Otsuse avalikult teatavaks 9. aprill 2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-17-1558
Haldusasi
P.P. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.06.2017 kirjas nr 3-2/1399-12 sisalduva toimingu – nõue jätta kavandamata hoone krundil pos 1 ja jätta krunt olemasoleva korterelamu krundi koosseisu õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: P.P. Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Elis Allas ja Eva Vanamb
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. mai 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) korraldab Tallinnas Serva tn 40/Kaare 22 kinnistute detailplaneeringu (number DP040930) koostamist. 27.06.2017 kirjaga teatas TLPA seoses Serva tn 40 ja Kaare tn 22 kinnistute detailplaneeringuga järgmist: 1) Täiendada seletuskirja ja põhijoonist nõudega ehitusprojekti koostamiseks hoonete tüpoloogia osas vastavalt vastuvõetud Nõmme üldplaneeringule. 2) Jätta kavandamata hoone krundil pos 1 ja jätta krunt olemasoleva korterelamu krundi koosseisu. Planeeringus määratud hoonestusala ja ehitusõiguse näitajaid mitte muuta. (tl 46-47)
2.P.P. esitas 26.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 27.06.2017 kirjas nr 3-2/1399-12 sisalduva haldusakti – jätta kavandamata hoone krundil pos 1 ja jätta krunt olemasoleva korterelamu krundi koosseisu – tühisus või alternatiivselt tühistada TLPA 27.06.2017 kirjas nr 3-2/1399-12 sisalduv haldusakt – jätta kavandamata hoone krundil pos 1 ja jätta krunt olemasoleva korterelamu krundi koosseisu või alternatiivselt tuvastada TLPA 27.06.2017 kirjas nr 3-2/1399-12 sisalduva toimingu – nõue jätta kavandamata hoone krundil pos 1 ja jätta krunt olemasoleva korterelamu krundi koosseisu – õigusvastasus.
3.21.09.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 08.03.2018 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebuse esitaja selgitab, et käesoleva kaebuse esitamise on tinginud TLPA poolt 27.06.2017 kirjaga planeeringu koostajale ja huvitatud isikule (kaebajale) üllatuslikult esitatud nõue loobuda juba vastuvõetud planeeringus ette nähtud praeguse Serva tn 40 kinnistu baasil Serva tn äärde 1206 m2 suuruse ehitusõigusega krundi (planeeringu projektis tähistatud kui pos 1) kavandamisest. Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebusega vaidlustatav toiming rikub kaebaja õigusi. Kaebaja soovib (koos abikaasaga) jagada neile kuuluvat Serva 40 kinnistut vastuvõetud detailplaneeringus kavandatud viisil. Kaebaja soovib, et Serva 40 kinnistu baasil moodustataks Serva tn äärde 1206 m2 suurune krunt, kuhu kaebaja kavandab oma täiskasvanud lapse perekonnale elamu ehitamist. Serva 40 kinnistu jagamine ei ole võimalik muul moel, kui detailplaneeringu kaudu. TLPA 26.06.2017 kiri tähendab sisuliselt TLPA-poolset keeldu Serva 40 kinnistu jagamiseks eelnimetatud viisil. Seega rikub TLPA 26.06.2017 kirjas väljendatud otsustus kaebaja omandiõigust, kuna takistab kaebajal tema kinnistu käsutamist (jagamist). Kaebajal on põhjendatud huvi TLPA kirjas väljendatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna kõrvaldamata õigusvastasus tooks kaasa asjas tehtava lõppotsuse õigusvastasuse. Juhul, kui kaebaja ei alluks TLPA poolt esitatud õigusvastasele nõudele loobuda krundi pos 1 kavandamisest, tooks see kaasa planeerimismenetluse seiskumise ja/või lõpetamise. Kaebaja eeldab, et TLPA haldusakti/toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise järel loobub TLPA kaebajale esitatud õigusvastasest nõudest ja detailplaneeringu menetlust on võimalik (koos krundi pos 1 kavandamisega) jätkata.
4.2.Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd Krundi pos 1 moodustamise on juba kahel korral otsustanud Tallinna Linnavalitsus (so nii planeeringu algatamise korralduses 19.06.2017 kui ka planeeringu vastuvõtmise korralduses 12.04.2017), siis TLPA-l puudub pädevus seda otsustust ära muuta.
4.3.Kaebaja on seisukohal, et avaliku võimu käitumine ei saa olla halduse subjektide suhtes sõnamurdlik. Olukorras, kus linnavalitsus on korduvate haldusaktidega kinnitanud krundi pos 1 moodustamise lubamist (selle on kooskõlastanud kõik asjakohased ametkonnad), on tekitatud õiguspärane ootus ja kaitstav usaldus, et krundi pos 1 ka tegelikkuses moodustada saab.
4.4.Kuivõrd Tallinna linnavalitsus on kinnitanud (Tallinna linnavalitsus on oma 12.04.2017 korraldusega võtnud planeeringu vastu), et krundi pos 1 moodustamine vastab nii õigusaktidele kui ka linna ruumilise arengu eesmärkidele, siis ei ole õiguspärane nõuda kaebajalt krundi moodustamisest loobumist. Kaebaja rõhutab, et planeeringu algatamise korralduse ja lähteülesande kooskõlastas 23.04.2015 ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet (tl 156), kes ei esitanud selles osas mingeid vastuväiteid. Sel ajal oli Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kohustuseks jälgida muinsuskaitsealaste nõuete täitmist planeeringutes. TLPA on valmistanud ette mõlema linnavalitsuse korralduse (nii planeeringu algatamine kui ka vastuvõtmine) projektid ja linnavalitsus on planeeringu vastu võtnud.
4.5.Krundi pos 1 moodustamine on täielikus kooskõlas nii Nõmme ehitusmääruse, Tallinna üldplaneeringu kui ka koostatava Nõmme linnaosa üldplaneeringuga. Krundi pos 1 moodustamise keelamine on õigusvastane ka seetõttu, et sisuliselt tähendab see nõue keelata 3179 m2 suuruse krundi jagamine (planeeringu pos 1 + pos 2 pindalad kokku: 1206 + 1973 = 3179 m2). Kaebaja toob välja, et Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 4 lg 3 p 2 on kehtestanud kruntide minimaalseks suuruseks II ehituspiirkonnas 1200 m2. Analoogiline põhimõte sisaldub ka koostatavas Nõmme linnaosa üldplaneeringus: seletuskirja p 4.1. kohaselt on jagatava elamukrundi minimaalne suurus 2400 m2 ning minimaalne lubatud elamukrundi suurus on 1200 m2. Kaebaja poolt taotletava krundi pos 1 suurus ületab kehtestatud miinimummäära. TLPA-l puudub pädevus muuta ehitusmäärusega sätestatud piiranguid rangemaks, kahjustades seega kaebaja õigusi. TLPA otsustus on vastuolus ka senise halduspraktikaga, kus on lubatud jagada krunte, mille suurused on vahemikus 2500-3000 m2. Kaebajat on koheldud erinevalt teistest Nõmme kinnistuomanikest. Kaebajal puudub soov ja vajadus kasutada 3179 m2 suurust krunti, samuti ei soovi ta tasuda Tallinna linna poolt suurte kruntide osas kehtestatud kõrget maamaksu.
4.6.Kaebaja ei tea, et eksisteeriks õigusakt, mis keelaks tiheasustusalal 3179 m2 suuruse krundi jagamise kaheks ehitusõigusega krundiks. Asjaõigusseaduse § 54 lg 1 annab omanikule õiguse kinnisasja jagamiseks. Kinnistu jagamise keelamise näol on tegemist omandiõiguse piiranguga (vt nt Riigikohtu üldkogu 3.12.2007 otsus asjas nr 3-3-1-41-06), milleks peab Põhiseaduse § 32 kohaselt eksisteerima seadusest tulenev alus. Planeeringus kitsenduste seadmise volitus ja diskretsioonivolituse piirid peavad tulema seadusest. See põhimõte on muuhulgas kinnitamist leidnud ka planeerimisseaduse eelnõu seletuskirjas. Sama põhimõtte kehtivust ka avalik-õigusliku iseloomuga kitsenduste kehtestamisel miljööväärtuslike piirkondade kaitseks on Riigikohus kinnitanud haldusasjas nr 3-3-1-41-06 03.05.2007 tehtud otsuse p-s 23: "Isikute põhiõigusi riivavaid avalik-õiguslikke kitsendusi miljööväärtuslike piirkondade kaitseks saab kohalik omavalitsus kehtestada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja korras, eelkõige planeerimismenetluses." Kuna omandiõigus on põhiseadusega kaitstud erahuvi, siis võib kohalik omavalitsus planeerimismenetluses kehtestada ainult selliseid omandiõiguse kitsendusi, milleks tal on olemas õiguslik alus. Kaebaja ei tea, et eksisteeriks seadus või seaduses sisalduva volitusnormi alusel kehtestatud õigusakt, mis annaks kohalikule omavalitsusele õiguse piirata kaebaja põhiõigust Tallinnas Nõmme linnaosas asuva kinnistu jagamiseks, kui jagamise käigus tekkivad kinnistud on suuremad kui 1200 m2, ning kehtestaks sellise õiguse kasutamise piirid. Maakatastriseaduse § 16 lg 3 kohaselt on katastriüksuse minimaalsuuruseks 30 m2.
Kehtivast Tallinna üldplaneeringust kinnistute jagamise piiranguid ei tulene. Nii Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 4 lg 3 p 2 kui ka koostamisel oleva Nõmme linnaosa üldplaneeringu (edaspidi - NÜP) seletuskiri fikseerivad minimaalseks lubatud elamukrundi suuruseks 1200 m2. Samas ei kuulu Nõmme linnaosa ehitusmäärus selles osas enam kohaldamisele. Nõmme linnaosa ehitusmäärus on kehtestatud planeerimisseaduse § 5 ja ehitusseaduse § 19 lg 4 alusel, mõlemad delegatsiooninormid on tänaseks kehtetuks tunnistatud. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 7 kohaselt jäid enne 01.07.2015 kehtestatud kohaliku omavalitsuse ehitusmäärused kehtima osas, mis ei ole vastuolus planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendamise seadusega. Kohalik omavalitsus pidi ehitusmäärused viima uute seadustega kooskõlla hiljemalt kahe aasta jooksul – ehk hiljemalt 1.07.2017. Seega saavad ehitusmääruses täna kehtida üksnes sellised sätted, mis käsitlevad eelkõige kohaliku omavalitsuse sisemist asjaajamist ja tulenevad kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest. Maakasutus- ja ehitustingimusi ei saa enam reguleerida ehitusmäärusega. Krundi minimaalsuuruse määramine on käesoleval ajal üldplaneeringu ülesanne (PlanS § 75 lg 1 p 24). Nagu ka Nõmme linnaosa ehitusmäärus, ei ole ka NÜP kehtiv ja täitmiseks kohustuslik õigusakt. NÜP ei saa olla aluseks kaebaja põhiõiguste piiramiseks. Kaebaja põhiõiguste piiramist ei saa õigustada ka Planeerimisseaduse § 124 lg 3. Õigusliku aluse puudumise tõttu on kinnistu jagamise keelamine TLPA poolt soovitaval viisil õigusvastane.
4.7.TLPA otsustusega on kaebaja omandiõigust kinnistule ebaproportsionaalselt piiratud. Vastustaja on otsuse tegemisel rikkunud HMS § 3 lg 2, HMS § 40, § 4 lg 2 ja § 6. Vastustaja ei ole kaalunud, kas taotletav eesmärk on saavutatav ka kaebajat vähem koormavate abinõudega (määratav ehitusõigus ja/või arhitektuurilised tingimused). Kaebajat ei ole enne negatiivse otsuse tegemist ära kuulatud. TLPA ei saanud teha õiguspärast kaalutlusotsust selgitamata välja kaebaja seisukohta ja talle sellega kaasnevaid tagajärgi (so asjas tähtsust omavaid asjaolusid). Õiguste piiramine ei ole proportsionaalne, kui sellega moonutatakse piiratavate õiguste olemust. Kaebaja leiab, et 1446 m2 suuruse Tallinna linnas asuva elamumaa sihtotstarbega maaala (st krundile pos 1 vastav maa-ala) hoonestamise keelamine moonutab omandiõiguse olemust. Hoonestamise keelamine muudab selle maa-ala kinnistu omaniku jaoks kasutuks omanikule jääb vaid kohustus maa-ala hooldada ning tasuda selle eest maamaksu. Kohtul on kaalutlusotsuse kontrollimise pädevus ka ratsionaalsuse aspektist. Kaebaja arvates ei ole otsus keelata pealinna tihedalt asustatud elurajoonis 1446 m2 suuruse elamumaa hoonestamine selleks, et säilitada senises mahus vaade hoonele, mis ei ole ei kinnismälestis ega ka väga väärtuslik, ratsionaalne - st selline otsus ei ole otstarbekas ja mõistlik. Kaebaja arvates on tema poolt 09.11.2017 LPA-le esitatud planeeringulahenduses leitud mõistlik tasakaal avaliku huvi ja erahuvi vahel. Avalik huvi on tagatud, kuna planeeringuga on säilitatud vaade Serva tänavalt Serva 40 elamule. Planeering näeb ette ka olemasoleva Serva 40 elamu taastamise esialgsel kujul (mitte selle suuremaks või kõrgemaks ehitamise), taastatakse esialgne korterite arv (senise 6 korteri asemel taastatakse algne 3 korteriga planeering), samuti aiakujunduselementide säilitamise ja taastamise. Nõmmele mitteiseloomulik Serva 40a kinnistu (pindala 54 m2) liidetakse Serva 40 kinnistuga. Samas saavad kinnistu omanikud realiseerida oma soovi kinnistu jagamiseks ja uue elamu ehitamiseks pos 1 maa-alale. Kaebaja leiab ka seda, et kui nõustuda vastustaja seisukohaga, et ootamatult on ilmnenud niivõrd suur avalik huvi, mille alusel tuleb keelata kaebaja omandis oleva elamumaa hoonestamine, on kohalikul omavalitsusel PS §-st 32 ja õigusriigi põhimõtetest tulenevalt omandiõiguse oluline piiramine kaebajale hüvitada. Kaebaja arvates oleks sobivaim viis selleks see, kui vastustaja omandaks tasu eest kaebajalt ja tema abikaasalt pos 1 krundile vastava maa4
ala ning kasutaks seda avaliku huvi rahuldamiseks. Kaebaja on sellekohase ettepaneku LPA-le teinud 23.01.2018 kirja viimases lõigus. TLPA ei ole sellele ettepanekule vastanud. Seega - nõue loobuda täielikult pos 1 krundi kavandamisest ja keelata maa-ala hoonestamine ei ole proportsionaalne ega arvesta omaniku huvidega.
4.8.Kaebaja on seisukohal, et TLPA otsustus on täielikult motiveerimata ja selle tagantjärele põhjendamine ei ole aktsepteeritav. TLPA on enda 27.06.2017 kirjas väljendatud otsustust mitte lubada krundi pos 1 moodustamist asunud motiveerima alles hiljem - oma 20.07.2017 kirjas, millega kaebaja poolt esitatud vaie on tagastatud.
4.9.Kaebaja leiab, et TLPA 20.07.2017 kirjas välja toodud motiivid on ekslikud. Esiteks märgib kaebaja, et isegi, kui mõnda TLPA argumenti saaks lugeda asjakohaseks, ei ole võimalik asuda seisukohale, et need argumendid kaaluksid üles kaebaja ja teise kinnistu ühisomaniku huvi enda kinnisasja jagamiseks ja hoonestamiseks. Kaebaja leiab, et kõiki neid argumente ja kaalutlusi, mida TLPA otsustuse tegemisel väidetavalt arvestas, oleks TLPA pidanud analüüsima ja arvestama enne detailplaneeringu vastuvõtmist, seda enam, et TLPA on ise kõikide planeerimisalaste linnavalitsuse õigusaktide ettevalmistajaks. Kõik eelnimetatud faktilised asjaolud on viimaste aastate jooksul püsinud muutumatutena.
4.9.1.Kaebaja toob välja, et õige ei ole TLPA väide, et avaliku väljapaneku ajal oleks esitatud vastuväide krunt pos 1 moodustamise vastu. Vastuväiteid esitati Serva 40 hoone vaadeldavusega seoses. Ei seadusandlus, Nõmme ehitusmäärus ega ka Nõmme üldplaneering ei kehtesta nõuet, et igale hoonele peaks säilima teatud kindlas ulatuses vaade tänavalt. Samuti puudub õigusakt, mis keelaks muinsuskaitseobjektiks mitteolevale hoonele tänavalt avaneva vaate vähendamise. Serva 40 hoone ei ole tunnistatud kinnismälestiseks ja sellele ei kohaldu Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 1, mille kohaselt kehtestatakse kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kaitsevöönd. Kaebaja leiab, et kui rääkida muinsuskaitse või kultuuriväärtusega seonduvast avalikust huvist, mis võiks õigustada põhiõiguste piiramist, peaks selline avalik huvi olema määratletud eelkõige muinsuskaitseseaduses või mõnes muus seaduses. Kaebajale teadaolevalt puudub Eestis seadus või muu õigusakt, mis näeks ette kohustuse säilitada vaade ehitisele, mis ei ole kinnismälestis või keelaks olemasoleva vaate vähendamise või määratleks sellekohase avaliku huvi. Muinsuskaitseseadusest tuleneva piirangu ülekandmine kinnismälestiseks mitteolevale kinnistule ei ole õiguspärane. Kaebaja arvates puudub märkimisväärne avalik huvi selles, et vaade Serva 40 elamule peaks säilima Serva tänavalt just olemasolevas pikkuses. Kaebaja märgib, et avalikul väljapanekul ei ilmnenud olulist avalikku huvi krundi pos 1 likvideerimiseks ja selle maa-ala hoonestamise keelamiseks. Kahe lähikonnas asuva kinnistu omaniku (kelle kinnistud ei piirne kavandatava pos 1 maa-ala ega Serva tänavaga) ja ühe juriidilise isiku vastuväide ei saa olla piisavaks tõendiks omandiõiguse olulist piiramist tingiva avaliku huvi olemasolu kohta, seda eriti veel olukorras, kus tegelikult vaade Serva 40 elamule säilib ka peale krundi pos 1 hoonestamist. Olulise avaliku huvi olemasolu korral oleksid Tallinna Linnavalitsus ja TLPA krundi pos 1 moodustamise keelanud juba haldusmenetluse varasemates staadiumites (planeeringu algatamisel). Kuna väidetav avalik huvi seondub eelkõige muinsuskaitseliste väärtustega, siis
oleks avalik huvi selle olemasolu korral olnud igal juhul äratuntav ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile. Avaliku väljapaneku jooksul ei ilmnenud, et krundi pos 1 moodustamine kahjustaks kellegi erahuvi.
4.9.2.Seoses TLPA väitega, et „uue krundi moodustamine ja hoone kavandamine asukohta pos 1 on vastuolus üldplaneeringu miljööväärtusliku hoonestusala tingimustega" märgib kaebaja, et TLPA peab "üldplaneeringu" all silmas ilmselt käesoleval ajal menetletavat Nõmme linnaosa üldplaneeringut. Nõmme linnaosa üldplaneering on algatatud Tallinna Linnavolikogu otsusega 22.02.2001 nr 46. Seega on üldplaneeringut menetletud juba rohkem kui 16 aastat ning planeeringut ei ole siiani kehtestatud. Nõmme linnaosa üldplaneering ei ole kehtiv õigusakt ja ei saa olla täitmiseks kohustuslik. Kaebaja omandiõigust ei saa piirata planeeringu projektiga, mis on pealegi pidevas muutumises. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Lisaks ei ole kaebajale arusaadav, milliste üldplaneeringu tingimustega krundi pos 1 kavandamine väidetavalt vastuolus on, seetõttu ei saa ta ka nimetatu osas seisukohta võtta. Lisaks ei takistanud väidetav vastuolu detailplaneeringut vastu võtmast.
4.9.3.Seoses TLPA väitega et „krundi pos 1 moodustamine tähendaks "väärtuslike aiakujunduselementide likvideerimist“ rõhutab kaebaja, et ei Serva 40 elamu ega selle krundil paiknevad rajatised (paekiviterrass ja bassein) ei ole võetud muinsuskaitse alla. Seega ei eksisteeri ei aiarajatiste kaitserežiimi ega ka piisavat avalikku huvi kaitserežiimi kehtestamiseks. Kinnistu omanikul puudub kohustus neid aiarajatisi säilitada. Vastustaja viited Serva 40 elamu ja tänava vahelisel alal asuvatele aiakujunduselementidele ei ole asjakohased. Esiteks - detailplaneering (9.11.2017 versiooni seletuskirja p 5.1.3. - Kaebaja 4.02.2018 taotluse lisa 3) näeb ette nende aiakujunduselementide (paekivimüürid, bassein) säilitamise, korrastamise ja rajatava uushoonestusega sobitamise. Paekivimüürid on käesoleval ajal äärmiselt halvas seisukorras, kasutusest väljalangenud ega ole ilma suuremate investeeringuteta kasutatavad. Olukorras, kus pos 1 maa-ala hoonestada ei lubata, puudub ka kinnistu omanikel motiiv nende säilitamiseks kulutusi teha. Aiakujunduselementide säilitamise vajadus ei saa tingida krundi pos 1 moodustamise keelamist, kuna aiakujunduselemendid on sobitatavad uushoonestusega. Teiseks - need aiakujunduselemendid ei ole kolmandatele isikutele Serva tänavalt nagunii vaadeldavad (vt vastustaja poolt 24.01.2018 esitatud eksperthinnangu avalehel olev foto).
4.9.4.Kaebaja on seisukohal, et TLPA väide, et krundi pos 1 moodustamine tähendaks "suure hulga kõrghaljastuse" likvideerimist, on väär. Väärtuslik kõrghaljastus säilitatakse ka peale pos 1 krundi hoonestamist. Likvideerimisele kuuluvad vaid üksikud madalama väärtusklassi puud, mis kompenseeritakse asendusistutusega. Likvideerimisele kuuluvate puudu arvu ei ole võimalik käesoleval ajal välja tuua, kuna planeering määratleb vaid hoonestusala - st ala, kus tulevane hoone saab paiknema. Hoone tegelik asukoht ja ehitusalune pind määratakse alles ehitusprojektiga. Ehitusprojekti on võimalik koostada selliselt, et kõrghaljastus säiliks maksimaalsel määral. Kaebaja rõhutab ka seda, et planeeringu on kooskõlastanud Tallinna Keskkonnaamet, kes on samuti nõustunud krundile pos 1 moodustamise ja selle hoonestamisega.
4.9.5.Seoses TLPA väitega: krundi pos 1 moodustamine tähendab "elamu juurde kuuluva krundi ruumilise terviklikkuse olulist kahjustamist" märgib kaebaja, et ei tea sellist õiguslikku alust, mis lubaks keelduda krundi jagamise lubamisest, põhjusel, et see "kahjustab krundi ruumilist terviklikkust". Igasugune krundi jagamine kahjustab krundi terviklikkust, kuid see ei saa olla aluseks jagamisest keeldumisele. Sellele argumendile tuginedes ei saaks jagada mitte ühtki hoonestatud elamukrunti.
4.10.Mis puudutab vastustaja väiteid ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusstruktuuri järgimise nõudesse uushoonestuse kavandamisel, siis märgib kaebaja, et planeeringuala lähiümbruses puudub ühtne linnaehitusstruktuur. Ajalooliselt väljakujunenud linnehitusstruktuuri hulka kuuluvad ka pos 1 maa-ala vahetus naabruses asuvad järgmised kinnistud: Serva 38 (suurus 728 m2), Kaare 26a (suurus 723 m2) ja Serva 44a (suurus 550 m2). Tegemist on väikeste kruntidega, millel paiknevad tänavaäärsed majad (ehitatud tõenäoliselt 1950-60-tel aastatel). Pos 1 krunti on võimalik hoonestada selliselt, et hoonestus ühilduks eelnimetatud kinnistutega.
4.11.Kaebuse esitaja palub vastustaja poolt kohtule esitatud ekspertiisi hindamisel arvestada tema ja planeeringu koostaja poolt TLPA-le 23.01.2018 esitatud seisukohtadega (tl 140-143), mille osas TLPA ei ole kaebajale midagi väljendanud. OÜ Arhitektuuriväljad ekspertiisi võiks parimal juhul käsitleda muinsuskaitsealase ekspertiisina, mitte aga linnaehitusliku ekspertiisina, kuna selle koostajal puudub arhitektuurialane ettevalmistus ja pädevus. Ekspertiisist võib jääda ekslik mulje, nagu oleks Serva 40 elamu näol tegemist ühe Nõmme väärtuslikuma elamuga. Kaebaja rõhutab, et NÜP-i järgi on elamu liigitatud muinsuskaitselise väärtuse järgi alles kolmandasse väärtuskategooriasse ("väärtuslik hoone"). Nimetatu tekitab põhjendatud küsimusi ekspertiisi usaldusväärsuses ja erapooletuses. Kaebaja märgib, et isegi, kui muinsuskaitselistest aspektidest võib olla põhjendatud jätta pos 1 maa-ala hoonestamata, ei saa see luua õiguslikku alust kaebaja omandiõiguse piiramiseks.
4.12.Kokkuvõtvalt märgib kaebaja järgmist: Vastustaja on vaidlustatud toiminguga piiranud kaebaja põhiõigusi, omamata selleks seaduslikku alust. Ilma seadusliku aluseta kehtestatud põhiõiguse piirang on õigusvastane. Juhul, kui möönda, et vastustajal oli antud olukorras õigus kaebaja põhiõigusi piirava kaalutlusotsuse tegemiseks, on otsus õigusvastane, kuna: - vastustaja ei ole enne kaalutlusotsuse tegemist selgitanud välja kaebaja huve, mis välistab nende huvide arvesse võtmise kaalutluse läbiviimisel. Seega ei saa olla läbi viidud õiguspärast kaalutlemist; - vastustaja on teinud varasematele kaebajale soodsale kaalutlusotsustele vastupidise ja kaebajale negatiivse kaalutlusotsuse, kuigi vahepealse aja jooksul ei ole muutunud faktilised asjaolud ja seadusandlus; - vastustaja on teinud ilmselge kaalutlusvea, kuna on omistanud vähetähtsale avalikule huvile kaebaja põhiõigusi üleskaaluva rolli; - vastustaja on teinud ilmselge kaalutlusvea, kuna on kaebaja põhiõiguste piiramisel samastanud kaebaja kinnistu kinnismälestisega; - vastustaja on teinud ebaratsionaalse otsustuse, keelates pealinna tihedalt asustatud elurajoonis 1446 m2 suuruse elamumaa hoonestamise selleks, et säilitada senises mahus vaade hoonele, mis ei ole ei kinnismälestis ega ka väga väärtuslik.
4.13.Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 30 eurot (so riigilõiv kaebuselt ja määruskaebuselt).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
5.1.Vastustaja märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-8-02 asunud seisukohale, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei
tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Järelikult ei saanud kaebajal detailplaneeringu algatamisega tekkida õiguspärast ootust, et detailplaneering tema soovitud kujul ka kehtestatakse. Detailplaneeringu lahendus kujuneb välja koostöös planeeritavale alale jäävate kinnistute omanike ning detailplaneeringu avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete koosmõjus.
5.2.Serva tn 40 ja Kaare tn 22 kinnistute DP koostamisel lähtutakse kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS). PlanS § 18 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus pärast detailplaneeringu vastuvõtmist korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek, mille ajal on igal isikul õigus esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta (PlanS § 20 lg 1). Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused (PlanS § 21 lg 4). Järelikult on muudatuste tegemine detailplaneeringusse peale selle vastuvõtmist planeerimismenetluse tavapärane osa ning kaebajal ei saanud ka menetluse selles etapis tekkida õiguspärast ootust, et DP täpselt vastuvõetud kujul ka kehtestatakse.
5.3.Vastustaja märgib, et ühestki õigusaktist ei tulene keeldu DP lahendust pärast vastuvõtmist muuta. Vastupidi, kuna avalik väljapanek toimub alles pärast DP vastuvõtmist. See tähendab, et teistel isikutel on võimalus alles siis DP lahendusega tutvuda ning selle kohta arvamust avaldada. Seetõttu on muudatuste tegemine detailplaneeringusse peale selle vastuvõtmist tavapärane planeerimismenetluse osa. Kui planeeringulahendust pärast vastuvõtmist enam muuta ei tohiks, oleks see vastuolus planeerimismenetluse põhimõttega, sest sellisel juhul ei saaks toimuda esitatud vastuväidete ega ettepanekute sisulist kaalumist ning kaasamine oleks üksnes näiline. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 20. oktoobri 2005. a otsuse nr 3-3-1-3305 p-s 13, et detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus.
5.4.Nii Nõmme linnaosa ehitusmääruses kui ka Nõmme linnaosa üldplaneeringus on sätestatud nii jagatava krundi kui ka elamukrundi minimaalne suurus. Kummastki õigusaktist ei tulene linnale kohustust krundi jagamist lubada ega kaebajale õiguspärast ootust, et tal seda teha lubatakse. Planeerimisotsuste tegemisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik diskretsiooniõigus ning lähtuda tuleb seejuures linnaruumilisest mõjust tervikuna.
5.5.Ringkonnakohus on asjas 3-09-2781 p-s 12 sedastanud: „Ehitusmäärust ei saa tõlgendada selliselt, et konkreetse kinnisasja puhul ei või avalike huvide tagamiseks olla vajalik täiendavate kitsenduste seadmine. Nagu ka üldplaneeringuga, ei ole võimalik ehitusmääruses ette näha kõiki konkreetse ala kaitsega seotud nõudeid konkreetselt. Seetõttu saab detailplaneeringuga näha ette ulatuslikumaid piiranguid või pidada vajalikuks hoiduda ehitustegevusest mõnel kinnisasjal sootuks, et tagada avalike huvide piisav kaitse. Ka Tallinna üldplaneering ei võimalda asuda seisukohale, et miljööväärtuslikel aladel ei võiks ehitamisele seada piiranguid kaalumise tulemusel ning miljöö kaitseks piisab ehitusmääruses kehtestatud ehitus- ja maakasutustingimuste järgimisest. Seda seisukohta kinnitab ka ehitusmääruse § 1 lg 4, mille kohaselt antakse miljööväärtuslike alade säilimiseks ning liikluskorralduse täpsustamiseks Nõmme linnaosa üldplaneeringus ning detailplaneeringutes täiendavaid tingimusi.“
5.6.Vastustaja ei nõustu kaebaja on seisukohaga, et krundi pos 1 moodustamata jätmine piirab ebaproportsionaalselt tema omandiõigust. Juhul, kui krunti pos 1 ei moodustata, lubatakse sellegipoolest algsele 6274 m2 suurusele krundile moodustada kaks uut krunti algse krundi tagaosas, kusjuures mõlemale moodustatavale krundile on võimalik püstitada kahe korteriga elamu. S.t praeguse ühe hoone asemel on tulevikus sellel alal kolm hoonet.
5.7.Vastustaja osundab, et 27.06.2017 kirja näol on tegemist menetlustoiminguga, millele ei laiene sellised nõuded nagu haldusaktile (sh HMS § 40). 27.06.2017 kirjaga teavitas amet kaebajat oma seisukohtadest, millest tuleks detailplaneeringu edasisel koostamisel juhinduda.
Kaebaja selle seisukohaga ei nõustunud ning on oma vastuväited ja ettepanekud esitanud mh 14.09.2017 toimunud kohtumisel (14.09.2017 kohtumise protokoll tl 102). Kohtumisel leppisid kaebaja ja vastustaja kokku, et juhul, kui kaebaja esitab ametile lahendusvariandi, mis arvestab Nõmme miljöö ja ajalooliste väärtustega, võib olla põhjendatud ameti 20.06.2017 otsuse ümbervaatamine ning vajadusel uue avaliku arutelu korraldamine. Kaebaja on planeeringulahendust korrigeerinud. Amet on tellinud linnaehitusliku ekspertiisi, selgitamaks sõltumatu eksperdi abil, kas hoone kavandamine Serva tn 40 väärtusliku hoone ette on sobiv või mitte.
5.8.Kuivõrd ameti 27.06.2017 kirja näol on tegemist menetlustoiminguga, millist seisukohta jagas ka ringkonnakohus, siis ei laiene sellele sellised põhjendamisnõuded nagu haldusaktile. Sellegipoolest osundab vastustaja, et Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt 29. novembri 2012. a otsust asjas nr 3-3-1-29-12, p 20 ning 14. detsembri 2012. a otsust asjas nr 33-1-33-12, p 16).
5.9.Kaebaja väide, et avaliku väljapaneku ajal ei esitanud ükski ettepanekute tegijatest selgesõnalist väidet, nagu ei tohiks krunti pos 1 üldse kavandada, ei vasta tõele. Kaare tn 20a ja Lootuse pst 103a omanikud on oma 02.06.2017 vastuväites juhtinud tähelepanu asjaolule, et krundil Pos 2 asuv hoone on väärtuslik. Kui väärtusliku hoone ette (Pos 1) ja taha (Pos 3) ehitatakse hooned, siis väärtuslik hoone varjatakse. Tänavalt peaks säilima vaade Pos 2 hoonele ning sinna ette ei tohiks uut hoonet ehitada (tl 42-44p). Samuti on Nõmme Tee Selts oma 02.06.2017 arvamuses teinud ettepaneku Serva tn 40 elamut kui miljööväärtuslikku hoonet uusarendustega mitte varjata (tl 45 ja selle pöördel). Lisaks nähtub esitatud arvamustest üheselt, et naaberkinnistute omanikud on vastu kõrghaljastatud männimetsa aluste kinnistute jagamisele nii mitmeks elamukrundiks ning kavandatud hoonete hulgale ega pea seda Nõmme kui metsalinna miljöösse sobivaks.
5.10.Planeerimisotsuste tegemisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik diskretsiooniõigus ning lähtuda tuleb seejuures muuhulgas avalikust huvist.
5.11.Vastustaja selgitab, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu (edaspidi NÜP) seletuskirja p-i 5.2.1 tingimuste kohaselt tuleb väärtuslikud linnaruumi- ja maastikuelemendid, loodusobjektid, kõrghaljastus ja haljasalad säilitada. Näiteks algupärased ja väärtuslikud krundipiirded, kujunduselemendid ja väikevormid kruntidel - paekivist piirete ja tugimüüridega terrassid, dekoratiivvaasid, kiviktaimlad, basseinid, veesilmad jne. Serva tn 40 elamu eesaias paiknevad väärtuslikud aiakujunduselemendid, mis inventeerimisankeedis on samuti esile toodud märkimisväärsetena. Miljöö kaitsmine ei ole ainult üksikhoone kaitsmine eraldi, kaitstav väärtus on linnaruum tervikuna ja krundi terviklik lahendus, s.t antud juhul hoone paigutus krundil ning paigutus tänava suhtes - suur esinduslik funktsionalistlik elamu on teadlikult asetatud tänavast kaugemale (Nõmmele väga iseloomulik võte, vt juhuslikult valitud näidetena ka Pärnu mnt 201, Vabaduse pst 19, 21). Lisaks on kaitstav väärtus hoonet teenindav hooviala oma iseloomulike tunnuste ja kujundusvõtetega - säilitatud rohke kõrghaljastus (metsalinn), terrassid jms. NÜP-i samas peatükis on ka tingimus, et ehitiste püstitamisel ning ehitiste laiendamisel juurdeehitisega tuleb järgida ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusstruktuuri, hoonestuse üldist mastaapi, kaugvaateid ja muud paigale iseloomulikku. Kui Serva tn 40 elamu ette moodustada uus krunt ja sinna püstitada hoone, kaoks veel üks oluline kaitstav väärtus – kaugvaade tänavalt väärtuslikule elamule. Sealjuures kuulub selle vaate juurde lahutamatult Nõmmele kui metsalinnale iseloomulik element – kõrghaljastusega eesaed. Uue hoone püstitamisel osa kõrghaljastusest, mis on paigale iseloomulik kaitstav väärtus, likvideeritaks.
5.12.Vastutaja osundab, et enamuse väärtuste puhul peetaksegi piisavaks kohaliku tasandi kaitset, mis seisneb miljööaladele kaitse- ja kasutustingimuste määramises, s.h
5.13.Kaebaja on seisukohal, et NÜP ei ole kehtiv õigusakt ega saa olla täitmiseks kohustuslik. Riigikohus on oma 20. märtsi 2014 lahendis nr 3-3-1-87-13 punktis 12 asunud seisukohale, et HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel arvesse võtta asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, s.h koostamisel oleva kõrgema planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). Sama lahendi punkti 13 kohaselt tuleb ühe asjakohase kriteeriumina ruumilisel planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba väljakujunenud olustikku. Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate alusdokumentide puudumise kui ka nende olemasolu korral.
5.14.DP avaliku menetlemise mõte seisneb mh selles, et juhtida kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaoludele, mis kohaliku omavalitsuse poolt on mingil põhjusel märkamata jäänud ning planeeringulahendust vajadusel korrigeerida. Kaebaja seisukoht, justkui ei tohiks kohalik omavalitsus pärast DP vastuvõtmist enam planeeringulahendust korrigeerida, on alusetu. Planeerimismenetluse olemusest tulenevalt ei saa isikul tekkida õigustatud ootust, et pärast vastuvõtmist planeeringus enam midagi ei muudeta.
5.15.Asjaolu, et kaebaja peab ajaloolisi aiakujunduselemente „ebapraktilisteks“, ei tähenda, et nende säilitamine ei ole miljöö seisukohast oluline. Lisaks, nagu vastustaja eespool selgitas, on antud juhul kaitstav väärtus krundi terviklik lahendus, s.t hoone paigutus krundil ja tänava suhtes (suur esinduslik funktsionalistlik elamu on teadlikult asetatud tänavast kaugemale) ning hoonet teenindav hooviala oma iseloomulike tunnuste ja kujundusvõtetega, s.h kõrghaljastusega eesaed ning paekivist terrass ja bassein aiakujunduselementidena.
5.16.Riigikohtu halduskolleegium selgitas haldusasjas nr 3-3-1-41-06 03.05.2007 tehtud määruse p-s 19, et kehtiv õigus annab planeerimismenetluses haldusorganile ulatusliku kaalutlusruumi ning ei sätesta detailselt valikukriteeriume. Krundi pos 1 moodustamata jätmine võtab arvesse nii kaebaja kui ka avalikku huvi: säilib miljöö seisukohast oluline Serva tn 40 krundi terviklikkus koos väärtusliku hoone vaadeldavuse, suure kõrghaljastatud eesaia ning aiakujunduselementidega; arvestatud on naaberkinnistute omanikega, kes olid vastu kõrghaljastatud männimetsa aluste kinnistute jagamisele nii mitmeks elamukrundiks ning kavandatud hoonete hulgale; samal ajal saab kaebaja Serva tn 40 kinnistu tahaossa moodustada kaks uut krunti ning püstitada mõlemale krundile kahe korteriga elamu. Vastustaja on seisukohal, et selline lahendus ei ole kaebaja suhtes ebaproportsionaalne.
5.17.PlanS § 124 lg 3 sätestab, et detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. PlanS § 126 lg 1 p st 1 tulenevalt toimub planeeringuala kruntideks jaotamine detailplaneeringuga. PlanS-se 2. peatükk sätestab planeerimise põhimõtted. Muuhulgas peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse (PlanS § 10 lg 1). Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi (PlanS § 8). Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et PlanS § 124 lg 3 määratleb vaid kinnisomandile kitsenduste kehtestamiseks läbiviidava haldusmenetluse alaliigi ning et detailplaneeringu menetluses saab kehtestada vaid kitsendusi, milliste rakendamise võimalus on sõnaselgelt fikseeritud kas seadustes või kõrgema astme planeeringutes. Vastupidi, PlanS sätestab selgelt, millised ülesanded saab ja tuleb lahendada üldplaneeringuga, millised detailplaneerinuga – detailplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringu nõudeid oluliselt. Tulenevalt PlanS § 126 lg
1 punktidest 1 ja 3 on nii planeeringuala kruntideks jaotamine kui ka krundi ehitusõiguse määramine detailplaneeringu ülesanne.
5.18.Vastustaja osundab, et kaebaja oli või vähemalt pidi olema teadlik, et krundile pos 1 hoone kavandamata jätmise võimalust arutati TLPA-s ka 2016. aastal, s.o enne detailplaneeringu vastuvõtmist: Tallinna planeeringute registrist (TPR) nähtuvad detailplaneeringute läbivaatajate märkused, s.h linna peaarhitekti büroo (linnaplaneerija O. Kärmase isikus) märkused 6. maist 2016 , 5. augustist 2016 ja 19. oktoobrist 2016 (nähtavad TPR-s: Menetluse käik => Algatatud => Toimunud: detailplaneeringu menetlemine pärast algatamist => Detailplaneeringu läbivaatamine). Märkustest nähtuvalt oli linna peaarhitekti büroo seisukohal, et krundile pos 1 ei tohiks hoonet ette näha, sest Serva tn 40 paikneb väärtuslikuks hinnatud funktsionalistlik elamu ning selle ja tänava vaheline kõrghaljastusega krundiosa on oluline osa ruumilisest tervikust, kuhu rajati hoonega stiilse terviku moodustav eesaed (paekividega ääristatud terrass jm aiakujunduselemendid). Arvestades, et kaebajale detailplaneeringut koostav arhitekt Viljar Orub töötas 2016. aastal TLPA-s arhitektina, siis on eluliselt ebausutav, et kaebaja nendest märkustest teadlik ei olnud. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et enne detailplaneeringu kehtestamist ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et detailplaneeringu lahenduses enam midagi ei muudeta.
5.19.Ehkki kaebaja väidab, et avalikul väljapanekul ei ilmnenud olulist avalikku huvi krundi pos 1 likvideerimiseks ja selle maa-ala hoonestamise keelamiseks, siis üks vastuväite esitaja oli Nõmme Tee Selts – kodanikeühendus, mille põhitegevuseks on linnahaljastuse kaitse, Nõmme miljööväärtuste säilitamine ja inimsõbralikuma linnakeskkonna kujundamine. See tähendab, et selts esindab suuremat hulka inimesi. Järelikult esineb ka avalik huvi.
5.20.Vastustaja osundab, et ühestki seadusest linnaehitusliku ekspertiisi tegemiseks kvalifikatsiooninõudeid ei tulene. Ka EAL on oma kirjas välja toonud, et EhS § 24 alusel on välja antud ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 23.11.2017 määrus nr 61, mis seab kutsestandardi alusel kvalifikatsiooninõuded ehitusprojekti ekspertiisi tegemise, ehitise auditi tegemise ja ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise tegevusaladel. Linnaehitusliku ekspertiisi tegemiseks kutsestandardi alusel kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud ei ole. Lisaks osundab vastustaja, et kaebaja ei ole esitanud omalt poolt ühtki tõendit oma seisukoha, mille kohaselt on tema poolt 09.11.2017 vastustajale esitatud planeeringulahendus linnaehituslikult sobiv, tõendamiseks või vastustaja poolt esitatud ekspertiisi ümberlükkamiseks. Kõik kaebaja väited esindavad üksnes tema isiklikku arvamust linnaehituslikust sobivusest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt oma 27.06.2017 kirjas nr 3-2/1399-12 esitanud nõude jätta kavandamata hoone krundil pos 1 ja jätta krunt olemasoleva korterelamu krundi koosseisu.
7.Kohus märgib esmalt, et kirja kvalifitseerimise puhul ei ole vaidlust selles, et tegemist ei ole haldusaktiga ega eelhaldusaktiga, vaid tegemist on menetlustoiminguga. Nähtuvalt TLPA 20.07.2017 vaide tagastamise otsusest, käsitles TLPA nimetatud kirja sisuliselt menetluse teabetoiminguna, mitte haldusakti ega haldusmenetluse toiminguna. Vaidlusalusest kirjast endast nähtub, et selles on avaldatud planeeringut haldusorgani volitusel koostanud arhitektile Viljar Orubile Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht Serva tn 40 ja Kaare 22 kinnistute detailplaneeringu kohta ja selle kirja punktis 2 väljendatud TLPA seisukoht, et hoone krundil pos 1 tuleb jätta kavandamata ja krunt jätta olemasoleva korterelamu krundi koosseisu.
8.Tallinna Ringkonnakohus on asunud oma 20.09.2017 määruses nr 3-17-1558 seisukohale, et tegemist on menetlustoiminguga, mis võib rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi sõltumata lõplikust otsusest. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu määrusest ja selles tehtud viidetest kohtupraktikale (Riigikohtu 08.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-16), on halduskohus asja lahendamisel seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohus käsitles Tallinna Ringkonnakohus kirja sisuliselt teabetoiminguna, nagu oli see ka viidatud haldusasjas nr 3-31-12-16.
9.Kohus on seisukohal, et sisuliselt on käesoleval juhul tegemist oluliselt erineva olukorraga võrreldes Riigikohtu määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-16 kirjeldatud olukorraga. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist hilisema ehitusloa saamise eesmärgil üksikelamu arhitektuurse eskiisiprojektile haldusorgani eelneva kooskõlastuse taotlemisega isiku poolt. Oluline vahe on selles, et käesoleval juhul teavitas TLPA planeeringu koostamisega tegelevat arhitekti oma seisukohast detailplaneeringu osas pärast avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu läbiviimist ja palub sellest tulenevalt planeeringusse sisse viia oma seisukohale vastavad parandused. Kohus märgib, et käesoleval juhul tegutseb TLPA temale seadusega pandud kohustust täites täieliku otsustusautonoomia tingimustes ehk ta peab langetama vastavad otsused ja viima detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikku vormi kujundades selleks iseseisvalt kaalutlusõiguse alusel oma seisukoha ilma, et ta peaks täiendavalt ühegi menetlusosalisega oma kujundatavat seisukohta arutama ja nendega oma seisukohta kooskõlastama. Lisaks on oluline silmas pidada, et menetletav detailplaneering on käesoleval juhul ja menetlusstaadiumis haldusorgani enda poolt menetletav haldusmenetluse lõppdokumendi ehk käesoleval juhul haldusakti (detailplaneeringu) eelnõu, mitte aga isiku poolt haldusorganile ehitusloa taotlusega koos esitatav ja isiku enda poolt isiku otsustusõiguse alusel koostatav ehitusprojekt või selle eskiis. Kohus märgib, et asjaolu, et detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse sageli leping selle kehtestamise taotlejaga, ei muuda seda haldusorgani poolt menetletavast haldusakti eelnõust eraisiku isiklikul suval ja tahtel valmivaks dokumendiks (näiteks ehitusprojekt). Seega ei ole sisuliselt olukord analoogne, sest käesoleval juhul ei sõltu vaidlusaluse detailplaneeringu eelnõu koostamine ja lõplik sisu mitte eraisiku soovist ja tahtest nagu Ringkonnakohtu poolt viidatud Riigikohtu määruses viidatud haldusasjas nr 3-3-1-12-16, vaid selle lõplik kujundamine toimub lähtuvalt haldusorgani tahtest, kaalutlusest ja soovist ning seetõttu tuleb ka vaidlustatud kirja käsitleda haldussisese menetlustoiminguna (internse aktina). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kaebaja on sõlminud haldusorganiga detailplaneeringu koostamise lepingu, ei anna talle täiendavat haldusmenetluslikku õigust kogu detailplaneeringu koostamise ajal ja väljaspool planeerimisseadusega antud õigusi osaleda haldusorgani kaalutlusõigusel põhineva seisukoha kujundamisel ja haldusakti eelnõu haldusorganisisesel väljatöötamisel.
10.Kohus märgib, et käesoleval juhul ei aita ka vaidlustatud kirja väidetava õigusvastasuse tuvastamine mitte kuidagi kaasa kaebaja huvide kaitsmisele. Kohus lähtub selle järelduse tegemisel asjaolust, et haldussisesele aktile nagu ka menetlustoimingule ei laiene tulenevalt HMS § 106 lg 2 toimingutele kohaldatavad HMS sätted. Käesoleval juhul on haldussisese menetlustoimingu eesmärgiks anda detailplaneeringut koostavale isikule juhised, mida ja kuidas tuleb selles muuta ehk tegemist on suunistega haldusakti eelnõu lõpetamiseks haldusorganipoolse arusaama alusel ja lõpliku haldusakti haldussisese ettevalmistamisega. Kohus leiab, et kohustus neid suuniseid haldusvälisele isikule eraldi selgitada ja põhjendada enne haldusakti lõpliku eelnõu valmimist oleks absurdne. Kohus märgib siinkohal, et HMS näeb otseselt ette, et juhul, kui eelnõu või taotlust avatud menetluses muudetakse pärast avalikku väljapanekut isiku, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, kahjuks teavitab
haldusorgan teda sellest posti teel ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid (HMS § 49 lg 4).
11.Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et toimunud on avatud menetlus ja haldusorgan asus pärast avalikku väljapanekut muutma haldusakti eelnõu. Kohus on seisukohal, et isegi kui see puudutab mõne menetlusosalise õigusi või kohustusi, ei anna seadus nimetatud isikule võimalust täiendavalt sekkuda haldussisesesse otsustusprotsessi detailplaneeringu eelnõu ettevalmistamisel. See oleks ka eesmärgitu, sest kuni haldusorgan ei ole kujundanud oma seisukohta ja seda seaduses ettenähtud korras ja vormis fikseerinud, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt rääkida haldusorgani õigusvastasest tegevusest välja arvatud juhul, kui otsustusprotsessiga hakatakse venitama üle mõistliku aja või näiteks seaduses sätestatud tähtaja. Haldusorganil ei ole kohustust oma sisemiste menetlustoimingute tegemise kaalutlusi ja nende aluseks olevaid seisukohti jooksvalt haldusaktide eelnõu sisemise ettevalmistamise käigus nende haldusaktide adressaatidele põhjendada. Vastasel juhul muutuks haldusmenetluse läbiviimine ja menetletava haldusakti (planeeringu) vastuvõtmine sisuliselt võimatuks, sest iga muudatuse või uue seisukoha või lahenduse sisseviimisel detailplaneeringu eelnõusse tuleks haldusorganil seda kõigepealt põhjendada puudutatud isikutele ja alles pärast kohtuliku kinnituse saamist sellise seisukoha õiguspärasuse suhtes oleks võimalik see seaduspäraselt sisse viia detailplaneeringu eelnõusse. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et muudatused võivad ja puudutavad ilmselt mitte ainult detailplaneeringu algatanud isikut, vaid ka paljusid detailplaneeringust huvitatud ja seal kajastatud kokkulepetest puudutatud isikuid. Seega on juba planeeringumenetluse lihtsa loogika põhjal arusaadav, et selline sekkumine haldusorgani sisemisse otsustusprotsessi on lubamatu ja ei ole kindlasti olnud seadusandja tahteks.
12.Kohus peab veel vajalikuks ära märkida, et planeerimisseadus annab planeerimismenetluses osalejatele siinkohal ühe täiendava menetlusliku garantii haldusorgani võimaliku ettearvamatu otsustuse vastu. Nimelt näevad nii uus kui ka vana planeerimisseadus ette, et avaliku arutelu tulemusel muudetud detailplaneeringu eelnõu tuleb uuesti kooskõlastada muudatusest puudutatud isikutega (valitsusasutustega) ning avalikku väljapanekut ja arutelu tuleb korrata juhul, kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi (PlanS van.r. § 21 lg 5 ja uus r. § 137 lg 3).
13.Kohus märgib, et Riigikohus on oma 08.06.2016 määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-16 selgitanud menetlustoimingu vaidlustamisega seoses, et puudutatud isik saab haldusorganilt nõuda haldustoimingutele üldiselt esitatavatest nõuetest kinnipidamist (HMS §-d 3, 4 ja 107). /.../ Riive lõplik tuvastamine sõltub halduse teabetoimingute puhul sageli sisulisest hinnangust asutuse faktiväidetele ja hinnangutele. Kuigi kohus on eelpooltoodust nähtuvalt erinevalt Tallinna Ringkonnakohtust seisukohal, et kaebajal puudub käesoleval juhul selgelt kaebeõigus, kontrollib kohus, kas Tallinna linna 27.06.2017 kiri ei ole vastuolus HMS üldiste nõuetega.
14.Kõigepealt märgib kohus, et asjas ei ole vaidlust, et Tallinna linna 27.06.2017 kiri ei sisalda ühtegi põhjendust, miks vastav muudatus detailplaneeringut koostanud arhitektil selles teha kästi. Nimetatud kiri ei sisalda kaebajale suunatuna ühtegi faktiväidet või hinnangut, mille hindamise vajadusele viitas Riigikohus oma määruses haldusasjas nr 3-3-1-12-16 riive õiguspärasuse hindamise eseme määratlemisel. Nimetatud korralduses sisaldub informatiivsena ainult teave vastustaja seisukohast ettevalmistatava detailplaneeringu muutmise soovi suhtes avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel. Kohus on seisukohal, et kuna vastustajal ei ole haldussisese menetlustoimingu põhjendamise kohustust haldusvälisele isikule, siis ei oma iseseisvat tähendust asja otsustamisel ka haldusorgani kohtumenetluse käigus antud selgitustel, miks ta pidas vajalikuks nõuda hoone Serva tn 40 krundil pos 1 kavandamata jätmist olemasoleva korterelamu krundi koosseisus.
Nimetatud selgitused peab haldusorgan esitama ja need saavad tegeliku tähenduse alles siis, kui need on viidud haldusorgani poolt detailplaneeringu eelnõusse.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuivõrd krundi pos 1 moodustamise on juba kahel korra otsustanud Tallinna Linnavalitsus (so planeeringu algatamise korralduses kui ka planeeringu vastuvõtmise korralduses (vt tl 13-14), siis puudus TLPA-l pädevus seda otsust muuta ning et linn on käitunud sõnamurdlikult rikkudes sellega õiguspärase ootuse põhimõtet nõudes õigusvastaselt pos 1 krundist loobumist. Kohus märgib, et detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise korraldusest ei tulene õigustatud ootust, et detailplaneering täpselt algatatud ja vastu võetud kujul kehtestatakse. Planeering koostatakse koostöös huvitatud isikute ja avalikkusega. Lähtudes detailplaneeringu menetlusele kehtestatud korrast ning selle etappidest ehk sellest, et avalik väljapanek korraldatakse seaduse järgi alles peale detailplaneeringu algatamist ja vastuvõtmist ja alles seal saab avalikkus avaldada omapoolselt arvamust detailplaneeringu eelnõu suhtes esitades ettepanekuid ja vastuväiteid, siis alles avaliku väljapaneku tulemuste alusel saab kohalik omavalitsus teha vajalikud parandused ja täiendused (vt kuni 30.06.2017 kehtinud PlanS §-d 18 lg 1, 20 lg 1, 21 lg 4). Seega on kaebaja seisukoht õiguspärase ootuse tekkimisest vastuolus kogu detailplaneerimise olemuse ja menetlusega. Lõpliku planeeringu lahenduse kujundab selle menetleja PlanS kohaselt kaalutlusõiguse alusel alles menetluse käigus ja pärast avalikku väljapanekut ja arutelu. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et juhul kui planeeringulahendust pärast vastuvõtmist enam muuta ei tohiks, oleks see vastuolus planeerimismenetluse põhimõttega, sest sellisel juhul ei saaks toimuda esitatud vastuväidete ega ettepanekute sisulist kaalumist ning kaasamine oleks üksnes näiline. Asjakohane on ka vaastustaja viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-33-05, kus p-s 13 on märgitud, et detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Järelikult on fundamentaalselt vale kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus tulenevalt vastustaja varasematest menetluslikest otsustest õigus nõuda krundi pos 1 moodustamisest loobumist.
16.Kohus märgib, et sisulist vaidlust ei ole selles, et krundi pos 1 moodustamine on kooskõlas nii Nõmme ehitusmääruse, Tallinna üldplaneeringu ja koostatava Nõmme linnosa üldplaneeringuga krundi minimaalse suuruse - 1200 m2 - osas. Kohus toob siinkohal välja, et vastustaja ei ole teinud kaebajale ettekirjutust loobuda krundist pos 1 põhjusel, et see ei vastaks krundi minimaalsele suurusele. Vastustaja on kaalutlusõigust teostades jõudnud seisukohale, et nimetatud krunt tuleb jätta moodustamata ja soovib sellise muudatuse sisse viia tema enda poolt ettevalmistatavasse detailplaneeringu eelnõusse. Sellest tulenevalt on asjakohatud kaebaja väited, et teda on koheldud erinevalt teistest Nõmme kinnistuomanikest, kellel on lubatud vastavas suuruses krundid moodustada. Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei soovi kasutada praeguse suurusega krunti ja tasuda sellelt maamaksu, ei saa olla põhjenduseks, miks tuleks krundi jagamist lubada kaebaja poolt soovitud viisil. Isikul ei ole õiguspärast ootust ja subjektiivset õigust, et krunti saab tingimata jagada väiksemateks kruntideks tulenevalt ainult sellest, et antud piirkonnas on minimaalseks krundi suuruseks kehtestatud 1200 m2. Nagu ka vastustaja põhjendatult oma vastuses kaebusele välja toob, on nii Nõmme linnaosa ehitusmääruses kui ka Nõmme linnaosa üldplaneeringus sätestatud jagatava krundi minimaalne suurus, mis ei tähenda aga seda, et sellest tekiks kaebajale õiguspärane ootus, et tal tingimata lubataks krunt jagada minimaalse suurusega mitmeks krundiks. Vastava otsuse tegemine on vastustaja kaalutlusotsus, mille tegemisse kaebajal õigust sekkuda väljaspool planeerimisseaduses sätestatud menetlust ei ole.
17.Kohus leiab, et õige on vastustaja seisukoht selles, et kaebajat ei tulnud enne menetlustoimingu tegemist ära kuulata, kuivõrd tegemist ei ole ei haldusakti ega kaebaja õigusi
lõplikult mõjutava menetlustoiminguga. Kohus märgib, et tulenevalt asjaolust, et käesoleval ei ole tegemist kaebajale suunatud haldustoiminguga HMS § 106 lg 1 mõttes ja tulenevalt HMS § 106 lg 2, ei kuulu rakendamisele ka HMS § 40 lg 2 ette nähtud arvamuste ja vastuväidete küsimine kaebajalt. Kaebaja ärakuulamine langetatud otsusetusse suhtes on tagatud planeerimisseaduses ettenähtud kohustusega esitada pärast kaebaja huve riivavate muudatuste sisseviimist haldusakti eelnõu kaebajale seisukoha esitamiseks ja täiendavalt kaebaja võimalusega soovi korral vaidlustada detailplaneering halduskohtus.
18.Kohus ei hakka käesoleva asja lahendamisel eraldi hindama kaebaja väiteid selles, et TLPA 20.07.2017 kirjas ja käeolevas kohtumenetluses toodud motiivid on ekslikud, sest need ei ole ei detailplaneeringu ega vaidlustatud kirja osaks. Kohus märgib, et vastustaja võib või võib ka mitte nendest lähtuda detailplaneeringu eelnõu võimalikul täiendamisel-muutmisel. Kohtul ei ole võimalik hinnata põhjenduste ja motiivide õiguspärasust olukorras, kus on teadmata, milliseid sisulisi põhjendusi ja kas üldse vastustaja kasutab detailplaneeringu eelnõu edasises menetluses.
19.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et TLPA 27.06.2017 kirjas nr 3-2/1399-12 sisalduv haldusesisene menetlustoiming – nõue detailplaneeringu koostamist tema nimel teostavale isikule jätta selles kavandamata hoone krundil pos 1 ja jätta krunt olemasoleva korterelamu krundi koosseisu – ei ole õigusvastane ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et vaidlustatud kiri ei ole ei haldusakt ega haldustoiming, mis kahjustaks iseseisvalt kaebaja huve ja õigusi ja selles ei pidanud seetõttu sisalduma haldusaktis toodavad kaalutlused ja põhjendused. Kaebajal on igal juhul säilinud kõik planeerimisseaduses planeerimismenetluse käesolevas etapis ettenähtud menetluslikud õigused ja õigus nõuda lõpliku haldusakti vastuvõtmist ja see endale sobimatuse korral tulevikus vaidlustada. Kohus jätab kaebuse eeltoodule tuginedes rahuldamata.
20.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.