H.R.i ja E.R.i kaebus Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 väljastatud maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 tühistamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebajad – H.R. ja E.R., volitatud esindaja Siim Vahtrus Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti Kolmas isik – ERA Valduse Aktsiaselts, seaduslik esindaja Allar Peek
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta H.R.i ja E.R.i kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.07.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-135 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.E.R.ile kuulub Rapla maakonnas, Vigala vallas, Vaguja külas asuv Missi kinnistu (registriosa number 2461137).
2.H.R.ile kuulub Rapla maakonnas, Vigala vallas, Araste külas Sepa-Tõnisesauna kinnistu (registriosa number 2364337).
3.ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875) esitas 02.04.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa taotluse. Maavara kaevandamise luba taotleti Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeerladisele. Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldis asub Rapla maakonnas, Vigala vallas, Oese külas katastriüksusel Tõnumaa turbaraba (katastritunnus 88401:003:0036) ja Rapla maakonnas, Vigala vallas, Tiduvere külas katastriüksusel Märjamaa metskond 59 (katastritunnus 88401:002:0093).
4.Keskkonnaamet algatas 03.10.2013 kirjaga nr HJR 10-5/13/8602-11 Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldisel kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise (KMH). OÜ Inseneribüroo STEIGER avalikustas 16.01.2015 töö nr 14/1248 Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning kaevandamise lõpetamisega kaasneva KMH aruande (edaspidi KMH aruanne).
5.Keskkonnaamet kiitis 20.11.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/11502-40 heaks KMH aruande. ERA Valduse Aktsiaselts esitas Keskkonnaametile 18.07.2016 korrigeeritud maavara kaevandamise loa taotluse.
6.H.R. esitas 11.08.2016 Keskkonnaametile arvamused ja ettepanekud Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa eelnõule.
7.Keskkonnaamet vastas 25.08.2016 ettepanekule seoses Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldise kaevandamisloa eelnõuga.
8.Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 otsustati ERA Valduse Aktsiaseltsile anda maavara kaevandamise luba nr Rapm-022 Tõnumaa turbamaardla Tõnumaa turbatootmisala mäeeraldisel. Korralduse punktis 2.9 kehtestati mh järgmised täiendavad tingimused: 1) pikka aega kestnud põuaperioodil ja tugeva tuule korral (alates 12 m/s) peatada turba tootmine ja laadimine turbatolmu leviku vähendamiseks (p 2.9.4); 2) tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turba peenosakesed ei lenduks (p 2.9.5); 3) turba väljaveoteena kasutada kohalikku Turba teed (nr 8840050), kohalikku Eravalduse teed (nr 8840053) ja Silla-Jädivere kõrvalmaanteed (nr 16155) (p 2.9.6); 4) kui turbatootmisega kaasnevad mäeeraldisest 500 m raadiuses asuvate elamute elanike kaebused (Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele) turbatootmise käigus tekkiva müra ja/või turbatolmu osas, tuleb loa omanikul turbatootmisalalt leviva müra taset ja/või turbatolmu kontsentratsiooni lähima(te) elumaja(de) juures mõõta. Juhul kui müra tase ja/või turbatolmu kontsentratsioon ületab mõõtmistulemuste põhjal elumaja(de) juures kehtestatud piirnorme, tuleb loa omanikul leida võimalus mürataseme ja/või turbatolmu leviku 2(16)
3-17-135 vähendamiseks (nt tööaja reguleerimine, kõrghaljastuse rajamine, tuule suunaga arvestamine vmt) (p 2.9.7).
Samad täiendavad tingimused on toodud ka kaevandamisloa nr Rapm-022 p-s 9.
9.H.R. ja E.R. esitasid 19.01.2017 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldusega nr 1-3/16/3050 väljastatud maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 tühistamise nõudes.
KAEBAJATE PÕHJENDUSED
10.Kaebajatele kuuluvad Missi ja Sepa-Tõnisesauna kinnistud asuvad Tõnumaa turbatootmisala vahetus läheduses (Missi kinnistu 410 m kaugusel, Sepa-Tõnisesauna kinnistu mõnisada meetrit kaugemal) ning seega kaevandamistegevusest tekkiva olulise müra- ja tolmuhäiringu mõjualas. Kaevandamistegevus rikub kaebajate omandiõigust (põhiseadus (PS) § 32) ning õigust tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 23 lg 1). Oluline mürahäiring piirab õigust oma kinnistut häirimatult ja tervisele ohutul viisil kasutada ning alandab kinnistu väärtust. Sama mõju on kinnistu kasutamisele ning väärtusele ka kaevandamisega kaasneva tolmu levikul. Käesoleval juhul tuleb eeldada õiguse tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale, riivet (KeÜS § 23 lg 4, § 7 lg 3). Kehtestatud müranormid loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-16, p 15).
11.Kaevandamistegevusega ületatakse kehtivaid müra normtasemeid. KMH aruande kohaselt jõuab arvutuste kohaselt 55 dB ületav müratase maksimaalselt 600 m kaugusele. Tegelike müratasemete väljaselgitamiseks on KMH aruande koostamisel läbi viidud mürataseme mõõtmised erinevatel kaugustel müraallikatest, sh 250-500 meetri kaugusel. Missi kinnistu jääb kaevandamistegevusest 410 m kaugusele ja kuulub arvestatava mürahäiringu mõjupiirkonda. KMH aruandes toodud arvutuste kohaselt oleks müratase Missi kinnistul umbes 57 dB, mõõtmiste tulemusel tuvastati müratase 51,6 dB. KMH aruanne on ekslikult käsitlenud kaebajate elamute lähiümbrust III kategooria alana ehk segaalana (sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (redaktsioon kehtivusega 01.07.2002-10.02.2017; edaspidi määrus nr 42) § 3 p 4). Kaebajate kinnistute puhul tuleb lähtuda määruse nr 42 § 5 lg 4 punktis 2 sätestatud tööstusettevõtte müra taotlustasemest uuel planeeritaval II kategooria alal (elamuala), mis on päeval 50 dB ja öösel 40 dB (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-88-15, p 14 ja 3-3-1-15-16, p 40).
12.Kaevandustegevusega põhjustatav müratase ületab KMH aruande kohaselt vähemalt Missi kinnistul asuva elamu juures kehtivat müra normtaset, seda nii öisel kui päevasel ajal. Normtaseme ületamine on määruse nr 42 § 4 lg 1 ja § 5 lg 3 kohaselt keelatud. Kuna KMH aruandes tuvastati mürahäiring, mis ületas kehtivat müra normtaset. Seetõttu oli kaevandamisloa andmine vastuolus 20.12.2016 kehtinud maapõueseaduse (MaaPS v.r) § 34 lg 1 p-ga 19 ning kaevandamisluba on sisuliselt õigusvastane.
