja 1⁄2 osa kinnistust, s.h oma abikaasa ja laste ning isa elukoha, ilma tulu saamata. Meie hinnangul näitab see, et Teie jaoks oli eelnimetatud müügitehing majanduslikult ebamõistlik. Me ei ole seadnud kahtluse alla mitterahalise sissemaksega vara üleandmise legaalsust, vaid meie hinnangul asutati Pro Rekap OÜ vaid selleks, et vormistada Teie nimel olev kinnisvara Teie äriühingu nimele. Meie järeldus, kuidas tehingutega maksudest kõrvale hoiduti ja milliseid õigusnorme rikuti on toodud KA osas 2.1.2.1 ja 2.1.2.2 ning me ei hakka seda siinjuures uuesti üle kordama. b) 13.02.2013 X ja Pro Rekap OÜ vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi X saama kinnisvara müügi eest raha alles aastaks 2043. Vaatamata sellele, et kinnisvara maksumus on Xile tasumata, ei nõudnud X Pro Rekap OÜ-lt kinnisvara müümisel mingit tagatist. Väidate, et oleme hinnanud asjaolusid valikuliselt väites, et Te pidite raha saama alles aastaks 2043. Kinnisvara müügi notariaalses lepingus olev klausel „vara eest tuleb tasuda hiljemalt aastaks 2043“, ei piiranud Pro Rekap OÜ-l võimalust tasuda vara eest juba varem vastavalt äriühingu võimalustele, mida äriühing reaalselt tegigi. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus Teie 2013 sissetulek kuus on vaid 540,54 €, ei lepi Te ostjaga kokku kinnisvara eest tasumise konkreetset kuupäeva ega summat, vaid äriühing võib tasuda Teile vastavalt oma võimalustele. Seda enam, et Teie poolt 30.05.2017 antud suulistest seletustest nähtuvalt oli Teil raskusi pangalaenude tagastamisega. Meie hinnangul on tegemist majanduslikult ebamõistliku käitumisega.

Väidate, et Pro Rekap OÜ poolt täiendava tagatise seadmisel ei olnud majanduslikult mingit mõtet, sest Teilt soetatud kinnisvara oli juba enne tehingut koormatud hüpoteekidega pankade kasuks, mis tagasid Teie poolt võetud laenu ning juhul kui Pro Rekap OÜ oleks jätnud ostetud kinnisvara eest tasumata ja Teil ei oleks vahendeid pangalaenude teenindamiseks, siis tagatis oleks pandud panga poolt müüki ja realiseeritud Teie pangalaenude katteks. Selgitame Teile, et kinnisvara eest tasumise tagamiseks oleksite Pro Rekap OÜ-lt saanud nõuda täiendava hüpoteegi seadmist kinnisvarale enda kasuks, mis oleks taganud, et kinnisvara eest tasumata jätmisel oleks kinnisvara Teile tagastatud või oleks Pro Rekap OÜ suhtes rakendatud sanktsioone raha sissenõudmiseks. Juhul, kui Teil ei oleks jätkunud vahendeid pangalaenude tasumiseks ja pank oleks olnud sunnitud kinnisvara müüma, siis ei oleks kinnisvara müük pruukinud toimuda turuhinnas, vaid tunduvalt odavamalt, kuna panga ainsaks huviks oleks olnud siiski vaid laenude kiire tagasisaamine. Eeltoodud Teie seletus näitab, et Te ei soovinudki väidetavast kinnisvara müügist tulu saada ning kinnitab meie KA-s toodud väidet, et Teil oli vaja rahalisi vahendeid vaid suuruses, mis oli vajalik pangale laenude tagasimaksmiseks. Seega oli meie hinnangul kinnisvara müügitehingute vormistamise peamiseks eesmärgiks hoiduda kõrvale kinnisvara üürimiselt saadava tulu deklareerimise ja tasumisele kuuluva tulumaksu tasumisest. Tehingutel puudus meie hinnangul majanduslik sisu. Väidate, et vara võõrandamisel äriühingule puudub maksudest kõrvalehoidmise eesmärk kuna: 1) enne kinnisvara võõrandamist Te üüri ja haldustasusid ei saanud ning seega ei ole vara võõrandamisega toimunud ette määratud tulust kõrvalehoidmist. Teie väited ei ole tõesed. Esitasite meile peale FIDEK kontrolli, kui Teiega telefoni teel ühendust võtsime, 2008 ja 2009 FIDEK-i parandused ning deklareerisite üüritulu seoses korteritega Laada 4-1 Rakvere ja Lai 1/Tallinna 1611 vastavalt 69 000 EEK-i ja 21 000 EEK-i. Seega olete Te saanud üüritulu enne kinnisvara võõrandamist. 13.02.2013 kinnisvara müügilepingust nähtuvalt kasutas tasuta Teie kinnisvara enne Pro Rekap OÜ-le müümist Teie teine äriühing Scandic Estate OÜ. Meile esitatud eriarvamuse osa 2.2 punktis 5 kinnitate, et kinnisvara müümisel anti kinnisvara üle Pro Rekap OÜ-le koos kehtivate üürilepingutega, mis olid sõlmitud Scandic Estate OÜ poolt. Seega soetasite endale perioodil 20062008 kinnisvara, mille koormasite hüpoteekidega panga kasuks ning andsite selle siis tasuta oma äriühingule üüritulu teenimiseks, ise mingit tulu saamata. Äriühing ei ole teostanud Teile teenitud üüritulu väljamakseid näiteks dividendidena, kuna FIDEK-test nähtuvalt ei ole Te dividenditulu saanud. Meie hinnangul näitab eeltoodu, et juba varasemalt olete Te otsinud võimalusi üüritulult maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Meie hinnangul puudus Teie poolt teostatud tehingutel majanduslik sisu ning tehingud olid tehtud vaid maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Seda kinnitavad kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ka asjaolu, et olete ise meile 30.05.2017 suuliste seletuste protokollis kinnitanud, et soetasite kinnisvara muuhulgas ka üüritulu teenimise eesmärgil ning deklareerinud meile peale 2008 ja 2009 FIDEK-i kontrolli üüritulu saamist. 2) äriühing saab kinnisvara hindade tõusust kasu kui kinnisvara väärtus tõuseb. Teie väide ei ole iseenesest vale, kuid on antud juhul oletuslik. 30.05.2017 antud suuliste seletuste protokollis kinnitasite, et müüsite kinnisvara, et vähendada oma riske, kuna kinnisvara hinnad on

ajas muutuvad ja hind oleks võinud langeda. Lisaks märgime, et sarnast kasu oleksite te saanud ka juhul, kui kinnisvara poleks vormistatud äriühingute nimele. 3) kontrolli käigus tuvastatud asjaolud kinnitavad, et äriühingusse jäi kasu ka kinnisvara üüri- ja haldustasudest. Me ei nõustu Teie väitega. KA osa 2.1.2.1 punktis 8 oleme toonud Pro Rekap OÜ arvelduskonto analüüsi, millelt nähtuvalt olete enamus äriühingu arvelduskontole laekunud rahalisi vahendeid s.h üüri ja haldustasud kandnud edasi enda, enda äriühingute või enda pereliikmetega seonduvalt. 2.1 KA osas 2.1.2 nimetatud kinnisvara väidetaval müümisel ning mitterahalise sissemaksena üleandmisel Pro Rekap OÜ-le tasus riigilõivu ja notaritasu kolmas isik Aaberg Õigusbüroo OÜ (KA osa 2.1.2.1 punkt 3). Väidate, et Aaberg Õigusbüroo OÜ tasus notaritasusid, kuna sellelt äriühingult oli tellitud juriidiline ekspertiis lepingutele. Kinnitate, et Y, kes tegeles selles firmas õigusteenuste osutamisega, vaatas notari poolt ette valmistatud lepingud üle ning esitas hiljem oma teenuste eest arve. Arve sisaldas ka eelpool mainitud notaritasusid. Teie seletusel on tavapärane praktika, et teenust osutav äriühing tasub erinevad kulud ja esitab hiljem need koos teenuse arvega edasi kliendile. Oma väite kinnituseks esitasite Aaberg Õigusbüroo OÜ 28.02.2013 arve 13024 summas 2160 € ja Aaberg Õigusbüroo OÜ order-kviitungi 13021 summas 2160 € (eriarvamuse lisa 1). Teie väide on vastuolus meile algselt 30.05.2017 antud suuliste seletustega, kus Te kinnitate, et Aaberg Õigusbüroo OÜ kinnisvara müümisel tehingutes vahendajaks ei olnud, vaid vastastikusel kokkuleppel vahendas ainult riigilõivu ja notaritasude maksmist. Oleme seisukohal, et algselt antud seletused on usaldusväärsemad kui hiljem antud seletused, sest algselt antud seletused ühtivad meie poolt kogutud tõenditega ja tehtud järeldustega, kuid hilisemad seletused on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et Teie hilisemad seletused on vastuolus varasemalt antud seletustega kinnitab pigem meie põhjendatud kahtlusi, et tehingutel puudus majanduslik sisu, kuivõrd olete asunud varasemaid seletusi paljasõnaliselt muutma. Lisaks eelnevale puudus meie hinnangul Teil vajadus lepingutele juriidilise ekspertiisi tellimiseks oma abikaasa äriühingult, kuna olete ka varasemalt puutunud kokku mitmete kinnisvara ostu-müügitehingutega soetades OÜ-lt Merxer1 korterid Mõisavälja 10-5 Rakvere, Uus-Tatari 8-27 Tallinn, 1⁄2 kinnistust Vismeistri 24 Tallinn ning Zlt korteri Lai1/Tallinna 16-11 Rakvere ning olete seetõttu teadlik, millele lepingutes tähelepanu pöörata. Peale selle ei olnud Teil lepingu sõlmimisel riske, kuna lepingud koostas notar ning mõlemaks lepingu pooleks olite Teie ise (ühelt poolt müüjana ning teiselt poolt ostja esindajana). Teie poolt esitatud Aaberg Õigusbüroo OÜ arve 13024 ei ole usaldusväärne ning seega ei ole usaldusväärne ka arve alusel koostatud orderi kviitung 13021. Arve 13024 sisuks on märgitud muuhulgas 1 lepingu koostamine. Aaberg Õigusbüroo OÜ on tasunud aga riigilõivu ja notaritasud 2 lepinguga seoses (KA osa 2.1.2.1 punkt 3) ning Teie väite kohaselt Aaberg Õigusbüroo OÜ vaatas notari poolt koostatud lepingud üle, mitte ei koostanud lepingut nagu arvelt nähtub. Seega ei vasta arve sisu tegelikkusele. Samuti ei vasta arve KMS § 37 lg 7 nõuetele, mille kohaselt peab arve alusel olema tuvastatav millist kaupa või teenust müüdi, millises koguses või mahus ning mis hinnaga. Aaberg Õigusbüroo OÜ arvel ei ole riigilõivu tasumist kajastatud ning samuti ei ole kajastatud, mida kujutavad endast muud kulud. Arve alusel ei ole võimalik tuvastada, kui palju arve summast kokku 2160 € moodustavad notaritasud, kui palju lepingu koostamine ja kui palju muud kulud. Seega ei vasta arve seadusest tulenevatele nõuetele. KMS § 37 lg 1 sätestab, et

maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Olete kinnisvara mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja kinnisvara müügilepingud sõlminud 29.01.2013 ja 13.02.2013, kuid Aaberg Õigusbüroo OÜ arve 13024 väljastamise kuupäev on alles 28.02.2013. Ei ole eluliselt usutav, et õigusbüroo väljastab reaalselt toimunud tehingu kohta arve, mis ei ole kooskõlas seadusega. Pigem viitab see sellele, et arve on koostatud vaid meile esitamiseks. Lisaks eeltoodule olete Aaberg Õigusbüroo OÜ-le tasunud arve 13024 eest 2160 € sularahas (order-kviitung 13021). Samas väidate eriarvamuse osas 2.3 punktis 1, et enda arvelduskontodelt väljavõetud sularaha tagastasite Aaberg Finance OÜ kassasse tagasi. Seega jääb meile arusaamatuks milliste rahaliste vahendite arvelt Te Aaberg Õigusbüroo OÜ-le sularahas 2160 € tasusite. 2.2 Väidetavalt Pro Rekap OÜ-le kuuluva kinnisvara kindlustuslepingud on sõlminud kas kolmas isik, Teie või Teiega seotud äriühing ning kindlustusmaksed olete tasunud kas Teie või Teiega seotud äriühing (KA osa 2.1.2.1 punkt 4). Väidate, et Scandic Estate OÜ tasus vara va. Vismeistri 24, kindlustusmakseid, kuna selline oli Pro Rekap OÜ ja Scandic Estate OÜ vaheline kokkulepe. Pro Rekap OÜ oli vara omanik ja Scandic Estate OÜ oli vara haldaja, kes tasus üldjuhul kõik varaga seotud kulud. Arved olid esitatud Scandic Estate OÜ-le, kes nende eest tasus, kuna kulud on seotud tema tegevusega. Vismeistri 24 kindlustusmakse läks kontolt maha koos laenumaksega ja selle tasumine oli kokku lepitud Pro Rekap OÜ-ga. Majanduslik sisu oli selles, et kindlustus oli selliselt soodsam kui selle ümbervormistamine Pro Rekap OÜ nimele. Kuna Pro Rekap OÜ üüris vara välja, siis on tavapärane, et üürnik tasub ka vara kindlustusmaksed. Vastuseks Teie väitele märgime, et Te ei ole esitanud meile kokkuleppeid, mille alusel Scandic Estate OÜ tasus kindlustusmakseid ning mille alusel läks Vismeistri 24 kindlustusmakse kontolt maha koos laenumaksega. Seega on Teie väited paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole Te tõendanud varaga seotud kulutuste tegemist Scandic Estate OÜ poolt. Seda enam, et Pro Rekap OÜ arvelduskontodelt nähtuvalt on kinnisvara maamaksu tasunud 2014-2016 Pro Rekap OÜ. Õige ei ole ka Teie väide, et Pro Rekap OÜ üüris vara välja. Vara üürile andjaks oli Scandic Estate OÜ mitte aga Pro Rekap OÜ. Märgime, et kõik kindlustuslepingud on sõlmitud peale kinnisvara vormistamist Pro Rekap OÜ nimele, kuid lepingute sõlmijaks oli Aaberg Konsultatsioonid OÜ (v.a Lai 1/Tallinna 16-11 Rakvere ja Vismeistri 24 Tallinn, mille lepingute sõlmijaks olite Teie), kes ei omanud kõnesoleva kinnisvaraga mingit seost. Seega ei vasta tõele Teie väide, et kindlustuse vormistamine oli selliselt soodsam, kui kindlustuse vormistamine Pro Rekap OÜ-le. Kuna kinnisvaral olid hüpoteegid, mis tagasid Teie laene, siis kinnisvara kindlustus oli kohustuslik. Seega ei saa kindlustuse tasumine olla kuidagi seotud Scandic Estate OÜ tegevusega ning olla tema kulu. Märgime, et Scandic Estate OÜ tasus ka Mõisavälja 10-5 Rakvere kindlustusmakseid, kuigi Pro Rekap OÜ seda korterit Scandic Estate OÜ-le ei ole hallata andnud (selles korteris elas Z) ning Scandic Estate OÜ-l puudus nimetatud korteriga igasugune seos. 2.3 KA osas 2.1.2 nimetatud kinnisvara kommunaalarved on 2015 esitatud X nimele (v.a Mõisavälja 10-5, Rakvere ja Vismeistri 24, Tallinn), millede eest on tasunud üürnikud ning

ühel juhul ka Scandic Estate OÜ. Korteriühistutele teadaolevalt on korterite Uus-Tatari 827 ja Võidu 84-5, Rakvere omanik X (KA osa 2.1.2.1 punkt 5). Väidate, et Uus-Tatari 8- 27, Tallinn, Laada 4-1 ja Võidu 84-5, Rakvere korterid anti Pro Rekap OÜ-le üle koos kehtivate üürilepingutega, mis olid sõlmitud Scandic Estate OÜ poolt ja üürnikud jätkasid kommunaalarvete tasumist nagu enne müügilepingu sõlmimist. Kuna arved ei jõudnud Pro Rekap OÜ-le, siis puudus äriühingul teave, et ühistu esitab arveid valele isikule. Samuti puudus vastav teave Teil, sest ka Teieni need kommunaalarved jooksvalt ei jõudnud, kuna üürnikud tasusid arveid otse korteriühistule. Lai 1/Tallinna 16-11 korteri puhul oli üürnikul mingil hetkel arveid enda nimele vaja ja ta suhtles sellel teemal korteriühistuga. Peale seda hakkas korteriühistu väljastama arveid üürniku nimele. Ei ole eluliselt usutav, et Teie ega Pro Rekap OÜ ei teadnud, kellele kommunaalarveid esitatakse, sest Teie olite nii Pro Rekap OÜ kui ka Scandic Estate OÜ seaduslik esindaja. Eeltoodut kinnitab Uus-Tatari KÜ 14.12.2016 saadetud vastus meie korraldusele, kus Uus-Tatari KÜ kinnitab, et UusTatari 8/Ravi 7-27 kommunaalarved väljastasid nad Teile. Ka KÜ Brest kinnitab meie korraldusele saadetud vastuses 9.12.2016, et Lai 1/Tallinna 16-11 kommunaalarved väljastasid nad nii Teile kui ka üürnik T. K.’le. Seega ei ole tõene Teie väide, et kommunaalarved Teieni ei jõudnud ning et Lai 1/Tallinna 16-11 arveid hakati väljastama vaid üürniku nimele. Kummastav on asjaolu, et korteri Mõisavälja 10-5 kommunaalkulud detsembris 2015 tasus Scandic Estate OÜ, kellel eelnimetatud korteriga puudus igasugune seos. Kui info Teie ning Teie äriühingute vahel ei liikunud, siis kuidas teadis Scandic Estate OÜ tasuda korteri kommunaalkulud, kui korterit üüris Z Pro Rekap OÜ-lt. Lisaks eeltoodule peame vajalikuks märkida, et Teie väide korterite üleandmisest Pro Rekap OÜle koos kehtivate üürilepingutega, mis olid sõlmitud Scandic Estate OÜ poolt, on paljasõnaline, kuna Te ei ole esitanud oma väite tõenduseks meile ühtegi dokumenti ega lisanud neid ka eriarvamusele. 2.4 Pro Rekap OÜ ei sõlminud peale väidetavat korteri, asukohaga Võidu 84-5 Rakvere, müüki üürnikuga uut üürilepingut ning üürniku väitel oli korteri omanik X. Korteri UusTatari 8-27 Tallinn üürniku seletus üürilepingu muutmise akti puudumise kohta ei ole usutav (KA osa 2.1.2.1 punkt 6). Väidate, et Pro Rekap OÜ sõlmis peale Võidu 84-5, Rakvere ja Uus-Tatari 8-27, Tallinn müüki uue halduslepingu Scandic Estate OÜ-ga. Mõlemad korterid olid enne üürile antud korterite haldaja Scandic Estate OÜ poolt. Ei olnud vajadust hakata muutma üürilepinguid, kui üürileandja ei muutunud. Üürniku väide, et korteri omanik olete Teie, on eksitav ja vastuolus üürilepinguga. See on tingitud ilmselt sellest, et esindasite samaaegselt üürileandjat Scandic Estate OÜ-d ja üürnik ei teinud vahet esindataval juriidilisel isikul ning füüsilisel isikul. Teie väited on paljasõnalised, kuna Te ei ole esitanud meile enne korterite müüki sõlmitud halduslepingut ega ka sõlmitud üürilepinguid. Samuti ei ole üürniku väide vastuolus üürilepinguga. Võidu 84-5 üürilepingus on märgitud, et üürnikuga on sõlminud 14.07.2012 üürilepingu X, kes on Scandic Estate OÜ esindaja ning ühtlasi ka korteri omanik. Seega ei olnud peale korterite väidetavat müüki Pro Rekap OÜ-le üürilepingud enam tõesed. Ei ole eluliselt usutav, et reaalselt toimunud tehingute puhul jäetakse selline asi tähelepanuta ning üürnikega ei sõlmita uusi korrektseid lepinguid. Pigem viitab see sellele, et tegelikult korteri

