Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

3-17-1514 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-1514 kinnitanud Eesti Energia AS-i üldkoosoleku, s.o riigi seatud ootused ehk ülesanded, mille kohaselt omab riik Eesti Energia AS-s osalust muu hulgas põhjusel, et Eesti Energia AS tagab elektritootjana elektri varustuskindluse. Elektri varustuskindluse tagamine on hõlmatud energiajulgeoleku tagamise ülesandega, mille eest vastutab riik. Riigikohus on otsuses nr 3-2-171-14 märkinud, et energiajulgeoleku tagamise eesmärk tuleneb vahetult põhiseadusest. Majandus- ja taristuminister rõhutas energiamajanduse arengukava tutvustamisel, et riigi tähtsaim ülesanne energeetikas on tagada tarbijate energiaga varustamise kindlus ja energiajulgeolek. 2) Riik on pannud Eesti Energia AS-le kohustuse osutada elutähtsat teenust. Elektrituruseaduse (ELTS) § 211 p 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks (ETO) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Eesti Energia AS-i elektri tootmisvõimsused on oluliselt suuremad kui 200 MW. Eesti Energia AS ei vabane teabevaldaja staatusest põhjusel, et elektritootmise varad kuuluvad tema tütarettevõttele Enefit Energiatootmine AS-le. Sisuliselt on tootmisvarad Eesti Energia AS-i kontrolli all. Eesti Energia AS on teabevaldaja ka teabe osas, mis on tema tütarettevõtete valduses. Enefit Energiatootmine AS kuulub Eesti Energia AS-i ainuomandisse. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 3 kohaselt loetakse Eesti Energia AS ja Enefit Energiatootmine AS üheks ettevõtjaks. Raamatupidamise seaduse (RPS) kohaselt moodustavad need äriühingud konsolideerimisgrupi. 3) Eesti Energia AS on kasutanud avalikke vahendeid ehk Tootsi kinnistut. 4) Kuna Tootsi kinnistu võõrandamiseks korraldatakse avalik enampakkumine, peavad sellega seotud andmed olema avalikult kättesaadavad. Selleks, et kaebajal oleksid võrdsed võimalused konkureerida enampakkumisel Eesti Energia AS-ga, peab tal olema juurdepääs Tootsi kinnistut puudutavale teabele. Vastupidisel juhul ei ole kaebajal võimalik hinnata kinnistu väärtust tuuleenergia arendamisel. Selleks on muu hulgas vaja teada kinnistu elektrisüsteemiga liitumise tingimusi ja seotud kulusid. Eesti Energia AS-i keeldumine küsitud teabe väljastamisest kahjustab ausat konkurentsi. Kuna kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele, peaksid kõik selle kasutamisega seotud andmed olema käsitatavad avaliku teabena.

Eesti Energia AS palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Eesti Energia AS ei täida Tootsi tuulepargi rajamisel avalikku ülesannet. Avalike ülesannete täitmise kohustust ei saa tuletada omanike ootustest. Riik seab omaniku ootused aktsionärina, määrates äriühingu strateegilised eesmärgid. Sellega ei teosta Eesti Vabariik avalikku võimu, vaid on sarnases olukorras ükskõik millise teise äriühingu omanikuga. Kuna omaniku ootuste seadmine ei ole avaliku võimu teostamise viis, ei saa omaniku ootused olla aluseks avalike ülesannete täitmise kohustusele. Omaniku ootustes määratletud ülesanded peavad tulenema õigusnormist kas vahetult või tõlgendamise teel, et olla käsitletavad avalike ülesannetena. Kaebaja viidatud varustuse tagamise kohustus pole vahetult seotud Tootsi tuulepargiga, kuna viimane ei mõjuta riigi võimekust tagada tarbijate varustamine elektriga. 2) Eesti Energia AS ei ole ETO (ELTS § 211 p 1), sest temale ei kuulu ühtegi elektrijaama, mille netovõimsus ületaks 200 MW. Ka Tootsi tuulepargi liitumisleping on sõlmitud 138 MW liitumiseks põhivõrguga. Isegi kui Eesti Energia AS oleks ETO ning seeläbi avaliku ülesande täitja, tuleneks talle teabevaldaja kohustused üksnes seoses elutähtsa teenuse osutamisega ehk elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega. Hädaolukorra seaduse (HOS) § 2 lg 5 kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevus ETO järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. HOS-i alusel saab seega avalikuks teabeks pidada vaid sellist teavet, mis mõjutab elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras ja selle katkestamise ohtu. ETO ülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud HOS §-s 38. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas mõjutavad Eesti Energia AS-i poolt Tootsi tuulepargi rajamisel kantud kulud või liitumislepingu tingimused elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras. Kaebaja 3(8)

