Nelja Energia AS kaebus Eesti Energia AS kohustamiseks väljastada 20.04.2017 teabenõude punktides 1 ja 3 nõutud teave ja Andmekaitse Inspektsiooni 21.06.2017 vaideotsuse nr 2.1-3/17/1036 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Nelja Energia AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Vastustaja I – Eesti Energia Aktsiaselts, volitatud esindajad Alan Paas ja Liis Pilbas Vastustaja II – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Raavo Palu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.12.2017 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Nelja Energia AS arendab, käitab ja omab tuuleenergiaprojekte Balti riikides, sh Eestis, konkureerides ühtlasi elektri ning taastuvenergia tootmisel ja müümisel Eesti Energia Aktsiaseltsiga (Eesti Energia).
2.Eesti Energia kavatses rajada Tootsi ammendunud turbamaardla alale – Tootsi kinnistule (uus kinnistu nr 5730650) –, Baltikumi suurima tuulepargi. Kaevatud on augud tuulikute vundamentide jaoks, püstitatud tuule mõõtmise mastid, saadud ehitusload tuulikute rajamiseks. Tootsi kinnistu kuulub Eesti riigile.
3.Vabariigi Valitsus otsustas oma 09.12.2016 korraldusega nr 404 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ suurendada Eesti Energia aktsiakapitali ning anda Tootsi kinnistu üle Eesti Energiale mitterahalise sissemaksena. Teised taastuvenergia tootjad vaidlustasid korralduse halduskohtus (haldusasi nr 3-16-2635). Vabariigi Valitsus tunnistas viidatud korralduse kehtetuks oma 28.04.2017 korraldusega nr 129 „Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. a korralduse nr 404 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ kehtetuks tunnistamine“. Ühtlasi lubas Vabariigi Valitsus Tootsi kinnistu võõrandamiseks korraldada avaliku enampakkumise.
4.Nelja Energia AS esitas Eesti Energiale 20.04.2017 teabenõude, soovides muu hulgas Eesti Energia ja Elering AS vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumislepingu koopiat Tootsi tuulepargi võrguga liitmiseks ning koopiaid kuludokumentidest, mis kajastavad Eesti Energia kantud kulutusi ja nende suurust seoses Tootsi tuulepargi arendamisega. Teabenõude kohaselt on teave vajalik, et valmistada ette osalemist enampakkumisel.
5.Eesti Energia keeldus 27.04.2017 vastuses nr KA-TAG-1/218-2 küsitud informatsiooni väljastamisest, leides, et küsitud teave ei puuduta kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ega nende muudatusi ehk teavet, mille suhtes oleks Eesti Energia avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 2 ja § 5 lg 3 p 1 alusel teabevaldajaks. Vastuse kohaselt ei ole teabenõude ükski punkt seotud toetusena antud vahendite kasutamisega.
6.Nelja Energia AS esitas Eesti Energia keeldumise peale Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide, mille AKI jättis 21.06.2017 vaideotsusega nr 2.1-3/17-1036 rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus 20.07.2017 Nelja Energia AS kaebus Eesti Energia kohustamiseks väljastada 20.04.2017 teabenõude punktides 1 ja 3 küsitud teave ning AKI 21.06.2017 vaideotsuse nr 2.1-3/17/1036 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks.
8.Kohus võttis kaebuse 16.08.2017 määrusega menetlusse, tunnistades vastustajateks Eesti Energia ja AKI.
9.Pärast vastustajatelt vastuse saamist otsustas kohus 26.09.2017 määruses vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses
POOLTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja leiab, et kuna Eesti Energia täidab avalikke ülesandeid, on ta küsitud teabe osas teabevaldajaks.