ostumüügitehinguid Pro Rekap OÜ-le ei toimunud ning seetõttu puudus vajadus üürilepingute ümbervormistamiseks. 2.5 Pro Rekap OÜ võttis endale Teilt kinnisvara ostmisega ning mitterahalise sissemaksena üleantud kinnisvara vastuvõtmisega põhjendamatult suure riski, kuna kõik esmalt Teie poolt ostetud korterid jäid tagama Teie ja ka kolmanda isiku Aaberg Konsultatsioonid OÜ laene. Tasusite enda laenumakseid pankadele Pro Rekap OÜ-lt laekuvate rahaliste vahendite arvelt, mis pärinesid väidetavalt Teilt soetatud kinnisvara üürile andmisest ja haldustasudest (KA osa 2.1.2.1 punkt 7). Leiate, et meie hinnang põhjendamatult suure riski võtmisest on subjektiivne ja asjatundmatu. Väidate, et Aaberg Konsultatsioonid OÜ laenu tagas osaliselt ainult Lai 1/Tallinna 16-11 korter Rakveres, mis oli lisatagatiseks ja laenusumma tagasimaksmiseks oleks piisanud juba põhitagatise Kesk-Ameerika 7-1, Tallinn asuva kinnisvara realiseerimisest. Väidate, et kui Te ei oleks laenumakseid tasunud, oleks hüpoteegipidaja hüpoteegi realiseerinud ning vastavas osas oleks nõue läinud üle Pro Rekap OÜ-le. Sellises olukorras oleks Pro Rekap OÜ saanud enda nõude Teie vastu tasaarvestada müügilepingust tuleneva kohustusega. Teie väited on oletuslikud ja paljasõnalised, mis ei lükka ümber fakti, et ostetud korterid jäid tagama Teie ja kolmanda isiku laene, mis on seetõttu riskidega seotud tehing. Meie poolt kirjeldatud olukord ei ole tavapärane käitumine ettevõtlusmaastikul ja ilmselgelt teineteisest sõltumatud isikud selliste tingimustega tehingutesse ei astu ega ei võta enda peale põhjendamatuid riske. Hinnates meie poolt kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses sai selliselt vormistatud tehingute ainsaks eesmärgiks olla Teie üüritulu ja haldustasude deklareerimisest kõrvale hoidumine füüsilise isikuna. Tegemist on siin üksnes ühe asjaoluga kogumist, mida oleme tehingute majandusliku sisu hindamisel arvesse võtnud. 2.6 Pro Rekap OÜ arvelduskontole EE1111010220223753221 laekusid rahalised vahendid (enamuses haldustasud ja üür) üksnes suurusjärgus, mis olid vajalikud Teile rahalist vahendite tagamiseks kinnisvara soetamiseks võetud laenude tagasimaksmiseks pankadele ning muudeks Teiega seotud kulutusteks (KA osa 2.1.2.1 punkt 8). Väidate, et ei ole tavapäratu, et äriühing annab lühiajalist laenu kõrgema intressiga, kui tal endal on samal ajal üleval suur võlgnevus teisele isikule ning et samale omanikule kuuluvad äriühingud annavad omavahel laene. Teie väide on paljasõnaline ja tõendamata, kuna Te ei tõendanud, et Pro Rekap OÜ on andnud Aaberg Finance OÜ-le kõrge intressiga laenu. Peame vajalikuks märkida, et ka Pro Rekap OÜ kontrolli käigus äriühingu juhatuse liikmena ei tõendanud Te Aaberg Finance OÜ-ga ja Midas Capital OÜ-ga laenutehingute toimumist. Teie väitel on tuvastatav, et Aaberg Finance OÜ-le antud laen 2014 on tagasi makstud 2015. Teie seletusel jääb arusaamatuks, miks ei ole usutav laenu tagasimaks, kuna äriühing on likvideerimisel ja maksekorraldusel on kirjas, et tegemist on laenu tagasimaksega. Selgitame Teile, et ainuüksi maksekorraldus selgitusega laenu tagasimaks, ei tõenda, et tegemist on laenu tagasimaksega. Seda enam, et tehingu pooled on omavahel seotud isikud ning seetõttu võidakse ülekandele märkida selgitus, mille eesmärgiks on varjata ülekande tegelikku eesmärki.

Aaberg Finance OÜ on alates 14.10.2014 likvideerimisel ning likvideerijaks olete Teie. Äriseadustik § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks s.t likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (Äriseadustiku § 209 lg 2). Seega seadusest tulenevalt peale likvideerimisotsuse vastuvõtmist ei teosta äriühing enam uusi tehinguid vaid lõpetab äriühingu tegevust, mistõttu ei ole eluliselt usutav uute tehingute teostamine äriühingu poolt. Samuti ei ole Te tõendanud mingil viisil tehingute toimumise vajadust ega nende tegelikku toimumist meile. Teie väitel on meie väide eksitav, et kasutasite Pro Rekap OÜ vahendeid oma pereliikmetega seotud vajaduste katteks. Teie seletusel oleme teostanud Pro Rekap OÜ kontrolli ning ei ole KAs välja toonud, et äriühing oleks kasutanud oma vahendeid ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Me ei nõustu Teiega. 2015 ja 2016 on Pro Rekap OÜ arvelduskontolt tehtud ülekanne Eesti Keskkonnateenused AS-ile, mille puhul on tegemist Y kuluga. Oleme KA kajastanud, et 2015 on Y kulutuse tagastanud äriühingu kassasse (tuvastatud 2015 Pro Rekap OÜ kontrolli käigus), mistõttu täiendavat maksukohustust ei tekkinud. Eeltoodu ei muuda olematuks fakti, et Pro Rekap OÜ arvelduskontolt tehtud eelnimetatud ülekanded on seotud Teie pereliikme kulutustega. 2.7 X andis KA osas 2.1.2 nimetatud kinnisvara (v.a 1⁄2 Vismeistri 24 Tallinn ja Mõisavälja 10-5 Rakvere) tasuta kasutada Scandic Estate OÜ-le, kuigi ise pidi pankadele tasuma eelnimetatud kinnisvaraga seoses laenumakseid (KA osa 2.1.2.1 punkt 9). Väidate, et eraisikuna omandatud kinnisvara pööramine sissetulekuks ei olnud Teie jaoks ainus mõeldav sissetuleku võimalus, vaid Teil on alati olnud püsisissetulek, olete arveldanud laenudega ja müünud isiklikku vara. Teie väide on paljasõnaline ja tõendamata, kuna Te ei ole tõendanud tulu saamist seoses kinnisvara müügiga või seoses laenudega. Märgime, et tulenevalt TuMS § 12 lg-le 1 on füüsilisel isikul kohustus deklareerida Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Teie ei ole kontrollitaval perioodil deklareerinud seoses laenudega ega kinnisvara müügiga tulu saamist. Väidate, et selles ei ole midagi ebaloomulikku, kui eraisik annab oma vara tulu teenimise eesmärgil majandada enda äriühingule. Mööname, et selles ei ole tõesti midagi ebaloomulikku, kui eraisik annab oma vara tulu teenimise eesmärgil majandada enda äriühingule, kuid Teie olete andnud oma vara tasuta Scandic Estate OÜ kasutusse. Oleme oma seisukohad ja hinnangu Teie poolt kinnisvara tasuta Scandic Estate OÜ-le kasutada andmise kohta toonud eriarvamuse punkti 2 alapunktis 1) ning ei hakka neid siinjuures uuesti kordama. Lisaks märgime, et vara tasuta kasutada andmine Scandic Estate OÜ-le viitab antud asjas kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates sellele, et Te olete juba enne kinnisvara müüki Pro Rekap OÜ-le otsinud võimalusi kuidas hoiduda Teile kuuluva kinnisvaraga seoses saadavalt tulult maksude tasumisest. Väidate, et meie oletused varasemast tulude varjamisest seoses kinnisvaraga ei ole asjakohased, sest me ei ole vastavaid asjaolusid kindlaks teinud ning ei ole tuvastanud varjatud üüritulude saamist.

Teie väide ei ole tõene. Esitasite meile peale FIDEK kontrolli, kui Teiega telefoni teel ühendust võtsime, 2008 ja 2009 FIDEK-i parandused ning deklareerisite nendel üüritulu saamist (vt. eriarvamuse punkt 2 alapunkt b). 2.8 Pro Rekap OÜ eesmärgiks ei ole olnud tulu teenimine väidetavalt soetatud kinnisvaralt. Pro Rekap OÜ majandustegevusel puudub kasumlikkus ning äriühingul puuduvad tavapärased tegutsevale äriühingule omased kulutused. Eeltoodu annab alust arvata, et Pro Rekap OÜ-l sisuliselt majandustegevus puudus (KA osa 2.1.2.1 punkt 10). Heidate meile ette, et oleme analüüsinud äriühingu majandustegevust vaid majandusaasta aruande kulude põhjal. Teie seletusel tasus äriühing kasumist enda investeerimiseks soetatud põhivara eest, tasus põhivaraga seotud maamakse ja muid kulusid, tegi lühiajalisi investeeringuid Midas Capital OÜ-le ja Aaberg Finance OÜ-le ning äriühingul olid sõlmitud laenu ning haldusteenuste lepingud. Äriühing oli saanud mitterahalise sissemaksena asutajalt vara väärtuses 24 990 € ja omandanud laenuga vara väärtuses 452 800 €, mille pealt ta igakuist tulu teenis. Pikaajalist laenu maksti tagasi igakuiselt. Äriühingu majandusaasta aruanded on esitatud. Leiate, et ebaõige on meie väide, et äriühing oleks pidanud veel tegema kulutusi töötasule, kontorikuludele, sidevahenditele, kütusele ja põhivarale, et pidada ennast tegutsevaks ettevõtteks. Selgitame Teile, et analüüsisime Pro Rekap OÜ majandustegevust arvelduskontol toimunud tehingute alusel, mille tulemusena tuvastasime, et koheselt, kui äriühingu arvelduskontole rahalised vahendid laekusid kanti need enamuses edasi ning kõik eranditult Teie, Teie äriühingute ja pereliikmetega seonduvalt (KA osa 2.1.2.1 punkt 8). Aasta lõpus arvelduskontole jäänud rahaliste vahendite arvelt arveldati järgmise aasta alguses tekkinud kohustused kinnistute eest tasumisel ja jooksvalt muud kulutused. Seega meie käsutuses olevate Pro Rekap OÜ 2013-2016 andmete kohaselt on üksnes laekumised ja tasumised ajalises nihkes, mille tulemusel aasta lõpu saldod näitavad näilise tulu olemasolu. Kõik ülekanded arvelduskontolt toimusid jooksvalt vastavalt raha laekumisele. Arvelduskontole laekunud raha viidi pea koheselt äriühingust välja, mistõttu me ei saa rääkida kasumi tekkimisest, sest äriühingusse tehingute tulemusena tulu ei jäänud. Te ei ole tõendanud Pro Rekap OÜ poolt laenulepingute sõlmimist, lühiajaliste investeeringute tegemist ning põhivaraga seotud kulutuste tegemist (v.a maamaks), mistõttu on Teie väited paljasõnalised. Veelgi enam, eriarvamuse osa 2.2 punktis 4 väidate, et kõik varaga seotud kulud tasus vara haldaja Scandic Estate OÜ. Märgime, et laenulepinguid ei esitanud Te ka Pro Rekap OÜ kontrolli käigus äriühingu seadusliku esindajana. Tõene ei ole ka Teie väide igakuiste rahaliikumiste kohta pangas. Märgime, et Pro Rekap OÜ asutati veebruaris 2013 ning samal kuul toimus ka väidetav kinnisvara müük äriühingule. Samas on aga Pro Rekap OÜ arvelduskontol toimunud esimene tehing alles 18.09.2013. Lisaks eeltoodule peame vajalikuks märkida, et 2016 majandusaasta aruande esitasite Te alles 16.06.2018 (esitamise tähtaeg 30.06.2017) s.o peale seda, kui saite kätte kontrollakti (31.05.2018), milles kajastasime, et Teil on 2016 majandusaasta aruanne esitamata. Selgitame Teile, et kulutuste tegemine töötasule, kontorikuludele, sidevahenditele, kütusele ja põhivarale s.h sõiduautole ning selle kasutamisega seotud kuludele, ei ole kohustuslik. Samas on aga eelnimetatud kulude puudumine üks asjaolu, mis annab alust arvata, et äriühingul puudub reaalne ja tavapärane majandustegevus. 2.9 X Pro Rekap OÜ juhatuse liikmena on asunud maksumenetluse käigus võõrandama ja ümber vormistama väidetavalt Pro Rekap OÜ-le kuuluvat kinnisvara. Kinnisvara müügist

saadud rahaliste vahenditega kustutasite Xi ja temaga seotud äriühingu laenukohustused pankade ees (KA osa 2.1.2.1 punkt 11). Väidate, et Pro Rekap OÜ on käesolevaks ajaks realiseerinud edukalt enamuse 2013 omandatud kinnisvaraobjektidest ja teeninud sellest äriühingule kasumit, mis tõendab, et äriühingu tegevus on toimiv ja 2013 tehtud kinnisvaratehing oli äriühingu jaoks kasumlik. Teie seletusel asuti kinnisvara realiseerima, kuna turul tekkis soodne olukord ja äriühing nägi võimalust kasumi realiseerimiseks. Me ei nõustu Teie väidetega. Pro Rekap OÜ on müünud korteri Laada 4-1 Rakvere 2050 € odavamalt, kui selle ise väidetavalt Teilt soetas (soetus 37050 € ja müük 35 000 €). Seega ei saa öelda, et kinnisvaraturul oli tekkinud soodne olukord ja müük oli äriühingu jaoks kasumlik. Kasum Võidu 84-5 korteri müügist on 1950 € (soetus 35 550 € ja müük 37 500 €) ning Uus-Tatari 8-27 müügist 1800 € (soetus 118 200 € ja müük 120 000 €), mida samuti ei saa pidada väga kasumlikeks kinnisvaratehinguteks. Suurem kasumlikkus on vaid seoses korteritega Mõisavälja 10-5 (müük Zle) ja Tallinna 16-11 (müük Q) vastavalt 8045 € (soetus 31 955 € ja müük 40 000 €) ja 17 010 € (soetus 24 990 € ja müük 42 000 €). Väidate, et väärad on meie väited Mõisavälja 10-5 korteriomandi osas. Kinnitate, et korteri eest tasuti raha enne tehingut Pro Rekap OÜ arvelduskontole. Oma väite tõenduseks esitasite Pro Rekap OÜ SEB Pank AS-s asuva arvelduskonto nr EE111010220223753221 filtreeritud väljavõtte (eriarvamuse lisa 2). Me ei nõustu Teie väitega. Korteri Mõisavälja 10-5 Rakvere väidetav müük Zle on toimunud notariaalsest-ostumüügi lepingust nähtuvalt 28.08.2017. Teie poolt esitatud Pro Rekap OÜ arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt on Z AS-s Swedbank asuvalt arvelduskontolt xxxxxxxxxxxxxx teostatud Pro Rekap OÜ-le ülekanded 18.04.2017 summas 20 000 €, 13.06.2017 summas 10 000 € ja 23.08.2017 summas 10 000 € selgitusega „korteri ost Mõisavälja 10-5“. Seega on Z asunud korteri eest tasuma juba 4 kuud enne ostu-müügilepingu sõlmimist. Kummastav on asjaolu, et isale so Z müüte korteri kallimalt kui teistele kolmandatele isikutele (va Tallinna 16-11, Rakvere korteri). Peame vajalikuks märkida, et meile teadaolevalt on Z AS-is Swedbank kaks arvelduskontot xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx. Arvelduskontode analüüsist nähtub, et arvelduskontot xxxxxxxxxxxxxxx kasutas Z tavapärasteks arveldusteks (laekumised-hoiuseintressid, Sotsiaalkindlustusametist pension ja tasumised Telia Eesti AS-ile, Elisa Eesti AS jne). Arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxx laekusid aga kõik rahalised vahendid vaid Teie äriühingutelt ning Teie AS-s Swedbank asuvatelt arvelduskontodelt xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx. Teie eelnimetatud arvelduskontodelt laekus Z arvelduskontole kokku summas 76 005 € (s.h 2013 20 000 €, 2014 10 610 €, 2015 22 065 €, 2016 23 330 €) selgitusega „ülekanne“, mis olid kantud Teie arvelduskontodele Teie erinevate äriühingute poolt. Enamus Z arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxx kantud rahalistest vahenditest võeti sularahas välja. Eeltoodu annab meile alust arvata, et tegelikult ei tasunud Z korteri Mõisavälja 10-5 väidetava ostu-müügi eest enda rahaliste vahendite arvelt, kuna tema käsutuses oli Teie poolt tema teisele arvelduskontole varasemalt kantud rahalisi vahendeid 76 005 €. 2.10 MTA järeldus, et 2013-2016 Pro Rekap OÜ-le laekunud üüritulu ja haldustasude puhul summas 79 840 € ei ole tegemist äriühingu tuluga, vaid Xi tuluga, ei ole kooskõlas tegelike asjaolude ja maksuseadustega (KA osa 2.1.2.2).

Väidate, et olukorras, kus vara müük on kehtiv, korteriomand on kinnistusraamatust nähtuvalt läinud üle uuele omanikule, jääb sisutuks meie tõlgendus, et äriühingu asemel olete üüritulu saanud tegelikult eraisikuna Teie. Leiate, et me ei ole selgitanud, miks tuleb kinnistu omandi küsimus kõrvale jätta, miks ei või eraisik enda vara võõrandada äriühingule ja miks ei või kinnistuid majandada äriühingu kaudu. Väidate, et meie seisukoht ei arvesta Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-3-1-23-09 ja hilisemates lahendites (nt. 3-3-1-15-11), mis puudutab maksunduslike kaalutlustega valikuid. Samuti ei ole me Teie arvates arvestanud Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-3-1-28-16 (p. 14). Leiate, et Teie poolt kinnisvara üleandmisel (mitterahalise sissemakse ja müügi teel) Pro Rekap OÜ-le on olemas selge majanduslik sisu, kuna Pro Rekap OÜ hakkas omandatud korterite pealt teenima üüritulu ja tegeles nende majandamisega (tasus maamakse jms). Samuti on äriühingul võimalik teenida tulu korterite hinna tõusust. Te leiate, et puudub alus MKS § 84 kohaldamiseks ja äriühingule laekunud üüri- ja haldustasude lugemiseks Teie tuluks. Me ei nõustu Teie väidetega. Ainuüksi kanded kinnistusraamatus ei lükka ümber meie seisukohta, et Teie ja Pro Rekap OÜ vahel teostatud kinnisvaratehingutel puudus majanduslik sisu ning tehingute tegelikuks eesmärgiks oli hoida kõrvale saadava tulu deklareerimisest ja tasumisele kuuluva tulumaksu tasumisest. Selgitame, et maksumenetluses antakse tehingute tegelikule olemusele maksuõiguslik hinnang, mis on aluseks maksukohustuse määramisel. Märgime, et Teie kontrolliperioodi pikkuse (4 aastat) tingiski asjaolu, et tuua välja Teie käitumismuster, mis näitab selgelt, et Teie tehingute eesmärgiks oli tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Oleme oma seisukohti põhjalikult põhjendanud KA osas 2.1.2.1 ning ei hakka siinjuures neid uuesti üle kordama. Teie viited Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, kuna igat maksuasja tuleb vaadelda eraldi, milliste konkreetsete tõendite ja asjaolude pinnalt järeldusi tehakse ning milline hinnang tuleb neile tõenditele anda. Oleme seisukohal, et viidatud lahendid ei välista käesoleval juhul Teie maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ning tuvastatud maksukohustuse õiguspärasust.

seoses hinnates on eluliselt usutav, et kogu tehingute eesmärgiks oligi Teie tulu varjamine ning tulult tasumisele kuuluvate maksude tahtlik tasumata jätmine 3.1 X ega arvelduskontolt nähtuvad äriühingud ei esitanud MTA-le dokumente ega tõendanud mingil viisil, et laekumised X arvelduskontodele summas 121 960,56 € on seotud äriühingute kuludega, mistõttu on 121 960,56 € käsitletav X tuluna (KA osa 2.1.3 punkt 1). Väidate, et tasusite oma isiklikult arvelduskontolt äriühingute kulusid ja võtsite välja sularaha ning andsite selle eest äriühingutele laene. Leiate, et meil oleks tulnud eraldada kontode lõikes summad, mis on võetud välja sularahas, tasutud erinevate äriühingutele majanduskulusid, antud ning võetud laene. Siis on võimalik aru saada, et isiklike kulude osa on kontode liikumistes minimaalne ja enamus liikumisest on seotud erinevate äriühingutega. Teie väide on paljasõnaline ja tõendamata, kuna Te ei ole tõendanud: •oma arvelduskontodelt äriühingute kulutuste eest tasumist; •millal ja milliste äriühingute poolt Teie arvelduskontodele majanduskuludeks kantud rahalised vahendid Te sularahas välja võtsite ning millal ja millises summas ning millal, millises summas ja millisele äriühingule väljavõetud sularaha eest laenu andsite. Te ei ole ka selgitanud, kuidas on erinevatele äriühingutele antud laenud seotud Teie kui aruandva isiku poolt saadud majandusraha kasutamisega. Kummastav on asjaolu, et Teie arust peame Teie raamatupidamise arvestuse koostama meie. Selgitame Teile, et tulenevalt TuMS § 36 lg-st 2 on maksumaksja kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleks selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed ning maksumaksja on kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. Väidate, et me ei ole soovinud koguda selgitusi ja tõendeid majanduskuludega seotud asjaolude kohta. Me ei nõustu Teie väitega. Oleme KA osas 2.1.3 põhjalikult kirjeldanud, kuidas oleme püüdnud saada teavet seoses väidetavate majanduskuludega ning ei hakka siinjuures seda uuesti kordama. Väidate, et olete Te nõus selgitama ja tõendama millised kanded arvelduskontodel on seotud eraisiku ja millised äriühingute nimel tehtud kulutustega. Selgitame Teile, et Teil oli võimalus esitada selgitusi ja tõendeid maksumenetluse käigus, mida Te aga ei teinud. Lisaks oli Teil võimalus esitada oma selgitused ja tõendid koos eriarvamusega, millise võimaluse Te jätsite samuti kasutamata. Seega on Teile antud piisavalt võimalusi selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks ning viide Teie nõusolekule anda peale eriarvamuse esitamist veel täiendavalt võimalusi selgituste ja dokumentide esitamiseks on pigem tahtlik maksumenetluse venitamine. Kui Teil oleks soov kaasa aidata maksumenetlusele, oleksite Te vastavad selgitused ja tõendid meile juba esitanud. Väidate, et esitatud äriühingute arvelduskontode väljavõtted tõendavad, millistes summades ja mis perioodil toimusid arveldused Teie ja äriühingute vahel. Meie seisukoht, et selle alusel ei ole võimalik tuvastada tehingu sisu ja konkreetset kuupäeva on eksitav, kuna konkreetne kuupäev ei oma mingit tähtsust kuna äriühingu tasandil toimub maksustamine kuu täpsusega, eraisiku tasandil aasta lõikes. Arvelduskonto väljavõtetest on võimalik tuvastada rahade liikumine eraisiku ja äriühingu vahel.

