Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-340
Haldusasi
XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 26.09.2016 otsuse nr P08257-1 ja 10.01.2017 vaideotsuse nr 1.1-10/316 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2017. a otsus Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv abi Lily Sandel Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-340. Teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. aprillil 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.26.09.2016 esitas XX pensioniavalduse ja dokumendid riikliku vanaduspensioni määramiseks.
2.Sotsiaalkindlustusameti 26.09.2016 otsusega nr P08257-1 ei arvestatud pensioni suuruse määramisel ametniku staaži hulka perioodidel 28.03.1983–01.06.1986 Riikliku Statistika Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaama insenerina ja vaneminsenerina, ajutiselt statistika osakonna juhatajana ning insener-programmeerijana töötatud aega ja 23.02.1987– 11.03.1990 insener-programmeerijana, ekspluateerimisebüroo juhatajana ning ekspluatatsioonibüroo juhtivinsener-programmeerijana töötatud aega.
3.Statistikaamet nõustus 06.12.2016 kirjas Sotsiaalkindlustusameti kaalutluste ja järeldustega selles osas, et kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 „Endise Eesti NSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (määrus nr 1) kinnitatud loetelus ei ole nimetatud Statistikaameti ja tema eelkäijate (ENSV Statistika Keskvalitsus, ENSV Riiklik Statistikakomitee) haldusalas riigiettevõttena tegutsenud isemajandavaid allasutusi, sh rajoonide informatsiooni-arvutusjaamu, piirkondlikke osakondi ja büroosid, kuid selgitati, et kuni 1990. aastani täitsid piirkondlikud statistikaasutused nii täidesaatva riigivõimu teostamisega seotud ülesandeid kui seda toetavaid ülesandeid ning ametite kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused olid valitsusasutused ka sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 3 järgi. Seetõttu 1996. aastal loeti ENSV Statistika Keskvalitsuse (SKV) struktuuriüksustes ja allasutustes töötatud aeg 1948–1991 avaliku teenistuse staaži hulka tingimusel, et töötaja on teostanud avalikku võimu. Võrdse kohtlemise põhimõtteid ja teenistujate õigustatud ootusi silmas pidades ei saa Statistikaamet teha erandit ja muuta tagasiulatuvalt kahe teenistuja teenistusstaaži arvestamise aluseid.
4.XX esitas 04.01.2017 vaide Sotsiaalkindlustusameti otsusele nr P08257-1. Sotsiaalkindlustusameti 10.01.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/316 jäeti vaie rahuldamata.
5.XX esitas 10.02.2017 halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 26.09.2016 otsuse nr P08257-1 ja 10.01.2017 vaideotsuse nr 1.1-10/316 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks arvestama avaliku teenistuse staažina perioodi, mil XX oli teenistuses Riikliku Statistika Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas, s.o 28.03.1983–01.06.1986 ja 23.02.1987–31.01.1988, ning Viljandi Statistikaosakonnas 01.02.1988–11.03.1990.
Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
Määrusest nr 1 tulenevalt saab avaliku teenistuse staaži hulka arvata töötamise Statistikaametis ja tema õiguseellaste juures, kuid ei saa arvata töötamist nende haldusalas tegutsenud isemajandavates allasutustes nagu rajoonide informatsiooni-arvutusjaamad, piirkondlikud osakonnad jt. Seega ei näe määrus ette Riikliku Statistika Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaamas ja Viljandi Statistikaosakonnas töötamise aja arvamist avaliku teenistuse staaži hulka. Sama seisukohta on kinnitanud ka Statistikaamet 29.04.2016 kirjas nr 1.6-4/0368-1, millest nähtub, et Peaarvutuskeskus oli ENSV Riikliku Statistikakomitee (alates 1990. aastast ENSV Riiklik Statistikaamet ja Eesti Vabariigi Riiklik Statistikaamet) juures tegutsev isemajandav 2(8)
3-17-340 riigiettevõte, mis tegutses 1987–1994. Peaarvutuskeskuse eelkäijad ENSV Statistika Valitsuse masinarvutusjaam (1957–1965), ENSV Statistika Keskvalitsuse Arvutuskeskus (1966–1980), ENSV Statistika Keskvalitsuse Vabariiklik Ühisarvutuskeskus (1980–1983) ja ENSV Statistika Keskvalitsuse Info- ja Arvutuskoondis „Eesti Masininfo“ (1983–1987) ning nende allüksused olid samuti allasutused. Seega olid nimetatud ettevõtted iseseisvad isemajandavad riigiettevõtted, mis olid Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse (Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee) allasutused, st ei olnud Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse (Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee) struktuurüksused ja nende töötajad ei kuulunud Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse (Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee) töötajate koosseisu.
