UM kaebus Mustjala Vallavalitsuse korralduse nr 102 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – UM, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Vastustaja – Mustjala Vallavalitsus, seaduslik esindaja vallavanem Kalle Kolter Kolmas isik – OÜ Adepte, volitatud esindaja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.12.2016 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
UM määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
27.09.2016
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Halduskohtu 01.12.2016 määruse haldusasjas nr 3-16-2394 resolutsiooni punktile 1 esitatud määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.12.2016 määruse haldusasjas nr 3-16-2394 resolutsiooni punkt 1 ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
2.Jätta rahuldamata Tallinna Halduskohtu 01.12.2016 määruse haldusasjas nr 3-162394 resolutsiooni punktile 2 esitatud määruskaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse p 2 peale ei saa määruskaebust esitada (HKMS § 252 lg 7).
1.UM esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Mustjala Vallavalitsuse 27.09.2016 korralduse nr 102 tühistamist. Korraldusega anti ehitusluba Pahapilli külas Varese sadama kaikonstruktsioonide rekonstrueerimiseks. UM on Varese sadama kinnistu kõrval asuva Türnpuu kinnistu üks kaasomanikest. Kaebuses leitakse, et ehitusloa andmine ei ole
3-16-2394 lubatav olukorras, kus puudub vastavat ala hõlmav detailplaneering. Kavandatav ehitustegevus mõjutab kaebaja kinnisasja, sest ehitusloa kohased tegevused hõlmavad ka akvatooriumi süvendamist ning selle käigus välja kaevatud materjal ladustatakse selliselt, et tugevate tuultega paiskub sellest osa kaebaja kinnistule. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus ehitusloa kehtivuse peatamiseks ja ehitustegevuse keelamiseks.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 01.12.2016 määrusega kaebuse (p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 2). Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt saab isik halduskohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Seadus ei näe ette õigust vaidlustada ehitusluba avalikest huvidest lähtuva populaarkaebusega. Toimikus olevate dokumentide pinnalt on ilmne, et ehitusloa alusel Varese sadama rekonstrueerimine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Seega pole kaebajal kaebeõigust isegi juhul, kui tal oleks põhimõtteline õigus selles, et ehitusloa andmine oleks eeldanud eelnevalt kohase menetluse tulemusena detailplaneeringu kehtestamist. See, et Varese sadama ehitustegevusega kaasnevad ajutised mõjutused (nt müra, ehitusega seotud suurem liiklus) kaebaja kinnistule, on usutav, kuid kaebajal ei ole subjektiivset õigust keelata selliseid naaberkinnistul toimuvatest ehitustöödest lähtuvaid ning ehitustööde lõpetamisel lõppevaid mõjutusi. Rekonstrueeritud sadama senisest aktiivsem kasutatavus ei ole samuti mõjutus, mida kaebaja saab naaberkinnistu omanikuna keelata. Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et akvatooriumi süvendamisel välja võetav pinnas koguneb mingisuguses märkimisväärses koguses kaebaja kinnistule selliselt, et see kahjustaks oluliselt kaebaja kinnisasja või halvendaks selle väärtust. Kaebaja väide, et osa rajatavast kaiehitisest jääb Varese sadama kinnistu piiridest väljapoole, pole asjakohane. Kaebaja ei väida, et kai on planeeritud tema kinnistule. Ka ei anna ehitusluba, sõltumata sellest, milline on selle aluseks olev projekt, õigust ehitada võõrale kinnisasjale. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ei saa tuleneda detailplaneeringu puudumisest. Detailplaneeringu vaidlustamise õigusest populaarkaebusega ei saa tuletada õigust vaidlustada populaarkaebusega detailplaneeringu puudumise korral ehituslubasid vms haldusakte, mis detailplaneeringu olemasolul peaksid sellega kooskõlas olema. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse ilmne perspektiivitus välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Isegi juhul, kui möönda kaebusel perspektiivi olemasolu, on ehitusloa realiseerimisega kaebaja jaoks kaasnevad võimalikud ebameeldivused oluliselt väiksema kaaluga kui OÜ Adepte kui kinnisasja omaniku ning ka avalikkuse huvi Varese sadama kordategemise vastu. Varese sadama rajatised on halvas seisus, samas on Mustjala valla külade üldplaneeringus ette nähtud Varese sadama võimalik perspektiivne laiendamine, samuti meresõiduohutuse nõuetega vastavusse viimine. Nii vald kui OÜ Adapte on viidanud sadamat kasutavate kohalike kalurite huvile sadama parendamise vastu. Vald on viidanud võimalusele, et sadama korrastamine tagab teatud tööhõive, mille vastu on samuti oluline avalik huvi. OÜ Adapte märgib, et ehitustöödega viivitamine võib ohtu seada avalik-õiguslikest fondidest toetuse saamise. Usutav on ka see, et OÜ-l Adapte on huvi ehitustöödega alustamisega mitte viivitada, sest suuremahuliste infrastruktuuriobjektide, nagu Rail Baltica trass, rajamisega alustamise korral võivad ehitushinnad oluliselt tõusta. Aja jooksul rajatised lagunevad üha enam ning nende rekonstrueerimine läheb kallimaks. Kaebuse rahuldamata jätmise korral ei ole ühelgi moel võimalik kaebajalt nõuda eelnimetatud võimalike kahjulike tagajärgede heastamist. Seevastu sadama ehitustöödega seotud võimalikud ebameeldivused või kaebajat kahjustavad tagajärjed on hiljem põhimõtteliselt heastatavad. 2(5)
3-16-2394
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.UM esitas määruskaebused halduskohtu 01.12.2016 määruse tühistamiseks. Kaebuse tagastamine on õigusvastane. Halduskohus pidas ebaõigesti kaebaja õiguste riivet tähtsusetuks ja kaebaja väiteid ebausutavateks ning eelistas alusetult kolmanda isiku huve. Kaebaja väited tuginevad muu hulgas isiklikul kogemusel ja sellel, mida ta looduses vaidlusaluses kohas aastate jooksul näinud on. Kaebaja huvi ei ole takistada kolmandal isikul sadama arendamist. Seejuures tuleb aga arvestada tegelike avalike huvidega ning puudutatud isikute, s.h kaebaja subjektiivsete õigustega. Avalik huvi tuleb alles välja selgitada. Vastustaja ei saa avalikkust kaasamata otsustada, milline on avalik huvi. Halduskohus on avalikke huvisid vääralt hinnanud. Ehitamine ei ole üldplaneeringuga kooskõlas ning ei vasta seega avalikele huvidele. Avalik huvi peab selguma detailplaneeringu menetluses. Ka Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel selgesõnaliselt öelnud, et uute rajatiste ehitamine ei ole lubatud ning üldplaneering on üldsõnaline ja sealt ei tulene, millised ehitised on lubatud. Halduskohus käsitles kaebeõigust liiga kitsalt, leides, et ehitusluba ei saa vaidlustada avalikest huvidest lähtuvalt. On ebaõige piirata kaebeõigust üksnes seetõttu, et kaebaja subjektiivseid õigusi ehitusloaga väidetavalt ei rikuta ning muud alused ehitusloa vaidlustamiseks puuduvad. Puudustega ja lubamatu ehitise rajamine ei ole ajutine ja mööduv nähtus. Kaebaja käsitles kaebuses põhjalikult, miks on detailplaneeringu koostamine vajalik ja nõutav. Isegi kui võimalik oleks ehitamine üksnes üldplaneeringu alusel, on ehitusluba vastuolus projekteerimistingimustega. Ehitusluba on antud ka idakaile ehk täiesti uuele ehitisele, mida projekteerimistingimustes sõnagagi ei mainitud. Plaanitud sadama maht ja akvatoorium on kahekordistunud ning rannajoon on muutunud. Halduskohus jättis ebaõigesti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus tugines vääralt ehitushindade tõusule. Selline oht ei õigusta kuidagi õigusvastast ehitustegevust ega saa anda arendajale eeliseid teiste isikute ja keskkonna arvelt. Rail Balticu rajamine ei ole veel kindel. Halduskohus ei hinnanud õigesti avalikke huve. Avalik huvi tuleb välja selgitada alles detailplaneeringuga.
4.Mustjala Vallavalitsus palub jätta määruskaebused rahuldamata. Põhjendamatud on kaebaja etteheited, et vallal oli kohustus koostada Varese sadama kinnistule detailplaneering. Türnpuu kinnistu kahjustada saamine Varese kinnistu renoveerimise käigus ei ole objektiivselt võimalik. Lubjakivi ei saa kanduda ühelt kinnistult teisele ja ülejäänud mõistlikke keskkonnahäiringuid tuleb kaebajal taluda. Vald on arvestanud erinevate osapoolte huvidega ning leidnud, et avalikkuse huvid renoveeritud ja funktsioneeriva sadama suhtes kaaluvad üles kaebaja õiguste rikkumise, mis võib tulevikus aset leida, kuid mille olemust pole kaebaja suutnud formuleerida. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik. Varese sadama kaikonstruktsioonide rekonstrueerimine ei ohusta ühtegi kaebaja õigust. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et tema naaberkinnistul kunagi ühtegi renoveerimistööd teostama ei hakata. Ohustatud pole kaebaja omandiõigus ega eraelu puutumatus.
5.OÜ Adepte palub jätta määruskaebused rahuldamata. Ehitustegevus on toimunud korrektselt. Vaidlusaluse idakai näol ei ole tegemist mitte uue, vaid vee alla jäänud endise kaiga. Idakai ei ole ehitusregistrisse kantud ajaloolistel põhjustel, 3(5)
3-16-2394 kuid sisuliselt on tegemist olemasoleva kai rekonstrueerimisega. Varese sadam on olnud olemas aastakümneid ning vajab rekonstrueerimist. Ehitusloaga ei ole ette nähtud tegevusi, mis võiksid mõjutada kaebaja kinnistut. Kaebaja ei ole suutnud põhistada oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata. Kaebaja on ka varasemalt kasutanud oma õigusi pahauskselt ning püüdnud ilma mõjuva põhjuseta takistada sadama arengut. Seejuures on Varese sadama olukord muutunud iga aastaga halvemaks. Kaebaja on Türnpuu kinnistu üks mitmest kaasomanikust. Kui vastaks tõele, et ehitustööd sadamas kahjustavad Türnpuu kinnistut või et need on kinnistu naabrite jaoks ebamõistlikult koormavad ja segavad, oleks renoveerimistööde vastu ka ülejäänud Türnpuu kinnistu kaasomanikud. Nemad pole esitanud aga ühtegi pretensiooni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus hindab esmalt kaebuse tagastamise õiguspärasust ning seejärel analüüsib esialgse õiguskaitse kohaldamisega seonduvat.
7.Halduskohus on kaebuse tagastamise alusena viidanud HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse olemasolu eeldab, et isik on halduskohtusse pöördunud üksnes omaenda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja kinnistu piirneb Varese kinnistuga. Eeltoodu ei ole veel piisav, et jaatada kaebeõiguse olemasolu. Samuti ei saa kaebeõigus tuleneda sellest, et ehitusluba on väidetavalt antud ilma eelnevalt nõuetekohast detailplaneeringu menetlust läbi viimata. Ringkonnakohus ei toeta kaebaja laiendavat tõlgendust, mille kohaselt on detailplaneeringu puudumise korral võimalik ehitusloa tühistamiseks esitada populaarkaebus. Kaebuses on välja toodud järgmised mõjutused kaebaja õigustele: sadama akvatooriumist välja kaevatud ja ladustatud materjal uhtub avamerre ja rikub rannajoont ning paiskub tugevate tuultega üle kai kaebaja kinnistule; sadama laiendamisega kaasneb oluline mõju ümbruskonnale, s.h kaebajale; kuna lisaks väikelaevadele kavandatakse rekonstrueeritud sadamas vastu võtta ka suuremaid laevu, kaasnevad sellega ka muud mõjud, nt liikluskoormuse suurenemine; kuna rajatakse kütusetankimise ja laevadelt vastuvõetavate jäätmete eemaldamise süsteemid, avaldab see mõju keskkonnale ja kaebajale ning toob kaasa reostuse tekkimise riski suurenemise (oht tervisele põhjavee ja rannikuvee reostumisel). Kaebuse väidetest võib järeldada veel seda, et kaebaja heidab vastustajale ette ehitusloa andmise otsustamisel naabrite, sh kaebaja huvide kaalumata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kaebaja on oma õiguste riive kirjeldamisel ebaselge, ei saa kaebeõiguse olemasolu siiski eitada (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 8). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Varese kinnistul asuvat sadamat ei rekonstrueeritaks, kuid kaebajal on õigus sellele, et sadama tegevusest tulenevad mõjutused tema kinnistule ei oleks ülemäärased ning ehitusluba vastaks selles osas loa andmise aluseks olevatele õigusaktidele (üldplaneering, projekteerimistingimused). Antud juhul on kaebaja leidnud, et ehitusluba väljub selle andmise aluseks olnud õigusaktidega sätestatud tingimustest. Eluliselt on usutav, et mida suurema sadamaga on tegemist, seda suuremad on selle tegevusega naaberkinnistule kaasneda võivad mõjutused (müra, reostus jms). Kaebaja on enda õiguste kaitseks vaidlustanud ka vastustaja 12.05.2015 korraldusega nr 30 väljastatud 4(5)
3-16-2394 projekteerimistingimused. Kaebus on võetud halduskohtu menetlusse (haldusasi nr 3-152763). Nimetatud projekteerimistingimuste alusel antud ehitusloa vaidlustamise välistamine muudaks vastustaja 12.05.2015 korralduse nr 30 üle käiva kohtumenetluse sisutuks.
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole antud juhul vajalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et sadama rekonstrueerimisega kaasnevad ajutised ebameeldivused on sellised, mida kaebajal tuleb taluda. Usutav ei ole sadama akvatooriumi süvendamisega väljakaevatava pinnase kandumine kaebaja kinnistule sellisel määral, et ehitustegevus tuleks seetõttu keelata. Kaebaja õigusi saab kaitsmist vajaval määral riivata mitte sadama ehitamine, vaid sadama kavandatav kasutamine. Kuigi ringkonnakohus leiab, et kaebeõigust puudutavas osas on kaebus lubatav, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuse eduväljavaated on väikesed ning juba seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Üksnes sadamarajatiste olemasolust kaebajale tuleneda võivad mõjutused on vähesed. Seega ei ole põhjendatud kohtumenetluse ajaks ehitustegevust keelata. Kolmas isik peab seejuures arvestama, et haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 1 kohaselt ei saa ta ehitusloa hilisema võimaliku kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral tugineda usalduse kaitsele.
9.Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, mis on esitatud kaebuse tagastamise peale. Asi tuleb saata halduskohtule menetluse jätkamiseks. Esialgset õiguskaitset puudutav määruskaebus jääb rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.