10.1.Eesti Energia on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab avalike ülesannete täitmist ning avalike vahendite kasutamist. Avaliku ülesande täitmisega on tegemist juhul, kui eraõiguslikule isikule on õigusakti või lepinguga pandud kohustus osutada teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppastmes riik või muu avalik õiguslik isik. Avalik võim on Eesti Energiale pannud kohustuse osutada avalikku teenust – elektri varustuskindluse tagamine –, mille eest vastutab lõppastmes riik. Avaliku teenuse osutamist kinnitavad järgmised asjaolud: 1) Rahandusministeerium on kinnitanud Eesti Energia üldkoosoleku, s.o riigi poolt seatud ootused ehk ülesanded, mille kohaselt omab riik Eesti Energias osalust muu hulgas põhjusel, et Eesti Energia tagab elektritootjana elektri varustuskindluse. Elektri varustuskindluse tagamine on hõlmatud energiajulgeoleku tagamise ülesandega, mille eest vastutab riik. 2(9)
Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-2-1-71-14 märkinud, et energiajulgeoleku tagamise eesmärk tuleneb vahetult põhiseadusest. Põhiseaduseski sätestatud Eesti iseseisvust ja sõltumatust tagab muu hulgas võimalus toota elektrienergiat Eestis erinevatest allikatest, sest elektrienergia on nüüdisaegse riigi- ja ühiskonnaelu toimimiseks vältimatult vajalik (p 103). 2) Majandus- ja taristuminister rõhutas energiamajanduse arengukava tutvustamisel, et riigi tähtsaim ülesanne energeetikas on tagada tarbijate energiaga varustamise kindlus ja energiajulgeolek. 3) Riik on pannud Eesti Energiale kohustuse osutada elutähtsat teenust. Elektrituruseaduse (ELTS) § 211 p 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks (ETO) tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Eesti Energia elektri tootmisvõimsused on oluliselt suuremad kui 200 MW.
10.2.Eesti Energia ei vabane teabevaldaja staatusest põhjusel, et elektritootmise varad kuuluvad tema tütarettevõttele Enefit Energiatootmine AS-le. Sisuliselt on tootmisvarad Eesti Energia kontrolli all. Eesti Energia on teabevaldaja ka teabe osas, mis on tema tütarettevõtete valduses. Eesti Energia ei ole tõendanud, et teabenõude punktides 1 ja 3 küsitud dokumendid ei ole tema valduses. Vastupidi, Eesti Energia on vaideotsuses kinnitanud, et teabenõude punktides 1–3 nimetatud dokumendid on tal olemas. Seega on põhjendatud esitada teabenõue Eesti Energiale. Kui nõutud teave ei oleks Eesti Energia valduses, siis pidanuks Eesti Energia sellest kaebajat teavitama ning avaliku teabe seaduse (AvTS) § 21 lg 1 kohaselt välja selgitama pädeva teabevaldaja ja teabenõude talle viivituseta edastama. Eesti Energia ei ole sellest kaebajat teavitanud. Enefit Energiatootmine AS kuulub Eesti Energia ainuomandisse. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 3 kohaselt loetakse Eesti Energia ja Enefit Energiatootmine AS üheks ettevõtjaks. Raamatupidamise seaduse (RPS) kohaselt moodustavad äriühingud konsolideerimisgrupi. Eesti Energia osutab oma tütarettevõttele ka põhilisi teenuseid, nagu juriidilised teenused, finantsteenused, erinevate projektide arendamine.
10.3.Eesti Energia on kasutanud avalikke vahendeid ehk Tootsi kinnistut. AKI jõudis ebaõigele järeldusele, et kuna Tootsi kinnistut pole Eesti Energiale üle antud, siis ei ole Eesti Energia kinnistu kasutamise osas ka teabevaldajaks. Avaliku vahendi kasutaja ei muutu teabevaldajaks siis, kui avaliku vahendi omand on talle üle antud. AvTS § 5 lg 3 p 2 ei sätesta sellist kriteeriumit. Sätte kohaselt on teabevaldaja tunnuseks avaliku vahendi kasutamine. Praegu on tõendatud, et Eesti Energia on avalikku vahendit faktiliselt kasutanud: alustanud sellel ehitustegevust, taotlenud ja saanud ehitusload tuulepargi rajamiseks, kogunud tuuleandmeid, sõlminud lepingu elektrivõrguga liitumiseks. Teabenõudes küsitud teave puudutas avaliku ülesande täitmist ning avalike vahendite kasutamist. Teabenõude punktis 1 on küsitud Eesti Energia ja Eleringi vahel Tootsi tuulepargi elektrivõrguga liitmiseks sõlmitud liitumislepingu koopiat. Liitumislepingu sõlmimine on vajalik, et rajatava tuulepargiga toodetud elektrit oleks võimalik anda üldisesse elektrivõrku. Nõnda on liitumislepingu sõlmimine seotud nii elektri tootmise kui elektri varustuskindluse tagamise ehk Eesti Energial lasuva avaliku ülesande täitmisega. Teabenõude punktis 3 küsitud dokumendid puudutavad ja sisaldavad informatsiooni Eesti Energial lasuva avaliku ülesande täitmise ning avaliku vahendi kasutamise tingimuste kohta.