7.Tallinna Halduskohtu 26.10.2017 otsusega rahuldati kaebus (p 1); tühistati Sotsiaalkindlustusameti 26.09.2016 otsus nr P08257-1 ja 10.01.2017 vaideotsus nr 1.1-10/316 ning kohustati Sotsiaalkindlustusametit kaebaja 26.09.2016 avaldust uuesti läbi vaatama (p 2); loeti tuvastatuks, et XX töötas lisaks Sotsiaalkindlustusameti 26.09.2016 otsuses nr P08257-1 tuvastatud 26 aastale 1 kuule ja 8 päevale (millest ametniku üldstaaž enne 01.01.1996 on 6 aastat 6 kuud ja 7 päeva) ametniku üldstaaži hulka arvatud töötamise ajale ajavahemikel 28.03.1983–01.06.1986 ja 23.02.1987–11.03.1990 avalikus teenistuses ametnikuna ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruse nr 1 p 12 koosmõjus 1994. aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg-ga 3 nõuetele ja see ajavahemik arvestati täiendavalt kaebaja avaliku teenistuse staaži (ametniku staaži) hulka (p 3). Perioodil 28.03.1983–01.06.1986 reguleeris Eesti NSV linnade ja rajoonide riiklike organite tööd ENSV Ministrite Nõukogu 11.02.1974 määrus nr 49, mille kohaselt Riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad (-keskused) ja inspektuurid rajoonides ja linnades olid riikliku statistika tsentraliseeritud süsteemi alglülid, nad pidasid arvestust ja statistikat rahvamajandusharudes ning juhtisid arvestus- ja statistikatööd rajooni, linna territooriumil. Riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad (-keskused) ja inspektuurid allusid ENSV SKV-le. Perioodil 23.02.1987–11.03.1990 reguleerisid kaebaja tööd ka ENSV Ministrite Nõukogu 12.01.1988 määrus nr 17 „ENSV Riikliku Statistikakomitee tegevuse ja organisatsioonilise struktuuri ümberkorraldamise kohta“, ENSV Statistikakomitee esimehe 29.01.1988 käskkiri nr 11 ja ENSV Ministrite Nõukogu 20.04.1988 määrus nr 197 „Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruse kinnitamise kohta“. Linnade ja rajoonide statistikaosakonnad juhtisid vastava linna ja rajooni territooriumil statistikat, arvestust ja aruandlust kõigis rahvamajandusharudes ning allusid nendes küsimustes vahetult ENSV Statistikakomiteele. Määruse nr 197 kohaselt vastutasid nimetatud asutused vastaval territooriumil partei- ja nõukogude organite ning laialdase üldsuse varustamise eest statistilise informatsiooniga, korraldasid linna või rajooni statistilise informatsiooni kogumist, töötlemist, esitamist, organiseerisid riiklike plaanide, riiklike tellimuste ja lepingukohustuste statistilist järelevalvet, korraldasid rahvaloendusi, uuringuid; neil oli õigus anda RSN TK valitsustele ja osakondadele, ettevõtetele jt täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ning tühistada kehtestatud korras kinnitamata aruandlus. Varasemate perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib 1996. a jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 182, mille lg 1 sätestas, et isikule, kes seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži ATS §-des 153–156 sätestatud korras. ATS § 153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne ATS jõustumist riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt ATS § 153 p-le 1 ja sama paragrahvi 1. lõikele arvatakse 3(8)