Märgime, et meile on esitatud pearaamatu konto väljavõte vaid 4 äriühingu osas, samas on Teie arvelduskontodele teostanud ülekandeid seoses majanduskuludega 21 äriühingut. Seega ei ole meile 17 äriühingu osas esitatud seoses majanduskuludega ühtegi tõendit. Ainuüksi äriühingute pearaamatu konto väljavõte ei tõenda raha liikumist äriühingute ja Teie vahel ning ei tõenda ka Teie poolt majanduskulutuste tegemist ega nende eest tasumist. Selleks, et tõendada majanduskulutuste tegemist on vajalik tõendada, mis kuupäeval, kellele, millises summas ning millise kulutuse eest on tasumine toimunud. Meile esitatud äriühingute pearaamatu konto väljavõtte alusel ei ole eelnimetatut võimalik tuvastada kuna pearaamatu konto väljavõttel kajastuvad koondandmed. Seega on Teie väide, et kuupäev ei oma mingit tähtsust kuna äriühingu tasandil toimub maksustamine kuu täpsusega ja eraisiku tasandil aasta lõikes, antud juhul asjakohatu. Olete seisukohal, et nõue esitada kõik kuludokumendid kuupäevaliselt ei ole põhjendatud, kuna see ei oma antud asjas sisulist tähtsust. Selgitame Teile, et MKS § 59 lg 1 annab meile õiguse otsustada, milliseid tõendeid me peame vajalikuks konkreetses asjas koguda. Sellest tulenevalt ei ole Teie arvamus (nõue esitada kõik kuludokumendid kuupäevaliselt ei oma antud asjas sisulist tähtsust) aluseks jätta meile nõutud dokumendid ja teave esitamata. Nimetatu veelkord näitab, et Teil puudub tegelikult soov tõendeid esitada ja meiega koostööd teha. Võttes arvesse kõiki maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ja hinnates neid kogumis on eluliselt usutav, et tõendid tegelikkuses puuduvadki kuna tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud ning tehingute vormistamise eesmärgiks on üksnes varjata Teie tulu ning jätta sellelt seadusega ettenähtud maksud tasumata. Väidate, et MKS §-ga 11 ei ole kooskõlas see, et me ei küsinud korraldusega äriühingutest lisadokumente ega lisaselgitusi, kui meil oli kahtlus tehingute toimumise suhtes ning leiate, et me ei saanud ilma uurimispõhimõtet rakendamata asuda määrama, et kõik selgusetud maksed on Teie tulu. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et eelkõige on teabe ja dokumentide esitamise kohustus siiski maksumaksjal s.t Teil. Tulenevalt MKS §-st 56 (kaasaaitamiskohustus) on Teil kohustus esitada meile kõik antud asjas tähendust omavad tõendid. Teie maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ei täitnud ning dokumente meile ei esitanud. Täiendavalt oli Teil võimalus esitada tõendid ja dokumendid koos eriarvamusega, mida Te samuti ei ole teinud. Väidate, et Teile jääb arusaamatuks maksukohustuse inkrimineerimine Teile äriühingutelt (Crownstone OÜ, Baltic Distribution OÜ, Aaberg Business Center OÜ, B.D.Company OÜ, Prokalin OÜ, MTÜ One Life Live IT Foundation ja Jemes OY) laekunud summade osas, kellelt me ei ole isegi kolmanda isikuna selgitusi küsinud. Väidate, et Te ei ole enam TraveEx Group OÜ, Global Shares OÜ ja Rent 4U OÜ juhatuses ning ei saa vastutada praeguste juhatuse liikmete poolt korraldustele vastamata jätmises. Kuna Te ei ole enam äriühingutega seotud, siis puudub Teil võimalus mõistliku ressursi kuluga meile äriühingute dokumente esitada. Selgitame Teile, et arvestades Teie varasemat käitumist (äriühingute seadusliku esindajana) ei koostanud me täiendavalt korraldusi vaid Aaberg Eesti OÜ-le (Harvolux OÜ dokumentide hoidja), EurAccount OÜ-le ja East Logistics Group OÜ-le (First Rent OÜ dokumentide hoidja), kellede seaduslik esindaja korralduste saatmise ajal olite Teie. Aaberg Business Center OÜ, Prokalin OÜ,

MTÜ One Life Live IT Foundation (äriühing on kustutatud äriregistrist maksumenetluse ajal s.o 28.06.2017) ja Jemes OY seaduslik esindaja olete samuti Teie. Seega oleksite korraldustele pidanud vastama Teie, kui nimetatud äriühingute esindusõiguslik isik. KA osa 2.1.3 punktis 1 oleme põhjendanud, miks me eelnimetatud äriühingutele korraldusi ei koostanud ning ei hakka siinjuures seda uuesti kordama. Peame vajalikuks märkida, et kõigi äriühingute puhul, kus Te enam juhatuse liige ei olnud, on Teie käitumismuster sarnane. Te kas kustutasite äriühingu äriregistrist või vormistasite enda asemele uue juhatuse liikme (enamasti välisriigi variisiku tunnustega kodaniku) ning äriühing muutus kättesaamatuks (KA lisa 1, 2, 9 ning KA osa 2.1.3 punkt 2). Sellise käitumise ainsaks eesmärgiks saab olla olukorra loomine, kus äriühingutelt ei oleks võimalik saada dokumente ega teavet. Väidate, et Teile jääb arusaamatuks miks me nõuame äriühingute majanduskulude ja laenude kohta detailseid andmeid ning ei usalda Teie kinnitusi ega äriühingute raamatupidamises kajastatud andmeid. Selgitame Teile, et ainuüksi Teie kinnitused ei ole maksumenetluses ilma vastavate kirjalike tõenditeta arvestatavad, sest nad ei ole kontrollitavad. Samuti ei tõenda ainuüksi raamatupidamises kajastatud andmed ilma algdokumentideta (mille alusel tehakse kanded pearaamatu kontodele) tehingute toimumist ning nende õigsust. Väidate, et Hansa Ehitusmeister OÜ, Scandic Estate OÜ, EurAccount OÜ, Harvolux OÜ ja First Rent OÜ on esitanud meile väljavõtted oma raamatupidamisest, kus on kajastatud arveldused Teiega. Väidate, et me ei ole KA-s välja toonud, et oleks avastatud lahknevusi Teie arvelduskontole tehtud maksete ja äriühingute raamatupidamisandmete vahel, mistõttu on raamatupidamise andmed usaldusväärsed. Me ei nõustu Teiega. Hansa Ehitusmeister OÜ majanduskuludega seoses tehtud korraldust 28.12.2017 nr 12.2/3040120-55 vastu ei võtnud ning jättis korralduse täitmata. Ka teised Teie poolt nimetatud äriühingud ei täitnud korraldusi, kuna ei esitanud korraldustes nõutud algdokumente ja teavet, vaid esitasid omaalgatuslikult vaid pearaamatu konto väljavõtte, mille alusel ei ole ilma algdokumentideta võimalik tuvastada kontodel kajastatud andmete õigsust. Seega on Teie väide raamatupidamise andmete usaldusväärsusest paljasõnaline. Lisaks eeltoodule märgime, et kuna Scandic Estate OÜ meile 13.09.2017 korralduses 12.2-3/040120- 27 nõutud dokumente ja teavet ei andnud vaid esitas ainult pearaamatu konto väljavõtte, siis koostasime 28.12.2017 äriühingule uue korralduse 12.2-3/040120-56 täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Äriühing vaidlustas korralduse, kuid vaatamata sellele, et vaideotsusega jäeti korraldus jõusse jättis äriühing korralduse täies ulatuses täitmata. Märgite, et esitate eriarvamusega Aaberg Konsultatsioonid OÜ osas kassaorderi kviitungid laenude ja majanduskuludeks ülekantud raha tagasimakse kohta kassasse (eriarvamuse lisa 3), Aaberg Eesti OÜ osas firmade ostu lepingud (eriarvamuse lisa 4), mille eest tasusite sularahas ja mis Teile kontole hüvitati, Jemes OY osas ülekantud raha aluseks oleva majanduskulude aruande ja tšekid ning hüvitatud ostuarve (eriarvamuse lisa 5), Nordic Stones OÜ osas kassaorderi kviitungi majanduskuludeks üle kantud raha tagasimakse kohta kassasse (eriarvamuse lisa 11) ning väidate, et need näited ja selle kohta dokumentaalsed tõendid tõendavad, et äriühingutest Teile kantud summad kajastati alati äriühingute raamatupidamises ja kannete aluseks on alusdokumendid.

Esitasite 32 Aaberg Konsultatsioonid OÜ orderi kviitungit, milledelt nähtuvalt olete Teie, X, maksnud perioodil 2013-2016 äriühingu kassasse sularahas kokku 82 112 € s.h 78 212 € selgitusega „raha kassasse“ ja 3900 € selgitusega „laen“. Teie väitel tõendavad need Teile kantud laenude ja majanduskulude tagastamist äriühingule. Me ei nõustu Teiega. Teie poolt esitatud orderi kviitungid ei tõenda, et väidetavalt Teie poolt kassasse tehtud sularaha sissemaksed on seotud laenude ja majanduskulude tagastamisega, kuna sularaha sissemakse aluseks on märgitud vaid „raha kassasse“ (v.a ühel korral antud laen 3900 €). Seda enam, et orderi kviitungite alusel ei ole võimalik tuvastada, millises summas Te väidetavalt tagastasite laenu ja millises summas majandusraha. Samuti ei nähtu Teie arvelduskontodelt, et äriühing oleks andnud Teile laenu, mida Te nüüd väidetavalt äriühingu kassasse tagastate. Vastupidi, äriühing on teostanud Teie arvelduskontodele ülekandeid selgitusega „laenu tagasimaks“. Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le laenu andmist tõendavaid dokumente Te meile esitanud ei ole. Esitasite küll Aaberg Konsultatsioonid OÜ orderi kviitungi 131201 summas 3900 €, kuid ainuüksi see ei tõenda Teie poolt laenu andmist äriühingule, kuna Te ei ole esitanud dokumente, millelt nähtuks, milliste rahaliste vahendite arvelt Te laenu andnud olete ning millal on laen Teile tagastatud. Teie arvelduskontodelt nähtuvalt on Aaberg Konsultatsioonid OÜ kontrollitaval perioodil teostanud Teie arvelduskontodele ülekandeid kokku 145 967 € (s.h majanduskulud) ning Teie olete teostanud ülekandeid Aaberg Konsultatsioonid OÜ-le kokku 94 871,26 € (KA lisa 8, 10, 11). Seega on jäänud läbi Aaberg Konsultatsioonid OÜ Teie kasutusse rahalisi vahendeid ainult 51 095,74 €, mitte aga 82 112 € nagu Teie väidetavalt äriühingule tagastanud olete. Lisa 4 Esitasite 2 osaühingu osa müügilepingut (03.07.2013 ja 29.08.2014), millega Aaberg Eesti OÜ ostab osaühingute nimiväärtused hinnaga 3380 € ja 3500 €. Lepingutes on märgitud, et hind on ostja poolt müüjale täielikult tasutud enne lepingu sõlmimist. Väidate, et lepingute eest tasusite Teie sularahas, mis Teile arvelduskontole hüvitati. Teie väide on paljasõnaline ja tõendamata, kuna Te ei ole tõendanud, et lepingutes kajastatud hinna olete tasunud sularahas Teie. Veelgi enam, lepingutest nähtuvalt on maksjaks olnud ostja s.t Aaberg Eesti OÜ. Teie arvelduskontodelt ei nähtu eelnimetatud summade hüvitamist Teile. Te ei ole esitanud tõendeid, millelt nähtuks, millal Aaberg Eesti OÜ Teile eelnimetatud lepingute alusel väidetavalt Teie poolt tasutud summa hüvitas. Teie arvelduskontodelt eelnimetatud summade tasumist Aaberg Eesti OÜ poolt Teile ei nähtu.

Lisa 5 Väidate, et esitasite meile Jemes OY osas ülekantud raha aluseks oleva majanduskulude aruande ja tšekid ning hüvitatud ostuarve. Me ei nõustu Teie väitega. Teie poolt esitatud tšekkide koondit ei saa lugeda majanduskulude aruandeks, mida kinnitab ka koondi pealkiri „Jemes OY kviitungid“. Majanduskulude aruandes peavad kajastuma nii perioodi algsaldo kui ka lõppsaldo ning kõik majanduskuludega seotud tehingud. Teie poolt esitatud dokumendil alg- ja lõppsaldo puuduvad ning kajastatud on vaid IKEA tšekid kokku summas 1009,76 €. 23.11.2015 IKEA kviitungit summas 359,74 € ja Tallink Silja Line kinnitus/arvet summas 124 € Te eelnimetatud koondis kajastanud ei ole, kuigi olete need dokumendid oma eriarvamusele lisanud ning dokumentidelt nähtuvalt olete tasujaks Teie. Eelnimetatud koondis ei ole kajastatud ka äriühingu poolt Teile teostatud ülekannet 9.05.2016 summas 1392 € selgitusega majanduskulude katteks (KA lisa 8). Eluliselt usutav ei ole asjaolu, et äriühing hüvitab Teile 2015 tehtud majanduskulud alles 2016 ning 101,50 € (1493,50-1392) vähem, kui Te väidetavalt majanduskulusid teinud olete. Eeltoodust nähtuvalt ei ole Teie poolt esitatud andmed usaldusväärsed ning ei tõenda, et 9.05.2016 äriühingu poolt Teie arvelduskontole teostatud ülekande puhul summas 1392 € on tegemist majanduskulude katteks antud rahaliste vahenditega. Lisa 11 Esitasite Nordic Stone OÜ orderi kviitungi 16121 ning väidate, et tegemist on majanduskuludeks ülekantud raha tagasimaksmisega. Teie väide ei vasta tõele, kuna order kviitungilt nähtuvalt olete Te teostanud äriühingu kassasse 28.12.2016 sularaha sissemakse 520 € selgitusega „laen“. Seega ei ole tegemist majanduskulude tagastamisega vaid laenu andmisega ning Teie poolt esitatud dokument ei tõenda Teie poolt majanduskulude tegemist ega ka tagastamist. Lisaks sellele ei ole Te tõendanud, millal ja mis summas väljavõetud sularaha arvelt olete väidetavalt sularaha sissemakse äriühingu kassasse teostanud. Teie arvelduskontodelt 28.12.2016 sularaha väljavõtmist summas 520 € ei nähtu. Peame vajalikuks märkida, et jätsite ka äriühingu likvideerijana meie korralduse täitmata ning esitamata pearaamatu kontod ja dokumendid, mille alusel äriühing Teie arvelduskontole ülekande teostas. 3.2 MTA käsutuses olevad Baltic Distribution OÜ, CrownStone OÜ ja B.D.Company OÜ andmed ei kinnita kontrollitaval perioodil äriühingute poolt majanduskulutuste tegemist, mistõttu äriühingute poolt Xile teostatud ülekannete puhul summas 30 590,05 € ei ole tegemist majanduskuludega vaid Xe tuluga (KA osa 2.1.3 punkt 2). Väidate, et me ei arvesta, et majanduskulude tegemise ja nende KMD deklaratsioonis deklareerimise vahel puudub otsene seos, kuna majanduskulusid võib teha ka ilma käibemaksu mahaarvamiseta ning majanduskuludeks võivad olla ka äriühingu nimel võetud laenude tagasimaksed, mida KMD deklaratsioonidel ei kajastata. Samuti võib olla erinev majanduskulude deklareerimise ja hüvitamise periood. Ei ole eluliselt usutav, et käibemaksukohustuslasena registreeritud maksumaksja jätab sisendkäibemaksu KMD-del deklareerimata, mille tulemusena suureneb tasumisele kuuluv käibemaks või väheneb tagastamisele kuuluv käibemaks. Samuti ei nõustu me Teiega selles, et majanduskuludeks võivad olla äriühingute nimel võetud laenude tagasimaksed. Selgitame Teile, et majanduskulu on äriühingu aruandva isiku poolt äriühingu majandustegevusega seoses tehtud kulutus, milleks äriühing annab aruandvale isikule rahalisi vahendeid või siis teeb aruandev isik

kulutuse enda rahalistest vahenditest, mille äriühing talle hüvitab. Aruandev isik on kohustatud esitama aruandva isiku aruande koos kulutšekkide originaaldokumentidega. Seega ei saa majanduskuluks olla äriühingu nimel võetud laenude tagasimaksed. Teie väide majanduskulude deklareerimise ja hüvitamise perioodi erinevuse osas on oletuslik. Te ei ole tõendanud, et eelnimetatud äriühingute kulutuste deklareerimise ja hüvitamise periood oli erinev. Väidate, et Teile jääb arusaamatuks meie poolt tulu omistamine Teile kui seaduse kohaselt vastutavad eraisiku kontole ülekande tegemise puhul maksude eest ülekande teinud äriühingud. Asjaolu, et Teie arvates vastutavad arvelduskontole ülekande tegemise puhul maksude eest ülekande teinud äriühingud, oleme kajastanud eriarvamuse punktis 3 ning ei hakka seda siinjuures uuesti kordama. Teie väitel asjaolu, et äriühingutes on juhatus vahetunud ja uus juhatus ei ole kättesaadav, ei saa olla aluseks eraisiku maksukohustuse suurendamisel. Teie väide on eksitav. Märgime, et KA osa 2.1.3 punktis 2 oleme selgitanud, et äriühingutelt ei ole võimalik saada teavet ja dokumente mitte seetõttu, et juhatuse liikmed on vahetunud vaid seetõttu, et äriühingud on äriregistrist kustutatud. KA osa 2.1.3 punktis 2 analüüsisime Baltic Distribution OÜ, CrownStone OÜ ja B.D.Company OÜ tausta, mille põhjal saame väita, et kõigi äriühingute puhul on käitumismuster sarnane – algul olete juhatuse liige Teie, siis vormistatakse juhatuse liikmeks välisriigi variisiku tunnustega kodanik ning seejärel äriühing kustutatakse äriregistrist, kuna ei esita majandusaasta aruandeid. Selline käitumismuster viitab olukorrale, kus Teil on soov vabaneda äriühingutest ning kohustusest esitada vajadusel dokumente ning teavet äriühingus toimunu kohta. Võttes arvesse eeltoodut ja hinnates kõiki tõendeid kogumis sh eriarvamuse punktis 3 kajastatut, oleme seisukohal, et Teil ei olegi meile asjakohaseid tõendeid esitada, mis kinnitaksid majanduskulude tegemist aruandva isikuna äriühingute majandustegevuse tarbeks. Kuna usaldusväärsed tõendid puuduvad asjas, tuleb äriühingute poolt Teie arvelduskontole kantud raha käsitleda kui Teie raha.

