lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-14-51283/102

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-14-51283/102
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2790
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51283

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.03.2014 vastutusotsuse nr 13-7/417-16 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mari-Liis Reidi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.08.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.08.2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-51283 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 09.02.2010 OÜ-le Elamute Kommunaalhooldus (EKH) maksuotsuse nr 12.2-3/6750-65, kohustades äriühingut tasuma 368 172 krooni (23 530,48 eurot) tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning 211 275 krooni (13 502,93 eurot) käibemaksu. Maksuotsuses leiti, et äriühing kajastas 2008. a teise poolaasta käibedeklaratsioonidel lubamatult sisendkäibemaksu 14 OÜ Rhombus arve alusel, kuna neil arvetel kajastatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Arvete alusel tehtud väljamaksed ei olnud seotud EKH ettevõtlusega. Revisjoni käigus ei esitanud EKH maksuhaldurile asjassepuutuvaid raamatupidamisdokumente. OÜ Rhombus ei esitanud 2008. a majandusaasta aruannet; kuni 02.09.2008 ei olnud äriühing registreeritud käibemaksukohustuslaste registris; 2008. a käibedeklaratsioonides ei kajastanud ta ei käivet ega väljamakseid töötajatele. OÜ Rhombus juhatuse liige AS selgitas, et talle teadaolevalt ei ole äriühingul majandustegevust olnud, tema selle tegevust ei juhtinud ning pole kuulnud EKH-st. AS andis õiguse äriühingu nimel ülekandeid teha AV-le ja RL-le, see nähtub ka pangadokumentidest. AV ja RL olid seotud EKH-ga. Klientide teatel tegid töid EKH töötajad. EKH soetas ka vajalikud materjalid ning tal polnud vajalik kasutada allhankijaid. EKH töötajad kinnitasid, et nad pole töötanud koos OÜ Rhombus töötajatega ega kokku puutunud AS-ga ja AV-ga. Enamus neist teadis aga RL. XX oli 17.10.2005-27.10.2008 EKH ainus juhatuse liige. Äriühing tegeles hoonete tehnosüsteemide ja seadmete hooldus- ja remonttöödega nii pikaajaliste hoolduslepingute kui ka ühekordsete suuremate tööde teostamiseks sõlmitud lepingute alusel. Maksu- ja Tolliamet kohustas 26.03.2014 vastutusotsusega nr 13-7/417-16 XX tasuma EKH maksuvõla 12 436,20 euro ulatuses. Maksuvõlg koosneb 12 233,17 euro suurusest põhivõlast ning tasumata maksuvõlalt kuni XX juhatuse liikme volituste lõppemiseni arvestatud intressist, kokku 12 436,20 eurot. XX juhatuse liikmeks oleku ajal esitas EKH maksuhaldurile tahtlikult maksudeklaratsioonides valeandmeid. Tõendid välistavad selle, et XX äriühingu tegevuse juhtimises ei osalenud. Ta pani koos AV-ga ja RL-ga toime maksupettuse, mille eesmärk oli vähendada EKH käibemaksukohustust ning viia ettevõttest raha maksuvabalt välja.
2.XX esitas 26.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse 26.03.2014 vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebaja taotles tunnistajate ülekuulamist. Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2014 tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata ning 10.02.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.12.2015 määrusega rahuldamata taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning 07.04.2016 otsusega jäi rahuldamata ka kaebaja apellatsioonkaebus. Riigikohus rahuldas 15.12.2016 otsusega nr 3-3-1-56-16 kassatsioonkaebuse, tühistas eelnimetatud kohtuotsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigikohus leidis, et maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral on vastutusotsus tähtaegne, menetlus ei olnud ebamõistlikult pikk ning vastustaja pole rikkunud ärakuulamiskohustust. Riigikohus ei tuvastanud ka muid menetluslikke vastutusotsuse 2(7)

3-14-51283 tegemist välistavaid asjaolusid. Riigikohus leidis aga, et kohtud jätsid HKMS § 62 lg-t 2 rikkudes rahuldamata kaebaja taotlused VS, MS, AT ja RL tunnistajatena ülekuulamiseks.

