Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-16-2394 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada korraldus nr 102.

Üldplaneeringust ei tulene võimalust OÜ EstKonsult eelprojektis kavandatud mahus ehitustööde tegemiseks Varese sadamas, projekti realiseerimine kahjustab ebamõistlikult kaebaja kinnistut ning ehitusloa andmisel ei ole kaalutud kaebaja õigusi ja huve. Üldplaneeringu kohaselt on tootmisaladel igasugune ehitustegevus lubatud vaid detailplaneeringu alusel, ent Varese sadamat hõlmavat detailplaneeringut ei ole kehtestatud. Olemasolevad ehitised on kasutusest välja langenud, mistõttu on nende rekonstrueerimine käsitatav uute ehitiste püstitamisena. Ehitusloas nähakse ette ka selliste ehitiste püstitamist, mille osas ei kehti looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg-tes 4 ja 5 sätestatud erandid, sest üldplaneeringus on sadama korrastamise vajadus märgitud vaid üldsõnaliselt. Mustjala valla arengukavas ja üldplaneeringus peetakse Varese sadama korrastamise all silmas selle korrastamist väikelaevasadamana ehk kuni 24-meetriste aluste vastuvõtmiseks kohandatud sadamana, mitte selle arendamist meresadamaks. Varese sadama laiendamiseks puudub vajadus, sest lähikonnas asub Saaremaa sadam, mis on

2(7)

3-16-2394 alakoormatud. Varese sadama ümbruses ei ela ega tegutse ka kutselisi kalamehi, kes vajaksid sellist sadamat. Olemasoleva kai ümberehitamine kuni 40-meetriste laevade jaoks ja täiesti uue idakai rajamine kujutab endast senise sadama funktsioonide olulist laiendamist ning sellega kaasneb oluline mõju ümbruskonnale ja kaebajale. Suurema sadama tegevusega kaasnevaid mõjusid, sh teede liikluskoormuse suurenemist, ei ole hinnatud. Ainus sadamasse viiv kruusakattega tee külgneb kaebaja kinnistuga ja sellel teel liikluskoormuse suurenemine tekitab rohkem tolmu ning kahjustab kaebaja heaolu ja tervist. Sadamasse kütusetankimise ja jäätmete eemaldamise süsteemide rajamine tõstab reostuse ohtu. Täiesti ebausaldusväärne on ehitusloa andmise aluseks olnud projektis esitatud väide, et süvendamistööde käigus eemaldatakse umbes 7800 m3 pinnast, sest sadama akvatooriumi suurust ning praegust sügavust arvestades on see maht oluliselt suurem. Kaebaja kui mereäärse kinnistu omaniku huve rikub olulisel määral süvendatud pinnase ladustamine mereranda, sest see pinnas ei jää sinna pidama, vaid uhutakse merre. Kokkuvõttes võib selle ladustamise tulemusena muutuda mudaseks ja haisvaks kogu piirkonna mererand ning tugevate tuultega võib osa sellest paiskuda ka kaebaja kinnistule.

Mustjala vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebaja pole välja toonud ega tõendanud ühtki reaalset negatiivset mõju, mis kaasneks kaebajale ehitusloa järgse ehitamisega. Kui ehitustegevuse käigus peaks aset leidma kaebaja kaitseks kehtestatud normide rikkumine, on kaebajal võimalik kasutada asjakohaseid õiguskaitsevahendeid. Ehitusluba ei ole projekteerimistingimustega vastuolus, sest uusi ehitisi ei püstitata. Detailplaneeringu koostamine enne ehitusloa andmist ei olnud vajalik. Ehitusloa andmisele eelnes põhjalik menetlus, millesse kaasati erinevaid ametkondi.

OÜ Adepte palus jätta kaebus rahuldamata.

Ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitustegevus ei saa kaebajat olulisel määral häirida, sest kaebaja ehitised asuvad 300–400 meetri kaugusel planeeritavatest sadamarajatistest ning nende vahele jääb mets ja üldkasutatav tee. Sadama ehitustööde käigus ladustatakse lubjakivi ja orgaanilisi setteid, ent isegi tormituulte korral on selliste materjalide kandumine kaebaja kinnistule äärmiselt ebatõenäoline. Kaebaja pole nimetatud materjalide lendumise võimalust tõendanud ning kaebaja kinnistul asuvast ehitisest puudub visuaalne kontakt nii kavandatavate sadamarajatiste kui ka avamerega. See, et ladustatav materjal mõjutab rannajoone välisilmet, ei ole kaebaja kinnistu hoonetest visuaalselt nähtav. Vee erikasutusloa andmise menetluses on tuvastatud, et Varese sadama ehitamine ei oma ka muud olulist keskkonnamõju, mis võiks omakorda riivata kaebaja õigusi. Idakai rajamine ei ole vastuolus projekteerimistingimuste ega üldplaneeringuga, sest sadama rekonstrueerimine on üldplaneeringus sõnaselgelt ette nähtud ja kõnealune idakai on 1988. a-l koostatud kaardilt ja Maa-ameti kaardiserveri aerofotodelt nähtuvalt ajalooliselt kuulunud Varese sadama kompleksi juurde. Üldplaneeringu seletuskirjast tuleneb, et olemasolevate ehitiste rekonstrueerimiseks selliselt, et maapealne kubatuur suureneb alla 33%, ei ole vaja detailplaneeringut. Varese sadama rekonstrueerimise vastu on ülekaalukas avalik huvi, kuna praegusel ajal halvas seisukorras olevat sadamat kasutavad kalurid saaksid paremad töötingimused, uus sadam vähendaks ääremaastumise ohtu ja elavdaks majandust.

Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebajal ei ole õigust esitada populaarkaebust, seetõttu tuleb jätta kõrvale väited, mis puudutavad Varese sadama mittevajalikkust kohalike elanike jaoks või Saaremaa kalanduse 3(7)

3-16-2394 arengu seisukohast. Kaebaja soovib kaitsta oma omandiõigust ning õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Korraldus nr 102 ei riku neid kaebaja seadusest või üldplaneeringust tulenevaid õigusi. On usutav, et mingi osa Varese sadama akvatooriumi süvendamise käigus merest võetavast ja rannale ladustatavast pinnasest võib teatud ilmastikuoludega kanduda ka kaebaja kinnistule. Kinnistu asukohta ja suurust arvestades ei ole aga usutav, et see mõjutaks reaalselt kinnistu väärtust või kasutusvõimalusi. Mereäärsetetel aladel on teatud pinnaseosade edasikandumine tuule ja lainete tõttu loomulik ning paratamatu. Süvendamistööde ulatus on kindlaks määratud OÜ-le Adepte 02.07.2015 väljastatud vee erikasutusloaga nr 1-15/15/38. Loa menetlemise käigus hindas Keskkonnaamet ka kavandatava tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid ja leidis, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kaebaja kinnistu ei piirne merega, seega ei saa rannajoone väidetav rikkumine mõjutada kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Sellist õigust ei tulene kaebajale ka piirkonda hõlmavast Mustjala valla külade üldplaneeringust, sest selles on eesmärgiks seatud Varese sadama laiendamine meresadamaks (lk 37). Üldplaneeringus on arvestatud sadamat ümbritseva keskkonna mõningase muutumisega. Kaebaja ei saa nõuda, et aastate jooksul kasutusest välja langenud sadamat ei tehtakski korda ega võetaks uuesti kasutusse. Seega ei saa kaebaja eeldada, et sadama kasutamise intensiivsus jääks senisele tasemele. Kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna kahjustamisest saaks rääkida siis, kui ehitusloa realiseerimise tagajärjel ei oleks kaebaja kinnistul tagatud tervislik elukeskkond, eelkõige kui sadama kavandatava tegevusega kaasneks arvestatav müra, tolmu, haisu vms levimine kaebaja kinnistule. Kaebaja väidete ja ehitusloa aluseks oleva projekti pinnalt ei ole selliste mõjutuste tekkimine usutav. Kaebaja kinnistul asuvad ehitised jäävad sadamaga võrreldes kinnistu teise otsa ning Varese sadama kinnistul olevast rannajoonest 200–300 meetri kaugusele. Sadamarajatiste ja kaebaja elamute vahele jääb mets. Sadama rekonstrueerimise järgselt kasvab tõenäoliselt liikluskoormus sadamasse viival teel, kuid see ei saa kaebaja kinnistut ülemääraselt mõjutada. Kaebaja ehitised asuvad kinnistuga piirnevast teest vähemalt 20 meetri kaugusel. Sadamas ei ole ette näha mingisugust tööstuslikku või muud eriti aktiivset tegevust, millega kaasneks sadamasse viival teel tavapäratult suur liikluskoormus. Sadamasse pääseb ka teist teed mööda, mis hajutab liikluskoormust. Mustjala valla külade üldplaneering ei sea sadama ehitusloa andmise eelduseks detailplaneeringu koostamist. Varese sadama kinnistu on üldplaneeringu kaardil tähistatud reserveeritud tööstusalana. Üldplaneeringu seletuskirja lk-l 20 märgitut, et tootmisaladele tohib ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel, on täpsustatud seletuskirja lk-l 29, kus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise kohustusega alad. Reserveeritud aladel on detailplaneeringu koostamise kohustus uute hoonete rajamisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel. Vaidlusaluse ehitusloaga ei ole antud luba hoonete püstitamiseks või hoonete laiendamiseks enam kui 33% ulatuses. Üldplaneeringust tuleneb, et tootmismaana reserveeritud alal muude ehitiste rajamiseks ja rekonstrueerimiseks ei ole vaja detailplaneeringut. Mustjala valla külade üldplaneeringust ei tulene kaebajale õigust nõuda, et idakaid ei ehitataks. Kavandatava idakai asukohas on varem asunud mere- ja maapinnaga kohtkindlalt ühendatud sadamarajatis, mida mööda transporditi kunagi kala laevalt kaldale või kunagisse tööstushoonesse. Üldplaneering ei välista sellise lagunenud rajatise asemele kai ehitamist. Pole usutav, et täiendava kai rajamisega seotud keskkonnamõjutused või sadama kasutamise intensiivsus mõjutaks kaebaja kinnistut ülemääraselt. Idakai rajamisega seotud süvendamistööde ulatust ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjutusi on hinnatud OÜ-le Adepte vee erikasutusloa andmisel. Idakai ehitamist ei välista ka Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korraldusega nr 30 antud projekteerimistingimused. Praeguseks lagunenud sadamarajatis kuulus Varese sadama kui tervikkompleksi hulka. 4(7)

3-16-2394 Kolmanda isiku menetluskulu oli õigusabikulu 3459,78 eurot, mis vastas 24 tunnile advokaadi tööle. Menetluse käiku ja muid asjaolusid arvestades saab vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks pidada 2600 eurot, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

OÜ Adepte palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

XX-l puudub kaebeõigus. Kuigi kaebaja peab saama oma kinnistut tervikuna kasutada, ei nähtu kaebusest, kuidas Varese sadamas kavandatav tegevus seda takistab. Mereäärsete kinnistute rannajoon on pelgalt loodusjõudude tõttu pidevas muutumises, teatud hulgal lendub liiva, merelt kandub aeg-ajalt ebameeldivaid lõhnu ja tormine meri tekitab müra. Nende mõjudega peab kaebaja paratamatult arvestama. Varese sadama ehitusprojekti realiseerimine ei suurenda neid mõjusid märkimisväärselt. Kaebaja kinnistu ja sadamarajatiste vahele jääb mets. Vastustaja on Varese sadama rekonstrueerimise ja kasutamisega seonduvaid mõjusid hinnanud nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa andmise menetluses. Lisaks hinnati mõjusid Mustjala valla külade üldplaneeringu koostamisel, millega seonduvalt viidi läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine, ning vee erikasutusloa andmise menetluses. Kaebaja ei ole välja toonud mõjusid, mida ei oleks nimetatud menetlustes hinnatud. Kaebaja soovib 5(7)

3-16-2394 detailplaneeringu menetluse läbiviimist, kuid selle käigus ei toimu tingimata keskkonnamõjude hindamise menetlust. Varese sadama rekonstrueerimine ja laiendamine ei mahu ühegi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud juhtumi alla, mil keskkonnamõjude hindamine on kohustuslik. Varese sadamas on kavandatud endiste sadamarajatiste korrastamist (rekonstrueerimist), seega ei tulene ka Mustajala valla külade üldplaneeringust kohustust koostada detailplaneering. Ehitusloaga ei muudeta märkimisväärselt senist olukorda. Idakai ei ole uus ehitis. Kuigi senise ehitise täpset kuju ja mõõte pole võimalik tuvastada, on tegemist Varese sadama kui tervikkompleksi juurde kuuluva rajatisega. Ruumiliselt ja kasutusotstarbelt on endine ja kavandatav ehitis samaväärsed. Kaebaja ei ole vee erikasutusluba vaidlustanud ja selle menetluse võimalike puuduste juurde ei saa käesolevas menetluses tagasi tulla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

3-16-2394

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.