Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-17-2139 12. aprill 2018 Kadri Palm K. H. kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. augusti 2015. a maksuteate nr 59127 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – K. H. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. H. kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 24. augusti 2015. a maksuteade nr 59127 osas, milles kohustati kaebajat 5499,54 euro asemel maksma 5503,57 eurot. Ülejäänud osas jätta K. H. kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. mail 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.E. P. esitas 25. märtsil 2015 füüsilise isiku 2014. a tuludeklaratsiooni (tl-d 63-65p).
2.Tartu notar Mati Allik koostas ja tõestas 19. jaanuaril 2016 pärimistunnistuse, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registris nr 62 all ning mille kohaselt on
15.augustil 2015 surnud E. P. pärijaks K. H. (tl-d 12-12p).
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) väljastas 28. juulil 2017 K. H.le 24. augusti 2015. a kuupäeva kandva maksuteate nr 59127, mille koostamise aluseks oli E. P. poolt 25. märtsil 2015 esitatud füüsilise isiku 2014. a tuludeklaratsioon ning mille kohaselt kuulub juurdemaksmisele tulumaksusumma 5503,57 eurot (tl-d 7-8).
4.K. H. esitas 18. augustil 2017 maksuteatele nr 59127 vaide (tl-d 9-11), mille MTA jättis
18.septembri 2017. a vaideotsusega nr 6-1/3845-2 rahuldamata (tl-d 14-15p). Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Nõustuda tuleb vaide esitajaga, kelle ootus on, et temale tehtud haldusakt oleks selge ja arusaadav nii õigusliku põhjenduse kui ka tähtaja osas ning et vaidlustatud haldusakt nendele tingimustele tegelikult ei vasta, kuid tegemist on vormiliste puudustega, mis ei too tingimata kaasa vajadust haldusakt kehtetuks tunnistada.
4.2.Küsimust ei saa tekkida tulumaksu tasumise tähtajast. Maksuteates on viide maksukorralduse seaduse (MKS) § 88 lg-le 2 ja selgitus, et kui maksuteade väljastatakse MKS § 88 lg-s 2 toodud tähtajast erineval tähtajal, kuulub tulumaksu juurdemakse tasumisele 30 kalendripäeva jooksul maksuteate kättesaamise päevale järgnevast päevast.
4.3.Vaide esitaja maksukohustuse tekkimise aluseks on MKS § 36 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt lähevad samas paragrahvis loetletud rahalised ja mittevaralised õigused ja kohustused üle pärijale pärimisseaduses (PärS) sätestatud korras. MTA möönab, et viide nimetatud paragrahvile oleks taganud vaide esitaja jaoks suurema õigusselguse.
4.4.Maksuteatele kantud kuupäev on maksuteate genereerimise kuupäev MTA andmebaasis. Maksuhaldur ei väljasta haldusakte surnud isikutele, mis tähendab, et ka vaidlusalust maksuteadet ei ole E. P.le kunagi väljastatud. Alles pärast seda, kui maksuhaldur sai andmed E. P. pärija kohta, väljastati maksuteade vaide esitajale.
4.5.Vaide esitaja on E. P. ainupärija. E. P. abikaasa L. P. võiks olla pooles ulatuses vaidlusaluse maksukohustuse kandjaks juhul, kui L. P. sai poolest võõrandatud varast kasu. Kuna maksuhalduril andmed selle kohta puuduvad, siis seadusest lähtuvalt vastustab E. P. maksukohustuse eest üksnes vaide esitaja.
5.K. H. esitas 19. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 24. augusti 2015. a maksuteate nr 59127 tühistamiseks (tl-d 1-6).
6.Tartu Halduskohus võttis 30. oktoobri 2017. a määrusega K. H. kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl-d 25-25p).
7.MTA esitas 27. novembril 2017 vastuse kaebusele (tl-d 30-32p) ja 1. veebruaril 2018 täiendavad selgitused (tl-d 62-62p).
3-17-2139
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja taotleb MTA 24. augusti 2015. a maksuteate nr 59127 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) MTA on jätnud maksuteate nr 59127 edastamisel tuvastamata ja põhjendustes välja toomata E. P. tulumaksukohustuse kandjad. Maksuteates puudub asjakohane, täpne ja õige viide õigusaktidele ja piisav õiguslik põhjendus, mille alusel või millest tulenevalt on MTA kaebajale adresseerinud E. P. maksuteate nr 59127. 2) MTA on rikkunud kaebaja menetlusõigusi, jättes haldusakti andmise menetlusse kaasamata, täitmata selgitamis- ja nõuandmiskohustuse ning tagamata menetlusosalise ärakuulamisõiguse enne maksuteate edastamist kaebajale. 3) MTA poolt kaebajale adresseeritud maksuteade ei ole selge ega üheselt mõistetav ning maksuteatest ei selgu kaebaja õigused ega kohustused. Maksuteatel puudub tulumaksu tasumise tähtpäev. 4) Maksukohustuse kandjaks on lisaks kaebajale ka E. P. abikaasa L. P.. Tulu, mida E. P. sai 2014. a põllumaa müügist ja mille alusel MTA määras E. P.le 2014. a eest juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu, kuulus abikaasade ühisvara hulka ning perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 4 ja § 33 lg 1 p 2 alusel vastutasid mõlemad abikaasad maksukohustuse eest solidaarselt. E. P. maksukohustus tuleb jagada kaebaja ja üleelanud abikaasa vahel võrdselt. 5) Maksuteatel olev maksukohustuse summa on ebaõige ja erineb maksukohustuslaste registris toodust. Maksuteatel on maksukohustuse suuruseks 5503,57 eurot, kuid maksuvõlgade tõendi kohaselt on E. P.l maksude ja maksete võlgu 16. oktoobri 2017. a seisuga 5499,54 eurot.
9.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on järgmised. 1) Kaebajale väljastatud maksuteatega on maksuhaldur kohustanud kaebajat kui E. P. pärijat tasuma E. P. 25. märtsil 2015 deklareeritud füüsilise isiku 2014. a tuludeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksuvõlga. Seega on maksuteates arvestatud E. P. surmajärgselt muutunud õiguslikku olukorda ja maksukohustuse kandev subjekt pärija näol õigesti määratletud. 2) Maksuteate puhul ei ole tegu kaalutlusõigusel antava haldusaktiga, vaid E. P. deklareeritud andmete põhjal esitatud arvutusega (tulumaksuseaduse (TuMS) § 46) ja päritud maksunõude (MKS § 36) ülemineku olukorraga, mistõttu kaebuses esitatud etteheited põhjendamis- ja nõuandmiskohustuse nõuete rikkumise ja kaasamata jätmise osas on otsitud. 3) Kuna vaidlusalune maksuteade väljastati kaebajale MKS § 88 lg-s 2 toodust tähtajast erineval tähtajal, kuulus tulumaksu juurdemakse tasumisele 30 kalendripäev jooksul maksuteate kättesaamise päevale järgnevast päevast. 4) Kohane ei ole tugineda ühisvara valitsemise sätetele (PKS § 29 lg 4 ja § 33 lg 1 p 2). L. P. ei ole oma surnud abikaasaga esitanud 2014. a ühist tuludeklaratsiooni (puudub TuMS § 46 lg-s 1 sätestatud eeldus abikaasade solidaarvastutuse kohaldamiseks juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu osas) ning seega ei ole abikaasad leppinud ega deklareerinud kaebaja seisukoha eelduseks olevalt kolmanda isikuga kokku kaebaja poolt viidatud laiemas vastutuse ulatuses.
3-17-2139 5) Asjaolu, et maksukohustuslaste registris kajastuv E. P. maksunõude saldo võrreldavalt maksuteates deklaratsiooni alusel arvutatud summaga on erinev, ei muuda vaidlusalust maksuteadet ebaõigeks. MKS § 105 lg 3 alusel ettemaksukontol olevate vahenditega toimub tasaarvestamine maksukohustuslase tahtest sõltumatult, seaduse alusel, selleks ettenähtud järjekorras.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA poolt kaebajale edastatud maksuteate nr 59127 tühistamiseks. Vaidlusaluse maksuteatega kohustati K. H.d tasuma tulumaksusumma 5503,57 eurot. Kohtumenetluse poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et K. H. on E. P., kelle esitatud füüsilise isiku 2014. a tuludeklaratsioon on maksuteate koostamise aluseks, ainupärija ning 24. augusti 2015. a seisuga kuulus tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele 5503,57 eurot ja maksuteate väljastamise hetkel oli maksukohustuse suuruseks 5499,54 eurot. Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas vastustaja on maksuteadet välja andes täitnud menetlusosalise kaasamis-, ärakuulamis- ja nõuandmiskohustuse ning kas vaidlusalune haldusakt on selge ja üheselt mõistetav, kas selles on tuvastatud maksukohustuse kandjad ja märgitud õigesti tasumisele kuuluv maksusumma.
11.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
12.TuMS § 44 lg 1 sätestab residendist füüsilise isiku kohustuse esitada MTA-le tuludeklaratsioon maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. 1. jaanuaril 2011 jõustunud ning 31. detsembrini 2016 kehtinud TuMS redaktsioon võimaldas TuMS § 44 lg 2 järgi abielus olevatel residentidest maksumaksjatel esitada ühise tuludeklaratsiooni. TuMS § 46 lg 1 esimese lause järgi arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) MTA, kes ühtlasi saadab sellekohase kirjaliku maksuteate maksumaksjale. Olukorda, kus deklaratsiooni alusel arvutab tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ja saadab tasumisele kuuluva maksusumma kohta maksuteate, reguleerib MKS § 88 lg 2. MKS § 88 lg 2 sätestab: „Kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud, arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ning saadab tasumisele kuuluva summa kohta maksuteate. Maksuteade on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt, mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot. Maksuhaldur võib väljastada maksuteate ka pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva esitatud deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma kohta, kui maksusumma arvutatakse deklaratsioonis esitatud andmete põhjal.“ Vastavalt MKS § 46 lg-le 3 peab haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevas haldusaktis sisalduma maksuhalduri nimetus ja aadress; haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; haldusakti andmise kuupäev; haldusakti adressaadi nimi ja aadress; haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; haldusakti täitmise tähtaeg; muud seadusega sätestatud andmed. Eeltoodule peab olema lisatud ka viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha (st vaidlustamisviide) ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede kohta.
13.Selleks, et kohus saaks anda hinnangu, kas vastustaja on maksuteate väljaandmisel järginud menetlusnõudeid, peab kohus vajalikuks esmalt välja selgitada, kelle suhtes oli MTA-l vastav kohustus ehk kas maksuhaldur on õigesti välja selgitanud maksukohustuse kandjad. Eelnevast
3-17-2139 tulenevalt on üheselt selge, et juurdetasumisele kuuluva maksusumma saab määrata üksnes maksukohustuslasele MKS mõttes ja maksumaksjale TuMS tähenduses.
14.TuMS § 2 lg 1 koostoimes TuMS § 1 lg-ga 1 käsitleb maksumaksjana mh isikut, kelle tulu maksustatakse tulumaksuga. MKS § 6 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane maksumaksja, maksu kinnipidaja ja muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. MKS § 6 lg 2 sätestab maksumaksjana füüsilise või juriidilise isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
15.MKS § 36 lg 1 sätestab, et MKS-st, maksuseadusest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale PärS-s sätestatud korras. Vastavalt PärS § 130 lg-le 1 lähevad pärijale pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna, kusjuures PärS § 4 lg-st 1 ning § 3 lg-st 1 ja 2 sätestatust lähtuvalt läheb pärand pärijale üle pärandaja surmapäeval. MKS § 4 lg 1 sätestab maksuseadusena seaduse, millega sätestatakse maks.
16.Kuivõrd maksuteate nr 59127 koostamise aluseks oli E. P. poolt 25. märtsil 2015 esitatud füüsilise isiku 2014. a tuludeklaratsioon, oli juurdemakse tasumise kohustus seega 15. augustini 2015 E. P.l kui tuludeklaratsiooni esitajal. Arvestades, et E. P. suri 15. augustil 2015 ning vastavalt Tartu notar Mati Alliku poolt 19. jaanuaril 2016 koostatud ja tõestatud pärimistunnistusele, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registris nr 62 all, on E. P. pärija K. H. ning PärS § 130 lg-st 1 tulenevalt läks pärandi vastuvõtmisega E. P. pärand üle K. H.le, on K. H. puhul tegemist isikuga, kes ainuisikuliselt vastutab E. P. maksukohustuse eest ning on kohustatud seda täitma. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium 6. juuni 2007. a asjas nr 3-3-1-25-07 (p 12) tehtud kohtuotsuses, kus kohtu selgituste kohaselt ei lõpe maksukohustus isiku surmaga – maksusubjekt (maksukohustuslane) on kuni pärandi vastuvõtmiseni endiselt pärandaja ning pärandi vastuvõtmise järel pärija.
17.Kaebaja on seisukohal, et MTA on maksukohustuse kandja tuvastanud valesti, kuna lisaks kaebajale on maksukohustuse kandjaks 1⁄2 osas E. P. üleelanud abikaasa L. P., arvestades, et abikaasade varasuhetele kohaldati ühisvara režiimi ning tulu, millest tulenevalt arvutas MTA juurdetasumisele kuuluva tulumaksu, kuulus abikaasade ühisvara hulka. Kohus kaebaja eelneva põhjendusega ei nõustu.
18.PKS § 28 lg 1 esimese lause kohaselt teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega pole iseenesest välistatud, et maksukohustus kuuluks täitmisele ja selle eest vastutaks kaebaja PärS alusel ja E. P. üleelanud abikaasa L. P. PKS alusel. Samas tuleb kohtu hinnangul tähelepanu pöörata TuMS regulatsioonile, mis kehtis E. P. poolt tuludeklaratsiooni esitamise ajal ning mille § 44 lg 2 sätestas abikaasadele ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse, mille esitamisel vastutasid abikaasad juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt (vt kuni 31. detsember 2016 kehtinud TuMS § 46 lg 1), ning mille eesmärk oli vältida ühisvara omamisega seonduvaid probleeme nt vara võõrandamisest saadud kasu jagamisega abikaasade vahel. Kuivõrd E. P. ja L. P. ühist tuludeklaratsiooni ei esitanud ja E. P. kajastas 2014. a tuludeklaratsioonis oma tuluna kasu muu vara võõrandamisest ning seejuures arvestades, et residendist füüsiline isik peab esitama tuludeklaratsioon enda tulude kohta (TuMS § 44 lg 1),
3-17-2139 tasumisele kuuluv maksusumma arvutatakse deklaratsiooni alusel (MKS § 88 lg 1) ehk maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonist (MKS § 82), on MTA-l eelnevast tulenevalt õiguslik alus koostada maksuteade ennekõike tuludeklaratsiooni esitajale. Kuna menetluse sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine on haldusmenetluse läbiviija üks põhikohustusi (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2, § 5 lg 2) ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, tähendaks perekonnaõigusest tuleneva abikaasa vastutuse arvestamine maksuteate väljastamisel täiendavaid võimalikke vaidlusi seonduvalt maksukohustuse jagamisega. Nimelt ei tulene AÕS § 70 lg-st 4, et ühisomand, sh ühine vastutus maksuvõla eest kuulub ilmtingimata täitmisele üleelanud abikaasa ja ainupärija vahel võrdselt. Kohus on seisukohal, et antud juhul piisas maksukohustuslase väljaselgitamisel seega esmase maksumaksja pärija kindlakstegemiseks ning kuna L. P. ei esitanud oma surnud abikaasaga 2014. a ühist tuludeklaratsiooni, nõustub kohus vastustaja väitega, mille kohaselt puudub TuMS § 46 lg-s 1 sätestatud eeldus abikaasade solidaarvastutuse kohaldamiseks juurdetasumisele kuuluva tulumaksu osas. Seega iseenesest muutus 15. augustil 2015 E. P. surmaga õiguslik olukord, kuid üksnes selles osas, et MTA-l oli kohustus välja selgitada E. P. pärija. Varasemaga võrreldes ei olnud muutunud asjaolu, et tulu võis kuuluda abikaasade ühisvara hulka.
19.Nagu eelnevalt märgitud, on maksuteade MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt, mille andmisel juhindutakse HMS-s sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti (MKS § 46 lg 1). MKS § 13 reguleerib maksukohustuslase ärakuulamist ja MKS § 14 maksukohustusele teabe andmist, olles seega erinormiks võrreldes HMS §‐dega 40 ja 36.
20.MKS § 13 lg 1 järgi on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. MKS § 13 lg 2 p 2 näeb sarnaselt HMS § 40 lg 3 p‐ga 2 ette, et maksukohustuslasele ei tule tagada lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigust, kui maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vaidlusaluse maksuteate koostamise aluseks oli E. P. poolt 25. märtsil 2015 esitatud 2014. a tuludeklaratsioon. Kuivõrd kaebuse materjalidest nähtuvalt ei olnud MTA kaldunud kõrvale temale esitatud tuludeklaratsioonis kajastatust ning MTA ei näinud vajadust lisaandmete saamiseks, esines halduskohtu hinnangul erand ärakuulamiskohustusest. Kuna nagu ka MTA selgitas, et sisuliselt on maksuteade vaid matemaatiline arvutuskäik, mis on koostatud esitatud tuludeklaratsioonist lähtudes ning kaebaja oli tuludeklaratsiooni esitaja õigusjärglane, puudus MTA-l kohustus anda kaebajale võimalus olla ära kuulatud ja seega olla menetlusse kaasatud. Samamoodi ei nõustu kohus kaebajaga, et MTA on kaebaja suhtes rikkunud nõuandmis- ja selgitamiskohustust. Nimelt sätestavad MKS § 14 lg-d 1-2, et maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta, ning vajaduse korral selgitab maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Kogu eelnimetatud maksuhalduripoolne nõustamine toimub eeldusel, et tema poole on maksukohustuslane vastavasisulise taotlusega pöördunud. Kaebaja ei ole väitnud, et ta pole saanud vastust tema poolt esitatud küsimustele. Asja materjalidest selgub, et kaebaja on saanud MTA-lt selgitusi E. P. maksuvõla ajatamise kohta, ehk MTA on täitnud temal lasuva selgitamis- ja nõuandmiskohustuse.
21.Samas nõustub kohus kaebajaga, et maksuteatest tulenevad õigused ei pruukinud selle adressaadile olla arusaadavad ja maksuteates puudus õiguslik alus, miks adresseeriti maksuteade just kaebajale, ning seepärast on rikutud HMS § 55 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille
3-17-2139 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, ning MKS § 46 lg 3 p-s 5 toodut seoses haldusakti põhjendustes selle andmise õigusliku aluse märkimisega. Maksuteates oli tulumaksu tasumise tähtpäevaks märgitud 1. oktoober 2015, mis oli maksuteate esitamise hetkeks möödunud. Teisalt, arvestades maksuteates toodud selgitust, mille järgi kui maksuteade väljastatakse MKS § 88 lg-s 2 toodud tähtjast erineval tähtajal, s.t mitte hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva, kuulub tulumaksu juurdemakse tasumisele 30 kalendripäeva jooksul maksuteate kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, oli kaebajal võimalik kindlaks teha maksukohustuse tasumise tähtaeg. Samamoodi kajastades maksuteatel selle edastamise põhjusena üksnes E. P. pärijaks olemist, ilma et oleks välja toodud õigusnormi, mis oleks aluseks kaebajale maksuteate väljastamisel, ei saa pidada rikkumiseks, mis tingiks sellel põhjusel maksuhalduri teate tühistamise. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et kaebajale oli juba pärimistunnistusest võimalik teada saada, et pärijale lähevad seaduse kohaselt üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, mis ei ole pärandajaga lahutamatult seotud.
22.Maksuhaldur on maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, sh maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (MKS § 11). MTA väljastas kaebajale vaidlusaluse maksuteate 28. juulil 2017, milles oli maksukohustuse suuruseks 5503,57 eurot. MTA poolt kohtule esitatud tõendist (tl 37) selgub, et 1. oktoobril 2015 tasaarvestas MTA E. P. ettemaksukontol oleva summa 4,03 eurot juurdetasumisele kuuluva tulumaksuga. Kuna MKS § 33 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb maksumaksja maksukohustus tasaarvestamisega, siis 28. juuli 2017. a seisuga, mil MTA adresseeris maksuteate kaebajale ehk sisuliselt koostas uue haldusakti, oli maksuteate andmise hetkel kaebaja maksukohustus 4,03 euro osas lõppenud. Kohtu hinnangul on MTA poolt varasemat nõude tasaarvestamata jätmise puhul tegemist sisuliselt uurimispõhimõtte ehk menetlusnõude rikkumisega, mille täitmine oleks kaasa toonud teistsuguse resolutsiooniga haldusakti väljaandmise. Seepärast ei saa kohtu arvates tugineda HMS §-le 58, mille kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et maksuteade on maksu määramiseks ja maksu sissenõudmiseks antav haldusakt, millega antud juhul nõutakse kaebajalt sellise summa tasumist, mis ei vasta tema maksuvõla tegelikule suurusele. Kohus nõustub küll MTA seletusega, et maksuteade on MKS § 88 lg-st 2 tulenevalt vaid matemaatiline arvutuskäik, kuid juhib tähelepanu, et sellise haldusakti väljaandmisel tuleb lähtuda HMS §-st 54 ehk haldusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda akti andmisel kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast. MTA oleks pidanud välja andma haldusakti, kus oleks arvutatud pärijale üleminev maksukohustuse suurus arvestades muutunud asjaolusid ehk lisaks maksuteates toodud arvutuskäigule oleks MTA pidanud tegema otsustuse, millega vähendada tasumisele kuuluvat tulumaksu osas, milles see on eelnevalt tasaarvestatud. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebaja tühistamisnõude osaliselt ja tühistab MTA 24. augusti 2015. a maksuteate nr 59127 osas, milles kohustati kaebajat 5499,54 euro asemel maksma 5503,57 eurot.
23.HKMS § 108 lõike 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Praegusel juhul rahuldatakse kaebus maksuteatega tasumisele määratud kogusummat arvestades tühises osas (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
20.veebruari 2018. a otsus asjas nr 3-15-706, p 16). Seetõttu jätab kohus kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.