3.Tallinna Halduskohus jättis 10.08.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Kuna kaebajalt nõutakse sisse üksnes EKH 2008. a augusti- ja septembrikuu käibemaksu- ja tulumaksuvõlga, siis ei ole vajalik kontrollida 09.02.2010 maksuotsuse õiguspärasust suuremas ulatuses. EKH maksumenetluses ei saanud maksuhaldur EKH-lt, OÜ-lt Rhombus ega ka juhatuse liikmeks olnud kaebajalt ühtki raamatupidamisdokumenti, mis kajastaksid EKH ja OÜ Rhombus vahelisi väidetavaid tehinguid 2008. a augustis ja septembris. Maksuhaldur täitis uurimiskohustust nõuetekohaselt. Osapooled maksuhalduri korraldusi ei täitnud. Revisjon toimus peale kaebaja juhatuse liikme volituste lõppemist, mistõttu ei saa raamatupidamisdokumentide esitamata jätmist kaebajale ette heita, kuid eeltoodu ei muuda EKH suhtes antud hinnangut. Olukorras, kus maksuhaldur on dokumentide esitamist nõudnud, neid ei ole esitatud ja maksuhalduril pole õnnestunud dokumente saada ka muul moel, lähtus maksuhaldur põhjendatult eeldusest, et vastavaid dokumente pole olemas. Maksuhaldur nõudis teavet ka kolmandate isikute käest (EKH töötajad, tehingupartnerid, AV), täites oma uurimiskohustust nõuetekohaselt. Saadud tõendid kinnitasid, et reaalseid majandustehinguid EKH ja OÜ Rhombus vahel ei toimunud. Maksuhaldurile ei saa ette heita, et ta ei nõudnud teavet OÜ Rhombus väidetavatelt töötajatelt VS-lt, AT-lt ja MS-lt. Maksuhaldur ei olnud vastavatest tõendiallikatest teadlik ning tal oli seisukoht, et OÜ-l Rhombus puudus majandustegevus ja töötajad. Ka vastutusmenetluse kestel ei nimetanud kaebaja OÜ Rhombus väidetavate töötajate nimesid ega taotlenud RL ja AV ülekuulamist. Kaebaja avaldas vastava informatsiooni alles kohtumenetluses. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et OÜ Rhombus ei ole EKH-le teenuseid osutanud. Maksuotsuses kajastatud teabe valguses on eluliselt ebausutav, et VS, MS ja AT olid OÜ Rhombus töötajateks. Kui OÜ Rhombus oleks osutanud EKH-le teenuseid, oleks OÜ Rhombus töötajaid näinud EKH töötajad ja koostööpartnerid. Eeltoodut ei lükka ümber ka tunnistajate ütlused. VS ja AT ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, sest isikud olid küll veendunud selles, et töötasid 2008. a suvel ja sügisel OÜ-s Rhombus, said sularahas palka ning oskasid üldjoontes kirjeldada töö sisu, nimetada objekte, samas ei mäletanud nad töölepingutega seotud üksikasju (töötasu suurust, kas palka maksti aja- või tükitöö alusel, millal täpselt palka maksti jne). Nad ei teadnud, kes ettevõtet juhib ning kas isikul, kes nendega töölepingu sõlmis, oli selleks vastav volitus. Nad ei kontrollinud tööandja tausta ja said tööle juhuslikult. Ei ole eluliselt usutav, et ajal, mis isikud väidetavalt objektidel töötasid, jäid nad samal objektil olnud EKH töötajatele märkamata. Tunnistajad ei osanud nimetada ühtegi EKH töötajatest. Kui nad oleksid töötanud samadel objektidel, oleksid nad EKH töötajatega kokku puutunud. Tunnistaja SS ei kinnitanud üldse, et töötas OÜ-s Rhombus ega suutnud usutavalt selgitada, milline on tema seos selle äriühinguga. Ta ei mäletanud, kellega ta töölepingu sõlmis, millised olid lepingu tingimused, kui suur oli töötasu. Samas teadis ta täpselt, et töötas objektidel