3-17-340 avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Määruse nr 1 p 12 sätestas, et endise Eesti NSV ametiasutuste loetelus, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka, on riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused. Märkuse kohaselt ei loeta ametiasutuseks kaubandusvalitsusi, varustusvalitsusi, teenindusvalitsusi, elamuvalitsusi ja teisi analoogilisi asutusi, kelle peamiseks ülesandeks oli teenindamine ja tootmine. Statistikaameti piirkondlikud allasutused ei kuulunud märkuses nimetatud asutuste hulka. Riikliku Statistika Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaama tegevust reguleeris ENSV Ministrite Nõukogu 11.02.1974 määrus nr 49, millest tulenevalt täitis jaam avalikku ülesannet ja omas avaliku võimu volitusi (määruse p-d 30, 32, 35, 36). Avalike ülesannete täitmine tuleneb ka ENSV MN 20.04.1988 määrusest nr 197 (p 12). Seega täitsid statistikasüsteemi piirkondlikud allasutused Statistikaameti ülesandeid oma piirkonnas. Määrust nr 1 tuleb tõlgendada koosmõjus 1994. aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg-ga 3, mis sätestas, et valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Kaebaja saab tugineda ka õiguspärasele ootusele. Kaebajale on töötamise kohta sel perioodil avalikus teenistuses väljastatud ka teenistusleht. Kaebaja töötas sel perioodil teadmises, et ta on riigiametnik ja tema töö seal läheb avaliku teenistuse staaži arvestamisel arvesse. Kehtivas avaliku teenistuse seaduses avaliku teenistuse mõiste muutmine ei saa mõjutada kaebaja õigusi kitsendavalt. Väited võrdse kohtlemise õiguse rikkumisest on tõendamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 26.10.2017 otsus ja uue otsusega jätta kaebuse rahuldamata. Kohalikes statistikaorganites töötamine võib kuuluda avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele üksnes tingimusel, kui need töötajad kuulusid Statistika Keskvalitsuse või Statistikakomitee töötajate koosseisu. Määruse nr 1 p-s 12 on nimetatud avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavate ametiasutustena riiklikud ametid, komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, kuid ei ole sätestatud, et ka nende allasutustes töötamise aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Määruse nr 49 p-dest 37 ja 42 nähtuvalt allusid riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Statistika Keskvalitsusele, olid isemajandavad ja nende tulud moodustusid lepingu alusel tehtud tööde eest laekuvatest summadest. Määruse nr 197 p-de 17, 24 ja 25 kohaselt allusid statistikaosakonnad ENSV Statistikakomiteele, tegutsesid isemajandamise põhimõttel, olid iseseisval bilansil olevad juriidilised isikud ning neil olid arveldus- ja muud arved NSVL vabariiklike pankade asutustes, tegid töid lepingute alusel ja tehtud tööde eest tasuti neile vastavalt kehtestatud tariifidele. Statistikakomitee 29.01.1988 käskkirjast nr 11 nähtuvalt lähtus Viljandi Statistikaosakond oma tegevuses NSVL seaduses „Riiklikust ettevõttest (koondisest)“ kinnitatud isemajandamise põhimõtetest, nende arengu materiaalse stimuleerimise peamiseks allikaks oli igat liiki tööde (teenuste) täitmisest saadud kasum (tulu) ning nii iseseisvate ettevõtetena kui ka tootmisüksuste õigustes tegutsevad statistikaosakonnad allusid ENSV Riikliku Statistikakomitee Peaarvutuskeskusele. 4(8)