Kuna Te meile füüsilise isikuna ega ka äriühingute seadusliku esindajana nõutud selgitusi ega dokumente ei esitanud, siis ei olegi meil üheselt võimalik tuvastada, kuidas rahalised vahendid Teie ja äriühingute vahel ning äriühingute endi vahel liikusid. Te ei ole tõendanud: • millal, millises summas ja kelle poolt (kas Teie kui füüsilise isiku poolt või läbi Teie mõne äriühingu poolt) on antud laen äriühingutele, kes on Teie arvelduskontodele teostanud laenu tagasimakseid; • kes on laenu andjaks (Teie kui füüsiline isik või läbi Teie mõni äriühing) Teie arvelduskontodelt teostatud ülekannete puhul selgitusega „laen“, millal on laen tagastatud ning millistest rahalistest vahenditest olete andnud laenu füüsilise isikuna. Oliterch OÜ kontrolli raames kinnitate äriühingu juhatuse liikmena 16.01.2015, et Teie arvelduskontolt äriühingule kantud laen summas 3058 € (25.11.2014 summas 3053 € ja 2.12.2014 summas 5 €) on antud Teie isiklikest rahalistest vahenditest, kuid keeldute täpsustamast, kust raha pärineb. Ka 4.09.2017 korraldusele saadetud vastuses kinnitate paljasõnaliselt ilma tõendeid esitamata, et olete füüsilise isikuna andnud äriühingutele laenu; • millal ning milliste äriühingute poolt Teie arvelduskontodele kantud rahalised vahendid on võetud välja sularahas ning konkreetselt millal, millises summas ja millise äriühingu kassasse see on makstud ning kellele, millises summas ja millal on taas laenuks antud; • kellelt, millal ja millises summas olete äriühingutelt saanud laenu füüsilise isikuna ning millal olete laenu tagastanud ning millistest rahalistest vahenditest. 4.09.2017 korraldusele saadetud vastuses kinnitate, et olete füüsilise isikuna saanud äriühingutelt laenu; äriühingute kulutuste eest tasumist. Eeltoodust tulenevalt analüüsisime muuhulgas Teie arvelduskontodel äriühingutega teostatud väidetavaid laenutehinguid ning majandusrahaga seotud tehinguid ning koostasime eraldi arvestused väidetavate laenutehingutega seoses (KA lisa 10 ja 11) ning majandusrahaga seoses (KA lisa 8). Oleme KA osas 2.1.3 ja 2.1.4 põhjalikult käsitlenud väidetavate laenudega ja majanduskuludega seotud asjaolusid s.h nii Teie arvelduskontodele laekunud kui ka arvelduskontodelt teostatud ülekannetega seotud asjaolusid ning ei hakka neid siinjuures uuesti kordama. Eeltoodule tuginedes ei nõustu me Teie väitega, et meie seisukohad ja arvestused on arusaamatud. Lisaks eeltoodule selgitame Teile, et Teie arvelduskontodelt väljavõetud sularaha ei ole me oma arvestustes kajastanud, kuna see võis läbi Teie erinevate äriühingute jõuda tagasi Teie arvelduskontodele selgitusega „laenu tagasimaks“. Oleme seisukohal, et väljavõetud sularaha võiski ringelda Teie ja Teie äriühingute vahel ning seetõttu ei ole Teie väide, et oleksime pidanud arvestama ka väljavõetud sularaha, asjakohane. Ei ole eluliselt usutav, et Teile on arusaamatu, mis selgitusi me soovime. 04.09.2017 korralduses 12.2-3/040120-11 selgitasime Teile, et Teie arvelduskontodelt nähtuvalt olete teostanud laenutehinguid ning palusime Teilt kirjalikku teavet kellele, millal ja millises summas olete laenu andnud ning millal ja millises summas olete laenu tagasi saanud ja kellelt, millal ja millises summas olete ise laenu saanud ja millal ja millises summas olete laenu tagasi maksnud. Teie eelnimetatud küsimustele ei vastanud. Samuti koostasime mitmeid korraldusi äriühingutele, mille seaduslik esindaja Te olite, kus selgitasime, et Teie arvelduskontodele on tehtud ülekandeid seoses majanduskuludega ning palusime esitada ülekannete aluseks olevad dokumendid. Äriühingute seadusliku esindajana ei pidanud Te vajalikuks meile dokumente esitada, kuna leidsite, et äriühingute dokumendid ei ole seotud Teie kontrolliga. Äriühingute seadusliku esindajana Te vaidlustasite korraldused, kuid vaatamata sellele, et vaideotsusega jäeti korraldused jõusse, Te nõutud dokumente ei esitanud.

Teie väide, et isiklike kulude osa on arvelduskontode liikumistes minimaalne ja enamus liikumisest on seotud erinevate äriühingutega ehk siis on arvelduskontolt välja võetud sularaha liikunud äriühingute kassasse või on selle eest tasutud äriühingute kulusid, on paljasõnaline ja tõendamata, kuna oma väite tõenduseks Te tõendeid esitanud ei ole. 4.1 X ei tõendanud äriühingutega laenutehingute toimumist (KA osa 2.1.4.1 punkt 1). Teie väitel hõlmasid Teilt korralduses küsitud andmed perioodi 2013-2016, mistõttu ei ole eraisikul 2017 aasta lõpus võimalik anda ammendavaid vastuseid 2-4 aastat tagasi toimunud äriühingutega teostatud kõikide laenutehingute osas. Leiate, et erinevalt äriühingutest ei ole eraisikul kohustust selliseid andmeid koguda. Märgime, et kohtuotsuses 3-07-2338 on kohus asunud seisukohale, et ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik ei ole küll raamatupidamiskohustuslane, kuid tulenevalt TuMS §-st 36 lg 2 on ta kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Füüsilisest isikust maksumaksja on kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. Ka füüsiline isik, kes ei tegelenud ettevõtlusega, pidi esitama tuludeklaratsiooni, milles tuli näidata tulude ja kulude arvestus. Kuna tuludeklaratsioonis ei saanud esitada suvalisi andmeid, pidi maksumaksja arvestama ka tulude ja kulude tõendamise vajadusega. Seega ei ole tõene Teie väide, et Teil puudus kohustus koguda ja säilitada andmeid äriühingutega teostatud tehingute kohta. Väidate, et Teile jääb arusaamatuks meie süüdistus, et Te ei kasutanud eraisikuna võimalust esitada laenutehingute arvestust, mida Te oleks justkui pidanud saama juriidilistelt isikutelt. Oma väites moonutate Te tahtlikult meie poolt KA-s toodut. Selgitame, et kohustasime Teid 04.09.2017 korraldusega 12.2-3/040120-11 andma selgitusi Teie poolt antud ja saadud laenudega. Oma 4.09.2017 vastuses kinnitate, et nagu arvelduskontodelt nähtub, olete Te nii saanud kui ka andnud laenu, kuid saadud ja antud laenude kohta andmeid välja tuua on võimatu, kuna laenulepingud olid enamasti suulised. Sellest tulenevalt märkisime me KA osa 2.1.4.1 punktis 1, et Te ei soovigi meile andmeid esitada, sest vastasel juhul oleks Teil olnud võimalus saada vajaminevad andmed laenutehinguid teinud äriühingutelt, kuna Te olite enamuse äriühingute seaduslik esindaja, kellega Te laenutehinguid teostasite. Väidate, et Teile jääb arusaamatuks meie väide, et laenutehinguid ei teostata suuliste laenulepingute alusel. Märgime, et Te ei ole tõendanud meile laenutehingute teostamist ei suuliste ega kirjalike laenulepingute alusel. Selgitame Teile, et valides suulise lepingu oli Teil veelgi suurem kohustus täita maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ning esitada meile väidetavate laenutehingute kohta täiendavaid selgitusi. Võttes arvesse asjaolu, et Teie väidetavate laenutehingute maht oli väga suur (KA osa 2.1 4), siis ei ole eluliselt usutav, et Te ei oma mingisugust ülevaadet väidetavalt antud ja saadud laenudest. Pigem viitab see sellele, et tegemist ei olnud tegelikult laenutehingutega ning seetõttu ei olegi Teil laenulepinguid, mida meile esitada. Ülekannetele laenu kirje märkimine oli üksnes kantud soovist varjata Teie tulu, millelt tulnuks tasuda tulumaks. Märgime, et eriarvamusele lisatud dokumendid (eriarvamuse lisad 6, 7, 8, 9, 10, 14) ei kinnita Teie poolt äriühingutega laenutehingute toimumist. Seda enam, et Teie arvelduskontodelt nähtuvalt

olete Te teostanud laenutehinguid 23 äriühinguga, kuid dokumendid olete esitanud vaid 5 äriühinguga seoses. Seega 18 äriühinguga teostatud laenutehingu kohta Te dokumente esitanud ei ole. Analüüsisime Teie poolt esitatud dokumente alljärgnevalt: Aaberg Finance OÜ Esitate Aaberg Finance OÜ kassa sissemakse kviitungid (lisa 7) ja konto 2431 „Muud lühiajalised võlad (X)“ väljavõtte (lisa 6) ning väidate, et konto väljavõttelt nähtuvad äriühingu arveldused Teiega. Väidate, et väljavõttest nähtuvalt olete teinud perioodil 2013-2016 sularaha sissemakseid Aaberg Finance OÜ kassasse 621 225 € ning Teie arvelduskontodelt on sularaha väljamaksed olnud 634 170 €. See väidetavalt kinnitab Teie selgitust, mille kohaselt kandsid äriühingud Teie kontole laenuraha tagasi ja Teie võtsite vajadusel arvelduskontodelt sularaha ning laenasite selle välja äriühingutele sh Aaberg Finance OÜ-le. Märgime, et lisaks Aaberg Finance OÜ kassa sissemakse kviitungitele, esitasite koos eriarvamusega meile veel ka 32 Aaberg Konsultatsioonid OÜ orderi kviitungit (lisa 3), milledelt nähtuvalt olete teostanud perioodil 2013-2016 Aaberg Konsultatsioonid OÜ kassasse sularaha sissemakseid summas 82 112 € ning väidate, et see tõendab Teile kantud laenude ja majanduskulude tagastamist äriühingule. Eelnevast nähtuvalt olete teostanud väidetavalt sularaha sissemakseid eelnimetatud äriühingute kassasse kokku 703 337 (621 225+82 112) €. Samas olete Te võtnud oma arvelduskontodelt välja sularaha vaid 634 170 €. Seega ei saanud Te kogu arvelduskontodelt väljavõetud sularaha tagastada Aaberg Finance OÜ kassasse nagu Te väidate. Paljasõnaline ja tõendamata on Teie väide arvelduskontodelt väljavõetud sularaha laenamisest äriühingutele, kuna Te ei ole tõendanud, millisele konkreetsele äriühingule, millal ja mis summas laene on antud ning millal ja mis summas on laenud tagasi makstud. Teie poolt esitatud Aaberg Finance OÜ orderi kviitungid ja pearaamatu konto 2431 väljavõte ei ole usaldusväärsed ning ei tõenda, et sularaha sissemaksed Aaberg Finance OÜ kassasse olete teostanud enda arvelduskontodelt väljavõetud sularaha arvelt, kuna eelnimetatud dokumentide kuupäevad ja summad ei ühti Teie arvelduskontodel kajastatud sularaha väljavõtmise kuupäevade ja summadega. Samuti ei nähtu pearaamatu konto 2431 väljavõttelt kõik arveldused Teiega. Lisaks peame vajalikuks märkida, et ainuüksi pearaamatu kontol 2431 Teiega kajastatud arveldused ei tõenda Teiega tehingute toimumist. Näiteks nähtub Teie poolt esitatud orderi kviitungitelt, et olete maksnud sularahas Aaberg Finance OÜ kassasse: • 08.01.2013 (orderi kviitung 130103) 29 800 € selgitusega lühiajalise laenu andmine. Teie arvelduskontodelt nähtuvalt olete võtnud 8.01.2013 välja sularaha vaid 11 000 € (AS LHV Pank 5 000 € ja Nordea Bank AB Eesti filiaal 6 000 €); • 31.05.2013 (orderi kviitung 130506) 30 000 € selgitusega laen. Teie arvelduskontodelt nähtuvalt olete võtnud 31.05.2013 välja sularaha vaid 5000 € (Nordea Bank AB Eesti filiaal); • 19.06.2013 (orderi kviitung 130601) 20 000 € selgitusega laen. Teie arvelduskontodelt nähtuvalt olete võtnud 19.06.2013 välja sularaha vaid 3635 € (Nordea Bank AB Eesti filiaal); • 30.12.2013 (orderi kviitung 131201) 20 200 € selgitusega laen. Teie arvelduskontodelt nähtuvalt olete võtnud 30.12.2013 välja sularaha vaid 6000 € (Nordea Bank AB Eesti filiaal);

Me ei pea vajalikuks ega otstarbekaks analüüsida kõiki orderi kviitungeid ja pearaamatu kontol 2431 kajastatud kanded, kuna teised orderi kviitungid ja pearaamatu konto 2431 väljavõtted on oma sisu poolest sarnased eelpool analüüsitutega ning maksumenetluses ei ole Te esitanud ning meie poolt ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid orderi kviitungite ja pearaamatu konto 2431 väljavõtete usaldusväärsust. Askoras OÜ Väidate, et Askoras OÜ on eelnevalt esitanud konto 2431 „Muud lühiajalised võlad (X)“ väljavõtte, millelt nähtuvad arveldused Teie ja äriühingu vahel. Konto väljavõttelt nähtub, et 20 973 € on toimunud sularaha sissemaksed äriühingu kassasse, 5 000 € on tasutud äriühingu eest arveid ja 28 360 € on toimunud tasaarveldus kolmandate isikutega (eriarvamuse lisa 8). Ainuüksi pearaamatu konto 2431 väljavõte ilma algdokumentideta ei tõenda Teie ja äriühingu vahel toimunud tehinguid. Kontol on kajastatud muuhulgas tehingud selgitusega „majanduskulude h“, „arve tasumine TK“ ja „X, EUR“. Eelnimetatud selgituste alusel ei ole võimalik tuvastada, mis tehingutega on tegemist. Lisaks sellele ei ole Te tehingute toimumise tõenduseks esitanud ühtegi dokumenti. Teie väide sularaha sissemaksete kohta kassasse summas 20 973 € ja äriühingu arvete eest tasumisest summas 5000 € on paljasõnaline. Te ei ole oma väite tõenduseks esitanud ühtegi dokumenti v.a konto 2431 väljavõte, mis ilma algdokumentideta tehingute toimumist ei tõenda. Väidate, et konto 2431 väljavõttelt nähtuvalt olete maksnud sularahas kassasse 20 973 €. Samas meile esitatud pearaamatu konto 2431 väljavõttelt ei nähtu äriühingu kassasse sularaha sissemakset summas 20 973 €. Meile esitatud kontol 2431 on kajastatud Teilt laenu saamine sularahas 10 744 € (3744+7000). Tõendamata on ka Teie väide, et 28 360 € on toimunud tasaarveldus (akt on koostatud Teie ning Teie kahe äriühingu vahel) kolmandate isikutega. Te ei ole esitanud väidetava tasaarvelduse aluseks olevaid dokumente, mis tõendaksid aktis märgitud laenutehingute ning tasaarvelduse toimumist. Tõesed ei ole ka pearaamatu konto 2431 väljavõttel kajastatud kanded. Näiteks on kontolt 2431 nähtuvalt teostatud Teie AS-s Swedbank asuvale arvelduskontole ülekanne 23.12.2015 summas

Väidate, et MMP OÜ on eelnevalt esitanud konto 2435 „Muud lühiajalised võlad (X)“ väljavõtte, millelt nähtub 04.02.2016 toimunud sissemakse äriühingu kassasse summas 20 500 € selgitusega „laen“. Esitate täiendavalt sissemakse kohta väljastatud kassaorderi kviitungi (eriarvamuse lisa 9) ning väidate, et see tõendab täiendavalt sissemakse toimumist. Esmalt märgime, et kõnesolevaks äriühinguks on MMP Kapital OÜ mitte MMP OÜ. Ainuüksi Teie poolt esitatud orderi kviitung ei tõenda raha kassasse maksmist ega Teiega laenutehingu toimumist. Te ei ole tõendanud, milliste rahaliste vahendite arvelt Te väidetavalt laenu andsite. Märgime, et Teile on teada, millised andmed on vajalikud MMP Kapital OÜ-ga teostatud tehingute tõendamiseks, kuna 13.09.2017 korralduses nr 12.2-3/040120-26 oleme seda märkinud (MMP Kapital OÜ perioodi 2013-2016 pearaamatu kontode väljavõtted). Teie korraldust ei täitnud ja nõutud dokumente ei esitanud. Esitasite vaid konto 2435 väljavõtte, kuid KA-s (KA osa 2.1.4.1 punkt 2 c) tuvastasime, et sellel kajastatud andmed ei ühti majandusaasta aruandes kajastatud andmetega ning seetõttu ei ole kontol 2435 kajastatud andmed usaldusväärsed. Midas Capital OÜ Väidate, et esitate kassaorderi nr 16061 kviitungi, mis tõendab sularaha sissemakset summas 25 000 € Midas Capital OÜ kassasse selgitusega „laen“ ja konto 2430 „Muud lühiajalised võlad (X)“ väljavõtte äriühingu raamatupidamisest (eriarvamuse lisa 10). Teie väide konto 2430 väljavõtte esitamisest ei vasta tõele, kuna nimetatud konto väljavõtet Te eriarvamusele lisanud ei ole ega ole seda esitanud ka maksumenetluse käigus. Ainuüksi Midas Capital OÜ orderi kviitung nr 16061 Teiega laenutehingu toimumist ei tõenda. Orderi kviitungilt nähtuvalt olete andnud äriühingule laenu 25 000 €. Te ei ole esitanud dokumente ega tõendanud, millal on laen Teile tagastatud. Samuti jääb arusaamatuks, miks olete tõendanud vaid 25 000 € laenu andmist äriühingule, kui Teie arvelduskontodelt nähtuvalt olete teostanud väidetavaid laenutehinguid Midas Capital OÜ-ga tunduvalt rohkem (KA lisa 10). Peame vajalikuks märkida, et kohustasime Midas Capital OÜ-d (juhatuse liige olete Teie) 13.09.2017 korraldusega 12.23/040120-23 andma selgitusi ja esitama dokumendid Teiega toimunud tehingute kohta, kuid äriühingu seadusliku esindajana Te korraldust ei täitnud vaatamata sellele, et vaideotsusega ning Tallinna Halduskohtu otsusega 3-17-2771 jäeti korraldus jõusse. Hansa Ehitusmeister OÜ Teie seletusel on äriühing esitanud konto 2300 „Võlad aruandvatele isikutele (X)“ väljavõtte ning Te esitate täiendavalt väljavõtte excel formaadis, kus on märgitud kuluaruanded ja äriühingu arved, mis on aruandva isiku poolt tasutud summas 20 249,49 eurot (eriarvamuse lisa 14). Selgitame Teile, et ainuüksi exeli formaadis väljavõte, millel on kajastatud muuhulgas aruandva isiku poolt väidetavalt tehtud kulutused, ei tõenda ilma algdokumentideta majanduskulutuste

tegemist. Seda enam, et KA-s tuvastasime (KA osa 2.1.4.1 punkt 2), et pearaamatu konto 2300 väljavõttel kajastatud andmed ei ühti teise kontrolli raames meile esitatud pearaamatu konto 2300 väljavõttega, mistõttu ei ole Teie poolt esitatud andmed usaldusväärsed. Pro EastGate OÜ Heidate meile ette, et me ei ole küsinud sellelt äriühingult kolmanda isikuna andmeid äriühingu ja Teie vaheliste laenutehingute kohta. Teie etteheide on asjakohatu ja ei lükka ümber meie väidet, et Te ei ole tõendanud äriühingutega laenutehingute toimumist. Märgime, et tulenevalt MKS §-st 56 on Teil maksumenetluses kaasaaitamiskohustus ning Te olete kohustatud esitama meile kõik asjas tähendust omavad tõendid. Selgitame Teile, et juhul kui Te meile tõendeid ei esita pöördume me võimalusel tõendite saamiseks kolmandate isikute poole. Antud juhul meil see võimalus puudus, kuna Pro EastGate OÜ on 19.06.2017 äriregistrist kustutatud põhjusel, et alates 2013 ei ole äriühing esitanud majandusaasta aruandeid. Märgime, et äriühingu juhatuse liige kuni 15.07.2015 olite Teie ning majandusaasta aruannete esitamise kohustus oli Teil. Te olete jätnud majandusaasta aruanded esitamata ning 15.07.2015 vormistasite äriühingu juhatuse liikmeks Läti kodaniku A. K. Juhatuse liikmeks olete vormistanud Läti kodaniku A. K. veel neljas äriühingus (alates 13.07.2015 B.D.Company ja BuildBros OÜ ning alates 16.07.2015 Rent 4U OÜ-endine nimi Charter Chauffeurs OÜ ja OÜ Baltic-Distributions), kus eelnevalt olite juhatuse liikmeks Teie. Oleme eelnevalt käesoleva osa punktis 3.2 kajastanud Teiega seotud olnud äriühingute käitumismustrit, mis on ühene ka Pro EastGate OÜ käitumismustriga (algul olete juhatuse liige Teie, siis vormistatakse juhatuse liikmeks välisriigi variisiku tunnustega kodanik ning seejärel äriühing kustutatakse äriregistrist, kuna ei esita majandusaasta aruandeid) ning märkinud, et meie hinnangul saab sellise käitumise ainsaks eesmärgiks olla see, et takistada äriühingult teabe ja dokumentide saamist. Oleme seisukohal, et kui esineksid maksukohustust vähendavad asjaolud, siis puuduks Teil igasugune soov neid asjaolusid varjata ja esitamata jätta. Seetõttu on eluliselt usutav, et laenutehinguid kinnitavaid dokumente polegi, sest selliseid tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud ning ülekanded on vormistatud sellise kirjega üksnes eesmärgi varjata Teie tulu, millelt on jäetud tulumaks deklareerimata ja tasumata. 4.2 Äriühingud ei tõendanud Xiga laenutehingute toimumist. Äriühingud ei andnud meile teavet Xiga toimunud laenutehingute kohta (KA osa 2.1.4.1 punkt 2 a). Väidate, et äriühingud andsid meile vajalikku teavet Teie kui aruandva isikuga toimunud arvelduste kohta esitades raamatupidamisest konto väljavõtte, millel on kajastatud kõik tehingud aruandva isiku ja äriühingu vahel ning mille põhjal on võimalik tuvastada rahade liikumine sh summad. Väidate, et me ei ole piisavalt põhjendanud konkreetsete kuupäevade olulisust ja seetõttu ei ole äriühingud pidanud oluliseks selle peale oma ressurssi kulutada. Teie väide ei vasta tõele. Seda enam, et ainuüksi 7 äriühingut ei vastanud meie korraldustele üldse. Oleme äriühingute poolt meile teabe andmist käsitlenud põhjalikult KA osa 2.1.4.1 punktis 2 ning ei hakka seda siinjuures uuesti kordama. Selgitame Teile, et ainuüksi äriühingute pearaamatu konto väljavõttel kajastatud kanded ja raha liikumised ei tõenda laenutehingute toimumist. MKS § 59 lg 1 tulenevalt on meil õigus otsustada, milliseid tõendeid peame vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega ei saa asjaolu, et Teie ei pea mingeid dokumente oluliseks, olla aluseks jätta meie korraldused täitmata.

Äriühingute poolt esitatud pearaamatu kontodel kajastatud tehingute kannete kuupäevad ja summad ei ühti Teie arvelduskontodelt nähtuvalt teostatud tehingute kuupäevade ja summadega ning ei ole eluliselt usutav, et Teile on see teadmata. Eeltoodust tulenevalt on oluline selgitada välja konkreetselt millal on tehingud toimunud või kas üldse on toimunud ning eeltoodu väljaselgitamisel omavad konkreetsed kuupäevad olulist osa. Väidate, et kui meil on konkreetseid küsimusi mõne pearaamatu kande kohta, mille sisu jäi selgusetuks, siis on äriühingud nõus täpsustama oma vastuseid selles osas. Teie väide on antud juhul asjakohatu. Märgime, et oleme äriühingutele koostatud korraldustes toonud välja, milliseid tõendeid ja selgitusi me seoses Teiega tehtud tehingute tõenduseks saada soovime. Äriühingute seadusliku esindajana ei ole Te meie korraldusi täitnud ega tehingute kohta nõutud teavet ega dokumente meile esitanud. Esitasite omaalgatuslikult vaid osade äriühingute pearaamatu konto väljavõtte, millede kohta oleme Teile KA-s selgitanud, et ainuüksi konto väljavõttel kajastatud kanded ei tõenda tehingute toimumist. Seega ei ole antud juhul ainuüksi (ilma dokumente esitamata) äriühingute pearaamatu kontol kajastatud kannete kohta selgituste andmine oluline, kuna need üksi ei tõenda tehingute toimumist. Väidate, et me ei ole senini täpsustavate küsimustega kannete sisu osas äriühingute poole pöördunud. Teie väide ei vasta tõele. KA osa 2.1.4.1 punktis 2c oleme käsitlenud äriühingutelt täiendava teabe küsimist ning ei hakka seda siinjuures uuesti kordama. Väidate, et eriarvamusele on lisatud laenu andmise kviitungid (eriarvamuse lisa 11). Teie väide on eksitav, kuna väidetavalt olete teostanud laenutehinguid 23 äriühinguga, kuid eriarvamusele olete lisanud laenu andmise tõendamiseks orderi kviitungid vaid 6 äriühinguga seoses. Kummastav on asjaolu, et olete lisanud eriarvamusele Charter Chauffeurs OÜ ja CrownStone OÜ raamatupidamise dokumendid (kassa sissetuleku orderi kviitungid), samas kui Te enam eelnimetatud äriühingute juhatuse liige ei ole. Charter Chauffeurs OÜ juhatuse liige olite kuni 16.07.2015 ning peale seda vormistati juhatuse liikmeks A. K. 03.11.2015 on äriühing äriregistrist kustutatud. CrownStone OÜ juhatuse liige olite Te kuni 11.04.2013 ning peale seda vormistati juhatuse liikmeks V.K. 11.09.2017 on äriühing äriregistrist kustutatud (vt punkt 4.1 Pro EastGate OÜ). Teie poolt esitatud orderi kviitungitelt nähtuvalt olete andnud sularahas laenu Askoras OÜ-le 05.08.2016 summas 3744 € ja 18.10.2016 summas 7000 €, Nordic Stone OÜ-le 28.12.2016 summas 520 €, Pro EastGate OÜ-le 26.03.2014 summas 10 000 €, Sharter Chauffeurs OÜ-le 31.12.2013 summas 4200 €, CrownStone OÜ-le 20.01.2013 summas 3900 € ja Club Holding OÜle 01.10.2016 summas 6900 €. Teie poolt esitatud dokumentidelt ei nähtu, millal on laen tagasi makstud või kas üldse on tagasi makstud. Orderi kviitungitelt nähtuvalt olete laenu andjaks Teie, kuid KA osas 2.1.4.1 punktis 5 me tuvastasime, et Teil puuduvad rahalised vahendid laenu andmiseks. Samas ei ole Te ka tõendanud, et laenu andjaks ei ole Teie vaid laen on antud läbi Teie mõne äriühingu poolt. Peame vajalikuks märkida, et lisaks eelnimetatud sularahas väidetavalt antud laenule olete Te eelnimetatud äriühingutega teostanud väidetavaid laenutehinguid ka läbi oma arvelduskontode, kuid selle kohta Te tõendeid ega selgitusi lisanud ei ole. Eelnevast nähtuvalt ei tõenda ainuüksi äriühingute orderi kviitungid Teiega laenutehingute toimumist.

4.3 MTA-le esitatud pearaamatute kontol kajastatud tehingute kanded ei ole usaldusväärsed (KA osa 2.1.4.1 punkt 2 b). Väidate, et pearaamatute kontol kajastatud kandeid ei ole kontrollitava perioodi osas parandatud ega täiendatud enne meile esitamist. Teie seletusel näitab üleval vasakul veerus olev viimane reg.kp väljatrükil vastaval kontol tehtud viimase kande aega, mis aga ei ole seotud konkreetse 2013-2016 aasta kohta tehtud väljavõttega. Viimane kanne võibki olla tehtud aega, mis jääb päeva enne meile esitamist ja seetõttu näitab programm seda kuupäeva, aga see viimane kanne ei pruugi olla seotud perioodiga mille kohta on tehtud väljavõte. Teie väide on paljasõnaline ja tõendamata, kuna Te ei ole esitanud meile dokumente mis kinnitavad, et äriühingute pearaamatu kontol ei ole kontrollitava perioodi osas parandusi ega täiendusi tehtud. Selgitame Teile, et äriühingud on oma raamatupidamise arvestuses kasutanud majandustarkvara HansaWorld, mille raamatupidamisprogrammist on võimalik teha pearaamatu kontodest detailne väljatrükk, millelt nähtub tehingute sisestamise tegelik kuupäev. Oleme kohustanud Hansa Ehitusmeister OÜ-d ja Scandic Estate OÜ-d esitama meile muuhulgas pearaamatu kontode detailsed väljatrükid (korraldused 12.2-3/040120-55 ja 12.2-3/040120-56). Mõlemad äriühingud jätsid korralduse täitmata. Teie Scandic Estate OÜ juhatuse liikmena esitasite korralduse peale vaide, milles leidsite, et meie nõue esitada äriühingu kontode väljavõtted kuude lõikes (esitada väljavõtte vorm, millelt nähtuvad lisaks tehingu- ja toimingu kuupäevadele ka raamatupidamiskannete reaalsed registreerimise kuupäevad) on ebaseaduslik. Vaatamata sellele, et Teie poolt äriühingu esindajana esitatud vaie jäeti rahuldamata, Te korraldust ei täitnud ja nõutud dokumente ei esitanud. Oletuslik ja tõene ei ole ka Teie väide, et äriühingute pearaamatu kontol tehtud viimane kanne ei pruugi olla seotud perioodiga mille kohta on tehtud väljavõte. Näiteks on Harvolux OÜ kustutatud äriregistrist 03.08.2016, kuid pearaamatu konto 2431 väljavõttelt nähtuvalt on kontol tehtud parandusi või täiendusi 17.02.2018 ning First Rent OÜ on äriregistrist kustutatud 05.05.2017, kuid pearaamatu konto 1341 väljavõttelt nähtuvalt on tehtud täiendusi või parandusi 18.02.2018. Ilmselgelt ei ole võimalik teha enam äriühingute raamatupidamises parandusi ja täiendusi, kui äriühingud on juba äriregistrist kustutatud. Seega kinnitab eeltoodu meie väidet, et meile esitatud äriühingute pearaamatu kontol kajastatud tehingute kanded võivad olla tehtud tagantjärgi ja ei ole seetõttu usaldusväärsed. Kummastav on asjaolu, et Te ei ole alates maist 2015 enam Hansa Ehitusmeister OÜ seaduslik esindaja, kuid samas kinnitate meile esitatud eriarvamuses äriühingu pearaamatu kontol paranduste mittetegemist. 4.4 MTA-le esitatud pearaamatute konto väljavõtetel kajastatud laenutehingute andmed ei ühti äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes kajastatud laenuandmetega ega varasemate kontrollide käigus esitatud pearaamatu kontode väljavõtetega (KA osa 2.1.4.1 punkt 2 c). Scandic Estate OÜ Väidate, et äriühingu kontol 2431 (muud lühiajalised võlad X) on kajastatud ainult Teiega seotud arveldused ning kõik teised lühiajalised võlad, millest koosneb äriühingu majandusaasta aruandes kajastatud saldo on meile esitamata, kuna need ei oma seost Teie maksukontrolliga.

Teie väide on paljasõnaline ja tõendamata. Te ei ole esitanud ühtegi dokumenti ega tõendanud, et konto 2431 väljavõttel on kajastatud vaid Teiega seotud arveldused. Peame vajalikuks märkida, et kohustasime Scandic Estate OÜ-d, mille juhatuse liige olete Teie, korraldusega nr 12.23/04012056 esitama muuhulgas perioodi 01.01.2013-31.12.2016 raamatupidamise peaja päevaraamatu kõikide kontode väljavõtted. Äriühingu juhatuse liikmena Te vaidlustasite korralduse ning kuigi vaideotsusega jäeti korraldus jõusse, jätsite Te korralduse täitmata ning nõutud dokumendid esitamata. Väidate, et aastaaruande koostamise ökonoomika printsiibist lähtudes ei ole äriühingute kontol liikunud summasid kajastatud rahavoogude aruandes. Kajastatud on vaid konto koondliikumine, kuna aastaaruande jaoks ei ole oluline kajastada kõiki laenude sisse- ja väljaliikumisi. Seega on korrektsed nii äriühingu majandusaasta aruandes kajastatud andmed, kui ka meile esitatud andmed. Märgime, et raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis nr 1, milles ökonoomika printsiipi sätestatud ei ole. Seega on eelnimetatud printsiip üksnes Teie tõlgendus. Veelgi enam, raamatupidamise seaduse § 19 „Rahavoogude aruanne“ lg 3 ja lg 4 sätestavad, et investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogude kajastamisel kasutatakse otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et aastaaruande koostamise ökonoomika printsiibist lähtudes ei ole äriühingu kontol liikunud summasid kajastatud rahavoogude aruandes. Oleme seisukohal, et rahavoogude aruandes laenude mittekajastamine annab aluse asuda seisukohale, et Teie ja äriühingu vahel ei ole laenutehinguid toimunud. NordTechTex OÜ Väidate, et meile esitati pearaamatu konto 2430 (muud lühiajalised võlad) väljavõte seisuga 31.05.2015 kuna 05.06.2015 toimus äriühingus juhatuse vahetus ja Teie ei olnud enam äriühinguga seotud. Kuna meie soovisime korraldusega nr 12.2-3/040120-19 saada teavet ainult Teiega seotud tehingute kohta, siis on loomulik, et see ei pruugi kokku minna kogu äriühingus toimunud laenude liikumisega. Ka peale 31.05.2015 kuupäeva toimus äriühingus tegevus, kuid meile esitatud konto väljavõte seda ei kajasta kuna see ei ole enam Teiega seotud. Märgime, et meile esitatud pearaamatu konto 2430 väljavõttel ei ole 2015 üldse kajastatud laenude saamist ega laenude tagasimakseid. Samas aga nähtub Teie arvelduskontodelt, et Te olete 2015 teostanud äriühinguga väidetavaid laenutehinguid. Kuidas saab asjaolu, et äriühingus vahetus juhatuse liige ja äriühingus toimus äritegevus ka peale 31.05.2015 olla seotud sellega, et pearaamatu kontol 2430 ei ole kajastatud Teiega väidetavalt toimunud laenutehinguid. Seega ei lükka Teie väide ümber meie seisukohta, et meile esitatud pearaamatu konto 2430 väljavõttel ei ole äriühing kajastanud saadud ega antud laene. Peame vajalikuks märkida, et äriühingu pearaamatu konto 2430 väljavõtte esitasite meile Teie äriühingu volitatud esindajana. Kummastav on asjaolu, et Te ei pööranud tähelepanu sellele, et konto 2430 väljavõttel kajastatud andmed ei ole tõesed, kuna sellel ei ole kajastatud Teiega toimunud laenutehinguid. Paepargi Apartments OÜ Väidate, et meile esitati pearaamatu konto 2431 (muud lühiajalised võlad X) väljavõte, millel on kajastatud ainult Teiega seotud arveldused. Kõik teised lühiajalised võlad, millest koosnevad

äriühingu majandusaasta aruandes kajastatud summad seisuga 31.12.2015 ja 31.12.2015 on maksuhaldurile esitamata kuna need ei oma seost Teie maksukontrolliga. Seega on korrektsed nii äriühingu 2015 ja 2016 majandusaasta aruannetes kajastatud andmed kui ka maksuhaldurile esitatud andmed. Aastaaruande koostamise ökonoomika printsiibist lähtudes ei ole seal liikunud summasid kajastatud rahavoogude aruandes. Kajastatud on vaid konto koondliikumine kuna aastaaruande jaoks ei ole oluline kajastada kõiki laenude sisse- ja väljaliikumisi. Teie väited on paljasõnalised ja tõendamata, kuna oma väidete tõenduseks ei ole Te esitanud ühtegi tõendit. Teie väide, et summasid ei ole ökonoomika printsiibist lähtuvalt rahavoogude aruandes kajastatud, ei ole eluliselt usutav. Oleme ökonoomika printsiibist lähtuvalt summade mittekajastamist rahavoogude aruandes käsitlenud käesolevas punktis „Scandic Estate OÜ“ juures ning hakka seda siinjuures uuesti kordama. EurAccount OÜ Väidate, et konto 2431 on aastaaruandes kajastatud küll lühiajaliste laenude all, kuid aastaaruande koostamise ökonoomika printsiibist lähtudes ei ole seal liikunud summasid kajastatud rahavoogude aruandes. Kajastatud on vaid konto koondliikumine aga kuna see on 0, siis ei ole peetud aastaaruande jaoks oluliseks kajastada ka laenude sisse- ja väljaliikumisi. Summaliselt on aastaaruandes kajastatud andmed samad maksuhaldurile esitatud andmetega ja seega usaldusväärsed. Teie väide, et summasid ei ole ökonoomika printsiibist lähtuvalt rahavoogude aruandes kajastatud, ei ole eluliselt usutav. Oleme ökonoomika printsiibist lähtuvalt summade mittekajastamist rahavoogude aruandes käsitlenud käesolevas punktis „Scandic Estate OÜ“ juures ning ei hakka seda siinjuures uuesti kordama. MMP Kapital OÜ Väidate, et kontol 2435 (muud lühiajalised võlad X) on kajastatud ainult Teiega seotud arveldused. Kõik teised lühiajalised võlad, millest koosneb äriühingu majandusaasta aruandes kajastatud saldo seisuga 31.12.2016 on maksuhaldurile esitamata kuna need ei oma seost Teie maksukontrolliga. Seega on korrektsed nii äriühingu 2016 majandusaasta aruandes kajastatud andmed kui ka maksuhaldurile esitatud andmed. Teie väited on paljasõnalised ja tõendamata, kuna oma väidete tõenduseks ei ole Te esitanud ühtegi tõendit. Hansa Ehitusmeister OÜ Väidate, et Teile jääb arusaamatuks vahe teise kontrolli raames esitatud konto väljavõtte saldoga. Tõenäoliselt on tegemist mingite kulude osas toimunud ümberstruktureerimisega ühelt juhatuse liikmelt teisele, kuna äriühingus on olnud 2 juhatuse liiget ja raamatupidaja on ehk eksinud kulude jaotamisega. Samas on ka võimalus, et on tehtud mingis osas kreeditarveid ja raha tagastatud. Väidate, et kuna kontol 2300 „võlad aruandvale isikule X“ kajastatud väljamaksed Teie arvelduskontole on korrektselt kajastatud, siis on ka ülejäänud kanded usaldusväärsed. Te ei ole tõendanud kulude ümberstruktureerimist teisele juhatuse liikmele ega ka kreeditarvete tegemist ja raha tagastamist, mistõttu on Teie väited paljasõnalised ja oletuslikud.

Väidate, et me ajame segamini Teie, kellele on koostatud KA ja Scandic Estate OÜ juriidilise isikuna. Teie eraisikuna ei vastuta Scandic Estate OÜ poolt korralduste täitmise või mitte täitmise eest. Väidate, et Scandic Estate OÜ on juba vastanud meie küsimustele seoses Teie ja äriühingu vaheliste laenudega ning esitanud konto väljavõtte. Leiate, et meie küsitud info raamatupidamise kõikide kontode kohta ei oma Teie kontrolli puhul tähtsust. Selgitame Teile, et olete ise loonud olukorra, kus Te eraisikuna olete rahaliste tehingute kaudu seotud äriühinguga, kelle juhatuse liige olete samuti Teie. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Teie ise olete eraisikuna ja KA saajana asunud andma selgitusi Scandic Estate OÜ-le koostatud korraldustega seoses. Asjaolu, et Te eraisikuna ega ka Scandic Estate OÜ juhatuse liikmena ei andnud seletusi Teie ja äriühingu vahel toimunud laenutehingute kohta, näitab, et Te soovite igati takistada maksumenetlust. MKS § 59 sätestab, et maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega on Teie väide, et meie küsitud info ei oma Teie kontrolli puhul tähtsust, asjakohatu. Seda enam, et Scandic Estate OÜ seadusliku esindajana oli Teile lisaks korralduses toodule ka korralduse peale esitatud vaidele koostatud vaideotsuses täiendavalt selgitatud meie poolt nõutud teabe ja dokumentide vajalikkust. Vaatamata sellele ei pidanud Te äriühingu seadusliku esindajana vajalikuks neid meile esitada, vaid asusite äriühingut likvideerima läbi ühinemise EurAccount OÜga 29.05.2018, kelle juhatuse liige olite kuni 26.06.2018 ja 18.06.2018 otsusega on ka nimetatud äriühing likvideerimisel ning likvideerijaks olete alates 26.06.2018 Teie. Väidate, et Teile jääb arusaamatuks millist seost omab Hansa Ehitusmeister OÜ poolt korralduse vastuvõtmine või vastuvõtmata jätmine Teie maksustamisel, kuna Teie ei ole selles äriühingus juhatuse liige ega võta vastu äriühingus juhtimisotsuseid. Selgitame Teile, et kuna Te meile laenutehingute kohta selgitusi ei andnud, siis pöördusime kõigi maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks korraldustega Hansa Ehitusmeister OÜ poole. Sellega seoses oleme KA-s käsitlenud ka Hansa Ehitusmeister OÜ poolt korralduste täitmisega seotud asjaolusid. Väidate, et arusaamatuks jäävad viited äriühingute käitumismustrite ja äriühingutele korralduste koostamata jätmise vahel. Maksuhaldur on vastavalt MKS § 11 lõikele 1 kohustatud järgima uurimispõhimõtet ja arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Seadusega vastuolus on maksuotsuse koostamine uurimispõhimõtet järgimata ning kõikidelt asjassepuutuvatelt kolmandatelt isikutelt vajalike andmete küsimata jätmine. Oleme Teile eriarvamuse eelnevates punktides selgitanud, et eelkõige on kohustus esitada kõik asjassepuutuvad tõendid maksumaksjal s.t Teil. Olukorras, kus Te äriühingute seadusliku esindajana jätate korraldustele vastamata, on Teie etteheide, et me ei täida vastavalt MKS §-le 11 uurimispõhimõtet, asjakohatu. Oleme KA punktis 2.1.3 punktis 1 ja 2 ning osa 2.1.4 punktis 2 selgitanud, miks me ei ole koostanud korraldusi kõikidele äriühingutele ning ei hakka siinjuures seda uuesti kordama. 4.5 X poolt antud laenusummad on tavapäratud (KA osa 2.1.4.1 punkt 3). Väidate, et meie tõlgendus on vastuolus tehinguvabadusega, mis lubab laenata igasuguseid summasid ja ei kehtesta limiiti alla mille ei tohiks eraisik äriühingule laenu anda.

Selgitame Teile, et vaatamata asjaolule, et laenudele ei ole kehtestatud limiiti, näitavad antud asjas kogutud tõendid kogumis ja vastastikuses seoses, et Teie poolt äriühingutele antud laenusummad (1,19 €, 1,94 €, 1 €, 2 €, 5 €) on tavapäratud ning viitavad sellele, et tegelikult ei ole Teie poolt äriühingutele teostatud ülekannete puhul tegemist laenu andmisega. Seda enam, et enamus eelnimetaud summadest on antud laenuna 2015 ja 2016 Aaberg Finance OÜ-le, kes on alates 2014 likvideerimisel (vt. täiendavalt selgitust punkt 4.6). 4.6 Olete andnud Aaberg Finance OÜ-le laenu ajal, mil äriühing on likvideerimisel (KA osa 2.1.4.1 punkt 4). Väidate, et likvideerimismenetluse ajal lõpetavad likvideerijad vastavalt äriseadustikule äriühingu tegevuse, st nõuavad sisse võlad ja täidavad äriühingu kohustusi. Likvideerimine ei tähenda, et päevapealt lõpetatakse kõik lepingud. Selles ei ole midagi eriskummalist kui Aaberg Finance OÜ jätkas mõnda aega peale likvideerimisotsuse vastuvõtmist oma tegevust. Aaberg Finance OÜ tegevus oli seotud laenude andmisega, sh ka sularahas ja Teie kontole laekunud vahendid võeti sularahas välja ja viidi sisse Aaberg Finance OÜ kassasse, kust need siis välja laenati. Ei ole eluliselt usutav, et Aaberg Finance OÜ jätkas peale likvideerimisotsuse vastuvõtmist oma tegevust. Äriseadustik § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks s.t likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (Äriseadustiku § 209 lg 2). Aaberg Finance OÜ seadusliku esindajana olete Te võtnud 14.10.2014 vastu otsuse äriühingu lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt sai äriühingu huviks olla üksnes äriühingu tegevuse lõpetamisega seotud tehingud ja toimingud, millisteks ei saa pidada uute laenude juurde võtmist. Märgime, et alates 01.07.2014 jõustunud MsÜS seadusest muutus majandustegevuse registris registreerimise ja tegevusloa taotlemise kord. Nimetatud muudatusest tulenevalt pidid finantsteenustega tegelevad äriühingud saama tegevuse jätkamiseks tegevusloa rahapesu andmebüroolt. Majandustegevuse registri teabe kohaselt Aaberg Finance OÜ 2014 tegevuse jätkamiseks luba ei omanud, vaid loakohustuse kehtima hakkamise järgselt asuti äriühingut likvideerima. 2014 majandusaasta aruande bilansi andmetel oli äriühingu tegevus kasumlik, kus seisuga 14.10.2014 aasta kasumiks kujunes 90 555 eurot ja 2013 aasta kasum 10 186 eurot. Arvestades kasumlikku tegevust on kummastav, et vastupidiselt kasumliku tegevuse jätkamisele ja vajaliku loa taotlemisele, asuti hoopis äriühingut likvideerima. Nimetatu veelkord selgitab olukorda ja toetab meie seisukohta, et rahalised vahendid ringlesid Teie ja Teiega seotud äriühingute vahel nn laenuna nii, kuidas oli vaja rahalisi vahendeid kasutada ja et nende liikumine ning kasutamise otstarve oleks võimalikult kontrollimatu. Oleme seisukohal, et nimetatu oligi põhjuseks, miks äriühing ei olnud enam huvitatud tegevusloa alusel oma tegevuse jätkamisest. 4.7 Xil puudusid rahalised vahendid äriühingutele laenu andmiseks(KA osa 2.1.4.1 punkt 5). Väidate, et eksitav on meie väide, et kui arvelduskontodelt nähtuvad ülekanded selgitusega laenu tagasimakse on kogusummas 1 037 622,21, siis pidi äriühingutele välja antud laen olema vähemalt samas suuruses. Teie seletusel ei näita 4 aastase perioodi jooksul tehtud ülekannete summa korraga väljas olnud raha mahtu, sest sama raha „ringles“ ülekannetega korduvalt – raha võeti sulas välja ja pandi äriühingu kassasse, sealt laenati see välja ja laen tasuti arvelduskontole jne. KA lisas 10

toodud rahalise liikumise tabelid näitavad, et korraga kasutuses olnud summad olid üldjuhul suurusjärgus 10-20 000 €. Me ei nõustu Teiega. Te ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis meie väite ümber lükkab ning millelt nähtuks korraga Teie kasutuses olnud summad. Samuti ei ole Te selgitanud, kuidas KA lisas 10 „Ärihingutega teostatud laenutehingud“ toodud rahalised liikumised näitavad korraga Teie kasutuses olnud summasid. Seda enam, et nimetatud lisa ei sisalda sularahas toimunud tehinguid. Märgime, et Te ei ole esitanud ühtegi dokumenti ega ka selgitanud konkreetselt millises summas ja milliste konkreetsete ülekannetega raha ringles ning kellele kuulusid rahalised vahendid, mis ringlesid. Teie väited ei lähe kokku ka maksumenetluses tuvastatud asjaoludega. Teie arvelduskontodelt võeti välja ainult osa kontodele laekunud rahalistest vahenditest, ülejäänud raha eest tegite oma isiklikke kulutusi. Lisaks laekusid äriühingutelt Teie arvelduskontodele rahalised vahendid, mis ei olnud seotud laenutehingutega (KA lisad 8, 11 ja 13). Peame vajalikuks märkida, et Te ei ole esitanud meile tõendeid äriühingutega teostatud tehingute kohta, kuid Teie seletusest nähtuvalt pidi Teil olema väga täpne ja korrektne arvestus rahade liikumise kohta, et teada, kellele ja kui palju rahalisi vahendeid seoses laenudega või muude tehingutega tuleb kanda või kui palju rahalisi vahendeid peavad äriühingud Teie arvelduskontole tagastama, sest peale laenutehingute tasusite Te oma isiklikelt arvelduskontodelt ka äriühingute kulutuste eest (Teie väide punktis 3.1), äriühingud teostasid Teie arvelduskontodele ülekandeid majanduskuludega seoses ning veel muud laekumised ja ülekanded, mis on toodud KA lisades 8, 11 ja 13. Äriühingutega teostatud tehingute arvestuse mitteesitamine näitab meie hinnangul Teie soovi takistada igati maksumenetlust ning asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Väidate, et Teie arvelduskonto laenude liikumised äriühingu ja eraisiku vahel seonduvad äriühingute ristsubsideerimisega laenudega. Märgime, et Teie poolt nimetatud juhul peaksid Teil olema väga täpsed arvestused äriühingutega teostatud arvelduste kohta. Teie ei ole meile esitanud maksumenetluses ega lisanud ka eriarvamusele oma väite kinnituseks ühtegi dokumenti, mistõttu on teie väide paljasõnaline ja tõendamata. Teie väitel kujuneb KA lisas 10 toodud nn tulust kõige suurem summa Aaberg Finance OÜlt saadud ja tagasimakstud summade vahest. Vaadetes Aaberg Finance OÜ majandusaasta järgseid kasumeid ilmnevad järgmised numbrid: 2012 – 57 987 2013 – 10 186 2014 – 90 555 2015 - -310 925 likvideerimise algus ja halbade laenude mahakandmine 2016 - -107 Väidate, et reaalselt vaadates ei oleks Te saanud laenudega seotud ülekannete varjus viia välja maksuvabalt äriühingu kasumit ja seeläbi endale tulu saada. Teie poolt majandusaastate kasumite võrdlemine KA lisas 10 toodud Aaberg Finance OÜ-lt saadud ja tagasimakstud summade vahega ei ole asjakohane, kuna lisas 10 toodud summa näitab, millises summas olete teinud väidetavalt Aaberg Finance OÜ-ga laenutehinguid, kuid kuna Te maksumenetluse käigus seletusi ega dokumente ei esitanud, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada, millise äriühingu poolt Teie arvelduskontodele makstud rahaliste vahendite arvelt olete teostanud Aaberg Finance OÜ-le ülekande selgitusega „laen“. Selgitame Teile, et lisast 10 nähtuvalt

kujunesid Teie kätte jäänud rahalised vahendid kõigi äriühingute poolt Teie arvelduskontodele laekunud ülekannete summa ja kõigile äriühingutele Teie arvelduskontodelt teostatud ülekannete summa vahena. Teie arvelduskontodelt väljavõetud sularaha ei ole me arvestanud Teie kätte jäänud rahaliste vahendite arvestuses, kuna tegemist võibki olla rahaliste vahenditega, mis oli ringluses Teie arvelduskontode ja äriühingute vahel. Eeltoodust tulenevalt ei saa võrrelda Aaberg Finance OÜ majandusaastate kasumit KA lisas 10 toodud Aaberg Finance OÜ-lt saadud ja tagasimakstud summade vahega, kuna lisas 10 kajastatud Aaberg Finance OÜ summa puhul ei ole tegemist äriühingu kasumiga, vaid teostatud tehingute summaga. Lisaks peame vajalikuks märkida, et Aaberg Finance OÜ majandusaasta aruanded ei ole usaldusväärsed, kuna 2014 ja 2015 majandusaasta aruanded on esitatud mõlemad tagantjärgi alles 28.05.2017 s.o vahetult peale seda, kui saite teada, et oleme alustanud 04.05.2017 korraldusega nr 12.2-3/040120-1 Teie suhtes maksumenetlust. 19.06.2017 olete äriühingu äriregistrist kustutanud. 4.8 X on läbi oma arvelduskontode jaotanud rahalisi vahendeid lisas 11 toodud äriühingute vahel Väidate, et meie seisukoht rahaliste vahendite puudumise kohta on väär. Rahalised vahendid olid olemas ja summad mis korraga liikusid vastasid Teie sissetulekutele (perioodi 2013-2016 deklareeritud tulud +mittemaksustatavad tulud +eelneva perioodi tulud) ning eraisikutelt saadud laenudele. Heidate meile ette, et me ei ole KA-s välja toonud eraisikutelt saadud laenusummasid, kuigi need on arvelduskontodelt kõik näha. Teie väited on paljasõnalised ja tõendamata. Te ei ole esitanud meile dokumente, mis tõendaksid, et Teil olid mittemaksustatavad tulud ja eelnevate perioodide tulud. Samuti ei ole Te tõendanud, millised summad Teil korraga liikusid, mis vastasid Teie sissetulekutele. Te ei ole esitanud meile maksumenetluses ega lisanud ka eriarvamusele tõendeid eraisikutega teostatud laenutehingute kohta. Kummastav ja asjakohatu on Teie väide, et eraisikute laenutehingud Teiega oleksime pidanud tooma välja meie. Seda enam, et 4.09.2017 korraldusele saadetud vastuses kinnitate meile, et andmeid saadud ja antud laenude kohta Te välja tuua ei oska ja see on ka võimatu. Väidate, et arvestades eraisikutelt saadud laenusummadega on võimalik saada aru tehingute tõelisest olemusest. Me ei nõustu Teie väitega. Olete oma arvelduskontodelt teostanud eraisikutele rohkem laenu tagasimakseid, kui olete saanud laenu. Kuna meile teadaolevate andmete alusel puudusid Teil rahalised vahendid laenude tagasimaksmiseks, siis meie hinnangul tagastasite laene uute saadud laenude ja äriühingutelt laekunud rahaliste vahendite arvelt. Peame vajalikuks märkida, et sarnaselt äriühingutega laekusid Teie arvelduskontodele eraisikutelt rahalised vahendid erinevate selgitustega ning Teie teostasite eraisikutele ülekandeid erinevate selgitustega (laen, laenu tagasimaks, raha, ülekanne). Kuna tehingute selgitused on liiga üldised ning puudub igasugune arvestus saadud ja antud laenude osas, siis ei ole võimalik üheselt tuvastada eraisikutega teostatud laenutehinguid. Heidate meile ette, et me ei arvesta äriühingutelt sularahas tagasi saadud laenude jt rahaliste vahenditega, mis selgitavad seda, et arvelduskontodelt on näha justkui oleks äriühingutele antud rohkem raha kui on tagasi saadud. Läbi Teie arvelduskontode on toimunud ainult arveldused Teie ja erinevate äriühingute vahel, kus Teie olete olnud aruandvaks isikuks. Äriühingute vahelised arveldused on toimunud otse äriühingute vahel.

5.Tuvastatud asjaolud X arvelduskontodele selgitusega „kassasse“ teostatud ülekannetega seoses (KA osa 2.1.5). Väidate, et oleme KA punktis 2.1.5. kajastanud, et kontrollitaval perioodil on 42 äriühingut teostanud Teie arvelduskontodele ülekandeid summas 107 500 € (KA lisa 13) selgitusega kassasse ning KA lisas 11 oleme kajastanud veel Askoras OÜ, EurAccount OÜ ja Sarkara Trade OÜ ülekanded summas 2500 € selgitusega „kassasse“ (meie märkus: 3 äriühingu poolt kantud 7500 € - Askoras OÜ 2500 €, EurAccount OÜ 2500 €, Sarkara Trade OÜ 2500 €). Seega on kokku teostanud 45 äriühingut ülekandeid arvelduskontodele selgitusega „kassasse“ summas 115 000 €. Me ei nõustu Teie väidetega. Märgime, et tegelikult oleme me kajastanud KA lisas 11 lisaks Teie poolt nimetatud 3-le äriühingule veel nelja äriühingut, kes on teostanud Teie arvelduskontodele ülekandeid selgitusega „kassasse“ kokku summas 12 744,46 € (AutoCorner OÜ 2165,62 €, DiamondTrade OÜ 3579 €, EasyConsept OÜ 2499,84 € ja SharesBook OÜ 4500 €) ning Askoras OÜ on teostanud Teie arvelduskontodele ülekandeid kokku 5 000 € mitte 2 500 € nagu väidate Teie. Seega on KA lisast 11 nähtuvalt teostatud Teie arvelduskontodele ülekandeid selgitusega „kassasse“ kokku 7 äriühingut (mitte 3 nagu väidate Teie) kokku summas 22 744,46 € (7500+12 744,46+2500 Askoras OÜ). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõene ka Teie väide, et ülekandeid selgitusega „kassasse“ on teostatud Teie arvelduskontodele kokku 115 000 € (meie märkus: 107 500 € KA lisa 13 + 7500 € LA lisa 11). Tegelikult on äriühingud teostanud Teie arvelduskontodele ülekandeid selgitusega „kassasse“ kokku 130 244,46 € (107 500 €+22 744,46 €). Märgime, et KA lisas 11 toodud summa 22 744,46 € s.h ka Teie poolt märgitud 7500 € oleme võtnud arvesse ning kajastanud KA osa 2.1.4.1 punktis 6, mis käsitleb Teie ja äriühingute vahelisi väidetavaid laenutehinguid. Selgitame Teile, et eelnimetatud 7 äriühingu poolt teostatud ülekandeid Teie arvelduskontodele summas 22 744,46 € selgitusega „kassasse“ oleme käsitlenud laenutehingute juures (KA lisa 11) seetõttu, et need äriühingud on teostanud Teie arvelduskontodele ülekandeid ka muude selgitustega kui „kassasse“ ning ka Teie olete teostanud oma arvelduskontodelt neile äriühingutele ülekandeid, samas kui KA lisas 13 on kajastatud tehingud äriühingutega, kes on teostanud Teie arvelduskontodele vaid ühe ülekande selgitusega „kassasse“. KA osa 2.1.4.1 punktis 6 oleme võtnud Teie tulu arvestamisel arvesse eelnimetatud seitsmelt äriühingult nii Teile laekunud summad, kui ka Teie poolt neile äriühingutele teostatud ülekanded. Sellest tulenevalt ei ole KA lisas 11 kajastatud äriühingutega (Askoras OÜ, EurAccount OÜ ja Sarkara Trade OÜ) teostatud tehingute kajastamine Teie poolt antud punktis asjakohane. Väidate, et 30.05.2017 vestluses selgitasite, et ülekanded on tingitud sellest, et Te asutate oma tööga seoses müügiks firmasid, mille kontodelt raha peale asutamist võetakse kassasse. Väidate, et tehnilistel põhjustel on seda kõige otstarbekam teha läbi aruandva isiku konto nii, et asutatud firma teeb ülekande Teie arvelduskontole ja Teie tasute selle raha äriühingu kassasse. Teie väited ei vasta tõele. Sarkara Trade OÜ on teostanud Teie AS-s Swedbank asuvale arvelduskontole ülekande 2 500 € selgitusega „kassasse“ 7.10.2015, kuid äriühing on asutatud juba 2012. Seega ei saa ülekanne olla seotud äriühingu asutamisega.

Väidate, et esitasite eriarvamusega koos äriühingute poolt väljastatud orderi kviitungid sularaha sissemaksete kohta ja kassa sissetulekuorderid (eriarvamuse lisa 12). Teie väide ei vasta tõele, kuna tegelikult esitasite vaid äriühingute orderi kviitungid sularaha sissemaksete kohta, kuid Teie poolt märgitud kassa sissetulekuordereid Te esitanud ei ole. Märgime, et Teie poolt esitatud äriühingute orderi kviitungid sularaha sissemaksete kohta äriühingute kassasse ei ole tõesed ega usaldusväärsed ning ei tõenda ega kinnita Teie väidet, et Teie arvelduskontodele laekunud summad on makstud tagasi äriühingute kassasse ja seda alljärgnevatel põhjustel. Esitasite 45 äriühingu orderi kviitungid kassasse sularaha sissemaksete kohta. 2013 kohta esitasite 10 orderi kviitungit, millest 9 orderi kviitungi number on 13111. 2014 kohta esitasite 10 orderi kviitungit, millede kõigi number on 14071. 2015 kohta esitasite 15 orderi kviitungit, millest 5 orderi kviitungi number on 151201, 5 orderi kviitungi number on 15091, 2 orderi kviitungi number on 15041 ja 3 orderi kviitungi number on 15071. Ei ole eluliselt usutav, et nii paljudel äriühingutel on juhuslikult kassaarvestuses sama numbriga orderi kviitungid. Orderi-kviitungitelt nähtuvalt olete Teie kui eraisik teostanud äriühingutele sularaha makseid selgitusega „raha kassasse“. Orderi kviitungitel puudub selgitus, seoses millega Te sularaha sissemakseid äriühingute kassasse teostasite. Märgime, et raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 sätestab, et raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Teie poolt esitatud orderi-kviitungid seda ei võimalda. Sarkara Trade OÜ order kviitungi 161001 kohaselt olete teostanud sularaha sissemakse Sarkara Trade OÜ kassasse 1.10.2016. Samas on aga alates 15.10.2015 äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks A. A. K. ning äriühingu uueks nimeks on Mar Art OÜ. Seega ei saanud Te 1.10.2016 äriühingu aruandva isikuna teostada Sarkara Trade OÜ kassasse sularaha sissemakset. Kummastav on asjaolu, et antud ajal on Teie käes äriühingu kassadokumendid, mille olete äriregistri andmetel juba 2015 müünud välisriigi kodanikule. See, et raamatupidamise dokumendid on Teie valduses ka peale äriühingu müüki välisriigi kodanikule annab meile alust arvata, et tegelikult on äriühingu müük olnud formaale ning selle eesmärgiks on olnud vaid soov vabaneda äriühingust. Orderi kviitungilt nähtuvalt olete teostanud sularaha sissemakse Askoras OÜ kassasse 26.09.2015, kuid äriühing on teostanud ülekande Teie arvelduskontole alles 6.10.2015. Eurosynergy OÜ, Limitry OÜ, Selfintor OÜ, Bertisol OÜ, Efectory OÜ, AfterWorks OÜ ja Enterton OÜ kassasse olete teostanud sularaha sissemakse 14.11.2013, kuid äriühingud on teostanud Teile ülekanded alles 22.11.2013. Seega olete Te väidetavalt maksnud äriühingu kassasse sularaha varem, kui äriühingud on teostanud ülekanded Teile ning seetõttu ei saa olla tegemist läbi Teie arvelduskonto äriühingu kassasse viidud rahaga, nagu Te oma seletuses väidate. Propertime OÜ ja Autoadvise OÜ on teostanud Teile ülekande 02.12.2013 summas 2 500 € ning 04.12.2013 olete Teie teostanud väidetavalt sularaha sissemakse äriühingute kassasse summas 2 500 €. Samas nähtub eelnimetatud äriühingute majandusaasta aruandest, et seisuga 15.11.2013 on sularaha summas 2 500 € olnud juba äriühingute kassas. Festerny OÜ, Concerno OÜ ja Impernity OÜ on teostanud Teile ülekande 08.07.2014 summas 2 500 € ning 09.07.2014 olete Teie teostanud väidetavalt sularaha sissemakse äriühingute kassasse summas 2 500 €. Samas nähtub eelnimetatud äriühingute majandusaasta aruandest, et seisuga 03.07.2014 on sularaha summas 2 500 € olnud juba äriühingute Festerny OÜ ja Impernity OÜ kassas ning 02.07.2014 Concerno OÜ kassas.

Property Fix OÜ ja Hermex Group OÜ on teostanud Teile ülekande 06.12.2015 summas 2 500 € ning 17.12.2015 olete Teie teostanud väidetavalt sularaha sissemakse äriühingute kassasse summas 2 500 €. Samas nähtub eelnimetatud äriühingute majandusaasta aruandest, et seisuga 14.12.2015 on sularaha summas 2 500 € olnud juba äriühingute kassas. Fintoras OÜ, Faristal OÜ ja Melnory OÜ on teostanud Teile ülekande 25.09.2015 summas 2 500 € ning 26.09.2015 olete Teie teostanud väidetavalt sularaha sissemakse äriühingute kassasse summas 2 500 €. Samas nähtub eelnimetatud äriühingute majandusaasta aruandest, et seisuga 18.09.2015 on sularaha summas 2 500 € olnud juba äriühingute kassas. Capiteur OÜ ja Allbusiness OÜ on teostanud Teile ülekande vastavalt 10.04.2015 ja 25.07.2015 summas 2 500 € ning Teie olete vastavalt 11.04.2015 ja 26.07.2015 teostanud väidetavalt sularaha sissemakse äriühingute kassasse summas 2 500 €. Samas nähtub eelnimetatud äriühingute majandusaasta aruandest, et vastavalt seisuga 06.04.2015 ja 21.07.2015 on sularaha summas 2 500 € olnud juba äriühingute kassas. Cargoload OÜ on teostanud Teile ülekande 20.07.2016 summas 2 500 € ning 21.07.2016 olete Teie teostanud väidetavalt sularaha sissemakse äriühingute kassasse summas 2 500 €. Samas nähtub eelnimetatud äriühingu majandusaasta aruandest, et seisuga 15.07.2016 on sularaha summas 2 500 € olnud juba äriühingu kassas. Eeltoodust nähtuvalt on sularaha olnud äriühingute kassas juba varem, kui Teie selle väidetavalt äriühingute kassasse maksnud olete, mistõttu ei saa olla Teie poolt esitatud sularaha sissemakse orderi kviitungid tõesed. Lisaks eelnevale ei ole Te lisanud eriarvamusele ühtegi tõendit, millelt nähtuks, millal konkreetselt olete oma arvelduskontolt võtnud välja sularaha, mille arvelt olete väidetavalt teostanud sularaha sissemakseid äriühingute kassasse. Märgime, et Teie seletus äriühingutele raha tagastamisest nende kassasse läbi Teie arvelduskonto läheb vastuollu Teie eriarvamuse lk 12 punktis 1 „Aaberg Finance OÜ“ toodud väitega. Te väidate, et kogu väljavõetud sularaha maksite Te Aaberg Finance OÜ kassasse (mille kohta esitasite ka orderi kviitungid - eriarvamuse lisa 7), kust see siis laenati välja erinevatele äriühingutele. Seega ei saanud Te oma arvelduskontodelt välja võetud sularaha arvelt tagastada rahalisi vahendeid veel ka KA lisas 13 toodud äriühingute kassasse. Peame vajalikuks märkida, et Teie arvelduskontodelt nähtuvalt olete KA lisas 13 toodud äriühingutelt laekunud summad kandnud enamuses edasi erinevatele eraisikutele erinevate selgitustega (ülekanne, laenu tagastus, jõuluraha jne) ja oma teistele äriühingutele selgitusega laen (mida oleme võtnud arvesse ja kajastanud äriühingute laenutehingute juures KA osas 2.1.4.1) ning teostanud ülekandeid ja makseid seoses isiklike kulutustega (muuhulgas ka näiteks hasartmängude eest Olympia I, Olympia II). Väidate, et vajadusel saate esitada äriühingute raamatupidamisest väljavõtte, mis tõendab raha sissetuleku kajastamist äriühingute raamatupidamises. Kuna eriarvamuse esitamiseks antud ajalimiit on piiratud ja Teie hinnangul tõendavad ka kassaorderid raha sissemaksete toimumist äriühingutesse, siis eriarvamuse juurde vastavate lisatõendite esitamine on ressursimahukas. Kummastav on asjaolu, et Teie käes on nii paljude äriühingute kassadokumendid, kellede juhatuse liige Te enam ei ole. Seda enam, et eriarvamuses olete Te läbivalt väitnud, et Teil ei ole võimalik esitada dokumente, kelle juhatuse liige Te enam ei ole. Märgime siinkohal veelkord, et Teil oli võimalus esitada selgitusi ja tõendeid maksumenetluse käigus, mida Te aga ei teinud. Lisaks oli Teil võimalus esitada oma selgitused ja tõendid koos eriarvamusega, millise võimaluse Te jätsite samuti kasutamata. Seega on Teile antud piisavalt võimalusi selgituste andmiseks ja dokumentide esitamiseks ning viide Teie nõusolekule anda peale eriarvamuse esitamist veel täiendavalt võimalusi selgituste ja dokumentide esitamiseks on pigem

6.Maksusumma määramise aegumistähtaeg Väidate, et Teie tegevuses puudub tahtlus ja maksusummade määramisel ei rakendu viie aastane tähtaeg. Teie seisukoht põhineb alljärgneval: Müüsite 2013 turuhinnaga 5 enda nimel olevat kinnistut ja tegite ühe kinnistu osas mitterahalise sissemakse äriühingu Pro Rekap OÜ asutamiseks. Pro Rekap OÜ teenis tulu nii äriühingu omakapitalina üle antud korterist (Lai 1/Tallinna 16-11, Rakvere) kui ka laenuga omandatud kinnisvaralt. Üüritulu arvelt tasuti makse jt. äriühingu tegevusega seotud kulusid ning tehti lühiajalisi investeeringuid (anti laene). Samuti maksti tagasi kinnisvara soetamiseks võetud pikaajalist laenu vastavalt kokkuleppele. 2017 asuti soodsat turuolukorda ära kasutades realiseerima osasid kinnisvaraobjekte. Nende müügil tagastati vastavalt ka pikaajalist laenu, mille arvelt sai kustutada kinnisvara tagavad hüpoteegid, kuna hüpoteegid olid seotud pikaajalise laenuga, siis ei olnud kinnisvara müük ilma nende kustutamiseta otstarbekas. Me ei nõustu Teie väidetega. Oleme seisukohal, et Teie tegevuse tulemusel olete 2013-2016 aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis teadlikult ja tahtlikult jätnud deklareerimata käesolevas maksuotsuses tuvastatud tulu ja jätnud tasumata tulumaksu ning nimetatu on käsitletav tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidmisena. Seetõttu rakendub maksusummade määramisel viie aastane tähtaeg. Oleme eelnimetatud enda seisukohta põhjendanud KA osas 4 ja ei hakka seda siinjuures uuesti kordama. Lisaks sellele peame vajalikuks märkida, et Pro Rekap OÜ ei soetanud Teilt kinnisvara laenuga. Samuti ei teeninud Pro Rekap OÜ tulu mitte kogu soetatud kinnisvaralt. Pro Rekap OÜ seadusliku esindajana ei tõendanud Te, et äriühing oleks saanud tulu 2013 ja 2014 Y (1⁄2 kinnistu Vismeistri 24 Tallinn) ning 2013, 2014 ja 2016 Z (Mõisavälja 10-5 Rakvere). Pro Rekap OÜ ei ole tõendanud üüritulu arvelt maksude tasumist (v.a 2015 tasutud maamaks) ega äriühingu tegevusega seotud muude kulude tasumist. Paljasõnaline on Teie väide kinnisvara soetamiseks võetud pikaajalise laenu tagasimaksmisest vastavalt kokkuleppele, kuna sellist kokkulepet Te meile esitanud ei ole. Teie väide, et Pro Rekap OÜ hakkas 2017 realiseerima kinnisvara seoses soodsa turuolukorraga, ei vasta tõele. Oleme oma seisukohad eelnimetatud Teie väitele toonud maksuotsuse osa 4 punktis 2.10 ning ei hakka neid siinjuures uuesti kordama. Väidate, et olete maksumenetluses oma ressursside ja võimaluste piires täitnud kaasaaitamiskohustust. Meie järelpäringutele on vastatud ka ettevõtja võimaluste piires ja vaidlustatud neid korraldusi, mille seaduslikkuses tekkisid kahtlused. Sellist käitumist ei saa pidada kaasaaitamiskohustuse eiramiseks ega takistamiseks. Kinnitate, et dokumentide ja tõendite esitamine toimunud tehingute kohta on endiselt võimalik, kuid selle ajamahukuse tõttu võtab meie soovitust tunduvalt rohkem aega. Teie väide ei vasta tõele. Oleme KA osas 1 põhjalikult käsitlenud Teie käitumist maksumenetluses, mis näitab, et Te olete teadlikult ja tahtlikult takistanud maksumenetlust ning jätnud täitmata kaasaaitamiskohustuse ning ei hakka seda siinjuures uuesti kordama. Tõene ei ole ka Teie väide, et äriühingud vaidlustasid neid korraldusi, mille seaduslikkuses tekkisid kahtlused. KA lisast 1 nähtuvalt vaidlustasid äriühingud 27-st neile koostatud korraldusest 20 korraldust ja 3 korraldust jätsid vastu võtmata, kusjuures äriühingute seadusliku esindajana teatasite Te meile 7 korralduse vaidlustamisest juba enne nendega tutvumist (KA osa 1), mil Teil äriühingute seadusliku

esindajana ei saanud veel olla kahtlust korralduste seaduslikkuses. Kummastav on Teie kinnitus dokumentide ja tõendite esitamise võimalikkusest toimunud tehingute kohta, kuna Te ei ole seda teinud maksumenetluses ega lisanud tõendeid ka eriarvamusele. Märgime, et enamuse korraldusi oleme koostanud september-oktoober 2017. Kuna tõendeid võisite esitada kogu maksumenetluse kestel, siis on Teil olnud aega pea aasta tõendite esitamiseks. Väidate, et arvelduskontodelt on erinevate äriühingute poolt laekunud rahad enamjaolt võetud sularahas välja vt lisatud sularaha väljavõtmise koondväljavõtteid (eriarvamuse lisa 15) või antud ja tagastatud eraisikutele laene, mis on kooskõlas Teie poolt antud selgitustega, et kontole laekuvad vahendid võetakse sularahas välja ja antakse edasi äriühingutele laenudena või tasutakse nende rahade eest äriühingute majanduskulusid. Äriühingutele laenatav raha pärineb osaliselt omakorda Teie laenudest erinevatelt eraisikutelt, kellele laene ka tagastatakse vastavalt kokkulepetele. Teie väide, et arvelduskontodelt on erinevate äriühingute poolt laekunud raha enamjaolt võetud sularahas välja, ei vasta tõele. Teie arvelduskontodelt nähtuvalt olete äriühingute poolt kantud rahaliste vahendite arvelt tasunud oma isiklike kulutuste eest, teostanud ülekandeid äriühingutele ja eraisikutele selgitusega „laen“ ja „laenu tagasimaks“. Märgime, et Teie poolt eraisikutele teostatud ülekanded ei saa olla seotud Teie arvelduskontodele kantud ja sealt väidetavalt sularahas välja võetud äriühingute majandustegevuse tarbeks kasutatud rahaliste vahenditega. Samuti ei ole Te tõendanud väljavõetud sularaha laenuks andmist äriühingutele ega sularaha eest majanduskulutuste tegemist. Teie väide, et äriühingutele laenatav raha pärineb Teie laenudest erinevatelt eraisikutelt on paljasõnaline ja tõendamata, kuna eraisikutega teostatud laenutehingute kohta ei ole Te meile tõendeid esitanud. Väidate, et arusaamatud ja asjasse mittepuutuvad on meie viited Irhys OÜ ja StoneRose OÜ (endine nimi CrownStone OÜ) maksumenetlustele, kuna need maksuotsused ei ole Teile teadaolevalt seotud Teie kui eelneva juhatuse liikmega ja Teil puudub teave nende maksuotsuste sisu kohta. Irhys OÜ juhatuses oli peale Teie veel 2 Läti kodanikku ja Teil puudub teave, millega on nimetatud maksuotsus seotud. See võib vabalt olla seotud ka teiste juhatuse liikmete tegevusega, millega Teie ei ole kuidagi seotud. StoneRose OÜ (endine nimi CrownStone OÜ) maksuotsus on tehtud peale juhatuse liikme vahetumist ja teadaolevalt seetõttu, et uus juhatuse liige ei esitanud maksuhaldurile dokumente. Täpsem teave Teil jällegi puudub, kuna Teile ei ole maksuotsust keegi tutvustanud. Nimetatud maksuotsuste sidumine kinnisvara üleandmise ja/või müügiga 2013 aastal on meelevaldne ja tõendamata. Esiteks on mõlemad maksuotsused tehtud septembris 2013 aga kinnisvaratehingud 2013 alguses s.t. üle 6 kuu enne maksuotsuste tegemist. Teie suhtes ei ole kummalgi juhul tehtud vastutusotsust. Väidate, et meie arvamus, et Teie kinnisvaratehingud 2013 aastal olid tingitud olematu vastutusotsuse kartusest on spekulatiivne. Perioodil 22.07.2008-13.11.2013 olite Irhys OÜ üheks juhatuse liikmeks Teie. Irhys OÜ maksumenetlust alustati 03.11.2011 ning kontrollitavaks perioodiks oli september 2011. Maksuotsus koostati äriühingule 26.09.2013. 06.09.2013 olete just Teie esitanud meile vastuväited 21.08.2013 kontrollaktile nr 12.2-3/4491-21, mis esitati Irhys OÜ-le eriarvamuse esitamiseks enne maksuotsuse tegemist. Seega ei vasta Teie väide tõele, et Irhys OÜ maksotsus ei ole seotud Teie kui eelneva juhatuse liikmega ning Teie ei ole teadlik maksuotsuse sisust ega tea, millega nimetatud maksuotsus on seotud.

vähendas laekunud haldus-ja üüritasude arvelt oma müügilepingust tulenevat kohustust kaebaja ees, kuid seda väiksemas summas kui 79 840 eurot. Müügilepingu alusel kaebajale tehtud vara väljaostumaksed ei ole tema maksustatav tulu. 3.3 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et äriühingute poolt teostatud ülekannete puhul summas 152 550,61 eurot on tegemist kaebaja tuluga. Maksuhaldur jätab arvesse võtmata, et kui eraisik on saanud äriühingult väljamakse, tuleb esmalt tuvastada, mis liiki väljamaksega on tegemist – kas palga või muu väljamakse, dividend, kulu hüvitis, laenu andmine või laenu tagastus. Äriühingu poolt tehtud väljamaksed ei ole alati maksustatavad (nt kulu hüvitis, laenu andmine või laenu tagastus) või siis on maksustatavad üksnes äriühingu tasemel (dividend). Kaebaja oli lisaks aruandava isiku staatusele enamiku temale ülekandeid teinud äriühingute osanik. Asjaolu, et mitmed äriühingud ei vastanud maksuhalduri korraldustele ei tingi automaatselt väljamaksete maksustamist, sh saaja tasandil maksustamist. Ebaõige on maksuhalduri lähenemine, kus tulu saamist põhjendatakse üldsõnaliselt sellega, et kaebaja arvelduskontodelt ei nähtu äriühingute majandustegevusega seotud kulutuste tegemist, vaid arvelduskontodele laekunud eelnimetatud rahaliste vahendite arvelt on tehtud isiklikke kulutusi, annetusi, andnud laene eraisikutele ning võetud välja sularaha. Maksuhalduril tulnuks eraldada kontode lõikes summad, mis on võetud välja sularahas, tasutud erinevate ettevõtete majanduskulusid, antud ning võetud laene. Siis oleks olnud võimalik aru saada, et isiklike kulude osa on kontode liikumistes minimaalne ja valdav enamus liikumisest on seotud erinevate ettevõtetega. Kaebajal tekkiva võimaliku tulu hindamist oleks saanud läbi viia sisse- ja väljamaksete summerimise põhimõttel ettevõtete ja ülekannete selgituste põhiselt kasutades MKS § 94 hindamise põhimõtet. Kuna kaebaja arvelduskonto puhul oli tegemist tehnilise võimaluse loomisega äriühingutega arveldamiseks, siis kaebajale ei laiene TuMS § 36 lg 2 kohustus arvestuse pidamiseks. 3.4 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et äriühingute vaheliste arvelduste tulemusena jäi tema kasutusse 607 113,16 eurot. MTA ei ole arvestanud arvelduskontodelt väljavõetud sularaha osaga, mistõttu annavad maksuhalduri arvestused eksliku tulemuse. Raha väljavõtmised pangakontolt ei kattu üks-ühele kassaorderitega, kuna kaebaja käsutuses oli ka teisi sularahaallikaid (laenud eraisikutelt, laenude tagasimaksed sularahas, isiklikud vahendid). Eriarvamusega esitatud tõendid on maksuhaldur jätnud põhjendamatult arvesse võtmata. 3.5 Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et äriühingute poolt teostatud ülekannete puhul summas 107 500 eurot on tegemist kaebaja tuluga. Ülekanded on tingitud sellest, et kaebaja asutab oma tööga seoses müügiks firmasid, mille kontodelt raha peale asutamist võetakse kassasse. Tehnilistel põhjustel on seda kõige otstarbekam teha läbi aruandva isiku konto nii, et asutatud firma teeb ülekande kaebaja arvelduskontole ja kaebaja tasub selle raha ettevõtte kassasse. Lähtuvalt sellest ei saagi arvelduskontolt olla näha tagasimakseid nendele ettevõtetele. Koos eriarvamusega esitati ettevõtete poolt väljastatud orderi kviitungid sularaha sissemaksete kohta ja kassa sissetulekuorderid. Sissemaksete toimumist kinnitavad ka müüdud firmade ostu-müügi lepingud, kust on näha, et firma müügil antakse üle ka sularahakassa. Samuti on ettevõtete majandusaasta aruannetest näha, et asutamisel sissemakstud osakapital on kajastatud ettevõttete kassas.