3-17-1514 taotletud andmed puudutavad ühe alla 200 MW netovõimsusega elektrijaama võrguga ühendamise kommertstingimusi ja elektrijaama arendamisega seotud kulusid. Nimetatud andmed ei seondu elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega hädaolukorras või mõne HOS §-s 38 nimetatud ülesande täitmisega. Eesti Energia AS ja Elering AS vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumisleping on sõlmitud tüüptingimustel, mis on avalikult kättesaadavad. Liitumislepingu puhul on tegemist eraõigusliku suhtega, mis ei seondu avaliku ülesande täitmisega. 3) Tootsi kinnistu omanik on Eesti Vabariik ja Eesti Energia AS pole saanud kinnistut kasutamiseks.

Andmekaitse Inspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata.

1) AvTS § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras. Seega ei saa teabenõude korras nõuda dokumente, mis asuvad teise juriidilise isiku, sh tütarettevõtte, valduses. Kui mõni Eesti Energia AS-i tütarettevõtetest täidab avalikke ülesandeid, on teabevaldajaks konkreetne tütarettevõte kui eraldiseisev juriidiline isik. AvTS ei võimalda ettevõtja määratlemisel lähtuda KonkS § 2 lg-st 3. Äriühingu mõiste sisustamisel tuleb lähtuda äriseadustikust (ÄS). Asjakohatu on viidata RPS-le, kuna see ei reguleeri teabenõuetele vastamist. 2) Asjaolu, et riigil kui Eesti Energia AS-i omanikul on ootused äriühingus osalemisel, ei tähenda, et sellega pannakse äriühingule avalik ülesanne. Avalikku ülesannet saab isikule panna õigusaktiga või peab seda olema võimalik õigusaktist tuletada. Kui ka pidada elektri varustuskindluse tagamist avalikuks ülesandeks, oleks Eesti Energia AS teabevaldaja üksnes teabe osas, mis puudutab selle ülesande täitmist. Kuna hetkel ei toodeta Tootsi kinnistul tuuleenergiat, on kaheldav, kas Tootsi tuulepargiga seotud liitumislepingu sõlmimist saaks käsitada avaliku ülesande täitmisena. Eesti Energia AS ei ole teabevaldajaks ka põhjusel, et ta on ETO. Elektrijaamad ei kuulu Eesti Energia AS-le, vaid tema tütarettevõttele Enefit Energiatootmine AS, kes on iseseisev juriidiline isik. Tootsi tuulepargi planeeritud netovõimsus ei ületa 200 MW. 3) Eesti Energia AS-le ei ole kinnistut ehk riigivara üle antud ning ta ei ole Tootsi tuulepargi arendamiseks saanud ka muid eelarvelisi vahendeid. Kinnistusraamatus ei ole Eesti Energia ASi kasuks märgitud ühtegi koormatist, kitsendust ega hüpoteeki. Riigi kinnisvara registri andmete kohaselt on vara valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Seal ei ole märgitud ühtegi kasutamislepingut. 4) Tootsi kinnistu enampakkumise läbiviimist, sh selle raames teabe saamist, reguleerib riigivaraseadus (RVS). Kui enampakkuja esitab teabenõude AvTS alusel, ei ole tal suuremaid õigusi kui mis tahes teisel isikul.

3-17-1514 juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalike ülesannete täitmist, s.o teenuseid, mille toimimise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik, võib anda ka eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga. Teenuse osutamist ei muuda avalikuks ülesandeks see, et selle teenuse suhtes esineb avalik huvi, vaid avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (p-d 11–12). Haldusinstitutsioonidele pandud avalikud ülesanded võivad olla õigusnormidest ka tõlgendamise teel tuletatud (Riigikohtu 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-10, p 5). Eesti Energia AS-le ei ole õigusakti või lepinguga pandud kohustust tagada elektrienergia varustuskindlus. Riigi kui omaniku seatud ootusi ei saa samastada õigusakti või lepingulise volitusega täita avalikke ülesandeid. Ka asjaolu, et valitsuse tasandil on energiajulgeoleku tagamist peetud prioriteetseks, ei tähenda, et selle tagajaks on määratud õigusakti või lepinguga Eesti Energia AS. Eesti Energia AS-le ei kuulu elektrijaamu võimsuses, mis teeks ta ETO-ks. Eesti Energia AS ei saa olla teabevaldajaks andmete osas, mille on saanud või mida valdavad tema tütarettevõtted. Tütarettevõtete näol on tegemist eraldiseisvate juriidiliste isikutega, kellel on eraldiseisvad kohustused, sh AvTS-st tulenevad kohustused. Kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule AvTS-st tulenevad kohustused on piiratud teabega, mis saadakse avaliku ülesande täitmisel või avalikke vahendeid kasutades, tuleb ka äriühingu mõistet sisustada lähtudes ÄS-st, mitte KonkS-st või RPS-st. Kaebaja laiendav tõlgendus tähendaks, et Eesti Energia AS peaks avalikustama kõik elektrienergia tootmise ja müügiga seotud dokumendid, sh lepingud, mis ei oleks aga AvTS mõttega kooskõlas. Eesti Energia AS ei täida Tootsi kinnistut arendades (liitmislepingut sõlmides ja kulutusi kandes) avalikku ülesannet. Tootsi kinnistul ei toodeta elektrit, mistõttu puudub sellel seos varustuskindluse tagamisega. Ka ei nähtu asja materjalidest, et Tootsi tuulepargi eesmärk on elektrienergia varustuskindluse tagamine. Tuuleparki soovitakse rajada, et suurendada taastuvenergia tootmist Eestis. Soov suurendada taastuvenergia osakaalu ei ole otseses seoses varustuskindluse tagamisega. 3) Kuna Eesti Energia AS ei täida Tootsi kinnistu arendamisel avalikke ülesandeid, ei saa ta ka kasutada Tootsi kinnistut kui eelarvelist vahendit avaliku ülesande täitmiseks, mille käigus kogutud teabe osas ta oleks teabevaldaja. AvTS nõuab, et vahend, sh kinnistu, oleks kasutajale üle antud. Tootsi kinnistu kui riigivara kasutusvõimaluste sisustamiseks tuleb lähtuda RVS-st, mis ei räägi faktilisest kasutamisest, vaid vara kasutusse andmisest kasutuslepingu alusel ja võõrandamisest. Tootsi kinnistu omand ei ole Eesti Energia AS-le üle läinud, vaid kinnistu kuulub Eesti riigile. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kinnistut Eesti Energia AS-i kasuks koormatud. Riigi kinnisvararegistri andmete kohaselt on riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Asja materjalidest ei nähtu, et Tootsi kinnistu oleks üle antud kasutuslepinguga. Seega ei ole kinnistut Eesti Energia AS-le üle antud. Nõue, et vahend oleks üle antud, tagab, et vahendi andjal on võimalik nõuda, et vahendit kasutatakse eesmärgipäraselt ja seda vajadusel kontrollida. Faktiline kasutamine kontrollivõimalust ei loo. Kuna Tootsi kinnistut ei ole Eesti Energia AS-le üle antud, ei ole ta muutunud selle vahendi kasutamise osas kogutud teabe osas teabevaldajaks. 4) Avalikul enampakkumisel osalemiseks teabe saamisel on kaebajal RVS-s sätestatud õigused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-1514 1) Halduskohus leidis vääralt, et riik ei ole Eesti Energia AS-le pannud elektri varustuskindluse tagamise kohustust. Selline kohustus tuleneb Eesti Energia AS-i üldkoosoleku ehk riigi seatud ootustest osutada teenust, mille eest vastutab kokkuvõttes riik. Eesti Energia AS täidab seda ülesannet ka praktikas. RVS § 10 lg-test 1 ja 2 tulenevalt oligi Eesti Energia AS-i asutamise eesmärk avaliku ülesande – energia varustuskindluse – täitmine. Omaniku ootuste dokument kordab ja kinnistab seda. Seega on see avalik ülesanne pandud seaduse alusel. Avaliku ülesande delegeerimine saab toimuda ka läbi eraõigusliku juriidilise isiku asutamise. Seega ei täida Eesti Energia AS ülesannet vabatahtlikult, vaid tulenevalt riigi poolt asutamisel pandud kohustusest. AvTS § 5 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et teabevaldajaks on ka isik, kes on riigi poolt asutatud eesmärgiga täita avalikku ülesannet ja kes seda faktiliselt ka täidab. 2) Halduskohtu järeldus, et Eesti Energia AS-le ei kuulu elektrijaamu võimsuses, mis teeks ta ETO-ks ELTS § 211 p 1 mõttes, ei ole õige. Näiteks Narva Elektrijaama võimsus on 322 MW ja Auvere Elektrijaama võimsus on 270 MW. Eesti Energia AS-i 2016. a majandusaasta aruande järgi oli tema tootmisvõimsus 2016. a jaanuaris 2109 MW. Eesti Energia AS on ise kinnitanud, et on ETO. Kuna Eesti Energia AS on elutähtsa teenuse osutaja ja vastav kohustus tuleneb seadusest, täidab Eesti Energia AS avalikke ülesandeid ja on teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 alusel. 3) Halduskohtu arusaam, et tütarettevõtjate olemasolu välistab Eesti Energia AS-i teabevaldaja staatuse, on vale. Esiteks on Eesti Energia AS kinnitanud, et nõutud dokumendid on tal olemas, seega saab ka tema olla teabevaldaja. Teiseks tuleb äriühingu mõistet sisustada laiendavalt. Seaduse kohaldamine ei saa sõltuda halduskoormuse argumendist, seega ei ole tähtis, et laiendava tõlgenduse korral peaks Eesti Energia AS avalikustama kõik elektrienergia tootmise ja müügiga seotud dokumendid. Lisaks peaks halduskohtu arusaama järgi tütarettevõte ikkagi kõik nimetatud dokumendid avaldama. Kui Eesti Energia AS-i ennast ei saa siiski pidada teabevaldajaks, oleks ta pidanud edastama teabenõude pädevale isikule (AvTS § 21 lg 1). Lisaks esitleb Eesti Energia AS avalikkuses ennast (ja mitte tütarettevõtteid) kui Tootsi tuulepargi arendajat. Seega oli põhjendatud esitada teabenõue Eesti Energia AS-le, mitte tema tütarettevõttele. 4) Teabevaldajaks kvalifitseerumine AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel ei eelda Tootsi kinnistu üleandmist Eesti Energia AS-le. Viidatud säte ei erista vara kasutamist õiguslikul alusel või ilma selleta, vaid määrav on vara kasutamise fakt. Kuna Eesti Energia AS kasutab Tootsi kinnistut, on ta teabevaldaja.

3-17-1514

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-1514 avalik-õigusliku isiku õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p 12). Varustuskindluse tagamise kohustus on ELTS § 38 ja § 8 lg 2 alusel pandud elektriettevõtjale, kes osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu (käesoleval ajal Elering AS). Elektri jaeturg on avatud konkurentsile ja Eesti Energia AS konkureerib seal koos teiste elektrienergia tootjate ja müüjatega.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.