3-17-340 Seega ei kuulunud Riikliku Statistika Viljandi Rajooni Informatsiooni Arvutusjaam ega selle töötajad Statistika Keskvalitsuse koosseisu ning Viljandi Statistikaosakond ega selle töötajad Statistikakomitee koosseisu, vaid tegemist oli riigi ametiasutustele allunud asutustega. ATS § 182 lg 3 kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt ATS § 153 p-le 1 ja ATS § 182 lg-le 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Sellist määrust, mis näeks ette eelnimetatud asutuste arvamise sellesse loetellu, ei ole kehtestatud. Puudub alus tõlgendada määrust nr 1 koosmõjus 1994. aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg-ga 3. Halduskohus on ekslikult asunud seisukohale, et kaebaja sai tugineda õiguspärasele ootusele. Vaidlusalune töötamine toimus ajal, mil pensionide määramist ja maksmist reguleeris NSVL Ülemnõukogu poolt 14.07.1956 vastu võetud „Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riiklike pensionide seadus“. See seadus ei näinud ette ametnikele vanaduspensionide suurendamist. Sotsiaalministeeriumi 17.12.1996 kirjast nr 1-5/895 nähtuvalt masinarvutusjaamad, informatsiooni-arvutusjaamad ja teiste nimetuste all põhiliselt andmete mehhaniseeritud töötlemisega tegelenud asutused ei olnud Sotsiaalministeeriumi andmetel Statistika Keskvalitsuse struktuurüksused ega teostanud avalikku võimu kolmandate isikute suhtes ning seetõttu pole neid võimalik lugeda ametiasutuseks ATS § 2 tähenduses ja seal töötamist ei saa lugeda avalikuks teenistuseks. Need seisukohad edastati Sotsiaalkindlustusameti 10.03.1997 kirjaga 2-4/235 pensioniametitele vastava halduspraktika kujundamiseks. Kirjast nähtub, et Rahandusministeeriumi ettepanekul tunnistas Statistikaamet 21.10.1996 käskkirjaga nr 29 kehtetuks Statistikaameti peadirektori 27.02.1996 korralduse, mille kohaselt töö statistikasüsteemi masinarvutusjaamades ja arvutuskeskustes loeti tööks avaliku teenistuse ametiasutustes ja avati avaliku teenistuse staaži hulka. Samuti on õiguskantsler 19.02.1997 kirjaga nr 1-13/12 vastuseks riigikogu liikme järelepärimisele selgitanud, et kohalikes statistikaorganites töötamine läheb avaliku teenistuse staažina arvesse tingimusel, kui need töötajad kuulusid Statistika Keskvalitsuse või Statistikakomitee töötajate koosseisu või rajoonide, linnade täitevkomiteede või maavalitsuste töötajate koosseisu.
9.XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Apellandi apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid tuleb tagastada, sest pole põhjendatud, miks neid tõendeid ei saanud varem esitada. Puudub mõjuv põhjus, miks lubada tõendite esitamist alles apellatsioonimenetluses. Esitatud ei ole Viljandi Rajooni Statistikaosakonna põhimäärust, mistõttu puudub võimalus otsustada, kas Viljandi Rajooni Statistikaosakond tegutses täielikult isemajandamise põhimõttel või mitte. See on õiguskantsleri seisukohast nähtuvalt oluline. Ekslik on Sotsiaalkindlustusameti 10.03.1997 selgituses märgitu, et informatsiooni arvutusjaamad ei teostanud avalikku võimu kolmandate isikute suhtes. Ka hilisemad statistikaosakonnad teostasid avalikku võimu kolmandate isikute suhtes, omades muu hulgas õigust anda täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi (20.04.1988 määruse nr 197 p 21). Halduskohus selgitas õigesti, et riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad (-keskused) ja inspektuurid allusid ENSV Statistika Keskvalitsusele. Tegemist oli Statistika Keskvalitsuse 5(8)
3-17-340 struktuuriüksustega ning hilisemad linnade ja rajoonide statistikaosakonnad kuulusid ENSV Statistikakomitee struktuuri. Statistikaamet otsustas ATS jõustumisel 1996. a lugeda vastavates asutustes töötatud aja avaliku teenistuse staaži hulka. Selle otsuse alusel on paljudele varasematele teenistujatele määratud pensionilisa. Kaebaja õiguspärane ootus saada pensionilisa tugines teenistuslehele, millel oli vaidlusaluse perioodi arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka ära näidatud. Tähtsust ei oma, et töötamine leidis