4.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebus kordab suures ulatuses kaebaja poolt eriarvamuses esitatud seisukohti, millele on maksuhaldur maksuotsuses vastanud ning vastustaja ei pea vajalikuks nende ülekordamist. Täiendavalt märgib vastustaja järgmist. 4.1 Kaebaja on esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid, mis ei saa olla vaidlusaluse maksuotsuse tühistamise aluseks. Vaidlusaluse maksuotsuse aluseks kontrollakt on väga põhjalik ning maksuotsusest on üheselt selge, et mis faktilistel ja õiguslikel alustel on kaebajat maksustatud. Seega on vastustaja hinnangul läinud tõendamiskoormus käesoleval juhul kaebajale üle ning kaebajal tulnuks esitada kaebuses tõendatud väited selle kohta, et kaebajale oleks maks määratud valesti. Maksuhalduri tõendamiskoormus on üksnes nende tõendite puhul, mis on maksuhalduri valduses. Seega on vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks vajalik kaebajal kas esitada õiguslikult argumenteeritud seisukohad maksuhalduri poolt maksustamisel rakendatud õiguslike aluste kohta või tõendada ära, et maksustamise aluseks olevad tulud ei olnud tegelikult tulud, näiteks esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kaebaja poolt sularahas väljavõetud summad oleks läinud mõne äriühingu majanduskulude katteks. Kõiki asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates on eluliselt usutav, et maksusumma määramise aluseks olevad tulud on kaebaja jätnud tahtlikult deklareerimata. Kaebaja pangakontole on ülekandeid teinud kaebaja äriühingute juhatuse liikmetena ise, seega oli kaebajale väga selgelt teada, et isiklikuks kulutusteks kasutatud rahalised vahendid on äriühingute poolt maksuarvestuslikult deklareerimata ning seetõttu oli kaebajal ka selge teadmine, et teenitud tulult on maksud tasumata. Saades sellistes suurtes summades aastatulu ja jättes selle enda deklaratsioonis kajastamata, saab käsitleda üksnes teadliku ja tahtliku teona, millele kohaldub 5-aastane määramistähtaeg. 4.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et justkui pidanuks maksuhaldur ilma kaebaja poolse kaasaaitamiskohustuse täitmiseta iseseisvalt hakkama hindama kaebaja pangakontole tehtud väljamakse sooritust äriühingu tulumaksukohustuse seisukohast. Maksuotsuses on tulumaksuga maksustamise asjaolud ja õiguslikud alused väga selgelt ära

toodud ning maksuhalduril puudub kohustus hinnata füüsilisele isikule tehtud väljamakse maksuõigusliku mõju väljamakse teinud äriühingule. Samuti puudub igasugune õiguslik põhjendus väitele justkui takistaks kaebajale maksukohustuse määramist asjaolu, et äriühingud on jäetud kontrollimata ja maksustamata. Kui tulumaksu kinnipidaja on rikkunud oma kohustust ning jätnud tulumaksu kinni pidamata, siis vastutavad tekkinud maksuvõla eest nii kinnipidaja kui ka maksumaksja ise. 4.3 Vaidlus puudub tõesti selles, et kaebaja arvelduskontosid kasutati äriühingute poolt rahade kandmiseks, kuid kõik arveldused, mis olid seotud mõne äriühingu majandustegevusega seotud kuluna on vastustaja hinnangul vähendava asjaoluna ka arvesse võetud. Kaebajat on maksustatud üksnes selliste sissetulekute osas, kus puuduvad tõendid, et kaebajale ülekantud rahasumma oleks kuidagi olnud seotud mõne kaebajaga seotud äriühingu tarbeks tehtud kuluga. Kaebaja etteheited uurimiskohustuse rikkumise kohta on alusetud kui vaadata kasvõi seda, kuidas kaebaja on jätnud täitmata kaasaaitamiskohustuse ning takistanud maksuhalduri kontrolli läbiviimist äriühingute seaduslike esindajana korraldusi täitmata jättes. Vastustaja on teinud endast kõik oleneva ning olukorras kus kaebaja ei täida talle kohustuseks olevat kaasaaitamiskohustust, väheneb vastustaja hinnangul ka vastustaja uurimiskohustus. Kaebaja on ise võtnud endale teadliku riski, et kasutades enda füüsilise isiku kontot osaliselt ka äriühingute majandustegevuseks kuid jätnud selles ulatuses majandustehingud dokumenteerimata, esineb kaebajal oht, et maksustamist vähendavad asjaolud võivad jääda arvesse võtmata. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ka selles, et kuna tal puudub tehingute dokumenteerimise kohustus, siis ei saa dokumentide puudumist kaebajale ette heita. Tavapäraselt ei kasutata füüsiliste isikute pangakontosid äriühingute majandustegevusest ja seega olukorras kus kaebaja on nõustunud kasutama oma isikliku pangakontot endaga seotud äriühingute majandustegevuse raames, siis peab kontot kasutada võimaldanud isik olema ka võimeline vajadusel tõendama tehinguid, mis olid seotud füüsilise isiku enda tehingutega, tehingutest mis olid väidetavalt tehtud äriühingute kulude katteks. Maksuotsuses on kaebaja versioonid kuludest väga selgelt ümber lükatud ning üksnes kaebaja paljasõnalised väited, et tegemist ei olnud tema tuluga ei saa olla aluseks maksuotsuse tühistamiseks. 4.4 Vastustaja on õigesti lähtunud maksustamisel MKS § 84, sest käesoleval juhul ongi maksuhaldur välja toonud, et tehingute poolte vahel kahtlus puudub, kuid probleemiks on tehingute majanduslik sisu. Olukorras, kus kaebajal on märkimisväärne hulk kinnisvara ning millelt on teenitud üürimisel kaebaja enda deklareeritud andmete osas varasemalt ka täiendavat tulu, siis asjaolu, et kaebaja ei ole deklareerinud täiendavat üüritulu maksustamisperioodi eelnevale perioodile ei tähenda seda, et kaebaja ei oleks seda saanud. Kui tehingud on vormistatud maksudest tasumise kõrvalehoidmise eesmärgil, siis ei pea neid tehinguid maksustamisel võtma arvesse. Kinnistute võõrandamistehingud ning kinnistute üüritulu kandmine kaebajaga seotud äriühingute kontodele oli kantud soovist hoida kõrvale üüritulult deklareerimisele ja tasumisele kuuluvast tulumaksust. Seda kinnitab selgelt asjaolu, et tehinguteahela tulemusena sai kasu üksnes kaebaja (nt kaebaja laenukohustuse vähenemine üüritulu arvelt). 4.5 Segaseks jäid kaebuses täiendavalt esitatud seisukohad väidetava revisjoni eelistamise ja hindamata jätmisega. Hindamise läbiviimiseks on üheks eelduseks see, et maksukohustuslane täidaks erilist kaasaaitamiskohustust. Käesoleva vaidluse käigus selgunud asjaolusid kaebaja kaasaaitamiskohustuse täitmisest viitavad pigem sellele, et

6.MTA 19.03.2019 maksuotsus nr 12.2-3/040120-70 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist. 6.1 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema suhtes läbi viidud kontrollmenetlus vastab revisjoni tunnustele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel on võimatu, mistõttu sõltub nende sisuline eristamine hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrollimisega (vt RKHKo nr 33-1-20-05, p-d 14 ja 15). Kaebajale tehti 04.05.2017 korraldus nr 12.2-3/040120-1, millega teatati kontrollimenetluse alustamisest, mis hõlmab 2013-2016 füüsilise isiku tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsust, ja kohustati kaebajat andma suulisi seletusi perioodil 2013-2016 saadud tulude ja tehtud kulutuste kohta ja esitama kõikide pangakontode väljavõtted perioodil 2013-2016, lepingud (sh laenu-, kinke-, üüri-, halduslepingud), mis kehtisid ja mida täideti kontrollitaval perioodil, ja muud dokumendid, mida kaebaja peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. Maksuhaldur ei ole kasutanud kaebaja suhtes läbiviidava kontrollmenetluse käigus meetmeid, mis viitaksid revisjonile. Asjaolust, et maksuhaldur kontrollis kaebaja nelja aasta tulusid ning kaebaja poolt kontrollitaval perioodil tehtud tehingute arvukusest/rohkusest, ei saa veel järeldada, et üksikjuhtumi kontrollina vormistatud menetlus oli sisult revisjon. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja MTA 04.05.2017 korraldust nr 12.2-3/040120-1 tegelikult ei täitnud ning ühtegi dokumenti tehingute kohta tema arvelduskontole rahalisi vahendeid kandnud äriühingute kohta ei esitanud. Enda kontrolli all olevate äriühingute seadusliku esindajana jättis kaebaja kas maksuhalduri korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks vastu võtmata või vaidlustas need leides, et äriühingute dokumendid ei ole kaebaja kontrolliga seotud ega esitanud neid dokumente ka vaatamata maksuhalduri korralduste jõusse jäämisele. Seega ei ole kaebaja väide tema suhtes läbiviidud kontrolli enamkoormavast mõjust ka tõsiseltvõetav. 6.2 Maksuotsuses on põhjendatult asutud seisukohale, et 2013-2016 Pro Rekap OÜ-le laekunud üüritulu ja haldustasude puhul ei ole tegemist äriühingu tuluga, vaid tegelikuks tulu saajaks tuleb pidada kaebajat, kes vormistas 2013 kinnisvara tema kontrolli all oleva Pro Rekap OÜ nimele eesmärgiga hoiduda kõrvale kinnisvara üürimiselt saadava tulu deklareerimisest ja tasumisele kuuluva tulumaksu tasumisest (vt maksuotsuse p 2.1.2 ja kontrollakti p 2.1.2). MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. MKS § 84 rakendamiseks tuleb selgitada välja tehingu majanduslik sisu ning tuvastatud objektiivsetest asjaoludest peab

olema võimalik järeldada, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on olnud maksueelise saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused või on need maksueelise saamisega võrreldes ebaolulised. Maksuhaldur peab MKS § 84 kohaldamiseks tuvastama, et maksukohustuslase tegevus oli suunatud sellele, et anda tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm (vt RKHKo nr 3-3-1-79-11, p-d 18-24; nr 3-3-1-23-11, p-d 12-14). Kohtupraktika on MKS § 84 kohaldamiseks ja maksude tasumisest kõrvalehoidmise tahtluse tuvastamiseks loonud rea reegleid. Riigikohus on selgitanud, et sellised olulised tegurid, mis peaksid koostoimes mõjuma ja tõendama tehingu või tegevuse majandusliku sisu puudumist ning õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamist, võiksid olla järgmised: tehingutes osalejate vahelised juriidilised, majanduslikud ja/või isiklikud sidemed; tehingute jada, kus ühe tehingu käigus tekkinud õigussuhe oleks olnud ülejäänud tehingute tegemiseta mõttetu; sellise jada etteplaneeritus; jada mõne etapi puhul majandusliku eesmärgi puudumine; tehingute ebaloomulikkus võrreldes tavalise majandustegevusega; tehingute ajaline järgnevus ja kiirus (vt RKHKo nr 3-3-1-23-09, p 15). Õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamisele viitab ka tehingu ebakohasus. Selle all mõeldakse, et teadlikud ja sõltumatud tehingupooled ei oleks tavaliselt samasuguses olukorras sellist tehingut teinud. Seejuures peab ebakohane õiguslik kujundus andma maksueelise (kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse) ning puuduma mõistlik põhjendus sellise tavapärasest kõrvale kalduva tehingu tegemiseks (RKHKo nr 3-3-1-15-11, p 16). Riigikohus on analüüsinud ka küsimust, kas on võimalik lugeda äriühingu tulu tema üle kontrolli omanud füüsilise isiku tuluks ning pidanud seda võimalikuks, kui: 1) tuvastatud asjaolud võimaldavad teha järelduse tehingu ebakohasuse kohta ning 2) füüsilise isik on saanud maksueelise (vt RKHKo nr 3-3-1-79-11, p-d 17 ja 25-34). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et MKS § 84 alusel ei ole võimalik käsitada Pro Rekap OÜ poolt kaebajalt soetatud korterite väljarentimisest saadavat tulu kaebaja kui füüsilise isiku tuluna. Tuvastatud on ja vaidlus puudub, et kaebaja asutas 2013. aastal enda kontrolli all oleva äriühingu Pro Rekap OÜ ning seejärel andis äriühingule mitterahalise sissemaksena ühe enda omandis oleva korteri ning müüs/võõrandas 4 korterit ja 1⁄2 osa kinnistust selliselt, et tasumise kuupäev oli „hiljemalt 13.02.2043“. Üks Pro Rekap OÜ nimele vormistatud kinnisasjast oli kaebaja vanemate ning teine kaebaja abikaasa ja lapse elukohaks, kuhu nimetatud isikud jäid elama ka peale kinnisvara müüki. Ülejäänud kinnisvara oli koormatud tasuta kasutuslepingutega Scandic Estate OÜ (juhatuse liige kaebaja) kasuks, äriühingu poolt välja üüritud ning anti kinnisvara müümisel Pro Rekap OÜ üle koos kehtivate üürilepingutega. Kõik kinnisasjad olid koormatud hüpoteekidega, mis jäid tagama kaebaja pangalaene. Vaidlus puudub ka selles, et kuigi kaebaja oli vaidlusaluse kinnisvara soetanud mh üüritulu teenimise eesmärgil, tema 2013 sissetulek oli 540,54 eurot kuus ning tal oli raskusi pangalaenude tasumisega (vt Xi 30.05.2017 suuliste seletuste protokoll), kaebaja müügitehingust mingisugust tulu ei saanud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eeltoodud asjaoludel toimunud müügitehingut saab pidada majanduslikult ebamõistlikuks ja riskantseks, kui tegemist oleks olnud teineteisest sõltumatute ja iseseisvate tehingupooltega. Kuivõrd ostjaks oli aga kaebaja kontrolli all olev ettevõte, oli tehing kaebaja jaoks sisuliselt riskivaba, sest vaatamata kinnisvara vormistamisele Pro Rekap OÜ nimele, jäid see tegelikult kaebaja kontrolli alla. Vaidlus puudub, et Pro Rekap OÜ ainsaks majandustegevuseks oli kaebajalt soetatud korterite väljaüürimine ning kogu saadud üüritulu ja haldustasud kandis äriühing edasi kaebaja arvelduskontodele, kes kandis selle edasi pankadele laenu tagasimakseks. Seega võimaldas kaebaja poolt loodud tehinguahel tal kasutada isiklikuks otstarbeks formaalselt äriühingu nimele vormistatud kinnisvara väljaüürimisest saadud raha ilma, et sellega oleks kaasnenud tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustust. Seisukohta, et tegemist oli kaebaja

üürituluga, mitte Pro Rekap OÜ vara väljaostumaksetega, nagu väidab kaebaja, kinnitab mh asjaolu, et kaebaja oli juba varasemalt otsinud võimalusi üüritulult maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks, võimaldades teenida vaidlusaluselt kinnisvaralt üüritulu teisel enda kontrolli all oleval äriühingul Scandic Estate OÜ-l. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur õigesti lugenud Pro Rekap OÜ-le 2013-2016 laekunud üüritulu- ja haldustasud majanduslikus mõttes kaebaja kui füüsilise isiku tuluks. 6.3 Maksuhaldur on õigesti lugenud kaebaja tuluks ka tema kontrolli all oleva 21 äriühingu poolt kaebaja arvelduskontodele üle kantud 152 550,61 eurot selgitusega „kulude hüvitus“, „kulude katteks“, „majanduskuludeks“ (vt maksuotsuse p 2.1.3 ja kontrollakti p 2.1.3, kontrollakti lisa 8); 23 äriühingu poolt selgitusega „laenu tagasimaks“ ning 9 äriühingu poolt selgitusega „makse oma kontode vahel“, „kompensatsioon“, „testimise kulu tagasimaks“, „kassasse“ kantud 607 113,16 eurot (vt maksuotsuse p 2.1.4 ja kontrollakti 2.1.4) ning 42 äriühingu poolt kaebaja kontole selgitusega „kassasse“ kantud 107 500 eurot (vt maksuotsuse p 2.1.5 ja kontrollakti p 2.1.5) TuMS § 12 lg 1 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. TuMS § 12 lg-s 1 on toodud mitteammendav loetelu tulumaksuga maksustatavatest tuludest, mis tähendab, et üldjuhul maksustatakse kõik isiku saadud tulud tulumaksuga, v.a juhul, kui on tõendatud, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. TuMS § 36 lg 2 kohaselt on maksumaksja kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et füüsilisel isikul ei ole küll kohustust korraldada tulude ja kulude arvestust sellisel tasemel nõutava hoolsusega, nagu on see ette nähtud juriidilistele isikutele, ent see ei vabasta täielikult füüsilist isikut kohustusest esitada dokumentaalseid tõendeid enda tulude kohta olukorras, kus see viitab võimalikele täiendavatele tuluallikatele. Kui maksukohustuslasel ei õnnestu maksuhalduri kahtlusi kõrvaldada, esineb TuMS § 12 lg-t 1 arvesse võttes pigem eeldus, et tegemist on tulumaksuga maksustatava tuluga (vt TlnRKo 3-18-1539, p 11). Asjas puudub vaidlus, et kaebaja kasutanud enda füüsilise isiku arvelduskontosid n.ö abikontodena tema kontrolli all olevate äriühingute vaheliste arvelduste tegemiseks. Sellisest skeemi kasutades pidi kaebaja arvestama võimalusega, et tal tuleb asjaolu, et tema arvelduskontodele laekunud summade puhul ei ole tegemist tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes, hiljem tõendada. Teisisõnu oli kaebajal kohustus pidada täpset arvestust ja säilitada kõik dokumendid, millelt oleks veenvalt tuvastatav missugune raha, millises summas ja milliste tehingutega seoses tema arvelduskontodele laekus ning kuhu see edasi liikus. Vaidlus puudub, et kaebaja seda teinud ei ole. Olukorras, kus kaebaja on enda kui füüsilise isiku ja tema kontrolli all olevate juriidiliste isikute rahakotid lootusetult segamini ajanud ning jätnud läbi tema konto toimunud äriühingute majandustehingud dokumenteerimata, võib eeldada, et kogu kaebaja kontole laekunud rahaga seotud tegevus oli tema kui füüsilise isiku kontrolli all ja seega talle omistatav. Seega on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et vaidlusaluste summade puhul oli majanduslikus mõttes tulu saajaks kaebaja kui füüsiline isik ning õigesti maksustanud kaebajat TuMS § 12 lg 1 alusel. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas mõnel väljamakse teinud äriühingul kaasnes kaebaja tuluga seoses maksukohustus või mitte.

Maksuõigus › Maksuotsused

Lahendi andmed

Viidatud sätted

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MMP OÜ

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED