Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-135
Haldusasi
H.R ja E.R kaebus Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 väljastatud maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – H.R ja E.R, volitatud esindaja Siim Vahtrus Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti Kolmas isik – ERA Valduse AS, seaduslik esindaja Allar Peek
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.R ja E.R apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta H.R ja E.R apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-135 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.05.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-17-135 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.R ile kuulub Rapla maakonnas Vigala vallas Vaguja külas asuv Missi kinnistu (registriosa number 2461137).
2.H.R ile kuulub Rapla maakonnas Vigala vallas Araste külas Sepa-Tõnisesauna kinnistu (registriosa number 2364337).
3.ERA Valduse AS esitas 02.04.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse. Maavara kaevandamise luba taotleti Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldisele. Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldis asub Rapla maakonnas Vigala vallas Oese külas katastriüksusel Tõnumaa turbaraba (katastritunnus 88401:003:0036) ja Rapla maakonnas Vigala vallas Tiduvere külas katastriüksusel Märjamaa metskond 59 (katastritunnus 88401:002:0093).
4.Keskkonnaamet algatas 03.10.2013 kirjaga nr HJR 10-5/13/8602-11 Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldisel kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise (KMH). OÜ Inseneribüroo STEIGER avalikustas 16.01.2015 töö nr 14/1248 Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva KMH aruande (KMH aruanne).
5.Keskkonnaamet kiitis 20.11.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/11502-40 heaks KMH aruande. ERA Valduse AS esitas Keskkonnaametile 18.07.2016 korrigeeritud maavara kaevandamise loa taotluse.
6.H.R esitas 11.08.2016 Keskkonnaametile arvamused ja ettepanekud Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa eelnõule.
Keskkonnaamet vastas H.Ri ettepanekule 25.08.2016.
8.Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 otsustati ERA Valduse ASle anda maavara kaevandamise luba nr Rapm-022 Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldisel. Korralduse p-s 2.9 kehtestati mh järgmised täiendavad tingimused: 1) pikka aega kestnud põuaperioodil ja tugeva tuule korral (alates 12 m/s) peatada turba tootmine ja laadimine turbatolmu leviku vähendamiseks (p 2.9.4); 2) tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turba peenosakesed ei lenduks (p 2.9.5); 3) turba väljaveoteena kasutada kohalikku Turba teed (nr 8840050), kohalikku Eravalduse teed (nr 8840053) ja Silla-Jädivere kõrvalmaanteed (nr 16155) (p 2.9.6); 4) kui turbatootmisega kaasnevad mäeeraldisest 500 m raadiuses asuvate elamute elanike kaebused (Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele) turbatootmise käigus tekkiva müra ja/või turbatolmu osas, tuleb loa omanikul 2(10)
3-17-135 turbatootmisalalt leviva müra taset ja/või turbatolmu kontsentratsiooni lähima(te) elumaja(de) juures mõõta. Juhul, kui müra tase ja/või turbatolmu kontsentratsioon ületab mõõtmistulemuste põhjal elumaja(de) juures kehtestatud piirnorme, tuleb loa omanikul leida võimalus mürataseme ja/või turbatolmu leviku vähendamiseks (nt tööaja reguleerimine, kõrghaljastuse rajamine, tuule suunaga arvestamine vmt) (p 2.9.7). Samad täiendavad tingimused on toodud ka kaevandamisloa nr Rapm-022 p-s 9.
9.H.R ja E.R esitasid 19.01.2017 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse (täiendatud 08.05.2017) Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 väljastatud maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 tühistamiseks. Kaebajate kinnistud asuvad Tõnumaa turbatootmisala vahetus läheduses (Missi kinnistu 410 m kaugusel, Sepa-Tõnisesauna kinnistu mõnisada meetrit kaugemal). Seega on kinnistud kaevandamistegevusest tekkiva olulise müra- ja tolmuhäiringu mõjualas. Kaevandamistegevus rikub kaebajate omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32) ning õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1). Oluline mürahäiring piirab õigust oma kinnistut häirimatult ja tervisele ohutul viisil kasutada ning alandab kinnistu väärtust. Sama mõju on kinnistu kasutamisele ning väärtusele ka kaevandamisega kaasneva tolmu levikul. Praegusel juhul tuleb eeldada õiguse riivet tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 4, § 7 lg 3). Kehtestatud müranormid loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-16, p 15). Kaebajatele kuuluvates elamutes ja nende lähiümbruses ei ole mürataseme mõõtmisi läbi viidud. Mürahäiringu täpse ulatuse välja selgitamata jätmine on oluline menetlusviga, mis seab kahtluse alla otsuse õiguspärasuse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03, p 26). KMH aruandes toodud arvutuste kohaselt oleks müratase Missi kinnistul umbes 57 dB, mõõtmiste tulemusel tuvastati müratase 51,6 dB. KMH aruanne on ekslikult käsitlenud kaebajate elamute lähiümbrust III kategooria alana ehk segaalana (sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (redaktsioon kehtivusega 01.07.2002‒10.02.2017 (määrus nr 42) § 3 p 4). Kaebajate kinnistute puhul tuleb lähtuda määruse nr 42 § 5 lg 4 p-s 2 sätestatud tööstusettevõtte müra taotlustasemest uuel planeeritaval II kategooria alal (elamuala), mis on päeval 50 dB ja öösel 40 dB (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-88-15, p 14 ja 3-3-1-15-16, p 40). Kaevandustegevusega põhjustatav müratase ületab KMH aruande kohaselt vähemalt Missi kinnistul asuva elamu juures kehtivat müra normtaset nii öisel kui päevasel ajal. Normtaseme ületamine on määruse nr 42 § 4 lg 1 ja § 5 lg 3 kohaselt keelatud. Kuna KMH aruandes tuvastati mürahäiring, mis ületas kehtivat müra normtaset, siis oli kaevandamisloa andmine vastuolus 20.12.2016 kehtinud maapõueseaduse (MaaPS v.r) § 34 lg 1 p-ga 19 ning kaevandamisluba on sisuliselt õigusvastane. Kaevandamisloas kehtestatud mürahäiringut vähendavad meetmed on ebapiisavad. Isegi III kategooria normtasemetest lähtudes peaks kaevandamine öisel ajal (23.00‒07.00) olema keelatud (KMH aruanne, lk 40). Vaidlustatud korraldusest ei ole võimalik tuvastada ühtegi põhjendust, mis selgitaks loa täiendava tingimusena ajalise piirangu kehtestamata jätmist, mistõttu on haldusakt vastuolus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (redaktsioon kehtivusega 20.11.2016‒31.12.2016; KeHJS) § 24 lg-ga 2. Loa andja on eiranud olulisi asjaolusid ning põhjendamatult eelistanud kaevandaja huve kaebajate ja teiste piirkonna elanike huvidele, mistõttu on tegemist ilmselge kaalutlusveaga. Lisaks sellele on otsus ka motiveerimata. Kaevandamisloas kehtestatud leevendusmeetmed (p-d 2.9.4, 2.9.5 ja 2.9.7) tolmuhäiringu vältimiseks ja leevendamiseks on ebapiisavad, sest nende elluviimine sõltub kaevandaja heast 3(10)
3-17-135 tahtest ega võimalda piisava tõhususega mõjusid ennetada. Probleemide ilmnemisel on kolmandatel isikutel põhimõtteliselt võimatu tõendada, milline ilmastik valitses tootmisel või laadimisel tekkinud tolmuprobleemi ajal ning kas kaevandaja pidas loa tingimustest kinni. Kaevandaja peab küll kaebuste korral teostama mõõtmised, ent kuna pole sätestatud, millise aja jooksul või milliste tingimuste esinemisel seda tuleb teostada, on loa omanikul võimalik tulemusi manipuleerida. Isegi kui mõõtmised tellitakse sõltumatult osapoolelt, on reaalsed mõõtetulemused täiel määral kolmanda isiku kontrolli all, kuna vaid tema otsustab, kas ja millises ulatuses mõõtmiste ajal müra- ja tolmuhäiringuid tekitavaid tegevusi (nt turba freesimine, laadimine, vedu) läbi viiakse. Kolmas isik võib oma tegevuse ulatust ja sellega kaasnevaid häiringuid mõõtmise ajaks takistamatult vähendada. Kaebajate kinnistud asuvad kahe turbatootmisala (Illaste ja Tõnumaa) vahel. Seega peaks mõjude hindamisel arvestama koosmõjusid müra ja tolmu osas, sest kaks tootmist töötavad üheaegselt. Tõnumaa turbatootmisalalt kuivendusvee ärajuhtimiseks puudub ettevõtjal kehtiv vee-erikasutusluba. Ala kuulumist ühte või teise mürakategooriasse ei mõjuta see, et turbatootmist on piirkonnas ellu viidud juba varem.