10.4.Kuna Tootsi kinnistu võõrandamiseks korraldatakse avalik enampakkumine, peavad sellega seotud andmed olema avalikult kättesaadavad. Selleks, et kaebajal oleksid võrdsed võimalused konkureerida enampakkumisel Eesti Energiaga, peab tal olema juurdepääs Tootsi kinnistut kui avalikku vahendit puudutavale informatsioonile. Vastupidisel juhul ei ole kaebajal võimalik hinnata kinnistu väärtust tuuleenergia arendamisel. Selleks on muu hulgas 3(9)
vaja teada kinnistu elektrisüsteemiga liitumise tingimusi ja seotud kulusid. Eesti Energia keeldumine küsitud informatsiooni väljastamisest kahjustab ausat konkurentsi. Kuna kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele, peaksid kõik selle kasutamisega seotud andmed olema käsitletavad avaliku teabena.
11.Vastustaja I palub kaebuse jätta rahuldamata. Eesti Energia ei täida Tootsi tuulepargi rajamisega avalikku ülesannet, niisamuti pole Tootsi kinnistu antud Eesti Energiale avaliku ülesande täitmiseks või toetusena.
11.1.Eesti Energia ei täida Tootsi tuulepargi rajamisel avalikku ülesannet. Riigikohtu praktika kohaselt on avalikud ülesanded vahetult seadusest või seaduse alusel või õigusnormist tõlgendamise teel tuletatavad ülesanded, mis on pandud haldusasutusele. Eraõiguslik juriidiline isik täidab avalikke ülesandeid siis, kui talle on õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus sellist teenust osutada, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi kokkuvõttes riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. 1) Avalike ülesannete täitmise kohustust ei saa tuletada omanike ootustest ega õigusaktidest, nagu seda on teinud kaebaja. Riik seab omaniku ootused aktsionärina, määrates äriühingu strateegilised eesmärgid. Omaniku ootuste seadmisega ei teosta Eesti Vabariik ka avalikku võimu, vaid on samasuguses olukorras ükskõik millise muu äriühingu omanikuga. Kuna omaniku ootuste seadmine ei ole avaliku võimu teostamise viisiks, ei saa omaniku ootused olla aluseks avalike ülesannete täitmise kohustusele. Omaniku ootustes määratletud ülesanded peavad tulenema õigusnormist kas vahetult või tõlgendamise teel, et olla käsitletavad avalike ülesannetena. Kaebaja viidatud varustuse tagamise kohustus pole vahetult seotud Tootsi tuulepargiga, kuna viimane ei mõjuta riigi võimekust tagada tarbijate varustamine elektriga. 2) Kaebaja on ekslikult leidnud, et talle tuleb avaldada teabenõudes küsitud teave, kuna Eesti Energia on elutähtsa teenuse osutaja (ETO). Eesti Energiale ei kuulu ühtegi elektrijaama, mille netovõimsus ületaks 200 MW, mistõttu pole ELTS § 211 p 1 asjakohane. Ka Tootsi tuulepargi netovõimsus ei ületa 200 MW. Liitumisleping on sõlmitud 138 MW liitumiseks põhivõrguga. Isegi kui Eesti Energia oleks ETO ning seeläbi avaliku ülesande täitja, tuleneks talle teabevaldaja kohustused üksnes seoses elutähtsa teenuse osutamisega ehk elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega. Hädaolukorra seaduse (HOS) § 2 lg 5 kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevus ETO järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust. HOS seletuskirja kohaselt on ETO ülesandeks teenuse igapäevase toimimise tagamine (205 SE seletuskiri, lk 79). Hädaolukorra seaduse alusel saab avalikuks teabeks seega pidada vaid sellist teavet, mis mõjutab elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras ja selle katkestamise ohtu. ETO ülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud HOS §-s 38. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas mõjutavad Eesti Energia kantud kulud Tootsi tuulepargi rajamisel või liitumislepingu tingimused elektrivarustuse toimepidevust hädaolukorras. Kaebaja taotletud andmed puudutavad ühe alla 200 MW netovõimsusega elektrijaama võrguga ühendamise kommertstingimusi ja elektrijaama arendamisega seotud kulusid. Nimetatud andmed ei seondu elektrivarustuse toimepidevuse tagamisega hädaolukorras või mõne HOS § 38 nimetatud ülesande täitmisega. Eesti Energia AS ja Elering AS vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumisleping on sõlmitud tüüptingimustel, mis on avalikult kättesaadavad: https://elering.ee/liitumistaotlus-ja-liitumisleping. Liitumislepingu puhul on tegemist eraõigusliku suhtega, mis ei seondu avaliku ülesande täitmisega. Eesti Energia AS ei täida liitumislepingu sõlmimisel avalikke ülesandeid ega kasuta lepingu täitmisel riigieelarvest saadud vahendeid. Eesti Energia loeb liitumislepingu konkreetseid tingimusi oma ärisaladuseks.