aset enne ATS jõustumist. Kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele on rikutud. Halduskohus ei selgitanud kaebajale, et tal tuleb esitada asjakohased tõendid või ta saab taotleda halduskohtult nende tõendite väljanõudmist. Kaebajaga samas asutuses töötanud TT ja MM kinnitasid kaebajale, et nende informatsiooni-arvutusjaamas ja hiljem kohalikus statistikaosakonnas töötatud aeg on pensioni maksmisel loetud avaliku teenistuse staaži hulka. Kaebaja palub need tõendid Sotsiaalkindlustusametilt välja nõuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellandi esitatud dokumendid, mis on esitatud koos apellatsioonkaebusega (õiguskantsleri 19.02.1997 kiri nr 1-13/12, Riigi Sotsiaalkindlustusameti 10.03.1997 kiri nr 24/235 pensioniametitele avaliku teenistuse seaduse rakendamisest, Tartu Pensioniameti 2008. a oktoobri järelepärimine nr 1.1-1.TA22/ Sotsiaalkindlustusametile avaliku teenistuse staaži arvestamisest ja sellele 12.11.2008 antud vastus nr 6.SKA6-9/13593) tuleb võtta asja materjalide juurde. Need võimaldavad hinnata haldusasja lahendamisel kohaldatavate normide rakenduspraktikat ja normidele antud tõlgendust. Tegemist ei ole pelgalt tõenditega faktiliste asjaolude kohta – seejuures ei puuduta tõendid kaebajaga vahetult seotud faktilisi asjaolusid –, vaid selgitustega normide tõlgendamise kohta, mis aitavad edasi anda vastustaja seisukohti kohaldamisele kuuluva õiguse tõlgendamisel. Õigusnormide tõlgendamise üle otsustab lõplikult kohus, kes ei ole nendes kirjades toodud seisukohtadega seotud. Tähtsust ei oma, et neid kirju ei esitatud halduskohtule. Apellandil oleks tulnud menetlusõiguste heausksel kasutamisel seda teha, et aidata kaasa vaidluse kiirele ja õigele lahendamisele, ent nende dokumentide esitamine apellatsioonimenetluses ei too kaasa olukorda, kus elulistele asjaoludele hinnangu andmisel tõendite põhjal tuleks ringkonnakohtul tegutseda nii esimese kui viimase kohtuastmena.
11.Kaebaja taotluse täiendavate tõendite – kaebaja kolleegide teenistuslehtede, tööraamatute ja pensioni määramise otsuste – kogumiseks lahendas ringkonnakohus 08.02.2018 määrusega, selgitades, et kohus ei ole seotud vastustaja varasema halduspraktikaga, kohus võib anda ametniku mõistele ja asutuse ülesannete sisule teistsuguse tähenduse kui vastustaja ning võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist.
12.Tõenditest saab järeldada, et vastustaja halduspraktika ei ole olnud üheselt selge ja järjekindel, Kaebajal võis tekkida ootus, et tema vaidlusalune staaž võetakse arvesse avaliku teenistuse staaži hulgas, kuid ATS jõustumise järgsest ametkondade vahelisest kirjavahetusest ei saa järeldada sellise ühetaolise ja järjekindla halduspraktika olemasolu, mida saaks pidada aluseks kaebaja jaoks õiguspärase ootuse tekkimisele. Üksikutest haldusaktidest, millega määrati õiguskantsleri, Sotsiaalkindlustusameti ja Rahandusministeeriumi seisukohtadest kõrvale kaldudes mõnele sama või samasuguse alluvusega ja ülesannetega asutuse kaebajaga sarnaseid ülesandeid täitnud töötajale täiendav pensionilisa, ei saa sellist ootust tuletada. 6(8)
3-17-340 Õiguspärase ootuse aluseks ei saa olla ebaõige halduspraktika vähemalt olukorras, kus selline praktika ei ole eksisteerinud pika aja jooksul väga laialdaselt ja kõrvalekalleteta. Sotsiaalkindlustusameti halduskohtu otsusest erineva seisukoha olemasolu kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-2049, kus aga seisukohta vaidlusaluste normide tõlgendamise osas ei võetud.