10.Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Missi kinnistul asuv õuemaa kõlvik ning E.Rle kuuluv elamu jääb Tõnumaa II turbatootmisala uue lisanduva mäeeraldise osa lähimast punktist ligikaudu 1000 m kaugusele ning Sepa-Tõnisesauna kinnistul asuv õuemaa kõlvik ja sellel asuv H.R ile kuuluv elamu ligikaudu 1500 m kaugusele. OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.02.2017 kirjas nr 1-016 on märgitud, et kaebajate lähim elamu jääb mäeeraldise piirist minimaalselt 420 m kaugusele, aga kuna vahetult piiri äärde jäävad tootmisväljakud on ammendatud, siis reaalselt ei toimu kaevandamistegevus elamutele lähemal kui 640 m. Uue maavara kaevandamise loa alusel lisanduv mäeeraldise osa jääb kaebajate elamutest lõunaosas vähemalt ca 1 km ja põhjaosas ca 2,3 km kaugusele. Seega väheneb ja eemaldub kaevandamistegevusega kaasneda võiv keskkonnahäiring kaebajate kinnistute suhtes. KMH aruandes toodud mudelarvutuste tegemisel on võetud aluseks määruse nr 42 §-s 3 toodud müra normid. OÜ Inseneribüroo STEIGER selgitas oma 10.02.2017 kirjas, et ekspertrühm on senistes maavara kaevandamisega seotud keskkonnamõju hindamistes lähtunud seisukohast, et kui elamu asub varem rajatud ja töötava turbatootmisala või karjääri läheduses, on tegemist III kategooria alaga ehk segaalaga. Antud juhul on tootmisala rajatud 1966. a-l. Keskkonnaamet ei ole maavara kaevandamise loa andmisel läinud vastuollu Riigikohtu juhistega lahendites nr 3-3-1-88-15 ja 3-3-1-15-16. Ülenormatiivset müra ei esine ka juhul, kui käsitleda kaebajate elamuid ja kaebajate kinnistute õuemaa kõlvikuid II kategooria alana. Kaebajatele kuuluvates elamutes ega ka elamute juures mürataseme mõõtmisi läbi viidud ei ole. Seega ei ole kaebajatel ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et nendele kuuluvates elamutes või elamute juures ületab müratase lubatud piirid. Keskkonnaamet on kaevandamisloa p-s 9 seadnud piisavad täiendavad tingimused võimaliku mürahäiringu vähendamiseks. KMH aruande kohaselt on võimalik mürahäiringut leevendada. Võimaliku tolmuhäiringu vähendamiseks on loa andja vastavalt KMH aruande p-s 6.5.2 toodud soovitustele näinud ette kaevandamisloa p 9 alap-des 4 ja 5 meetmed. KMH aruandes on jõutud järeldusele, et väljatoodud meetmete kasutuselevõtmise korral ei kaasne turbatootmisega olulist keskkonnamõju. Loa p 9 „täiendavad tingimused“ on haldusakti kõrvaltingimused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 3 mõttes, mis on loa saajale täitmiseks kohustuslikud. Keskkonnaamet on kaalunud kõigi huvitatud isikute huvisid, sh nii eraõiguslike kui avalik-õiguslike isikute huvisid ja leidnud, et maavara kaevandamise luba on võimalik anda, kuna üldjuhul ülenormatiivset keskkonnahäiringut ei esine ning isegi juhul, kui 4(10)
3-17-135 peaks esinema ülenormatiivne keskkonnahäiring, seatakse ettevõtjale haldusakti kõrvaltingimusena täiendavad kohustused võimaliku keskkonnahäiringu vähendamiseks (vt Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32). Kaebajad saavad esitada väiteid ainult enda subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise osas, mitte aga teiste samas piirkonnas elavate isikute eest. Keskkonnaametile ei ole teada ühtegi juhtumit, kus loa saaja oleks loa p-st 9 tulenevaid kohustusi rikkunud. Kaebajad ei ole Keskkonnaametile ega Keskkonnainspektsioonile esitatud ühtegi kaebust lähtuvalt kaevandamisloast nr Rapm-021, mis anti aastal 2003 ning kus kaevandamine toimus kaebajate elamutele lähemal kui loa nr Rapm-022 alusel. Kaebajad on menetlusprotsessi kirjeldusest välja jätnud mitmed olulised etapid, sh avalikud arutelud ja kohtumised, kus KMH-ga seotud küsimusi on korduvalt arutatud.
11.ERA Valduse AS palus jätta kaebuse rahuldamata. KMH aruandest tulenevalt vastab müratase normtasemetele. KMH aruanne on koostatud vastavalt kehtinud asjakohastele õigusaktidele ja praktikale. E.R le kuuluva Missi talu ja turbatootmisala vahele jääb ligikaudu 100 m laiune metsariba, millel on absorbeeriv mõju. Kaebajate kinnistute ja turbatootmisala vahele jääb piisavalt palju maad ja absorbeerimisele mõju avaldavaid tegureid (mets, maastiku reljeefsus), mille koosmõjul vastab turbatootmisel tekkinud müra lähimate kinnistute suhtes piirnormidele. Kolmandal isikul on kohustus koheselt reageerida, kui kaasnevad võimalikud kohalike elanike kaebused seoses võimaliku mürataseme tõusuga. Kolmas isik kinnitab, et vähemalt 15 aasta jooksul ei ole toimunud öist turba tootmist Tõnumaa turbamaardlas ning seda ei asuta tegema ka tulevikus. KMH aruandes leiti, et kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud ajavahemikul 07.00–23.00. Selleks, et tagada kõikide osapoolte õigused, on loa andja kehtestanud kolmandale isikule seoses kaevandustöödega täiendavad tingimused, mis peavad leevendama kolmandatele isikutele ja keskkonnale avaldatavat mõju. Kolmas isik täidab kõik endale võetud kohustused ning sätestatud lisatingimused. Kaevandamisloa lisatingimustega on täidetud kõik eeldused, et turbatolmu levik transpordil või kaevandamisel ei tekitaks ümbruskonna elanikele või keskkonnale kahju. Kolmas isik ei nõustu kaebajate väitega, et KMH aruandes ei ole arvestatud kahe turbatootmisala kasutusega. Seoses Illaste turbatootmisala kasutuselevõtuga on arendaja võtnud endale kohustuse, et taotletavalt Tõnumaa turbatootmisalalt toimub turba väljavedu ainult olemasoleva ala kesk- ja põhjaosast Silla-Jädivere kõrvalmaanteele. Kuna turba väljaveost tingitud liiklusintensiivsus ei kasva ning väljavedu toimub mööda olemasolevaid väljaveoteid, ei ole ette näha täiendavat transpordimüra kasvu lähimatele elamutele. Kaebajad ei saa eeldada, et tuule kiiruse mõõtmise kohustust hakatakse rikkuma. Tuule kiiruse mõõtmine on turbatootmisel kohustuslik. Seda tehakse vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti soovituslikule juhendile „Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise juhend“ ning mõõtmiskohustuse täitmist kontrollib sama amet. Loa omanik tellib müra ja tolmu kontsentratsiooni mõõtmise teenuse pädevalt ning sõltumatult osapoolelt, millega tagab mõõtmistulemuste objektiivsuse. Asjaolu, et kaebajate kinnistute juures ei viidud mõõtmisi läbi, ei muuda fakti, et vastavalt asjakohastele valemitele on normtase leitud ja sellega on KMH aruande koostamisel arvestatud. Ebaõige on kaebajate väide, et neile kuuluvate kinnistute osas on KMH aruandes tulemusi manipuleeritud. Kaebajate väited tolmu ja mürataseme tõusu kohta ei vasta faktilistele asjaoludele. Vee erikasutusloa olemasolu ja selle menetlus ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust. 5(10)
3-17-135
12.Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 eelnõu seletuskirjas toodud selgitustest lähtuvalt ei ole tegemist segaalaga, kuivõrd omavahel ei ole tihedasti põimunud elamud, ühiskondlikud hooned, teenindusettevõtted, vaid piirkonnas paikneb müraallikana 1966. a-l rajatud turbatootmisala. Maaregistri andmetel on Missi kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 5,24 ha, sh ehitiste alune maa 306 m2 ning õuemaa 0,08 ha; Sepa-Tõnisesauna kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 5,34 ha, sh ehitiste alune maa 135 m2 ning õuemaa 0,06 ha. Eeltoodust tulenevalt oleks vastustaja pidanud müranormtasemete määratlemisel lähtuma II kategooriast ehk elamualast. Nimetatud viga ei tingi aga kaevandamisloa õigusvastasust, kuivõrd asja materjalist nähtub, et tegelikkuses ei kaasne kaebajate kinnistutel kaevandamistegevusega ülenormatiivset müra. Vastustaja on õigesti märkinud, et arvestades läbiviidud mürataseme mõõtmisel saadud tulemusi ja nende põhjal tehtud mudelarvutusi, on selgelt näha, et ülenormatiivset müra ei esine ka juhul, kui käsitada kaebajate elamuid ja kaebajate kinnistute õuemaa kõlvikuid II kategooria alana. Kuigi mürataseme arvutuslik suurus Missi kinnistul asuva elamu juures (ca 640 m kaugusel kaevandamistegevusest) on 52,9 dB, mis ületab II kategooria päevase aja piirnormi 50 dB, nähtub KMH aruandest, et tegelik müratase jääb Missi kinnistul arvutatust väiksemaks. Nimelt mõõdeti 250‒500 m kaugusel kaevandamistegevusest avamaastikul (metsa puudumisel) ekvivalentne müratase 51,6 dB ning 100 m kaugusel metsas oli ekvivalentne müratase 53,8 dB. Ka Missi kinnistut ja turbatootmisala eraldab metsariba, mistõttu on ilmne, et tegelikkuses ei saa müratase ületada Missi kinnistul päevase ajal 50 dB. Kuigi kaebajad on märkinud, et puudub kindlus metsariba säilimise osas, ei ole vaidlust selles, et loa andmise ja kohtuotsuse tegemise ajal on jätkuvalt säilinud metsariba Missi kinnistu ja turbatootmisala vahel. Kaevandamisloa andja on lähtunud KMH aruandes kajastatud reaalsete võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust (KeHJS § 31). Arvestades, et Sepa-Tõnisesauna kinnistu asub turbatootmisalast kaugemal kui Missi kinnistu, on ilmne, et ka sellele kinnistule ei kaasne ülenormatiivset müra. Järelikult ei kaasne kaebajate kinnistutele ülenormatiivset müra, sõltumata asjaolust, et kaebajate kinnistute juures müra mõõtmisi läbi viidud ei ole. Seda kinnitab ka OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.02.2017 kirjas nr 1-016 märgitu. Vastustajal puudus lisamõõtmisteks vajadus, kuivõrd KMH aruandes toodud mõõtmistulemused kinnitavad, et kaebajate kinnistutel, mis asuvad kaugemal kui 500 m kaevandamistegevusest ning mida eraldab turbatootmisalast 100 m laiune metsariba, ei kaasne ülenormatiivset müra. Vastupidiseid tõendeid pole kaebajad esitanud (HKMS § 59 lg 1). Asjassepuutumatud on kaebajate väited varasematest kaevandamislubade menetlustest ning kolmandal isikul väidetavalt vee-erikasutusloa puudumisest. Ekslik on kaebajate väide, et KMH aruandes ei ole arvestatud Illaste ja Tõnumaa turbatootmisala koosmõjusid müra ja tolmu osas. KMH aruandes on koosmõju Illaste turbatootmisala ja Tõnumaa turbatootmisalaga käsitletud lehekülgedel 40 ja 46‒48, millest nähtuvalt ei kaasne kaebajate kinnistutele Illaste turbatootmisala ja Tõnumaa turbatootmisala koosmõjust täiendavaid müra- või tolmuhäiringuid. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et vaidlustatud kaevandamisloas kehtestatud mürahäiringut vähendavad meetmed on ebapiisavad. MaaPS v.r § 35 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kaevandamisloale nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahju mõju vähendamiseks. Vastustaja on õigesti märkinud, et
6(10)
3-17-135 kaevandamisloale märgitud täiendavad tingimused on loa saajale täitmiseks kohustuslikud (HMS § 53 lg 1). Asjaolu, et maavara kaevandamisloas nr Rapm-022 ei ole sätestatud keeldu viia kaevandamistegevus läbi öisel ajal, ei tähenda, et see oleks lubatud. KMH aruandes on selgelt välja toodud, et tulenevalt mõõtmistulemustest on kavandatavat tegevust võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud ajavahemikul 07.00‒23.00. Seejuures on Keskkonnaameti 20.12.2016 korralduses nr 1-3/16/3050 märgitud, et maavara kaevandamise loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded ning sellest tulenevalt ei ole tarvidust maavara kaevandamise loal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. Kaebajate viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-15-16 p-s 41 käsitletud olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist. Loa p 9 alap-s 7 sätestatud nõue on piisav, tagamaks kaebajate õiguste kaitse ning loa saaja ettevõtlusvabaduse proportsionaalne piirang. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-67-14 järeldub, et üldised MaaPS v.r § 35 lg 2 p 8 järgsed nõuded peavad sisalduma kaevandamisloas ning ka olukorras, kus tingimused on abstraktsed, ei tähenda see, et need poleks piisavad MaaPS § 35 lg 2 p 8 nõuete täitmiseks. Vastustaja on kaalunud erinevaid huvisid ning teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Samuti on korralduse p-des II ja III toodud kaalutlused, millest loa andmisel lähtuti (HMS § 56). Kaevandamisloas sätestatud loa saajal on kohustus teostada kaebuste korral müra taseme või turbatolmu kontsentratsiooni mõõtmised (loa p 9 alap 7). Põhjendamatud on kaebajate väited, et kolmas isik võib oma tegevuse ulatust ja sellega kaasnevaid häiringuid mõõtmise ajaks takistamatult vähendada ning reaalsed mõõtmistulemused on kolmanda isiku kontrolli all. Mõõtmistulemuste objektiivsus on tagatud sellega, et mõõtmine tellitakse pädevalt ning sõltumatult osapoolelt. Ka ilmastikuandmetega pole kolmandal isikul võimalik manipuleerida, kuivõrd need on hõlpsasti vastava kuupäeva seisuga avalikult leitavad Riikliku Ilmateenistuse kodulehelt. Vaidlustatud kaevandamisloas sätestatud meetmed turbatolmu lendumise vastu ei ole ebatõhusad. Kaevandamise loas sätestatud lisatingimused tuginevad KMH aruandele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
13.H.R ja E.R paluvad 10.07.2017 apellatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Halduskohus on vääralt leidnud, et tõendamist on leidnud või ilmselge on, et kaevandamistegevuse käigus müra normtasemete ületamist aset ei leia. Kohus ei ole arvesse võtnud, et võimalike müratasemete prognoosimisel ei tohiks arvestada kaebajate lähimat elamut ja kaevandamisloa kohast tootmisala eraldava metsariba summutavat mõju. Tegemist on majandusmetsaga ja miski ei taga, et seda juba lähiajal maha ei raiuta. KMH aruandes esitatud arvutuslike andmetega on tõendamist leidnud, et kaevandamistegevusega põhjustatav müratase ületab eelduslikult kaebajate elamu juures kehtivat müra normtaset (päeval 50 dB, öösel 40 dB). Väljaspool kaebajate kinnistuid tehtud müra mõõtmised ei ole üheselt ülekantavad kaebajate kinnistule ja seetõttu on asjakohatu arvestada KMH aruandes käsitletud mõõtmistega. Isegi kui arvutuslikud müratasemed on KMH aruandes konservatiivseks hinnanguks, tuleks neist lähtuda kui halvimast reaalselt võimalikust müraolukorrast. Seda järeldust toetab ka KeÜS §-st 11 tulenev ettevaatuspõhimõte. Halduskohus on materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldades leidnud, et kaevandamisloa kõrvaltingimusena tegevusaja piirangut kehtestama ei pea, kuna arendajale rakenduvad kõik 7(10)
3-17-135 Eesti õigusaktides sätestatud nõuded, sh müra normtasemete järgimise kohustus. Kaebaja leiab jätkuvalt, et MaaPS § 35 lg 2 p 8 kohaldamisel on asjakohane Riigikohtu lahendi nr 3-31-15-16 p 41, millest tulenevalt ei ole antud kaevandamisloa korral öise tegevuspiirangu seadmisel küsimus selguses või otstarbekuses, vaid selles, kas loa kõrvaltingimused on õiguspärased, st vastavad MaaPS § 35 lg 2 p-s 8 sätestatud nõuetele. Kolmanda isiku väide, et nad ei ole kunagi öösel kaevandanud ja ei hakka seda ka tegema, ei ole asjakohane, sest isegi kui praegune kaevandaja seda ei teeks, võib ta anda loa üle mõnele muule isikule, kes võib asuda kaevandama ka öösel. Lisaks on halduskohus jätnud kohaldamata KeHJS § 24 lg-d 1 ja 2, mille kohaselt peab luba sisaldama KMH aruandes sisalduvaid keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid. KMH aruandes sisalduvate leevendusmeetmete kehtestamata jätmisel peab selle kohta andma motiveeritud põhjenduse. Antud juhul pole kumbagi tehtud. Eelneva tõttu on ebaõige kohtu seisukoht, nagu oleks pelgalt KMH läbiviimine piisav mõjude leevendamise viis. Halduskohus on jätnud müra ja tolmu mõõtmisega seotud lisatingimuste osas sisuliselt hindamata kaebajate väited meetme ebatõhususe kohta. Kaevandaja poolt kasutatav ekspert võib küll mõõtmised nõuetekohaselt teostada, ent kui kaevandaja mõõtmise ajaks oma tegevuse seiskab või selle mahtu oluliselt vähendab, ei ole eksperdil võimalik tuvastada, millised müratasemed valitsesid olukorras, mille tõttu isikud kaebusi esitasid. Tuule suund ja kiirus on lokaalse iseloomuga ilmastikunähtused ning Riiklik Ilmateenistus mõõdab tuule suunda ja kiirust vaid üksikutes kindlaksmääratud punktides, millest lähim asub turbamaardlast ca 35 km kaugusel Kuusikus. Seega ei ole Riikliku Ilmateenistuse kogutavate andmete põhjal võimalik tuvastada, milline oli tegelik tuule kiirus ja suund kõnealuses turbamaardlas ning kas kaevandaja oleks pidanud oma tegevuse peatama või mitte. Eeltoodu tõttu on hädavajalik, et kaevandamisloa tingimustega oleks üheselt tagatud pidev tuule mõõtmine ja sellest lähtuv tegevuse korrigeerimine kaevandamisloa omaniku poolt. Seega on ka selles osas kaevandamisluba vastuolus MaaPS § 35 lg 2 p-ga 8.
14.Keskkonnaamet palub 30.08.2017 kirjalikus vastuses ja täiendavas seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus ei ole kohaldanud MaaPS § 35 lg 2 p-i 8 vääralt, vaid kooskõlas seaduse mõtte ja Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-67-14 tulenevate tõlgendusjuhistega. Kaebajad ei ole tõendanud, et müra ja tolmuhäiringu kaitseks kaevandamisloas märgitud eritingimused ei vähenda kaevandamisest tulenevaid kahjulikke mõjusid. Tõendamata on isegi kaebajate kinnistul ülenormatiivse müra või tolmuhäiringu esinemine. Kaebajate õiguste kaitse on tagatud erinevate kaevandamisele kohalduvate õigusaktide alusel ning vastustaja ei pea reguleerima kaevandamisloas küsimusi, mis on reguleeritud vahetult õigusnormidega. Millise täpsusastmega leevendusmeetmed kaevandamisloas märgitakse, on loa andja kaalutlusotsus, mille kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. Vastustaja ei ole kaevandamisluba andes teinud kaalutlusvigu. Praegusel juhul ei ole tegemist kaebajate viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-115-16 toodud olukorraga. Vastustaja hindas enne kaevandamisloa andmist kaevandamistegevusega kaasnevat müra ja arvestas KMH aruandes tooduga. KeHJS § 24 lg 1 kohustab loa andjat tegevusloa andmisel arvestama KMH tulemusi ja aruandes sisalduvaid ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid. Keskkonnaamet on arvestanud KMH aruandes toodud KMH tulemusi ja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning vaidlustatud korralduse p-s 2.3 on selgelt välja toodud, et kaevandamisloale antakse täiendavad tingimused lähtuvalt KMH aruandes välja toodust ning need sisalduvad kaevandamisloa p-s 9.
8(10)
3-17-135
15.ERA Valduse AS palub 31.08.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustub halduskohtu seisukohtadega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaevandamisloaga lubatud kaevandamistegevusega ületataks kaebajate kinnistuil müra normtasemeid päevasel ajal. Halduskohus on õigesti otsuse p-des 50‒52 tuvastanud, tuginedes Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-15-16 p-dele 38‒40 ja kaebajate kinnisasjade kõlvikulisele koosseisule, et kaebajate kinnistute puhul tuleb müra normtasemete puhul lähtuda II kategooria ala (elamuala) müratasemest, mis on määruse nr 42 § 5 lg 4 p 2 kohaselt päeval 50 dB ja öösel 40 dB. KMH aruandest ega OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.02.2017 selgitustest keskkonnamõju hindamise kohta (tl 89‒91) ei nähtu, et kaevandamistegevusega seonduvalt võiks toimuda müra normtasemete ületamine päevasel ajal. Viidatud selgituste graafilisest lisast nähtub, et Missi kinnistu paikneb 640 m ja SepaTõnisesauna kinnistu 800 m kaugusel 2018‒2020 ammendatavast turba tootmise väljakust ning vastavalt 1000 m ja 1500 m kaugusel vaidlustatud kaevandusloaga lisandunud mäeeraldise osast. Selgitustes on leitud, et olukorras, kus mäetööd saavad toimuda elamust ca 640 m kaugusel, võib tootmine arvutuslikult põhjustada Missi elamu juures kuni 53 dB suuruse mürataseme. Müratasemete arvutuste täpsustamaks ja kontrollimiseks mõõdeti keskkonnamõju hindamise käigus turba tootmise tegelikke müratasemeid, täpsemalt mõõdeti pneumaatilise freesturba kogumise ja turba laadimise kumulatiivset mürataset. Täpne mõõtesituatsioon on kirjeldatud mõõteprotokollis (tl 50‒58). Kuna lähimat elamut ja turbatootmisala eraldab ca 100 m laiune metsariba, mõõdeti ühel juhul mürataset metsa sees olukorras, kus tootmismasinad töötasid mõõtepunktist minimaalselt ca 100 m kaugusel. Mõõtmistulemused näitasid, et müratase metsas oli 53,8 dB. Teisel juhul mõõdeti turbatootmise mürataset avatud maastikul, kus masinad töötasid mõõtepunktist minimaalselt ca 250 m kaugusel. Müratase avamaal oli 51,6 dB. Mõõtmistulemused näitasid, et müra tegelik sumbumine on nii metsamaa kui ka avatud maastiku korral intensiivsem kui arvutuslik sumbumine. See tähendab, et tegelikud müratasemed jäävad kaebaja elamute juures arvutatutest väiksemaks. KMH aruande raames 50 m, 100 m ja 200 m kaugusel avamaastikul tehtud mõõtmise tulemusi vaadeldes (selgituste joonis 1) nähtub, et turbatootmise tegelik müratase 640 m kaugusel saab olla 32,1 dB, mis vastab II kategooria normatiivile. OÜ Inseneribüroo STEIGER viidatud selgitustes on märgitud, et Missi kinnistul asuva majani jõudev tootmise müratase on nii madal, et ei ole mõõtmise teel enam looduslikust foonist eristatav. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis eeltoodud seisukohad ümber lükkaks. Kaebajate ja tootmisala vahele jääva metsa osas on halduskohus otsuse p-s 59 õigesti märkinud, et kaevandamisloa andja sai lähtuda KMH aruandes kajastatud reaalsete võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust (KeHJS § 31). Ringkonnakohus lisab, et metsa raie korral rakenduks kaevandamisloa täiendavate tingimuste (loa p 9) alap 7, milles mürataseme piirnormide ületamise juhul on kaevandajale ühe võimaliku leevendusmeetmena ette nähtud ka kõrghaljastuse rajamine.
18.Õige on kaebajate osutus, et kaevandamisluba oleks võinud sisaldada tegevusaja piirangut, lubades kaevandamise üksnes päevasel ajal 07.00‒23.00. Selle piirangu puudumine loas aga ei too kaasa kaevandamisloa õigusvastasust ega tühistamist ega ole ka vastuolus MaaPS v.r § 35 lg 2 p-ga 8. Halduskohus on otsuse p-s 65 õigesti märkinud, et asjaolu, et maavara 9(10)
3-17-135 kaevandamisloas nr Rapm-022 ei ole sätestatud keeldu viia kaevandamistegevus läbi öisel ajal, ei tähenda, et see oleks lubatud. KMH aruandes on selgelt välja toodud, et tulenevalt müra mõõtmistulemustest on kavandatavat tegevust võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud ajavahemikul 07.00‒23.00 (KMH aruanne, lk 40; tl 26p). Kaevandaja tegutsemisel öisel ajal ja mürapiirangut rikkudes rakenduks taas kaevandusloa täiendavate tingimuste (loa p 9) alap 7. Lisaks nähtub asja materjalidest, et võimalus öiseks kaevandamiseks ei ole reaalne probleem. Kolmas isik on nii loamenetluses kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et ERA Valduse AS ei ole minevikus 15 aasta jooksul ega plaani ka tulevikus hakata turbatootmisega tegelema öisel ajal (tl 43p; tl 81). Ka kaebajad ise ei ole pidanud öist kaevandamist tegelikuks probleemiks, vastates halduskohtu 27.03.2017 määruses tehtud kompromissettepanekule viia kaevandamisloa tingimustesse sisse täiendus kaevandamise lubamiseks ajavahemikul 07.00‒23.00, et tegemist on tingimusega, mida kolmas isik peab nagunii täitma või juba niikuinii täidab (tl 110).
19.Kaevandamisloas määratud meetmeid müra- ja tolmuhäiringu ning tuule kiiruse tuvastamiseks ei saa pidada ebapiisavateks. Sarnaselt halduskohtule on ka ringkonnakohus seisukohal, et loa p 9 alap-des 4, 5 ja 7 sätestatud nõuded on piisavad, tagamaks kaebajate õiguste kaitse. P 9 alap-s 7 ette nähtud mõõtmistulemuste objektiivsuse tagab mõõtmise tellimine pädevalt ning sõltumatult osapoolelt. Mõõtmise tingimused (sh millised masinad millistel tingimustel töötavad) määrab kindlaks mõõtmise tellija sõltuvalt laekunud kaebuse iseloomust. Ka ilmastikuandmetega pole kolmandal isikul võimalik manipuleerida. Tuulekiiruse mõõtmise osas (loa p 9 alap 4) on kolmas isik vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult märkinud, et asjakohane on lähtuda Tehnilise Järelevalve Ameti juhendist „Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise juhend“. Kolmas isik on kohtumenetluses kinnitanud, et tal on olemas tuule kiiruse mõõtja ning tuule kiirust vastavalt kohustustele ja juhendile ka mõõdetakse. Tuule kiiruse mõõtmiskohustuse täitmist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet. Vastustaja on loa p-s 9 sätestatud nõuete kehtestamisel lähtunud nii tolmu kui müra osas KMH aruandest (KeHJS § 24 lg 1) ning kaebajate kahtlused kolmanda isiku mõõtmistulemuste võimaliku manipuleerimise kohta ei ole mõistlikult ega usutavalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-des 68‒73 toodud põhjendustega ega korda neid.
20.Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud kaevandamisloa tühistamiseks ei ole alust. Kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebajate menetluskulud kaebajate endi kanda ning vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.