Sitsis ja Maardus ning kirjeldas töö sisu. Ütlused viitavad sellele, et tunnistaja sai teatud detailidest teadlikuks istungiks valmistumise, mitte aga faktilise töötamise käigus. Tehingute toimumist ei kinnita ka tunnistaja AV ütlused. Kohtumenetluses antud ütlused erinevad oluliselt tema poolt maksumenetluses antud ütlustest. Maksumenetluses antud ütluste järgi piirdus tema roll OÜ Rhombus kontolt Aurimas nimelise isiku korraldusel sularaha välja võtmises ja edasi andmises Aurimas nimelise isiku või tema poolt osundatud isiku kätte. Töötajatele ta seejuures tasu ei maksnud. Kohtuistungil selgitas ta aga, et viis raha objektidele selleks, et maksta töötajatele palka. Samuti väitis ta istungil, et koostas OÜ 3(7)

3-14-51283 Rhombus töövõtulepingute projekte. Tunnistaja ütlused viitavad sellele, et pigem puudus OÜl Rhombus selline majandustegevus, mille raames oleks tunnistaja saanud osutada ettevõttele kaasabi nt lepingute koostamise näol. Sellele viitab muu hulgas asjaolu, et ta väitis, et koostas lepinguid, kui eitas tasu saamist. Usutav on maksuhalduri versioon, et kuna OÜ Rhombus pangakonto käsutamise õigus oli AV-l ja RL-l, kes olid seotud EKH-ga, siis jõudis kontodelt välja võetud raha tagasi EKH käsutusse. Tunnistaja RL selgitas istungil, et ei tea EKH alltöövõtjaid, kuid samas mäletab OÜ-d Rhombus. Asjaolu, et ta teadis nimetada ühe alltöövõtja nime, teadis kinnitada, millistel objektidel see alltöövõtja tööd tegi, annab aluse kahelda ütluste usaldusväärsuses. On arusaamatu, miks pidi tunnistajal olema vastav teave, kuivõrd vaidlusaluste tehingute tegemise ajal polnud ta EKH juhatuse liige, vaid töötaja. Kaebaja pole suutnud kohtumenetluses ümber lükata maksuotsuses toodud väidet, mille kohaselt puudus OÜ-l Rhombus majandustegevus. Tunnistajate ütlused ei kinnita 2008. a augusti ja septembri käibedeklaratsioonides kajastatud andmete õigsust. EKH-l on tekkinud maksuvõlg ulatuses, mida kaebajat vastutusotsusega tasuma kohustatakse. Maksuhaldur on õigesti välistanud võimaluse, et EKH arvas heauskselt, et tema tehingupartneriks oli OÜ Rhombus. Põhjendatud on kahtlus, et EKH osales maksupettuses. RL ei osanud kohtuistungil esitada ühtegi põhjendust, miks ta oli nõus hakkama EKH juhatuse liikmeks, kinnitades samas, et ta ei olnud ettevõtte faktilise tegevusega kursis. Järelikult ei olnud RL rolliks ettevõtte juhtimine, vaid üksnes raha ettevõtte kontolt välja võtmine. Kaebaja, AV ega RL ei osanud kohtuistungil identifitseerida väidetavalt ettevõtte tegevust juhtinud leedu rahvusest kodanikku, keda nad nimetasid Aurimaseks. Keegi ei teadnud isiku täit nime ega olnud näinud tema isikut tõendavat dokumenti. Ei ole usutav, et nimetatud isik üldse eksisteeris. Maksupettuses osalemine saab olla vaid tahtlik tegevus. Seega kohaldub maksusumma aegumisele 5-aastane tähtaeg. Pole põhjust rääkida ka topeltmaksustamisest. Pole esitatud tõendeid, et teenuseid telliti OÜ-lt Rhombus. Teenuse tellimist kas ei toimunudki või telliti need kolmandalt isikult. Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Maksuotsuses on õigesti määratud ka tulumaksu tasumise kohustus. Pole välistatud, et lisaks oma palgalistele töötajatele kasutas EKH mõne muu isiku abi oma klientidele teenuste osutamisel, kuid puuduvad tõendid, et selleks tehingupartneriks oli OÜ Rhombus. Ei ole välistatud, et OÜ Rhombus pangakontole kantud raha kasutati osaliselt EKH tegelikele alltöövõtjatele või deklareerimata töötajatele tehtud tööde ja osutatud teenuste eest tasu maksmiseks, ent seda, kas ja mil moel raha kasutati, pole olnud võimalik kindlaks teha. Seetõttu polnud maksuhalduril alust EKH maksustamiseks hindamise teel. Puuduvad tõendid, et OÜ-le Rhombus tehtud väljamaksed on seotud EKH ettevõtlusega. Maksuhaldur tuvastas õigesti kaebaja süü EKH maksuvõla tekkimises tahtluse vormis. Kaebaja oli EKH ainus juhatuse liige, s.o ainus isik, kes sai ja pidi vastutama äriühingu kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Eluliselt ei ole usutav kaebaja väide, et ta ei tegelenud äriühingu juhtimisega. Vastutusotsuses on piisava põhjalikkusega viidatud tõenditele, mis näitavad reaalse majandustegevusega tegelemist. Töötajad kinnitasid, et kaebaja oli nende ülemus, kes sõlmis töölepingud, vormistas lepingute lõpetamisi jms. Mitte keegi ütlusi andnud isikutest ei nimetanud kaebajat laohoidjaks. Laohoidjana nimetasid nad hoopis Irina nimelist isikut. Laohoidjaks nimetasid kaebajat üksnes kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, kelle ütlused on olulises vastuolus maksumenetluses üle kuulatud teiste isikute ütlustega. 4(7)

3-14-51283 EKH nimel allkirjastas tellijatega lepingud valdavalt kaebaja, samuti allkirjastas ta tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Kaebaja esitas e-maksuameti kaudu ettevõtte maksudeklaratsioone ja allkirjastas majandusaasta aruandeid. Kõik eeltoodu välistab võimaluse, et kaebaja ei olnud teadlik EKH majandustegevusest või OÜ-le Rhombus tehtud väljamaksetest ning ka sellest, et tegelikkuses OÜ Rhombus teenuseid ei osutanud. Seega sai võltsarvete kajastamine sisendkäibemaksu hulgas ja nende alusel ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine toimuda üksnes kaebaja teadmisel ja osavõtul. Kaebaja käitumise ja EKHl maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest ilma kaebajale etteheidetava tegevuseta poleks äriühing esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ega jätnud makse tasumata. Kaebaja tegevus on kvalifitseeritav tahtlusena ka siis, kui ta tõepoolest ei teadnud OÜ Rhombus arvetest ja nendel kajastatud soorituste täpsest sisust. Kaebajal oli kohustus selgitada välja tehingute tegelikud asjaolud ja mitte aktsepteerida arveid, mis ei vastanud nõuetele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.08.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kohtuotsusest nähtub, et kaebaja tahtlus ja süü on tuvastamata. Seega on vastutusotsus koostatud peale aegumistähtaega. EKH maksukontroll teostati perioodil 01.01.200831.12.2008. Kaebaja oli äriühingu juhatuse liikmeks kuni 27.10.2008, kuid sellele vaatamata omistas maksuhaldur kaebajale kogu kontrollimisel oleva perioodi osas arvestatud maksusumma. Vastutusotsus koostati 26.03.2014, s.o kuus aastat hiljem. Maksuvõla sissenõudmine on aegunud ja menetlus on kestnud ebamõistlikult pikka aega. Kaebaja faktiliselt ettevõtet ei juhtinud. Seda kinnitavad nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses antud ütlused. Kõik tunnistajad kinnitasid, et kaebaja oli vaid laohoidja, kes tegeles kaupade väljaandmisega. OÜ Rhombus oli kontrolliperioodil aktiivset majandustegevus omav ettevõtte ning tehingud EKH ja OÜ Rhombus vahel toimusid. Väär on maksuhalduri väide, et töid tegid EKH töötajad. Oma töötajad olid olemas, kuid töömahu suurenemisel kasutati alltöövõttu. Kliendid ei pea olema sellest teadlikud. Ärihuvides peatöövõtja ei teavitagi klienti alltöövõtja olemasolust. OÜ Rhombus kanti käibemaksukohustuslaste registrisse, seega pidi ta majandustegevust omama. OÜ Rhombus käitumist ei saa omistada EKH-le. Kohus ja maksuhaldur ei ole näidanud, kuidas sai EKH kasu sellest, et OÜ Rhombus võttis kontolt sularaha välja. OÜ Rhombus juhatuse liige AS andis AV-le ja RL-le õiguse ülekannete teotamiseks. Seega on vale järeldus, et majandustegevus puudus. AV kinnitas maksuhaldurile, et OÜ Rhombus majandustegevus sisaldas ehitustööde tegemist, tema käes olid pangakaardid ja ta käsutas OÜ Rhombus pangakontot, äriühingul oli 10-15 töötajat. Asjaolu, et ta töötajate nimesid ei nimetanud, ei anna alust lugeda ütlusi ebausaldusväärseteks. Kohtusse ilmunud tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et töötasid OÜ-s Rhombus. See, et nad ei osanud kõigile küsimustele vastata, on normaalne, sest küsimused puudutasid enam kui 9 aastat tagasi toimunud sündmusi. VS ja AT olid tol ajal vaid 16-17 aastased ning tegemist oli nende esimese juhutööga. Ehitustöödel kasutatakse igapäevaselt ümbrikupalga eest juhutöölisi. On ebatõenäoline, et juhutöölised kontrollivad ettevõtte tausta, kas tema eest makse makstakse jne. Kohtuistungil tekkis segadus ettevõtete nimedega, sest tõlk tõlkis ka nimed vene keelde. See eksitas tunnistajaid. Kui tunnistajad ei töötanud OÜ-s Rhombus, on arusaamatu, miks nad üldse kohtuistungile ütlusi andma tulid. Tunnistajad teadsid objekte, kus töötasid, nimetasid brigadiri nime, olid kaebajat näinud EKH laos. Kohus jättis need asjaolud arvestamata. 5(7)

3-14-51283 Kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes maksupettus. EKH käitus õiguspäraselt. Maksumenetlus oleks pidanud toimuma OÜ Rhombus suhtes. Kohus luges põhjendamatult ebausaldusväärseteks ka AV ja RL ütlused, kuigi nimetatud isikud vastasid kõigile küsimustele. Halduskohus ei järginud Riigikohtu otsust, jättes tunnistajate ütlused kogumis hindamata. Samuti ei puudutanud kohus aegumise küsimust, kuigi Riigikohus andis selleks suunised.

5.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuses toodud seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Halduskohus ei jätnud Riigikohtu 15.12.2016 otsust nr 3-3-1-56-16 tähelepanuta. Riigikohus on lahendi p-s 18 leidnud, et asjas ei nähtu vastutusotsuse tegemist välistavaid menetluslikke asjaolusid. Seejuures on Riigikohus leidnud, et vastutusotsus on tähtaegne, kui maksusumma jäeti tasumata tahtlikult. Samuti leidis kohus, et vastutusmenetlus ei kestnud ebamõistlikult pikalt. Halduskohus ei pidanud eelnimetatud asjaolude juurde tagasi pöörduma, vaid võis asuda vastutusotsust sisuliselt kontrollima. Maksusumma määramine oleks aegunud vaid juhul, kui maksusumma poleks jäänud tasumata tahtlikult.