13.Vastustaja selgitas õigesti, et vaidlusalusel perioodil töötamise ajal ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust saada töötamise eest avaliku teenistuse staaži eest pensionilisa, sest regulatsioon, mille alusel pensionilisa maksmine toimub, kehtestati hiljem. Vaidlusaluse perioodi arvestamine või mittearvestamine avaliku teenistuse staaži hulka ei saanud mõjutada kaebaja töökohavalikut alates 1996. aastast, sest sellest ei sõltunud kaebajale pensionilisa maksmine üldse.
14.Teenistuslehele tehtud kanne avaliku teenistuse staaži kohta ei ole kaebuse rahuldamise aluseks. Otsustuse pensioni maksmise kohta, sh avaliku teenistuse staažina arvestatava ajavahemiku kohta teeb lõplikult Sotsiaalkindlustusamet, mitte ametiasutus, kus isik on teenistuses. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 32 järgi määrab pensioni ja seega ka otsustab pensioni määramise õigusliku aluse üle Sotsiaalkindlustusamet. Teenistuslehel ei olnud ATS 12. peatüki kohaselt sellist õiguslikku tähendust, mis oleks sellele kantud andmetest lähtumise muutnud vastustajale kohustuslikuks.
15.Seetõttu on asja lahendamisel määrav, kuidas tõlgendada ATS § 182 lg-t 3 ja määrust nr 1.
16.Õiguskantsleri 19.02.1997 kirjas selgitati, et määruses nr 1 on loetelus näidatud need Eesti NSV ametiasutused, kus töötamise aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka: riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja valitsused (p 12), ent mitte p-s 12 nimetatud asutuste allasutused. Sellest tegi õiguskantsler järelduse, et kohalikes statistikaorganites töötamine läheb avaliku teenistuse staažina arvesse tingimusel, et need töötajad kuulusid ENSV Statistika Keskvalitsuse töötajate koosseisu või rajoonide, linnade täitevkomiteede või maavalitsuste töötajate koosseisu. Riikliku Statistikakomitee rajooni statistikaosakonnas töötamine ei kuulu arvestamisele avaliku teenistuse staažina, kui see osakond oli täielikult isemajandamise ja enesefinantseerimise alusel tegutsev. Lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest.
17.Ringkonnakohus jagab õiguskantsleri viidatud seisukohta. Määruse nr 1 kehtestamisel ei mõistetud riiklikke ameteid, riiklikke komiteesid ja komisjone ning riiklikke peavalitsusi ja riiklikke valitsusi samas tähenduses nagu mõistetakse kõiki valitsusasutusi ATS § 2 lg 2 p-s 5. Valitsusasutuste hulka kuulub märksa suurem hulk erinevaid riigi institutsioone, sest määruses nr 1 toodud loetelus on eraldi nimetatud ka ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud valitsused, komiteed ja koondised (p 4), ministeeriumid (p 8), riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused (p 13) ning maavalitsused (p 24). Seega mõisteti riiklikke valitsusi ja riiklikke komiteesid kitsamalt kui mistahes valitsusi ja komiteesid, mis kuulusid riigiorganisatsiooni ja tegelesid avaliku võimu teostamisega.
18.Seetõttu ei saanud Riikliku Statistikakomitee alluvuses tegutsenud iseseisvaid piirkondlikke asutusi pidada riiklikeks komiteedeks, riiklikeks valitsusteks või riiklikeks ametiteks määruse nr 1 p 12 tähenduses.