13.Kaevandamisloas kehtestatud mürahäiringut vähendavad meetmed on ebapiisavad. Isegi III kategooria normtasemetest lähtudes oleks ilmselge, et kaevandamine peaks öisel ajal (23.0007.00) olema keelatud (vt KMH aruanne, lk 40). Vaidlustatud korraldusest ei ole võimalik tuvastada ühtegi põhjendust, mis selgitaks loa täiendava tingimusena ajalise piirangu kehtestamata jätmist, mistõttu on haldusakt vastuolus keskkonnamõju hindamise ja
14.Loas kehtestatud piirang, et juhul kui 500 m raadiuses elanikelt tuleb kaebusi müra osas, tuleb mürataset mõõta ja vajadusel vähendada, on ilmselgelt ebapiisavaks meetmeks. KMH raames tehtud müramõõtmiste läbi on juba kindlaks tehtud, et 500 m raadiuses ületatakse kehtestatud mürataset, ja sellest tulenevalt peaks öine kaevandamistegevus kõnealuses maardlas olema üheselt keelatud ja sellekohane tingimus loas määratletud. Loa andja on eiranud olulisi asjaolusid ning põhjendamatult eelistanud kaevandaja huve kaebajate ja teiste piirkonna elanike huvidele, mistõttu on tegemist ilmselge kaalutlusveaga. Lisaks sellele, et erinevaid huve on väärtustatud ilmselgelt ebaõigesti, on otsus selles küsimuses ka motiveerimata, st vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 1-3 toodud nõuetega. Kirjaliku motivatsiooni puudumine viitab samuti sellele, et otsus sisaldab sisulisi kaalutlusvigu. Seejuures on Riigikohus selgelt sedastanud, et piisavaks ei saa pidada reaktiivsete võimaluste olemasolu – nt järelevalve teostamist või hilisemat tekkinud kahju hüvitamist, sest ülenormatiivse müra tekkmisel on juba selles piirkonnas elavad inimesed pidanud taluma oma õiguste rikkumist (otsus nr 3-3-1-15-16, p 41).
15.Kaevandamisloas kehtestatud leevendusmeetmed (p-d 2.9.4, 2.9.5 ja 2.9.7) tolmuhäiringu vältimiseks ja leevendamiseks on ebapiisavad, sest nende elluviimine sõltub kaevandaja heast tahtest ega võimalda piisava tõhususega mõjusid ennetada. Kuigi loa tingimuste kohaselt tuleb tagada, et turba transportimisel turbatolmu peenosakesi ei lenduks, ei ole kirjeldatud, kuidas ja mis ulatuses kaevandaja seda tegema peab. Selliselt sõnastatud tingimust on sisuliselt võimatu kontrollida. Samuti jääb arusaamatuks, millised on vajalikud ja realistlikud meetmed tolmu leviku takistamiseks, mida pikka aega kestnud põuaperioodil ja tugeva tuule korral võtta saab ja peab. Keskkonnaamet oleks pidanud vastavad asjaolud välja selgitama enne loa andmist. Samuti on väljend „pikka aega kestev põuaperiood“ ebamäärane ning annab avara tõlgendamisruumi, mistõttu on sellega seotud tingimust samuti sisuliselt võimatu kontrollida või nõuda. Arusaamatu on ka see, kuidas on võimalik määratleda teatud tugevusega tuule (12 m/s) olemasolu, kui loa omanikul puudub kohustus tuule kiirust mõõta. Probleemide ilmnemisel on kolmandatel isikutel põhimõtteliselt võimatu tõendada, milline ilmastik valitses tootmisel või laadimisel tekkinud tolmuprobleemi ajal ning kas kaevandaja pidas loa tingimustest kinni. Kaevandaja peab küll kaebuste korral teostama mõõtmised, ent kuna pole sätestatud, millise aja jooksul või milliste tingimuste esinemisel seda teostada tuleb, on loa omanikul võimalik tulemusi manipuleerida, teostades tolmu kontsentratsiooni mõõtmised vastassuunalise tuule esinemisel, tuulevaiksel perioodil või vahetult pärast sajuperioodi, ja väita, et probleemi ei esine.
16.Kaebajad selgitavad 07.04.2017 menetlusdokumendis, et nende kinnistud asuvad kahe turbatootmisala (Illaste ja Tõnumaa) vahel. Seega peaks mõjude hindamisel arvestama koosmõjusid müra ja tolmu osas, sest kaks tootmist töötavad üheaegselt. KMH aruande täiendatud versiooni lisati selle mõjul üksikud laused, et kahe samaaegse tootmise koosmõjul tekkiv müra ja tolm on normi piirides. Enne koosmõjudega arvestamist leiti müratasemeks 51,6 dB ja peale koosmõjude hindamist oli see ikka 51,6 dB. Illaste turbatootmise väljaveo autod sõidavad Missi kinnistult küll 70 m kauguselt mööda, ent KMH aruande kohaselt on kaasnev müratase 0 dB ja kruusateel sõites tolm puudub. Sellised väited ilmestavad selgelt KMH aruande koostamisel tehtud eksimusi. Kaebajaid ei teavitatud 2003 väljastatud Tõnumaa turbatootmisalale kaevandamisloa nr Rapm-021 ega 2008 Illaste turbamaardlas kaevandamisloa nr Rapm-45 väljastamisest. Kaebajate kinnistute osas manipuleeritakse KMH aruandes nii müraallika kaugusega kui müra kategooriaga. Turbatootjad ja vastustaja peaksid
4(16)
3-17-135 arvestama kohalike elanike huvide ja õigustega. Tõnumaa turbatootmisalalt kuivendusvee ärajuhtimiseks puudub ettevõtjal kehtiv vee-erikasutusluba.
17.08.05.2017 kaebuse täienduses selgitavad kaebajad järgmist. Ala kuulumist ühte või teise mürakategooriasse ei mõjuta see, et turbatootmist on piirkonnas ellu viidud juba varem. Ajal, mil turbatootmine algas (1966), puudusid kaebajatel võimalused oma õigusi kaitsta. Varasem ebaõiglus ei tohiks kindlasti anda alust kaebajate tänasel päeval analoogses olukorras olevatest isikutest halvemini kohtlemisele.
18.Vastustaja väide on, et vaidlusaluse tegevuse mõjud on arvatust väiksemad, kuna turbatootmisala laiendus asub kaebajate kinnistutest kaugemal, on asjakohatu. Nagu ka vastustaja esitatud joonisest nähtub, toimub vaidlusaluse kaevandamisloa alusel kaevandamine kaebajate kinnistute poolses turbamaardla osas vähemalt kuni 2018, mistõttu ei oma uute tootmisalade täpne paiknemine olulist tähendust.
19.Kaebajatele kuuluvates elamutes ning nende lähiümbruses müratasemete mõõtmisi reaalselt läbi viidud ei ole. Mürahäiringu tegeliku ulatuse väljaselgitamine oli antud juhul, kus mudelarvutused näitasid võimaliku olulise mürahäiringu esinemist, vastustaja ülesandeks. Mürahäiringu täpse ulatuse väljaselgitamata jätmine on oluline menetlusviga, mis seab kahtluse alla otsuse õiguspärasuse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03, p 26). Asjakohatu on vastustaja väide, et KMH aruanne on koostatud ja heaks kiidetud enne Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-8815 ja 3-3-1-15-16. Vastustaja on otsuse II osas viidanud üksnes KMH aruande läbiviimisele ja selle heakskiitmisele ega ole kontrollinud, kas KMH aruandes kirjeldatud häiringud on loa andmise ajal kehtiva õiguse kohaselt lubatavad. Turbatootmisala ja Missi talu vahel asuv umbes 100 m laiune metsariba ei oma tekkida võiva mürahäiringu osas tähtsust, kuna tegemist on majandusmetsaga, mille kasutamine ei ole piiratud, mistõttu puudub igasugune kindlus selles osas, kas ja kui kaua see säilib.