4(9)
11.2.Avaliku vahendi andmisega ei muutu vahendi saaja teabevaldajaks. AvTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt peab avalik vahend olema antud avaliku ülesande täitmiseks. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 404 kohaselt andis riik nõusoleku anda Tootsi kinnistu üle Eesti Energiale mitterahalise sissemaksena. Riik tegutses kinnistu üleandmisel aktsionärina, mitte avaliku võimu kandajana. Kuna Tootsi tuulepargi rajamine ei seondu avalike ülesannete täitmisega, ei saa kinnistu üleandmist käsitleda vahendina, mis on antud avaliku ülesande täitmiseks, ega toetusena antud vahendina AvTS § 5 lg 3 p 2 mõttes. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 404 tunnistati ka kehtetuks. Kinnistu omanikuks on jätkuvalt Eesti Vabariik, mistõttu pole Eesti Energia saanud kinnistut kasutamiseks.
11.3.Kaebaja tõlgenduse kohaselt oleks kõik Eesti Energia sõlmitud lepingud käsitletavad avaliku teabena, kuna Eesti Energia varustab oma majandustegevuse tulemusel tarbijaid elektriga. Isegi kui teenuse vastu on avalik huvi või kui teenus teenib üldist heaolu, ei saa sellest järeldada, et tegemist on avaliku ülesandega, ja seda ka juhul, kui teenuse osutaja on monopoolses seisundis ettevõtja (RKHKo 3-3-1-49-12, p 26; Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 otsus 3-15-1050, p 15). Elektrienergia tootmisega ei kaasne riigivõimu volitusi, mis õigustaks selle tegevuse käsitlemist avaldamist vajava teabena (RKHKo 3-3-1-49-12, p 26). Kaebaja laiendav tõlgendus avaliku ülesande mõistele on AvTS mõttega, sest sunniks kõiki elektriturul tegutsevaid tootjaid avaldama tootmisseadmete rajamisel kantud kulutusi ja vastavate võrgulepingute tingimusi.
11.4.Kaebaja küsitud teave on ka Eesti Energia ärisaladus. Kaebaja tunnistab, et küsitud teave ei teeni avalikkuse huvi, vaid kaebaja soovib neid andmeid pakkumise tegemiseks potentsiaalsel enampakkumisel. Kaebaja nõude rahuldamine tähendaks, et avaliku teabe regulatsiooni saaks kuritarvitada ettevõtja konkurentide sisemise teabe, sh ärisaladuse väljanõudmiseks. Eesti Energial eraõigusliku juriidilise isikuna on põhiseadusest tulenev õigus tegeleda ettevõtlusega. Kohustus avaldada oma kulutuste suurus looks Eesti Energia konkurentidele põhjendamatu eelise ja riivaks ebaproportsionaalselt Eesti Energia ettevõtlusvabadust.
12.Vastustaja II leiab, et vaideotsus on vaidlustatud osas (resolutsiooni p 1) õiguspärane.
12.1.Eesti Energia ei ole teabevaldaja 20.04.2017 teabenõude p-des 1 ja 3 küsitud teabe osas. AvTS § 9 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras. Teabenõude korras saab seega küsida koopiaid või väljavõtteid asutuse valduses olevatest dokumentidest. Teabenõude korras ei saa nõuda dokumente, mis asuvad teise juriidilise isiku valduses, sh tütarettevõtete valduses, ega endale sobiva statistika/dokumendi koostamist ka juhul, kui tegemist on avaliku teabega. Kui ka mõni Eesti Energia tütarettevõtetest täidab avalikke ülesandeid, ei tee see Eesti Energiat teabevaldajaks. Teabevaldajaks on konkreetne tütarettevõte kui eraldiseisev juriidiline isik. Avaliku teabe seadus ei võimalda ettevõtja määratlemisel lähtuda KonkS § 2 lg-st 3. Äriühingu mõiste sisustamisel tuleb lähtuda äriseadustikust. Vastustajat I ning Enefit Energiatootmine AS tuleb käsitleda eraldi juriidiliste kehanditena ning seeläbi ka eraldi võimalike teabevaldajatena AvTS mõistes. Eelduslikult ei ole vastutaja I osutatavad teenused Enefit Energiatootmine AS-le sellised teenused, mis osutatakse mõne avaliku ülesande täitmise raames. Asjakohatu on viidata raamatupidamisseadusele ning konsolideerimisgrupi mõistele, kuna need seadused ei reguleeri teabenõuetele vastamist. Asjaolu, et riigil kui vastustaja I omanikul on ootused äriühingul osalemisel, ei tähenda, et sellega pannakse äriühingule avalik ülesanne. Avalikku ülesannet saab isikule panna õigusaktiga või peab seda olema võimalik õigusaktist tuletada. Kui ka käsitleda elektri varustuskindluse tagamist avaliku ülesandena, oleks vastustaja I teabevaldaja üksnes teabe osas, mis puudutab selle ülesande täitmist. Kuna hetkel ei toodeta Tootsi kinnistul 5(9)
tuuleenergiat, on kaheldav, kas Tootsi tuulepargiga seotud liitumislepingu sõlmimist saaks käsitleda avaliku ülesande täitmisena. Eesti Energia ei ole teabevaldajaks põhjusel, et ta on elutähtsa teenuse osutaja ELTS § 211 p 1 mõistes. Elektrijaamad ei kuulu Eesti Energiale, vaid tema tütarettevõttele Enefit Energiatootmine AS, kes on iseseisev juriidiline isik. Tootsi tuulepargi planeeritud netovõimsus ei ületa 200 MW. Nõnda ei ole ei ole ka vastustaja I selles osas elutähtsa teenuse osutaja ning sellest johtuvalt teabevaldaja.
12.2.Kuna Eesti Energiale ei ole kinnistut ehk riigivara üle antud, siis ei ole Eesti Energia teabevaldajaks AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel. Eesti Energia ei ole Tootsi tuulepargi arendamiseks saanud muid eelarvelisi vahendeid. Kaebaja väidab, et vastustaja I on asunud Tootsi kinnistut faktiliselt kasutama. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ei ole vastustaja I kasuks märgitud ühtegi koormatist, kitsendust ega hüpoteeki. Ka riigi kinnisvara registri andmete kohaselt on konkreetse vara valitseja Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Seal ei ole märgitud ühtegi kasutamislepingut. AKI-le teadaolevalt ei ole Tootsi kinnistut juriidiliselt Eesti Energiale üle antud. AvTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt on Eesti Energia teabevaldajaks teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. AvTS § 5 lg 3 p 2 muutmisel (sõnastus jõustus 01.01.2008) peeti eelnõu seletuskirja kohaselt silmas just eelarve raha. AvTS § 36 lg 2 p 2 kohaselt ei tohi eraõiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada teavet, mis puudutab eraõiguslikule juriidilisele isikule riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest eraldatud vahendite ja üleantud vara kasutamist. Seega nõuab ka see säte, et avalik vahend oleks eraõigusliku juriidilisele isikule üle antud.
12.3.Kaebaja on märkinud, et esitas teabenõude, et saada muu hulgas teavet Tootsi kinnistu kohta, et ette valmistada enampakkumisel osalemist. Teabenõue esitati 20.04.2017. Vabariigi Valitsus teatas 27.04.2017, et korraldab avaliku enampakkumise Tootsi kinnistu osas. Enampakkumise läbiviimist reguleerib riigivaraseadus. Enampakkumisel osalejatel on teised õigused enampakkumisega seotud teabe saamisel, kui oleks igal isikul avaliku teabe seaduse alusel. Enampakkumisel osalejat ei saa seega pidada igaüheks avaliku teabe seaduse mõistes. Kui enampakkuja esitab teabenõude avaliku teabe seaduse alusel, ei ole tal suuremaid õigusi kui mis tahes teisel isikul.
12.4.Kohus saab hinnata, kas vastustaja I on soovitud teabe osas teabevaldaja, kas soovitud teave on käsitletav avaliku teabena avaliku teabe seaduse mõistes ning kas soovitud teave võib sisaldada juurdepääsupiirangulist teavet (ärisaladust). Samuti tuleb arvestada võimalusega, et kui soovitud teave on ärisaladus, siis kas ning kuivõrd võib selle teabe kaebajale edastamine kahjustada konkurentsi. Igal juhul tuleks teabenõude p-s 1 olev liitumisleping tühistada, kui riik paneb Tootsi kinnistu avalikule enampakkumisele ja vastustaja I seda ei võida.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja on nõudnud AKI 21.06.2017 vaideotsuse nr 2.1-3/17-1036 resolutsiooni punkti 1 tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata tema vaie 20.04.2017 teabenõude punktis 1 ja 3 küsitud teabe väljastamiseks, ja Eesti Energia kohustamist väljastada talle 20.04.2017 teabenõude punktides 1 ja 3 küsitud teave. Täpsemalt soovib kaebaja saada koopiat Eesti Energia ja Elering AS vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumislepingust Tootsi tuulepargi võrguga liitmiseks ja koopiat kuludokumentidest, mis kajastavad Eesti Energia kulutusi ja nende suurust seoses Tootsi tuulepargi arendamisega.
6(9)
14.Vaidlus käib seega selle üle, kas kaebajale tuleb väljastada 20.04.2017 teabenõude p-des 1 ja 3 nõutud teave. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 9 lg 1 kohaselt peab tema valduses olevale teabele võimaldama juurdepääsu teabevaldaja. Kuna Eesti Energia näol ei ole tegemist riigi-, kohaliku omavalitsuse asutuse ega avalik-õigusliku juriidilise isikuga, vaid eraõigusliku juriidilise isikuga, saavad talle teabevaldaja kohustused tuleneda üksnes AvTS § 5 lg-tes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. AvTS § 5 lg-s 2 sätestatakse, et eraõiguslikule juriidilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. AvTS § 5 lg 3 näeb täiendavalt ette kaks erandit, millal ettevõtja või muu eraõiguslik isik võrdsustatakse teabevaldajaga, s.o juhul, kui: 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, – teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas vastustaja I on küsitud teabe osas teabevaldaja ning kas tegemist on avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõistes.
15.Teabenõudjale tuleb väljastada teave, mis vastab AvTS §-s 3 sätestatud avaliku teabe tunnustele. AvTS § 5 lg 2 kohaselt omandab eraõiguslik juriidiline isik teabevaldaja staatuse teabe osas, mida ta valdab avaliku ülesande täitmise tulemusel. Kuna informatsiooni või andmed teeb avalikuks teabeks selle tekkimine või kogumine avalikke ülesandeid täites, on küsimus selles, kas Eesti Energia täidab kaebaja küsitud teabe osas avalikke ülesandeid.
15.1.Kaebaja leiab, et Eesti Energia täidab avalikke ülesandeid, kuna ta peab tagama elektrienergia varustuskindluse Eestis. Kaebaja hinnangul osutavad sellele nii äriühingule seatud ootused, vajadus tagada energiajulgeolek kui asjaolu, et Eesti Energia osutab elutähtsat teenust ELTS § 211 p 1 mõistes. Vastustaja I on seisukohal, et Eesti Energiale ei tulene avaliku ülesande täitmise kohustust seoses Tootsi tuulepargi rajamisega. Omaniku ootustest ei saa tuletada avalikke ülesandeid, kuna omaniku ootuste seadmisel ei teostata avalikku võimu, vaid seatakse äriühingu strateegilised eesmärgid. Avalikud ülesanded peavad tulenema õigusnormist kas vahetult või tõlgendamise teel. Varustuskindluse tagamine pole seotud Tootsi tuulepargiga. Eesti Energiale ei laiene ka ETO kohustused, kuna talle ei kuulu ühtegi elektrijaama, mille netovõimsus oleks üle 200 MW. Ka vastustaja II on seisukohal, et Eesti Energiat ei saa pidada küsitud teabe osas teabevaldajaks. Eesti Energia ei ole teabevaldaja oma tütarettevõtete valduses oleva teabe osas.
15.2.Avaliku ülesande mõistet ei ole seaduses defineeritud. Küll on seda sisustatud kohtupraktikas. Nii on Riigikohus oma 19.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-14 märkinud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avalike ülesannete täitmist, s.o teenuseid, mille toimimise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik, võib anda ka eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga. Seejuures ei muuda teenuse osutamist iseenesest avalikuks ülesandeks see, et vastava teenuse suhtes esineb avalik huvi, vaid avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (p-d 11–12). Haldusinstitutsioonidele pandud avalikud 7(9)
ülesanded võivad olla õigusnormidest ka tõlgendamise teel tuletatud (Riigikohtu 14.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus haldusasjas nr 3-3-4-1-10, p 5).
15.3.Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel iseenesest oluline, kas Eesti Energia avalikuks ülesandeks on tagada elektrienergia varustuskindlus Eestis. Seda kohustust ei ole Eesti Energiale siiski ühegi õigusakti või lepinguga pandud. Kohus nõustub vastustajatega, et omanikuna seatud ootusi ei saa samastada õigusakti või lepingulise volitusega täita avalikke ülesandeid. Asjaolu, et valitsuse tasandil on energiajulgeoleku tagamist peetud prioriteetseks, ei tähenda, et selle tagajaks on määratud õigusakti või lepinguga määratud Eesti Energia. Igal juhul ei kuulu Eesti Energiale elektrijaamu võimsuses, mis teeks ta ETO-ks. Kohus nõustub AKI-ga selles, et Eesti Energia ei saa olla teabevaldajaks andmete osas, mille on saanud või mida valdavad tema tütarettevõtted. Tütarettevõtete näol on tegemist eraldiseisvate juriidiliste isikutega, kellel on eraldiseisvad kohustused, sh avaliku teabe seadusest tulenevad kohustused. Kuna eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku teabe seadusest tulenevad kohustused on äärmiselt piiratud – üksnes teabe osas, mis saadakse avaliku ülesande täitmisel või avalikke vahendeid kasutades –, tuleb ka äriühingu mõistet sisustada kitsendavalt, lähtudes äriseadustikust, mitte konkurentsiseadusest või raamatupidamise seadusest. Ka asjaolu, et Eesti Energia osutab oma tütarettevõtetele teenuseid (juriidilised teenused, finantsteenused), ei muuda äriühinguid üheks juriidiliseks isikuks. Kaebaja laiendav tõlgendus tähendaks, et Eesti Energia peaks avalikustama kõik elektrienergia tootmise ja müügiga seotud dokumendid, sh lepingud, mis ei oleks aga avaliku teabe seaduse mõttega kooskõlas. Kuna eraõigusliku juriidilise isiku saamine teabevaldajaks on piiratud – teabe osas, mis saadakse avalikke ülesandeid täites või avalikke vahendeid kasutades –, tuleb hinnata, kas Eesti Energia täidab Tootsi kinnistu arendamisega (liitmislepingu sõlmimine, kulude kandmine) avalikku ülesannet. Kohus leiab, et Eesti Energia ei täida Tootsi kinnistut arendades (liitmislepingut sõlmides ja kulutusi kandes) avalikku ülesannet. Tootsi kinnistul hetkel elektrit ei toodeta, mistõttu puudub sellel seos varustuskindluse tagamisega. Ka ei nähtu asja materjalidest, et Tootsi tuulepargi eesmärgiks on elektrienergia varustuskindluse tagamine. Tuuleparki soovitakse rajada, et suurendada taastuvenergia tootmist Eestis. Soov suurendada taastuvenergia osakaalu ei ole otseses seoses varustuskindluse tagamisega.
16.AvTS § 5 lg-s 3 sätestatakse täiendavad juhud, mil eraõiguslik juriidiline isik teabevaldajaga võrdsustatakse. Kuna kaebaja küsitud teave ei puuduta kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi, ei hinda kohus, kas Eesti Energia on teabevaldajaks AvTS § 5 lg 3 p 1 alusel. Küll on poolte vahel vaidlus selles, kas Eesti Energia on muutunud teabevaldajaks AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel.
16.1.AvTS § 5 lg 3 p 2 kohaselt on äriühing teabevaldajaks teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. Kohtu hinnangul tuleb sättes nimetatud eelarvet käsitleda laiendavalt, hõlmates finantsnäitajate (rahas väljendatavate tulude ja kulude) kõrval ka võimalusi ja muud vara, mida on võimalik rahas hinnata ja käibes kasutusele võtta. Laiendava tõlgenduse poolt räägib ka see, et sättes on kasutatud sõna „vahend“, mitte raha. Igal juhul sisaldab säte kaht alternatiivi. Nii on äriühing teabevaldajaks teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest antud vahendite kasutamist avalike ülesannete täitmiseks või vahendite kasutamist toetusena. Seejuures ei pea riigilt saadud vahendit kasutama ainult avalike ülesannete täitmiseks, vaid piisab vahendi toetusena saamisest ja kasutamisest. Seega kui äriühing saab riigilt või kohalikult omavalitsuselt vahendeid, sh mitterahalisi, nagu kinnistu, avalike ülesannete täitmiseks või toetusena, muutub ta teabevaldajaks teabe osas, mis puudutab selle vahendi kasutamist.
8(9)
16.2.Kohus asus eelnevalt seisukohale, et Eesti Energia ei täida avalikke ülesandeid Tootsi kinnistu arendamisel. Nõnda ei saa ta ka kasutada Tootsi kinnistut kui eelarvelist vahendit avaliku ülesande täitmiseks, milles kogutud teabe osas ta oleks teabevaldaja.
16.3.Küsimus on selles, kas Tootsi kinnistu on antud Eesti Energiale toetusena kasutamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti Energiale oleks üle antud muid eelarvelisi vahendeid. Kohus nõustub AKI-ga selles, et avaliku teabe seadus nõuab, et vahend, sh kinnistu, oleks kasutajale üle antud. Kuna kinnistu näol on tegemist riigivaraga, tuleb riigivara kasutusvõimaluste sisustamiseks lähtuda riigivaraseadusest. Riigivaraseadus ei räägi faktilisest kasutamisest, vaid vara kasutusse andmisest kasutuslepingu alusel ja võõrandamisest. Praegu ei ole Tootsi kinnistu omand Eesti Energiale üle läinud. Tootsi kinnistu kuulub Eesti riigile. Kinnistusraamatu andmetel ei ole kinnistut Eesti Energia kasuks ka koormatud. Riigi kinnisvararegistri andmete kohaselt on riigivara valitsejaks Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Asja materjalidest ei nähtu, et Tootsi kinnistu oleks üle antud kasutuslepinguga. Veelgi enam, Vabariigi Valitsus tunnistas oma 28.04.2017 korraldusega nr 129 kehtetuks varasema korralduse, millega otsustati suurendada Eesti Energia aktsiakapitali ning anda talle Tootsi kinnistu üle mitterahalise sissemaksena. Seega ei ole kinnistut Eesti Energiale üle antud. Nõue, et vahend oleks üle antud, tagab, et vahendi andjal on võimalik nõuda, et vahendit kasutatakse eesmärgipäraselt ja seda vajadusel kontrollida. Faktiline kasutamine kontrollivõimalust ei loo. Kuna asjaoludest ei nähtu, et Tootsi kinnistu oleks Eesti Energiale üle antud, ei ole vastustaja I muutunud selle vahendi kasutamise osas kogutud teabe osas teabevaldajaks. Arvestades, et kohus ei leidnud, et Eesti Energia täidaks Tootsi tuulepargi arendamisega avalikku ülesannet või Tootsi kinnistu oleks talle eelarvelise toetusena üle antud, puudub vajadus hinnata, kas liitmislepingu ja kantud kulutuste näol on tegemist ärisaladusega, millele peaks juurdepääsu piirama.
17.Kaebaja on väitnud, et ta vajab küsitud teavet, et valmistada ette osalemist enampakkumisel. Kohus selgitab, et teabenõuet ei pea iseenesest põhjendama. Avalikul enampakkumisel osalemiseks teabe saamisel on kaebajal riigivaraseaduses sätestatud õigused.
18.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.