19.ENSV Ministrite Nõukogu 11.02.1974 määruse nr 49 p 42 ls 2 kohaselt olid riikliku statistika informatsiooni-arvutusjaamad (-keskused) isemajandavad. Nende tulud moodustusid SKV-lt laekunud summadest temale tehtud tööde eest ja teistelt p-s 42 loetletud 7(8)
3-17-340 institutsioonidelt lepingu alusel neile tehtud tööde eest. Sama määruse p 43 kohaselt tuli arvutusjaamade tööks tagada ruumide andmine mitte SKV-l, vaid linnade ja rajoonide täitevkomiteedel. Määruse p 44 nägi ette arvutusjaamadele oma pitsati. Seega oli tegemist eraldiseisvate asutustega, mitte SKV struktuuriüksustega. Määruse p-s 30 ei peeta silmas mitte arvutusjaamade organisatsioonilist või struktuurilist, vaid funktsionaalset külge. Sellest, et sama eesmärgi kitsamate ülesannete täitmiseks oli moodustatud erinevad asutused, ei saa teha järeldust, et kõigi nende puhul oli tegemist riiklike valitsuste või riiklike asutustega. Arvutusjaama poolt avaliku võimu volituste teostamine statistika õigsuse tagamise eesmärgil ei määra arvutusjaama vastavust määruse nr 1 loetelule.
20.Ministrite Nõukogu 12.01.1988 määruse nr 17 kohaselt tuli isemajandamise põhimõttel korraldada nii peaarvutuskeskuse kui linnade ja rajoonide statistikaosakondade tegevust (p 2); linnade ja rajoonide statistikaosakondade juhtidel tuli kinnitada vastavate organisatsioonide koosseisunimestikud kõrgemalseisva organi poolt kinnitatud palgafondi piires (p 5). 29.01.1988 käskkirja nr 11 p 2.1 nägi ette, et linnade ja rajoonide iseseisvate statistikaosakondade (järelikult ka Viljandi Rajooni Statistikaosakonna (Viljandi Statistikaosakonna)) tegevus lähtub NSVL seaduses „Riiklikust ettevõttest (koondisest)“ kinnitatud isemajandamise põhimõtetest. Sama käskkirja p 2.2 järgi allusid rajoonide (linnade) statistikaosakonnad, mis tegutsesid nii iseseisvate ettevõtete kui ka tootmisüksuste õigustes, ENSV Riiklikule Statistikakomiteele. Ka ENSV Ministrite Nõukogu 20.04.1988 määrusega nr 197 kinnitatud „Eesti NSV Riikliku Statistikakomitee ning Eesti NSV linnade ja rajoonide riikliku statistika organite põhimääruses“ ei nähtud ette, et Viljandi statistikaosakond oleks riikliku statistikakomitee struktuuriüksus. Nende tegevust reguleeriti põhimääruse erinevates peatükkides ning riiklikul komiteel ja statistikaosakondadel olid erinevad ülesanded, linnade ja rajoonide statistikaosakondade (erinevalt muudest statistikaosakondadest) tegutsemine nähti ette isemajandamise põhimõttel (p 24), neid peeti juriidilisteks isikuteks (p 25) ja neil oli oma pitsat (p 27). Jätkuvalt nähti ette neile tööruumide andmine linnade ja rajoonide täitevkomiteede poolt (p 26). Seega Viljandi statistikaosakonda ei saa pidada ENSV Riikliku Statistikakomitee struktuuriüksuseks, vaid eraldiseisvaks institutsiooniks, mida ei ole nimetatud määruses nr 1. Ka selle organisatsiooni puhul ei ole määrav, et osakond omas avaliku võimu volitusi.
21.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 200 p 3 alusel rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.
22.Kaebaja menetluskulud mõlemas kohtuastmes tuleb jätta HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.