8.Halduskohus on otsuses asjakohaselt hinnanud nii EKH tahtlust kui ka kaebaja tahtlust ja süüd. Seejuures on halduskohus tunnistajana üle kuulanud kaebaja poolt soovitud isikud. Sündmustest, mille kohta tunnistajad ütlusi andsid, on möödunud kaua aega. Seega on igati mõistetav, et nad ei mäleta kõiki üksikasju. OÜ Rhombus väidetavatele töötajatele ei saa ette heita ka seda, et nad ei kontrollinud OÜ Rhombus tausta ega kontrollinud nendega suhelnud isiku volitusi OÜ-d Rhombus esindada. Mitte kõik tööturul osalejad ei käitu vajaliku hoolsusega, eriti olukorras, kus lepitakse ümbrikupalga saamisega. Samas ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed kogumis muude EKH maksumenetluses kogutud tõenditega. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, kuidas tema hinnangul mõista seda, et EKH töötajad ei kinnitanud teiste äriühingute töötajate viibimist objektidel. Samuti ei nimetanud ükski neist kaebajat laohoidjaks, vaid nad kirjeldasid teda kui äriühingu juhti. Üksnes tunnistajatena üle kuulatud isikud mäletasid, et kaebaja oli EKH-s laopidajaks, kes tegeles kaupade väljaandmisega. Sellise asja mäletamine OÜ Rhombus väidetavate töötajate poolt on ebausutav, arvestades, et nad ei osanud nimetada ühtegi teist EKH töötajat. Eelnevast nähtub, et tunnistajad olid instrueeritud andma kaebajale sobivaid ütlusi.
9.Kaebaja oli EKH ainsaks juhatuse liikmeks 17.10.2005-27.10.2008. Pärast teda oli juhatuse liikmeks kuni 13.10.2009 RL. Pärast EKH suhtes maksumenetluse alustamist nimetati alates 13.10.2009 juhatuse liikmeks RC. EKH maksurevisjon algas 28.08.2009 korraldusega ning maksuotsus tehti seoses tehingutega, mis olid toimunud EKH ja OÜ Rhombus vahel 2008. a juulist detsembrini. Arvestades, et RLl oli õigus teha OÜ Rhombus nimel ülekandeid ning ta võttis EKH juhtimise alates 27.10.2008 üle, ei saa välistada, et maksupettus toimus juba algselt RL initsiatiivil. See ei välista aega 6(7)

3-14-51283 kaebaja tahtlust. Arvestades, et kaebaja oli ainuke juhatuse liige, pole võimalik, et ta oli lihtsalt hooletu (vt ka Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15).

10.OÜ-l Rhombus majandustegevuse olemasolu asus AV väitma alles kohtus tunnistajana. EKH maksumenetluses ta selliseid ütlusi ei andnud, väites hoopis, et temaga võttis ühendust keegi Aurimas ja talle lubati tasu selle eest, kui ta võtab OÜ Rhombus pangakontolt raha välja. AV ei teadnud midagi OÜ Rhombus töötajatest ega maksnud neile raha. Halduskohus pidas õigesti AV poolt tunnistajana antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Ka RL poolt tunnistajana antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Kui maksuhaldur alustas EKH suhtes revisjoni, taandus RL juhatuse liikme kohalt ega olnud maksuhaldurile enam kättesaadav. Eeltoodu toetab kahtlust, et EKH majandustegevus ei olnud korraldatud nõuetekohaselt. Olles EKH juhatuse liikmeks ca üks aasta, ei osanud ta halduskohtu istungil peale OÜ Rhombus nimetada ühtegi alltöövõtjat, keda EKH kasutas. RL ütluste kohaselt juhtis EKH-d juba enne teda hoopis RC ja AL hakkas juhatuse liikmeks üksnes RC palvel.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja