UM kaebus Mustjala Vallavalitsuse korralduse nr 30 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – UM, esindaja v-adv Kristo Kallas Vastustaja – Mustjala vald, esindaja Kalle Kolter Kolmas isik – OÜ Adepte, esindaja adv Edgar-Kaj Velbri
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
UM apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
12.05.2015
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde UM 20.11.2017 seisukoha lisa 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-15-2763 muutmata. Mõista UM-lt OÜ Adepte kasuks välja menetluskulu summas 525 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-2763 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korraldusega nr 30 „Projekteerimistingimuste määramine“ määrati Pahapilli külas asuva Varese sadama ehitiste rekonstrueerimise projekteerimistingimused.
2.UM esitas 04.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korralduse nr 30 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus projekteerimistingimuste määramisele järgnevate ja ehitiste ehitamisele suunatud toimingute ning otsuste vastuvõtmise keelamiseks. Tallinna Halduskohtu 13.11.2015 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja seos sadamahoonete rekonstrueerimisega ja sellest tuletatav kaebeõigus põhineb sellel, et talle oli loovutatud sadamaga piirneva kinnistu kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigus. Kaebeõiguse puudumist ei saa asjas ilmselgeks pidada. Muuhulgas on kaebaja 03.05.2016 seisuga teavitanud vastustajat sellest, et ta on kantud Varese sadama naaberkinnistu kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Praegusel juhul jääb kaebus rahuldamata, sest projekteerimistingimustel pole riivena väljenduvat puutumust kaebaja õigustega. Kaebus on populaarkaebuse tunnustega. Kaebajal ei saanud olla projekteerimistingimuste määramise etapis vaidlustatud haldusaktiga piisavat puutumust. Selle vastuvõtmise ajal ning sellele eelnenud perioodil kaebaja naaberkinnistu kaasomanikuks veel ei olnud. Arvestades efektiivse haldusmenetluse läbiviimise põhimõtet, ei saa seda vastustajale ette heita. Tegemist ei olnud detailplaneeringu kohustusega alaga. Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringu p-i 2.2 esimese alajaotuse kohaselt on detailplaneering nõutav kõrvalhooneteks või nn väikehooneteks mitteliigituvate uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete üle 33% suurusel laiendamisel, maa-alade kruntideks jaotamisel ning hoonestatud maaüksuste piiride muutmise juhtudel. Nähtuvalt vaidlustatud korraldusest nr 30 on aga tegemist olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise ning nõuetele vastavusse viimisega. See ei ole vastuolus ka eelnimetatud üldplaneeringu p-ga 2.4.2, mis puudutab sadamaid ja veeteid. Olukorras, kus tegemist ei ole uute hoonete või rajatiste ehitamisega, ei teki ka vastuolu looduskaitseseaduse (LKS) §-s 38 sätestatuga. Vastustaja ja kolmas isik on sellele õigesti osundanud. Vaidlustatud korralduse p-i 1.2 kohaselt kavandatakse küll ka ühe uue ehitise rajamist, kuid see oleks õuemaal ning ei jääks veekaitsevööndisse, mistõttu ehituskeeld sellele LKS § 38 lg 4 p-i 1 kohaselt enam ei laieneks. Kaebaja on veel märkinud, et tuulegeneraatori ehitamine ei ole lubatav, kuid korralduses nr 30 on selgitatud, et muudest süsteemidest eraldiseisvat tuulegeneraatorit kinnistule ei paigaldata. Tegemist on osaga Varese sadama elektrisüsteemist ehk olemasolevast rajatisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4.UM palub 29.05.2017 apellatsioonkaebuses ja täiendavas seisukohas tühistada halduskohtu 28.04.2017 otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 2(8)
3-15-2763 Halduskohus on käsitlenud kaebeõigust liialt kitsendavalt, leides et ehitusluba ei saa vaidlustada avalikest huvidest lähtuvalt. Vaidlustatava korralduse näol on tegemist planeeringu kehtestamise otsusega. Üldplaneering ei võimalda kavandatavaid ehitisi püstitada detailplaneeringut koostamata. Kui detailplaneeringut saab vaidlustada nt üldplaneeringuga vastuolule viidates, on ebaõige piirata kaebeõigust projekteerimistingimuste peale, kui need on vastuolus üldplaneeringuga. See võimaldab pahatahtlikult eirata detailplaneeringu koostamise kohustust ning anda ehitusõigus üldplaneeringut rikkudes nii, et kellelgi pole õigust sellist õigusvastast tegevust vaidlustada. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigusi ja ei vasta üldplaneeringule. Vald ei oleks tohtinud määrata projekteerimistingimusi ega anda ehitusõigust üksnes üldplaneeringu alusel ja detailplaneeringut koostamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud korralduse järgi on tegemist olemasolevate ehitiste rekonstrueerimise ning nõuetele vastavusse viimisega. Kuna see tuleneb üldplaneeringust, ei teki rajatiste ehitamisega vastuolu LKS §-s 38 sätestatuga. Sisuliselt on aga tegemist uute ehitistega, sest senised hooned on olulises ulatuses lagunenud. Halduskohtu otsuse p-s 30 toodud halduskohtu viide üldplaneeringule ning selles sisalduvale Varese sadama riigisiseste nõuetega vastavusse viimise eesmärgile on küll õige, kuid siiski ei saa selle alusel pidada õigustatuks mis tahes ehitustegevust ega sellele eelnevat projekteerimistingimuste määramist sadama alal ilma detailplaneeringut koostamata. Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisel leidnud, et uute rajatiste ehitamine ei ole lubatud ning üldplaneering on väga üldsõnaline ja sellest ei tulene, millised ehitised on lubatud. Seega tulnuks ehitiste kavandamisel koostada detailplaneering ning üksnes detailplaneeringu menetluses saanuks välja selgitada sadama täpsema arengu, kaaludes nii arendaja, avalikkuse kui ka puudutatud isikute huve. Isegi kui nõustuda sellega, et vastustaja ei pidanud koostama detailplaneeringut, oleks vastustaja pidanud igal juhul kaasama ka kaebaja kui naaberkinnistu omaniku projekteerimistingimuste menetlusse ning küsima tema arvamust. Kaebaja oli sel hetkel küll üksnes maa tagastamise õigustatud subjekt, ent pole mingit põhjust ega õigustust käsitlemaks kaebajat sellises olukorras omaniku staatusest erinevalt. Vaidlust ei ole selles, et vastustajale oli teada, et kaebaja on Varese sadama naaberkinnistu õigustatud subjekt ning vastustajal olid olemas ka kaebaja kontaktid. Tagastamise toimingute lõpetamine ja kaebaja saamine Varese sadama naaberkinnistu omanikuks oli olulisel määral vastustaja kontrolli all. Kavandatavad tuulikud ei ole osa olemasolevast elektrisüsteemist ning halduskohtu vastupidine järeldus ei saa õigustada tuulikute rajamist. Tuuliku rajamine ei olnud üldplaneeringu järgi lubatud ning seda ei oleks saanud lubada ka detailplaneeringuga. Vastustaja ja kolmas isik on seda seni eitanud. Ometi on vastustaja kolmanda isiku taotlusel võtnud 28.04.2017 vastu otsuse detailplaneeringu algatamiseks, et rajada mh tuulikut. 27.09.2016 korraldusega nr 102 on antud ehitusluba ka idakaile ehk täiesti uuele ehitisele, mida projekteerimistingimuste korralduses nr 30 sõnagagi ei mainitud. Plaanitud sadama maht on kahekordistunud, süvendatav akvatoorium on kahekordistunud ning rannajoon muutunud. Sadama mõjusid tuleb käsitleda tervikuna, mitte üksikute objektide kaupa.
5.Mustjala vald palub 29.06.2017 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja tagastada kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebajale tagastada. Kaebaja pole välja toonud ühtegi tema õigust, mida vaidlustatud korraldus mõjutaks. Kui ka lähtuda kaebaja eeldusest, et asjas oleks tulnud läbi viia planeerimismenetlus, puuduks kaebajal kaebeõigus. Kui detailplaneeringu kehtestamine on planeerimismenetlus (PlanS § 127 lg 2), siis projekteerimistingimuste andmine on hoone või rajatise püstitamisele või laiendamisele suunatud ehitusõigusmenetlus (ehitusseadustiku (EhS) 3(8)
3-15-2763 § 26 lg 2). Need on kaks olemuslikult täiesti erinevat menetlusliiki. Kaebajal on vaid õigus omandiõigusele Varese sadama naaberkinnisasja suhtes. Kaebaja enda poolt avaldatu kohaselt on tema elukohaks Tallinn.
6.OÜ Adepte palub 25.07.2017 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja tagastada kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu või alternatiivselt jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus, sest projekteerimistingimuste määramine ei riku mitte ühtegi tema subjektiivset õigust ning seaduses ei esine ühtegi alust populaarkaebuse esitamiseks. Korralduse andmise ajal kehtinud PlanS § 26 lg 1 kohaselt oli isikutel populaarkaebeõigus vaid planeeringute kehtestamise otsuste vaidlustamiseks. Naaberkinnisasja omaniku õigused seoses planeeringuala kujundamisega ei ole analoogilised planeeringualasse jääva kinnistu omaniku õigustega. Tema kaasamata jätmine ei tingi vältimatult planeeringu kehtestamise otsuse õigusvastasust ega riiva tema õigusi, sõltumata planeerimismenetluse lõpptulemusest (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-71-15, p-d 14-15). Korralduse andmise ajal kehtinud ehitusseadus, Mustjala valla ehitusmäärus ega muud õigusaktid ei näinud ette kolmandate isikute kaasamist projekteerimistingimuste andmise menetlusse. Projekteerimistingimused ei anna ehitusõigust, mistõttu ei ole kaebaja õiguste riive isegi teoreetiliselt võimalik. Ehitustegevusega alustamine eeldab esmalt ehitusloa väljastamist. Korraldus on üksnes aluseks ehitusloa taotluse esitamisele. Seega ei saa korraldus iseseisvalt kaebaja õigusi riivata. Kaebaja ei ole ka mistahes viisil tõendanud, et tema õigusi riivab 0,2 MW võimsusega ja 40 meetri kõrgune tuulegeneraator. Tuulegeneraator on osa sadama elektripaigaldistest, s.o olemasoleva rajatise laiendus. Selliseid juurdeehitusi menetluse aegne seadusandlus ei keelanud. Kaebaja täiendavas seisukohas esitatud tõend on esitatud hilinenult. Seetõttu tuleb see jätta asja materjalide juurde vastu võtmata ja tagastada. See tõend on ka asja lahendamisel asjakohatu, sest puudutab 2–2,25 MW suuruse nimivõimsusega tuulegeneraatori paigaldamist, samas kui vaidlusalustes projekteerimistingimustes käsitleti sellest kümme korda madalama nimivõimsusega tuulegeneraatorit (0,2 MW). On ilmne, et niivõrd erinevatele objektidele vastustaja poolt antav õiguslik hinnang võib olla erinev. Detailplaneeringu algatamine asjassepuutuva tuuliku suhtes on kaebaja huvides, kuid pole tegelikult seaduse alusel nõutav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive puudumine ei ole praeguses asjas ilmselge. Seetõttu on halduskohus jätnud põhjendatult kaebuse rahuldamata ja puudub alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 190 järgi.
8.Projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel, mistõttu on tegemist haldusaktiga ja selles ehitise püstitamise tingimuste määramisel tuleb eriliselt järgida mh põhjendamiskohustust (Riigikohtu 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, p-d 8-9). Kaebaja sidet Varese sadama naaberkinnistuga näitab see, et talle on loovutatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise nõudeõigus ja praeguse kohtumenetluse ajal kanti ta asjassepuutuva kinnistu kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Kuigi kaebaja kinnistu külgneb sadamakinnistuga, ei ole see iseenesest piisav kaebeõiguse olemasoluks, nagu ei saa kaebeõigus tuleneda ka üksnes sellest, et projekteerimistingimused on väidetavalt määratud ilma eelnevalt nõuetekohast menetlust läbi viimata (Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2017 määrus nr 3-16-2394, p 7). Ringkonnakohtu eelnimetatud määrusest (p 7) tuleneb ühtlasi, et kuigi vastustajal väidetavasti puudub 4(8)
3-15-2763 detailplaneeringu koostamise kohustus Varese sadama kinnistu ehitustöödeks, ei ole võimalik selle asemel projekteerimistingimuste tühistamiseks esitada populaarkaebust.
9.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduse alusel väljastatud sadamaehitiste rekonstrueerimise ehitusprojektide koostamise projekteerimistingimused riivasid tema menetluslikke õigusi, sest teda ei kaasatud menetlusse. Samuti on kaebaja hinnangul vaidlustatud korraldus sisuliselt õigusvastane, sest selle vastuvõtmisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Kaebaja huvi on suunatud sellele, et Varese sadama ümberehitamiseks meresadamaks koostataks detailplaneering. Praeguse vaidluse puhul tuleb jaatada kaebaja õigust sellele, et projekteerimistingimused vastaksid nende andmise aluseks olevatele õigusaktidele. Seda, et sadama kinnistul toimuvast ehitustegevusest tulenevad negatiivsed mõjutused kaebaja kinnistule ei oleks ülemäärased, saab kaebaja vajadusel tagada asjassepuutuvate ehituslubade vaidlustamisel.
10.Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringu järgi ei ole Varese sadama ehitiste rekonstrueerimiseks ning sadamatele kohalduvate riigisiseste nõuetega vastavusse viimiseks otseselt nõutav koostada detailplaneeringut. Sellist kohustust ei saa vanade sadamahoonete ümberehitamisel tuleneda ka looduskaitseseadusest, sest tegemist ei ole uute rajatiste ja hoonete ehitamisega LKS § 38 lg 3 mõttes. Samas kavandatakse kinnistu õuemaale ka uut ehitist. Halduskohus on leidnud, et see uus ehitis oleks õuemaal ning ei jääks veekaitsevööndisse, mistõttu ehituskeeld sellele LKS § 38 lg 4 p-i 1 kohaselt enam ei laieneks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
11.Varese maaüksus asub tervikuna ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 4 p 1 järgi ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Varese katastriüksuse otstarve on aga täielikult tootmismaa, mistõttu ei saa tegemist olla elamu õuemaaga. Seda on tunnistanud ka vastustaja oma 28.04.2017 otsuses nr 22 (lk 2). Veeseaduse § 29 lg 2 p 1 järgi on veekaitsevööndi ulatus Läänemere tavalisest veepiirist vee kaldaalal 20 m. Praegusel juhul seega ei jääks uus ehitis veekaitsevööndisse, kuid oleks siiski ranna 200 m laiuses ehituskeeluvööndis LKS § 38 lg 1 p 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et kuna LKS § 38 lg-s 4 sätestatud erandeid praegusel juhul ehituskeelu suhtes ei esine, tuleb esitada taotlus ehituskeeluvööndi vähendamiseks, et sinna saaks ehitada uue ehitise. LKS § 40 lg 4 järgi esitab ehituskeeluvööndi vähendamiseks kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu või vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. Vastustaja ja halduskohus on ekslikult leidnud, et tegemist ei ole detailplaneeringu kohustusega alaga. Vähemalt uue ehitise püstitamise osas on ringkonnakohtu hinnangul tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga.
12.Ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse esitamine ja sellega seoses võimaliku detailplaneeringu algatamine ei pruugi olla vajalik, kui kavandatava uue ehitise puhul on tegemist sadamaehitisega. LKS § 38 lg 5 p 2 järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadamaseaduse § 2 p 1 järgi on sadamaehitis veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Ringkonnakohtule ei nähtu siiski, et kõnealust uut ehitist on kavandatud kehtestatud üldplaneeringus (ega detailplaneeringus) ja et tegemist on sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajaliku ehitisega. Projekteerimistingimustes ei ole kitsendatud uue ehitise rajamise tingimusi sellega, et tegemist peab olema sadamaehitisega. Projekteerimistingimustest ei tulene samuti kavandatava uue ehitise otstarvet, mõõtmeid ega muud teavet peale selle, et seda
5(8)
3-15-2763 kavandatakse olemasolevate hoonete juurde õuemaale. Selgusetuks jääb, kas kõnealuse ehitise all on silmas peetud hoonet või rajatist.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole külade üldplaneeringus nähtud ette Varese sadamasse kõnealuse uue ehitise rajamist. Varese sadama rekonstrueerimise kohta on Mustjala valla külade üldplaneeringus (2011) vaid järgnev märge: „Varese sadam - oluline on tagada meresõiduohutus valla rannavetes, mis omakorda nõuab sadamate, olgu nad siis ranna- või paadisadamad jmt, vastavusse viimist vähemalt minimaalsete siseriiklike nõuetega. Eesmärgiks on vajadusel laiendada Varese sadam meresadamaks.“ (lk 37) Eeltoodust nähtub, et projekteerimistingimustes on nähtud ette võimalus uue ehitise püstitamiseks ehituskeeluvööndisse vastuolus LKS §-ga 38.
14.Kaebaja esitas ringkonnakohtule täiendavates seisukohtades uue tõendi ja märkis põhjendused, miks seda tõendit ei saanud esitada või selle hankimist taotleda halduskohtus. Selleks tõendiks on vastustaja 28.04.2017 otsus nr 22 Varese sadama detailplaneeringu algatamiseks. Tegemist on praeguse asja lahendamise seisukohast olulise tõendiga. Vastustaja ja kolmas isik on sellest otsusest teadlikud ja neil on olnud apellatsioonimenetluses võimalik esitada selle pinnalt oma seisukohad. Ringkonnakohus võtab selle tõendi asja materjalide juurde. Vastustaja 28.04.2017 otsusega nr 22 algatati Varese sadama detailplaneering sadama territooriumile tuulegeneraatori, statsionaarsete vee- ja elektrisüsteemide, kütusetankimise süsteemide ja laevadelt vastuvõetavate jäätmete eemaldamise süsteemide rajamiseks.
15.Ringkonnakohtule ei nähtu, et eelnimetatud kavandatav uus ehitis oleks vastustaja 28.04.2017 otsuse nr 22 ja seega tulevase detailplaneeringu objektiks. Samas ei ole välistatud, et kuna ehitis võib olla EhS § 3 lg 2 järgi nii hoone kui ka rajatis, võib projekteerimistingimustes nimetatud uus ehitis hõlmata kavandatavat tuulegeneraatorit. See on siiski ebatõenäoline, sest vastustaja ja kolmas isik on kinnitanud, et projekteerimistingimustes kavandatud tuulegeneraator ei ole uus ehitis, vaid olemasolevate rajatiste osa.
16.Eeltoodu näitab ringkonnakohtu hinnangul seda, et vaidlustatud projekteerimistingimused ei vasta kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 19 lg-s 3 (ega alates 01.07.2015 kehtiva EhS § 26 lg-s 4) sätestatud nõuetele, mh ei määrata konkreetsele ehitisele kohaldatavaid arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi (sh nt asukoht, otstarve jms). Samuti on vaidlustatud korralduses eksitud motiveerimiskohustuse vastu, sest jääb mh ebaselgeks, millist uut ehitist Varese sadama kinnistule kavandatakse.
17.Kui asjassepuutuva kinnistu suhtes detailplaneeringut ei koostata ja piirdutakse projekteerimistingimuste kehtestamisega, on projekteerimistingimustel seda olulisem tähtsus ehitusloa väljastamisega päädiva ehitusõiguse andmisel. Projekteerimistingimustes määratud arhitektuursete ja ehituslike tingimustega võidakse ühtlasi lahendada naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte ja projekteerimistingimuste säte võib luua ka iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule kohtuliku kaebeõiguse (vrd Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26; 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 10).
18.Praegusel juhul ei nähtu ringkonnakohtule siiski, kuidas saavad nimetatud projekteerimistingimused iseenesest kaebaja õigusi riivata, arvestades et kaebaja hooned ja Varese sadama rekonstrueeritavad hooned, sh võimalik uus ehitis, asuvad teineteisest kaugel ega saa põhjustada üksteisele ohtu, mh ehituslike lahenduste või tuleohutuse poolest. Kaebuses halduskohtule on kaebaja leidnud, et projekteerimistingimuste väljastamisel on Varese kinnistu piire ületav mõju, sest sadama kinnistul asuv nn kütteladu paikneb vahetult kaebaja kinnistu piiri ääres, mistõttu ulatuvad küttelaost tingitud tuleohutuskujad kaebaja kinnistule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tuleohutuskujaks tuleb pidada tule leviku 6(8)
3-15-2763 tõkestamiseks kehtestatud minimaalset ehitistevahelist kaugust (vt siseministri määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõuded“ v.r. § 2 p 12, nüüd PlanS § 6 p 6; Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 33-1-69-16, p 29). Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg 2 sätestab, et hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Praegusel juhul ei saa ehitiste vaheline tuleohutuskuja kuidagi olla mõjutatud kavandatavast ehitustegevusest, sest kaebaja ja Varese sadama kinnistu hoonete kaugus teineteisest on paarsada meetrit (vt Maa-ameti maainfo kaardirakendus).
18.Ei ole välistatud, et detailplaneeringuga kavandatav tuulegeneraator põhjustab kaebajale tulevikus negatiivseid mõjutusi. Riigikohus on leidnud, et tuulegeneraatoritest lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele. Vaidlust ei ole selle üle, et ka kehtestatud müranormid sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" loovad isikule subjektiivse avaliku õiguse. Lisaks müranormidele saab isik tugineda neile haldusakti (sh detailplaneeringu) tingimustele, mille eesmärk on tema huvide kaitse. Ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-1516, p 15). Samas tuleb arvestada, et erinevalt detailplaneeringus kavandatavast 2–2,25 MW suuruse nimivõimsusega tuulegeneraatorist nähti vaidlustatud projekteerimistingimustes ette üksnes 0,2 MW võimsusega ja 40 m kõrge tuulegeneraatori paigaldamine sadama kinnistule. Arvestades, et tegemist on väikese võimsusega ja suhteliselt madala tuulegeneraatoriga, ei saa selle puhul tingimata eeldada negatiivseid mõjutusi asjassepuutuvast sadama-alast metsatukaga eraldatud kaebaja hoonetele, mis paiknevad tuulegeneraatori kavandatavast asukohast ringkonnakohtule nähtuvalt üle 300 meetri eemal. See ei tähenda, et kaebaja õiguste riive ei esineks, kui tuulegeneraatori rajamise tingimused muutuvad võrreldes projekteerimistingimustega. Algatatud detailplaneeringus on nähtud ette vähemalt kümme korda võimsama tuulegeneraatori rajamist Varese sadama kinnistule. Kaebajal on võimalik sellisest kavandatavast tuulegeneraatorist tingitud võimalike negatiivsete mõjutuste suhtes oma õigusi kaitsta eelnimetatud detailplaneeringu menetluses või planeeringu vaidlustamisel.
18.Kuna eeltoodust lähtuvalt ei riivanud vaidlustatud otsus kaebaja õigusi, ei saanud vastustajale olla selge, et kaebaja tuleb projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasata – seda enam, et asjassepuutuval hetkel ei olnud kaebaja veel Varese sadamaga piirneva kinnistu omanik. Isik, kes omab nõudeõigust planeeringualal asuva maa tagastamiseks, tuleb küll kaasata planeerimismenetlusse (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-27-08, p 9), kuid sama ei saa eeldada projekteerimistingimuste väljastamise menetluses naaberkinnistu suhtes sellist nõudeõigust omava isiku suhtes. Kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei saanud määrata ega mõjutada menetlustulemust. Kuna ei saa välistada, et ehitustegevus Varese sadamas ja sinna kavandatav tuulegeneraator võivad omada kaebajale mõju ja tema õigusi negatiivselt riivata, on kaebajal võimalik vajadusel oma õigusi kaitsta asjassepuutuvate ehituslubade vaidlustamisel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olev haldusasi nr 316-2394).
19.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud tuleb seega jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Adepte palub kaebajalt välja 7(8)
3-15-2763 mõista apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 525 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on apellatsioonimenetluses osutatud 3 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kulude kandmine on tõendatud. Seega tuleb mõista kaebajalt OÜ Adepte kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude eest välja 525 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.