20.Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, miks on konkreetsed kõrvaltingimused piisavalt tõhusad, arvestades kaebajate õigusi. Varasemalt kaebuste puudumisest ei saa tuletada häiringute puudumist. Kolmanda isiku varasemast käitumisest ei ole võimalik midagi järeldada tema tulevase käitumise kohta. Isegi kui kolmas isik peaks mingil põhjusel olema eriti kohusetundlik, võib kaevandamisloa alusel tegutsev isik eriliste takistusteta muutuda. MaaPS §-s 73 sätestatud korras võib kaevandamisloa ümber registreerida, mille tagajärjel lähevad loast tulenevad õigused ja kohustused üle teisele isikule. Seejuures ei muudeta loa ümberregistreerimisel selle tingimusi (sh leevendavaid meetmeid) ega korraldata reeglina avatud menetlust. Eeldades, et kolmas isik tõepoolest ei kavatse öisel ajal turbatootmisega tegeleda, ei oleks vastava tingimuse kehtestamine mingilgi määral riivanud tema huvisid. 21. Asjassepuutumatu on kolmanda isiku väide, et mõõtmised tellitakse pädevalt ja sõltumatult osapoolelt. Isegi kui mõõtmised tellitakse sõltumatult osapoolelt, on reaalsed mõõtetulemused täiel määral kolmanda isiku kontrolli all, kuna vaid tema otsustab, kas ja millises ulatuses mõõtmiste ajal müra- ja tolmuhäiringuid tekitavaid tegevusi (nt turba freesimine, laadimine, vedu) läbi viiakse. Kolmas isik võib oma tegevuse ulatust ja sellega kaasnevaid häiringuid mõõtmise ajaks takistamatult vähendada. Tuule mõõtmisi ei pea korraldama vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti juhendile. Tegemist on soovitusliku juhendiga. Samas ei ole selles juhendis nõutud tuule kiiruse reaalset ja pidevat mõõtmist ning fikseerimist (juhendi p 6). Seega sõltub tuule kiiruse mõõtmine, selle fikseerimine ja tugeva tuule korral tegevuse peatamine ikkagi sisuliselt arendaja heast tahtest.
5(16)
3-17-135
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
22.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub selle rahuldamata jätta.
23.Missi kinnistul asuv õuemaa kõlvik ning sellel asuv E.R.’ile kuuluv elamu jääb maavara kaevandamise loas nr Rapm-022 toodud Tõnumaa II turbatootmisala uue lisanduva mäeeraldise osa lähimast punktist ligikaudu 1000 m kaugusele. Sepa-Tõnisesauna kinnistul asuv õuemaa kõlvik ning sellel asuv H.R.’ile kuuluv elamu jääb maavara kaevandamisloa nr Rapm-022 toodud uue mäeeraldise osa lähimast punktist ligikaudu 1500 m kaugusele. OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.02.2017 kirjas nr 1-016 on märgitud, et kaebajate lähim elamu jääb mäeeraldise piirist minimaalselt 420 m kaugusele, aga kuna vahetult piiri äärde jäävad tootmisväljakud on ammendatud, siis reaalselt ei toimu kaevandamistegevus elamutele lähemal kui 640 m; uue maavara kaevandamise loa alusel lisanduv mäeeraldise osa jääb kaebajate elamutest lõunaosas vähemalt ca 1 km ja põhjaosas ca 2,3 km kaugusele. Seega kaevandamistegevusega kaasneda võiv keskkonnahäiring kaebajate kinnistute suhtes väheneb ja eemaldub.
24.Vastavalt määruse nr 42 § 3 p-le 4 jaotatakse välismüra normimisel hoonestatud alad üldplaneeringu alusel erinevatesse kategooriatesse. Vigala vallal ei ole kehtivat üldplaneeringut, kuid sellele vaatamata on KMH aruandes toodud mudelarvutuste tegemisel võetud aluseks määruse nr 42 §-s 3 toodud müra normid. OÜ Inseneribüroo STEIGER, kes viis läbi KMH, selgitas oma 10.02.2017 kirjas, et ekspertrühm on senistes maavara kaevandamisega seotud keskkonnamõju hindamistes lähtunud seisukohast, et kui elamu asub varem rajatud ja töötava turbatootmisala või karjääri läheduses, on tegemist III kategooria alaga ehk segaalaga. Antud juhul on tootmisala rajatud 1966. Vastavalt määruses nr 42 toodud § 3 p 4 määratlusele on segaala väljakujunenud hoonestusega ala, kus elamute ja ühiskasutusega hoonete vahetus läheduses on müratekitavaid kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtteid. Olukorras, kus kinnistu, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa ja õuemaa kõlvikul on elamu, asub umbes 410 m kaugusel maavara kaevandamise loas nr Rapm-022 märgitud turbatootmisalast, kuid ligikaudu 1000 m kaugusel uuest lisanduvast mäeeraldise osast ning arvestades asjaolu, et turbatootmisala on rajatud juba 1966 ja sellest ajast pidevalt kasutusel olnud, on ekspert põhjendatult seisukohal, et tegemist on segaalaga.
25.Kaebajate poolt viidatud Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-88-15 ja 3-3-1-15-16 toodud tõlgendusjuhised on antud aastal 2016, samas kui KMH aruanne on koostatud aastal 2015 ja Keskkonnaameti poolt heakskiidetud 20.11.2015. Vaatamata sellele ei ole Keskkonnaamet maavara kaevandamise loa andmisel läinud vastuollu Riigikohtu juhistega. Tähtsust ei oma, milline määruse nr 42 §-s 3 toodud müra kategooria on KMH aruandes mudelarvutuste aluseks võetud, kuna arvestades reaalselt läbiviidud mürataseme mõõtmisel saadud tulemusi ja nende põhjal tehtud mudelarvutusi on selgelt näha (vt KMH aruanne tabel 6.7 ja joonis 6.4), et ülenormatiivset müra ei esine ka juhul, kui käsitleda kaebajate elamuid ja kaebajate kinnistute õuemaa kõlvikuid II kategooria alana. Kaebajatele kuuluvates elamutes ega ka elamute juures mürataseme mõõtmisi reaalselt läbi viidud ei ole. Seega ei ole kaebajatel ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et nendele kuuluvates elamutes või elamute juures ületab müratase lubatud piirid. Kaebajad on lähtunud KMH aruandes toodud mudelarvutustes aluseks võetud III kategooria piirväärtustest ning pelgalt faktist, et Missi kinnistu jääb mäeeraldisest ca 410 m kaugusele. Isegi juhul, kui nõustuda kaebajatega ja asuda seisukohale, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel on kaebajatele kuuluvates elamutes või elamute juures võimalik ülenormatiivse mürahäiringu esinemine, ei ole see veel iseenesest maavara kaevandamise
6(16)
3-17-135 loa andmisest keeldumise aluseks, kui loa andja leiab, et ebasoodsat keskkonnamõju on võimalik vältida või vähendada.
26.Olenemata asjaolust, kas määratleda turbatootmisala lähiümbrust II kategooria või III kategooria alana määruse nr 42 mõttes, on Keskkonnaamet maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 punktis 9 seadnud piisavad täiendavad tingimused võimaliku mürahäiringu vähendamiseks, sh seadnud kohustuse, et juhul, kui müra tase ja/või turbatolmu kontsentratsioon ületab mäeeraldisest 500 m raadiuses asuvate elamute elanike kaebuste põhjal tehtud mõõtmistulemuste alusel elumaja(de) juures kehtestatud piirnorme, tuleb loa omanikul leida võimalus mürataseme ja/või turbatolmu leviku vähendamiseks (nt tööaja reguleerimine, kõrghaljastuse rajamine, tuule suunaga arvestamine vms).
27.KMH aruande peatükis 6.5 on kirjeldatud kaevandamistegevusega kaasneva müra ja tolmu mõju ulatust ning KMH aruande lisas 12 on täpsem tolmu ja müra mõõtmise protokoll 14/119 STL. KMH aruande kohaselt on võimalik mürahäiringut leevendada. Võimaliku tolmuhäiringu vähendamiseks on loa andja vastavalt KMH aruande p 6.5.2 toodud soovitustele näinud ette maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 p 9 alap-des 4 ja 5 meetmed. KMH aruandes on jõutud järeldusele, et KMH aruandes väljatoodud meetmete kasutusele võtmise korral turbatootmisega olulist keskkonnamõju ei kaasne.
28.Tõnumaa turbatootmisala rajati 1966 ning Keskkonnaametile ei ole siiani teada mitte ühtegi kaebust ülenormatiivse keskkonnahäiringu kohta. KMH peamine eesmärk on loa andjale teabe andmine ja ettepaneku tegemine, mis omakorda on loa andjale kaalutlusõiguse teostamise aluseks. Maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 andmisel on Keskkonnaamet arvestanud KMH aruandes tooduga ning leidnud, et puuduvad objektiivsed asjaolud, mis välistaksid arendaja võimaluse täita maavara kaevandamise loas märgitud ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamisega seotud meetmeid (KeHJS § 24 lg-d 1 ja 3; MaaPS v.r § 34 lg 1 p 19).
29.Maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 punktis 9 „täiendavad tingimused“ on tegemist haldusakti kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 53 lg 1 p 3 mõttes, mis on loa saajale täitmiseks kohustuslikud. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet kaalunud kõigi huvitatud isikute huvisid, sh nii eraõiguslikke kui ka avalik-õiguslikke isikute huvisid ja leidnud, et maavara kaevandamise luba on võimalik anda, kuna üldjuhul ülenormatiivset keskkonnahäiringut ei esine ning isegi juhul, kui peaks esinema ülenormatiivne keskkonnahäiring seatakse ettevõtjale haldusakti kõrvaltingimusena täiendavad kohustused võimaliku keskkonnahäiringu vähendamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 32). Maavara kaevandamise loa andmisel on Keskkonnaamet kaalunud erinevaid huve, eelistamata ühte teisele. Kaebajad saavad esitada väiteid ainult enda subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise osas, mitte aga teiste samas piirkonnas elavate isikute eest.
30.Kaebajate väide, mille kohaselt kaebajad leiavad, et maavara kaevandamise loas märgitud leevendamistingimused on ebatõhusad, sest nende elluviimine sõltub sisuliselt vaid kaevandaja heast tahtest ja ei võimalda piisava tõhususega mõjusid ennetada, on paljasõnalised ega põhine ühelgi tõendil. Keskkonnaametile ei ole teada ühtegi juhtumit, kus loa saaja oleks maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 punktist 9 tulenevaid kohustusi rikkunud. Veelgi enam, kaebajad ei ole Keskkonnaametile ega ka Keskkonnainspektsioonile esitatud mitte ühtegi kaebust lähtuvalt maavara kaevandamise loast nr Rapm-021, mis anti aastal 2003 ning kus reaalne kaevandamistegevus toimus kaebajate elamutele lähemal kui maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 alusel. Kaebajad
7(16)
3-17-135 ei ole senise kaevandamistegevusega kaasnenud müra või tolmuhäiringu kohta ühtegi kaebust esitanud. Kaebajad on menetlusprotsessi kirjeldusest välja jätnud mitmed olulised etapid, sh avalikud arutelud ja kohtumised, kus KMH-ga seotud küsimusi on korduvalt arutatud. Maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 andmise menetluse käigus on kaebajatel olnud õigus esitada tõendeid selle kohta, mil viisil kaevandamistegevus on rikkunud nende tervist, heaolu või alandanud kinnistu väärtust. Kaebajad seda teinud ei ole, seega tuleb kaebajate väiteid pidada paljasõnalisteks.
31.Keskkonnaameti 20.12.2016 korralduse nr 1-3/16/3050 kaalutlused ja motiivid sisalduvad selle punktides 2 ja 3.
32.Arendajale rakenduvad kõik Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud nõuded, sh müraga seonduvalt sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 sätestatud nõuded ning tolmuga seonduvalt kuni 31.12.2016 kehtinud välisõhukaitse seaduses ja keskkonnaministri 08.07.2011 määrusega nr 43 “Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad” sätestatud nõuded. Lisaks on transpordimasinate müra- ja saasteainete heitkoguste tase normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 määrusega nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused“. Välisõhus levivad müranormtasemed on alates 01.01.2017 reguleeritud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Sellest tulenevalt ning olukorras, kus keskkonnaloa kehtivusaeg on 30 aastat, ei pea Keskkonnaamet maavara kaevandamise loa täiendavate tingimuste osas vajalikuks dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. Selliste tingimuste lisamine maavara kaevandamise loale ei ole menetlusökonoomia ja halduskoormuse vähendamise põhimõtetest tulenevalt otstarbekas.
33.Vastustaja märgib oma 08.05.2017 menetlusdokumendis, et turba kaevandamine Tõnumaa turbatootmisalal on kooskõlas maavarade säästva kasutamise põhimõttega, mille kohaselt tuleb juba avatud mäeeraldisel maavara varud ammendada, enne kui võetakse kasutusele uued maavara leiukohad.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
34.Kolmas isik leiab, et kaebuses toodud seisukohad ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
35.ERA Valduse Aktsiaselts on Tõnumaa turbamaardlas turba tootmisega tegelenud alates 1992. Selle perioodi jooksul ei ole kohalikelt elanikelt ega kinnistunaabritelt tulnud ühtegi kaebust ega pretensiooni müra ega tolmu kontsentratsiooni osas. Haldusorgan on kaevandamisloa välja andnud õiguspäraselt ja lähtudes asjakohastest õigusaktidest. KMH aruandest tulenevalt vastab müratase normtasemetele. KMH aruanne on koostatud vastavalt kehtinud asjakohastele õigusaktidele ja praktikale. KMH aruandes arvutatud tulemused on konservatiivsed, ehk reaalsest olukorrast rangemad. Valem ei arvesta näiteks maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimise/peegeldamise ega ilmastikutingimusest tulenevate iseärasustega (KMH aruanne, lk 39; tl 26). E.R.ile kuuluv Missi talu ja turbatootmisala vahele jääb ligikaudu 100 meetri laiune metsariba, millel on absorbeeriv mõju. Kaebajate kinnistute ja turbatootmisala vahele jääb piisavalt palju maad ja absorbeerimise mõju avaldavaid asju (mets, maastiku reljeefsus), mille koosmõjul vastab turbatootmisel tekkinud müra lähimate kinnistute suhtes piirnormidele. Kolmandal isikul on kohustus koheselt reageerida, kui kaasnevad võimalikud kohalike elanike kaebused seoses võimaliku mürataseme tõusuga.
8(16)
3-17-135
36.Kaebuse esitajad on asunud põhjendamatult seisukohale, et kolmas isik asub kaevandama kell 23.00–07.00. Kolmas isik kinnitab, et vähemalt 15 aasta jooksul ei ole toimunud öist turba tootmist Tõnumaa turbamaardlas ega asuta seda tegema tulevikus. Seda seisukohta on kinnitanud kolmas isik kaebajale (H.R.) loa andmise menetluse jooksul. KMH aruandes leiti, et kavandatavat tegevust on võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud ajavahemikul 07.00–23.00. Öisel ajal põhjustataks tootmistegevus liiga suurt müra, mille müratase ületab seadusega kehtestatud taotlustaseme III kategooria segaalal öist piirnormi, milleks on 45 dB. Asjaolu, et nimetatud lisatingimust ei ole eraldi välja toodud ei muuda asjaolu, et turba tootmine öisel ajal oleks otseselt vastuolus määruses nr 42 kehtestatud piirangutega. Tuleb eeldada, et kolmas isik täidab talle kehtestatuid piiranguid ning turbatootmine toimub ainult päevasel ajal. Vastupidist tegevust ei ole kaebajad oma kaebuses tõendanud.
37.Kolmas isik ei nõustu kaebajate seisukohaga, et loa andja on eelistanud kolmanda isiku huve kaebajate omale. Selleks, et tagada kõikide osapoolte õigused on loa andja kehtestanud kolmandale isikule seoses kaevandustöödega täiendavad tingimused, mis vastavalt asjakohastele õigusaktidele peavad leevendama kolmandatele isikutele ja keskkonnale avaldatavat mõju.
38.Kolmas isik täidab kõik endale võetud kohustused ning sätestatud lisatingimused. Kaevandamisloa lisatingimustega on täidetud kõik eeldused, et turbatolmu levik transpordil või kaevandamisel ei tekitaks ümbruskonna elanikele või keskkonnale ebamõistlikku kahju ja kolmas isik kavatseb täita kõiki talle kehtestatuid reegleid. KMH aruande koostamise raames viidi läbi kontrollitud mõõtmine (Mõõtmise protokoll nr 14/199 STL lk 4), olukorras, kus masinad töötasid vahetult tootmisala piiril nii, et kolme töötava masina ja mõõtepunkti 6 vahel oli 100-meetrine metsariba. Mõõtmise tulemusena leiti, et mõõtetulemused vastavad kehtestatud piiridele. Lisaks tuleneb liiklusseaduse § 34 lõikest 6, et veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks keskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust.
39.Kolmas isik ei nõustu kaebajate väitega, et KMH aruandes ei ole arvestatud kahe turbatootmisala kasutusega. Seoses Illaste turbatootmisala kasutuselevõtuga on arendaja võtnud endale kohustuse, et taotletava Tõnumaa turbatootmisala väljavedu toimub ainult olemasoleva ala kesk- ja põhjaosast Silla-Jädivere kõrvalmaanteele. Kuna turba väljaveost tingitud liiklusintensiivsus ei kasva ning väljavedu toimub mööda olemasolevaid väljaveoteid, ei ole ette näha täiendavat transpordi müra kasvu lähimatele elamutele (KMH aruande lk 40). 40. Kaebuses on esitatud faktiliselt vale väide, mis puudutab võimalust, et tuule kiiruse mõõtmise kohustust ei täideta. Kaebajad ei saa eeldada, et tuule kiiruse mõõtmise kohustust hakatakse rikkuma. Tuulekiiruse mõõtmine on turbatootmisel kohustuslik. Kolmas isik teeb seda vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti soovituslikule juhendile „Tuule kiiruse jälgimise ja mõõtmise juhend“. Tuule kiiruse mõõtmine ei ole vajalik mitte üksnes keskkonnanõuete täitmiseks, vaid ka tootmise planeerimiseks. Tuule kiiruse mõõtmiskohustuse täitmist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet. Kaebuses esitatud väide, et loa omanikul on võimalus tulemusi manipuleerida, tugineb oletustel ega vasta tõele. Selline väide on põhjendamatu ning pahatahtlik loa omaniku suunas. Loa omanik ei teosta ise ei müra ega tolmu kontsentratsiooni mõõtmisi, vaid tellib nõutud teenuse pädevalt ning sõltumatult osapoolelt, millega tagab mõõtmistulemuste objektiivsuse.
41.Kolmas isik leiab oma 05.05.2017 menetlusdokumendis, et tõele ei vasta kaebajate väide, et eelnevalt loa välja andmisel on rikutud kaebajate õigusi. Aastal 2003 ja aastal 2008 välja antud kaevandamisload vastasid tollal kehtinud seadustele. Samas on kaebajate sellekohane 9(16)
3-17-135 tähelepanek asjakohatu ning see ei ole kuidagi seotud praeguse loamenetlusega. KMH aruandes on leitud, et Tõnumaa turbatootmisalal on võimalik leevendusmeetmeid kasutades viia ellu turba kaevandamist (lk 64). Asjaolu, et kaebajate kinnistute juures ei viidud mõõtmisi läbi ei muuda fakti, et vastavalt asjakohastele valemitele on normtase leitud ja sellega KMH aruande koostamisel arvestatud. Ebaõige on kaebajate väide, et neile kuuluvate kinnistute osas on KMH aruandes tulemusi manipuleeritud. KMH aruandes on piisavalt võetud arvesse teise tootmisala kasutamist (lk 40). Kaebajate väited tolmu ja mürataseme tõusu kohta ei vasta faktilistele asjaoludele. Kolmas isik on alati arvestatud kaevandamistööde käigus kohalike elanike heaoluga ega ole rikkunud seaduses või kaevandamisloas väljatoodu kitsendusi ja reegleid. Vee-erikasutusloa olemasolu ja selle menetlus ei oma antud kaebuse lahendamisel tähtsust.
KOHTU PÕHJENDUSED
42.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
43.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vaidlustatud kaevandamisloaga lubatud kaevandustegevuse tulemusel ületatakse müra normetasemeid kaebajatele kuuluvatel kinnistutel ning kas kaevandamisloas sätestatud kõrvaltingimused on piisavad leevendamaks müra- ja tolmuhäiringut kaebajate kinnistutel.
44.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega kohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Isik, kelle õigust on rikutud, sealhulgas õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, võib esitada vaide haldusorganile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS § 30 lg 1). KeÜS eeldab õiguse rikkumist sarnaselt halduskohtumenetluse seadustiku sätetega. KeÜS § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p 19). Riigikohus lisab, et kehtiva õiguse alusel tuleb selle üle, kas isikul on keskkonnavaldkonnas õigus kohtulikule kaitsele, otsustada HKMS-s sätestatud üldreeglit järgides, st kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus (sh õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale) (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p 21).
45.Kaebajate väitel rikub kaevandamisluba nende PS §-st 32 tulenevat omandiõigust ja KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevat õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebajad on esitanud kaebuse enda nimel ning enamik väidetest seonduvad nende endi kinnistutega, kuid üksikutes väidetes on kaebajad viidanud teiste samas piirkonnas elavate isikute huvidele.
46.Kohus märgib, et kaebajad ei saa kohtusse pöörduda teiste isikute huvide kaitseks, mistõttu jätab kohus kaebajate sellekohased väited asja lahendamisel tähelepanuta. Seega hindab kohus asja lahendamise käigus, kas kaevandamisluba rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kohus nõustub kaebajatega, et kaevandamistegevusest lähtuvad mõjutused on seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning omandi kaitsele, mistõttu on kaebajatel kaebeõigus. 10(16)
3-17-135
47.Kaebajate hinnangul on kaevandamisluba vastuolus MaaPS v.r § 34 lg 1 p-ga 19, kuivõrd kaevandamistegevusega ületatakse müra normtaset. Kaebajad leiavad, et KMH aruandes on ekslikult käsitletud kaebajate elamute lähiümbrust III kategooria alana ehk segaalana (määrus nr 42 § 3 lg 4), sest tegemist on II kategooria ala ehk elamuala, mistõttu oleks tulnud lähtuda ka vastavatest müra normtasemetest.
48.MaaPS v.r § 34 lg 1 p 19 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui keskkonnamõju hindamise tulemusel selgub, et kaevandamisega kaasneb oluline keskkonnamõju ja seda ei ole võimalik ära hoida ega leevendada.
49.Kaevandamisloa andmisel tugines Keskkonnaamet KMH aruandele (vt KeHJS § 24 lg 1). KMH aruandes käsitleti ala, millel Missi kinnistu asub, III kategooriana (segaala) (KMH aruanne, lk 39) ning leiti, et ülenormatiivse müra levikut lähimate elamuteni ette näha ei ole, mida kinnitavad ka mõõtmistulemused (ptk 6.5); kontrollmõõdistamisi on soovituslik lähimate elamute juures läbi viia juhul kui esineb kaebusi; kui selgub, et Illaste raba väljaveo müra on lähimate elamute juures domineeriv ja ületab piirnormi, tuleb piirata Illaste turbatootmisala väljaveo liiklusintensiivsust (KMH aruanne, lk 55; tl 34). Kokkuvõtvalt leiti KMH aruandes, et Tõnumaa turbatootmisala on võimalik leevendusmeetmeid kasutades viia ellu kavandatav tegevus taotletavast väiksemas mahus keskkonnale oluliselt kahju tekitamata (KMH aruanne, lk 64; tl 38 pöördel). KMH aruandes võeti aluseks määruses nr 42 sätestatud tööstusmüra taotlustase III kategooria (segaala) päevasel ajal, milleks on 55 dB (KMH aruanne, lk 39; tl 26). KMH aruande koostanud Osaühing Inseneribüroo STEIGER on selgitanud, et III kategooriast lähtuti, kuna vaadeldavas piirkonnas asub olemasolev turbatootmisala koos hajaasustuses asuvate elamutega; kuigi Vigala vallas puudub üldplaneering on Rapla maakonna valdade üldplaneeringus sellistele tunnustele vastav ala arvatud III kategooria alaks (tl 90). Vastustaja on märkinud, et Tõnumaa turbatootmisala rajati 1966. Kaebajad ei ole sellele väitele vastu vaielnud.
50.Määruse nr 42 § 3 p-s 4 on sätestatud, et hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel nelja kategooriasse. II kategooria alla loetakse laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates. III kategooria on segaala, kus asuvad elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted. Määruse § 2 punktis 24 on segaala defineeritud kui väljakujunenud hoonestusega ala, kus elamute ja ühiskasutusega hoonete vahetus läheduses on müratekitavaid kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtteid.
51.Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ eelnõu seletuskirja kohaselt on probleeme tekitanud määruses nr 42 sätestatud segaala (III kategooria) kohaldamine; segaala kategooria mõiste on sisustatud viisil, mis annab selle rakendajale laialdase ning raskesti kontrollitava otsustusruumi; seetõttu ei olnud tagatud segaala määramise otsuste läbipaistvus ning normide ühetaoline rakendamine (lk 3). Eelnõu seletuskirjas lisatakse, et segaala mõiste asemel on kasutusele võetud kaks erinevat mürakategooriat: 1) III mürakategooria ehk keskuste ala – alad, kus on omavahel tihedasti põimunud elamud, ühiskondlikud hooned, teenindusettevõtted ning need on eelkõige asulate ja linnade keskused /.../; 2) IV mürakategooria ehk ühiskondliku hoone maa-alad – alad, kus leidub vaheldumisi teenindus- ning teatud mürahäiringut põhjustavaid tööstusettevõtteid, ent puuduvad elamud (lk 3). Kuigi käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, siiski reguleerib nimetatud määrus välisõhus leviva
11(16)
3-17-135 müra normtasemeid ning selle eelnõu seletuskirjas on selgitatud mh määruses nr 42 (mis kuulub kohaldamisele) sätestatud segaala tähendust.
52.Lähtudes keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 eelnõu seletuskirjas toodud selgitustest, ei ole kohtu hinnangul tegemist segaalaga, kuivõrd omavahel ei ole tihedasti põimunud elamud, ühiskondlikud hooned, teenindusettevõtted, vaid piirkonnas paikneb müraallikana 1966 rajatud turbatootmisala. Asjaolu, et nimetatud müraallikas on piirkonnas olnud juba alates 1966, ei tähenda, et tegemist oleks automaatselt segaalaga. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hoone on õiguspäraselt elamuna kasutuses, ei saa elamu omanikku ega valdajat seada halvemasse olukorda, kohaldades kõrgemaid, nt tööstusalale sätestatud piirnorme; elamumaaks sotsiaalministri määruse mõttes tuleb lugeda ka maatulundusmaa õuemaa kõlvik (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 39). Maaregistri andmetel on Missi kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 5,24 ha, sh ehitiste alune maa 306 m2 ning õuemaa 0,08 ha; SepaTõnisesauna kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 5,34 ha, sh ehitiste alune maa 135 m2 ning õuemaa 0,06 ha. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebajatega, et vastustaja oleks pidanud müranormtasemete määratlemisel lähtuma II kategooriast ehk elamualast.
53.Kohus leiab, et nimetatud viga ei tingi kaevandamisloa õigusvastasust, kuivõrd asja materjalist nähtub, et tegelikkuses ei kaasne kaebajate kinnistul kaevandamistegevusega ülenormatiivset müra. Vastustaja on õigesti märkinud, et arvestades reaalselt läbiviidud mürataseme mõõtmisel saadud tulemusi ja nende põhjal tehtud mudelarvutusi, on selgelt näha, et ülenormatiivset müra ei esine ka juhul, kui käsitleda kaebajate elamuid ja kaebajate kinnistute õuemaa kõlvikuid II kategooria alana.
54.Määruse nr 42 § 5 lg 4 p 2 kohaselt on tööstusmüra taotlustase II kategooria elamualal päevasel ajal 50 dB.
55.KMH aruande kohaselt saadi arvutuste järgi, et ülenormatiivne müratase (< 55 dB) jõuab mäeeraldise piirist maksimaalselt 600 m kaugusele. Samas märgiti KMH aruandes, et valem (6.1) ei arvesta näiteks maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimiste/peegeldamise ega ilmastikutingimusest tulenevaid iseärasusi; samuti ei ole arvestatud metsa müra summutavat efekti. Seetõttu viidi lisaks läbi mürataseme mõõtmised, et veenduda, et kavandatava tegevusega ei ületata lähima ca 250 m kaugusel asuva Plamuse kinnistu elamu juures kehtestatu müra piirnorme. KMH aruande kohaselt toimus mõõtmiste ajal turbatootmisalal pneumaatiline turba kogumine ning turba laadimine ja transport, mida võib pidada turba tootmise kõige mürarikkamaks olukorraks; kuna lähimat elamut ja taotletavat tootmisala eraldab ca 100 m laiune metsariba viidi metsa absorbeeriva mõju välja selgitamiseks mõõtmised läbi analoogses olukorras; mõõtmise tulemusena selgus, et müratase ca 100 kaugusel metsas oli 53,8 dB (KMH aruanne, lk 39; tl 26). Ühtlasi mõõdeti tootmisega kaasneva müra levikut avamaastikul (metsa puudumisel) olukorras, kus masinad töötasid mõõtepunktist 250-500 m kaugusel; mõõteperioodi ekvivalentne müratase oli sellisel juhul 51,6 dB (KMH aruanne, lk 40; tl 26 pöördel).
56.Kaebuse kohaselt jääb Missi kinnistu kaevandamistegevusest 410 m kaugusele ja SepaTõnisesauna kinnistu mõnisada meetrit kaugemale.
57.KMH aruandes on tabel taotletava mäeeraldise läheduses asuvatest elamutest. Missi kinnistu kauguseks on märgitud 420 m mäeeraldisest (tl 13). Sepa-Tõnisesauna kinnistut pole tabelisse märgitud. Mõlema kinnistu kaugused turbatootmisalast on välja toodud
12(16)
3-17-135 graafilisel lisal, mille vastustaja sai 10.02.2017 kirjaga Osaühingult Inseneribüroo STEIGER (tl 91). OÜ Inseneribüroo Steiger on 10.02.2017 kirjas nr 1-016 märkinud, et kaebajate lähim elamu jääb mäeeraldise piirist minimaalselt ca 420 m kaugusele, aga kuna vahetult piiri äärde jäävad tootmisväljakud on ammendatud, siis reaalselt ei toimu kaevandamistegevus elamutele lähemal kui ca 640 m (tl 89).
58.Graafiliselt lisalt nähtub, et Missi kinnistu asub Tõnumaa II turbatootmisala mäeeraldise piirist 420 m ja Sepa-Tõnisesauna kinnistu 800 m kaugusel. Graafilisel lisal on eraldi välja toodud turbatootmisala enne 2016 ammendatud väljakud ja aastatel 2018–2020 ammendatavad väljakud. Missi kinnistule lähim, 420 m kaugusel asuv väljak on tähistatud enne 2016 ammendatud väljakuna. Veel ammendamata väljakutest lähim asub Missi kinnistust 640 m ja Sepa-Tõnisesauna kinnistust 800 m kaugusel. Ebaolulised on vastustaja väited seoses uue maavara kaevandamise loa alusel lisanduva mäeeraldise osa kaugusest kaebajate kinnistutest, kuivõrd kaevandamistegevus toimub jätkuvalt ka varasemalt taotletud mäeeraldise osal. Kuna kohtuotsuse tegemise (kaebuse esitamise) seisuga ei toimu reaalset kaevandamistegevust kaebajatele lähemal kui 640 m kaugusel, siis peab kohus põhjendatuks lähtuda sellest kaugusest (HKMS § 158 lg 2 ls 1).
59.Kuigi mürataseme arvutuslik suurus Missi kinnistul asuva elamu juures (ca 640 m kaugusel kaevandamistegevusest) on 52,9 dB, mis ületab II kategooria päevase aja piirnormi 50 dB, siiski nähtub KMH aruandest, et tegelik müratase jääb Missi kinnistul arvutatust väiksemaks. Nimelt mõõdeti 250-500 m kaugusel kaevandamistegevusest avamaastikul (metsa puudumisel) ekvivalentne müratase 51,6 dB (KMH aruanne, lk 40; tl 26 pöördel) ning 100 m kaugusel metsas oli ekvivalentne müratase 53,8 dB (KMH aruanne, lk 39; tl 26). Ka Missi kinnistut ja turbatootmisala eraldab metsariba, mistõttu on ilmne, et tegelikkuses ei saa müratase ületada Missi kinnistul päevase ajal 50 dB. Kuigi kaebajad on märkinud, et puudub kindlus metsariba säilimise osas, siiski ei ole vaidlust selles, et loa andmise ja ka kohtuotsuse tegemise ajal (vastupidised andmed kohtul puuduvad) on jätkuvalt säilinud metsariba Missi kinnistu ja turbatootmisala vahel. Kaevandamisloa andja on lähtunud KMH aruandes kajastatud reaalsete võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust (KeHJS § 31). Arvestades, et Sepa-Tõnisesauna kinnistu asub turbatootmisalast kaugemal kui Missi kinnistu, on ilmne, et ka viimati nimetatud kinnistul ülenormatiivset müra ei kaasne. Järelikult ei kaasne kaebajate kinnistutel ülenormatiivset müra, sõltumata asjaolust, et kaebajate kinnistute juures müra mõõtmisi läbiviidud ei ole. Seda kinnitab ka OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.02.2017 kirjas nr 1-016 märgitu (tl-d 8990). Vastustajal puudus selleks vajadus, kuivõrd KMH aruandes toodud mõõtmistulemused kinnitavad, et kaebajate kinnistutel, mis asuvad kaugemal kui 500 m kaevandamistegevusest ning mida eraldab turbatootmisalast 100 m laiune metsariba, ei kaasne ülenormatiivset müra. Vastupidiseid tõendeid pole kaebajad esitanud (HKMS § 59 lg 1).
60.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et asjassepuutumatud on kaebajate väited varasematest kaevandamislubade menetlustest ning kolmandal isikul väidetavalt veeerikasutusloa puudumisest. Seetõttu jätab kohus need väited tähelepanuta.
61.Ekslik on kaebajate väide, et KMH aruandes ei ole arvestatud Illaste ja Tõnumaa turbatootmisala koosmõjusid müra ja tolmu osas.
62.KMH aruandes on koosmõju Illaste turbatootmisala ja Tõnumaa turbatootmisalaga käsitletud lehekülgedel 40 ja 46-48 (tl-d 26 pöördel, 29 pöördel ja 30). KMH aruandes on järeldatud, et kuna kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavat liiklusintensiivsuse
13(16)
3-17-135 kasvu, ei suurene liikluskoormus Silla-Jädivere teel /.../; kuna kahe turbatootmisala väljaveoks kasutatakse erinevaid teid, ei liitu transpordist tulenevad mõjud Vaguja küla läbival teel (Päärdu-Tõnumaa kõrvalmaanteel); aruande menetlusprotsessis on juhitud tähelepanu asjaolule, et koosmõju võib tekkida taotletava Tõnumaa turbatootmisala töötamise ja Illaste raba väljaveo osas; jooniselt 6.5 on näha, et Illaste raba toodangu väljaveoks kasutatav PäärduTõnumaa kõrvalmaantee on taotletava Tõnumaa turbatootmisala lõunapoolsest mäeeraldise piirist ca 140 m kaugusel; ekspertide hinnangul ei ole ette näha piirnormi ületavat müra levikut lähimate elamuteni; samas ei ole välistatud mõningane mürataseme kasv lähipiirkonnas, mis võib põhjustada häiritust; veendumaks eelnevas, on soovituslik mõõta müratasemeid joonisel 4.1 esitatud elamute nr 4 (Plamuse) ja nr 6 (Jõeääre) juures olukorras, kus toimub turba tootmine taotletava mäeeraldise lõunapiiril ja toimub Illaste rabast aktiivne turba väljavedu (tl 30 pöördel). Eelnevast nähtub, et kaebajate kinnistutele ei kaasne Illaste turbatootmisala ja Tõnumaa turbatootmisala koosmõjust täiendavaid müra- või tolmuhäiringuid.
63.Kaebajad leiavad, et vaidlustatud kaevandamisloas kehtestatud mürahäiringut vähendavad meetmed on ebapiisavad.
64.Kohus kaebajatega ei nõustu. MaaPS v.r § 35 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kaevandamisloale nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervise, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahju mõju vähendamiseks. Keskkonnaministri 06.05.2005 määruse nr 36 „Maavara kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad täpsustavad nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad ja kaevandamisloa vorm“ (kehtetu alates 01.01.2017) § 8 lg-s 4 sätestatakse, et kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaevandamisloale märgitud täiendavad tingimused on loa saajale täitmiseks kohustuslikud (HMS § 53 lg 1).
65.Maavara kaevandamise loa nr Rapm-022 p-s 9 on sätestatud täiendavad tingimused. Nimetatud punkti alapunktis 7 on sätestatud leevendusmeetmed mürahäiringu vähendamiseks. Asjaolu, et maavara kaevandamisloas nr Rapm-022 ei ole sätestatud keeldu viia kaevandamistegevus läbi öisel ajal, ei tähenda, et see oleks lubatud. KMH aruandes on selgelt välja toodud, et tulenevalt mõõtmistulemustest on kavandatavat tegevust võimalik läbi viia vaid päevasel ajal ehk seadusega kehtestatud ajavahemikul 7.0023.00 (KMH aruanne, lk 40; tl 26 pöördel). Seega ilma vastavaid mõõtmisi tegemata oleks kaevandamistegevus öisel ajal ülenormatiivne ning vastuolus õigusaktidega. Seejuures on Keskkonnaameti 20.12.2016 korralduses nr 1-3/16/3050 märgitud, et maavara kaevandamise loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, välisõhu kaitse seadus, veeseadus jt) sätestatud nõuded; sellest tulenevalt ei ole tarvidust maavara kaevandamise loal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut (tl 46). Seda on vastustaja märkinud ka oma vastuses kaebusele – arendajale rakenduvad kõik Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud nõuded, sh müraga seonduvalt määrus nr 42 ning tolmuga seonduvalt kuni 31.12.2016 kehtinud välisõhukaitse seadus ja keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteainete sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad“; lisaks transpordimasinate müra- ja saasteainete heitkoguste tase normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004 14(16)
3-17-135 määrusega nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused“; välisõhus levivad müranormtasemed on alates 01.01.2017 reguleeritud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (vastustaja vastus kaebusele, p 3.2.14; tl 87 pöördel).
66.Määruse nr 42 § 5 lg 4 p 2 kohaselt on tööstusmüra taotlustase II kategoorias öisel aja 40 dB. Selguse huvides (HMS § 56 lg 1) oleks loa andja võinud märkida loa tingimustesse, et kaevandamistegevus on lubatud päevasel ajal (07.00-23.00), kuid vastustaja on selgitanud, miks ei peetud vajalikuks seda haldusaktis märkida. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 ls 2). Lisaks on kolmas isik nii loamenetluses kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et ERA Valduse AS ei ole minevikus ega plaani ka tulevikus hakata turbatootmisega tegelema öisel ajal (tl 43 pöördel; tl 81).
67.Kaebajate viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-15-16 p-s 41 käsitletud olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Viidatud punktis on Riigikohus märkinud, et kohalikul omavalitsusel oleks tulnud tegutseda ennetavalt ning hinnata lubade andmisel ehitisega kaasnevat müra. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet hinnanud kaevandamistegevusega kaasnevat müra ning arvestanud KMH aruandes märgituga. Kohtu hinnangul on loa p 9 alap-s 7 sätestatud nõue piisav tagamaks kaebajate õiguste kaitse ning loa saaja ettevõtlusvabaduse proportsionaalne piirang. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-67-14 järeldub, et üldised MaaPS v.r § 35 lg 2 p 8 järgsed nõuded peavad sisalduma kaevandamisloas ning ka olukorras, kus tingimused on abstraktsed ei tähenda, et need poleks piisavad MaaPS § 35 lg 2 p 8 nõuete täitmiseks. Vastustaja on kaalunud erinevaid huvisid (kohalike elanike ja loa saaja) ning teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Samuti on korralduse p-des II ja III toodud kaalutlused, millest loa andmisel lähtuti (HMS § 56).
68.Ka käesoleval juhul on kaevandamisloas sätestatud loa saaja kohustus teostada kaebuste korral müra taseme ja/või turbatolmu kontsentratsiooni mõõtmised (loa p 9 alap 7). Põhjendamatud on kaebajate väited, et kolmas isik võib oma tegevuse ulatust ja sellega kaasnevaid häiringuid mõõtmise ajaks takistamatult vähendada ning reaalsed mõõtmistulemused on kolmanda isiku kontrolli all. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et mõõtmistulemuste objektiivsus on tagatud sellega, et mõõtmine tellitakse pädevalt ning sõltumatult osapoolelt. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 on sätestatud nõuded müra normtaseme, mürataseme hindamise, mõõtmise ja hinnatud taseme määramisele (2. ptk). Ka ilmastikuandmetega pole kolmandal isikul võimalik manipuleerida, kuivõrd need on hõlpsasti vastava kuupäeva seisuga avalikult leitavad Riikliku Ilmateenistuse kodulehelt. 69. Kohus ei nõustu kaebajatega ka osas, et korraldusest ei nähtu, miks on konkreetsed kõrvaltingimused piisavalt tõhusad. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et täiendavate tingimuste andmisel on lähtutud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud KMH aruandes välja toodust (tl 46). KMH aruandes on märgitud 7. peatükis „Keskkonnamõju tegurite leevendamise vajadus ja võimalus“, et ülenormatiivse müra levikut lähimate elamuteni ette näha ei ole, mida kinnitavad ka mõõtmistulemused (peatükk 6.5); kontrollmõõdistamisi on soovituslik lähimate elamute juures läbi viia juhul, kui esineb kaebusi (KMH aruanne, lk 55; tl 34). Seega on selgelt tuvastatav, et vastustaja on loa p 9 alap-s 7 sätestatud nõude kehtestamisel lähtunud KMH aruandest.
70.Kaebajad leiavad, et vaidlustatud kaevandamisloas on sätestatud ebatõhusad meetmed turbatolmu lendumise vastu. 15(16)
3-17-135
71.Kohus ei nõustu kaebajatega. KMH aruandes on märgitud, et turba tootmisel tekkiv tolm ei levi tavaliselt töötamise tsoonist oluliselt kaugemale, sadestudes viimase vahetus läheduses; turba transportimisel mäeeraldisest väljapoole võib aga ette tulla tolmu levikut, selle vältimiseks on vajalik kinni katta veoste koormad ning vältida turbatootmise töid olukorras, kus tuule kiirus on suurem kui 12 m/s; transpordist põhjustatud tolmu kontsentratsiooni kruusateedel on võimalik vajaduse korral vähendada suurima lubatud kiiruse alandamisega (KMH aruanne, lk 55; tl 34). KMH aruandes on ka selgitatud, et juhul, kui tulevikus tekib kaebuse ülenormatiivsete tolmukontsentratsioonide osas, on soovituslik neid teid niisutada veega või töödelda vee ja kloriidide seguga (KMH aruanne, lk 41; tl 27).
72.Kaevandamise loa p 9 alap-s 4 on sätestatud, et pikka aega kestnud põuaperioodil ja tugeva tuule korral (alates 12 m/s) peatada turba tootmine ja laadimine turbatolmu leviku vähendamiseks ning alap-s 5 on sätestatud, et tuleb tagada, et turba transportimisel oleksid koormad selliselt kaetud, et turbatolmu peenosakesi ei lenduks. Eelnevast nähtub, et kaevandamise loas sätestatud lisatingimused tuginevad KMH aruandele.
73.Kohus nõustub kaebajatega, et väljend „pikka aega kestnud põuaperiood“ on määratlemata õigusmõiste. See tähendab, et seda tuleb sisustada lähtudes konkreetsetest asjaoludest ning olukorra eripäradest. Riigikohus on selgitanud, et õigusnormi sisustamisel ja tõlgendamisel tuleb lähtuda õiguskorrast tervikuna ning mõisteid kasutada nende tavapärases tähenduses, kui norm ei näe ette teisiti (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2017 otsus nr 3-31-1-17, p 21). Kohtu hinnangul ei anna kõnesoleva kõrvaltingimuse sõnastus kolmandale isikule võimalust tulemustega manipuleerida. Ka juhul kui kolmandal isikul puudub kohustus tuulekiirust mõõta, on need andmed avalikult kättesaadavad (Riikliku Ilmateenistuse kodulehelt www.ilmateenistus.ee) ning seda ka tagantjärgi.
74.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Keskkonnaameti 20.12.2016 korraldus nr 13/16/3050 õiguspärane haldusakt, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
75.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehakse otsus kaebajate kahjuks, mistõttu jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.