lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-460/9

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-460/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1447
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 71 lg 1, 3Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHKMS § 108 lg 4Menetluskulude jaotusHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 120 lg 3Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 124Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 129Kohtuistungi kordHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 155 lg 6Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-460/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-460

Haldusasi

M. S. kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.11.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00755-10 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – M. S. Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise menetluse lõpetamine

taotluse

lahendamine,

RESOLUTSIOON

1.Lugeda kaebus esitatuks kaebetähtaega rikkudes.
2.Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-18-460 menetlus.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulu (riigilõiv 750 eurot), mille osas kaebaja sai menetlusabi, jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 249 lg 4Esialgne õiguskaitse
HKMS § 67Tähtaja algus ja lõpp
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka maksuhaldur) kohustas 21.11.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00755-10 (edaspidi vastutusotsus) M. S. tasuma OÜ Hydrowheels (registrikood 10101080) maksuvõlga 70 964,39 eurot.
2.M. S. esitas vastutusotsusele vaide, kuid Maksu- ja Tolliameti 24.01.2018 vaideotsusega nr 6-1/3975-2 jäeti see rahuldamata.
3.M. S. esitas 05.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja sai vaideotsusest teada 25.01.2018 ning

hilines kaebuse esitamisega, sest juriidilise info töötlemine võttis ettenähtust rohkem aega. Kaebaja pidas vajalikuks töötada läbi kaebusega seotud e-mailide ajalugu ja kohtulahendid. Sissetuleku puudumise tõttu polnud võimalik palgata advokaati.

4.Kohus võttis kaebuse 15.03.2018 määrusega menetlusse ja küsis kaebetähtaja osas maksuhalduri seisukohta.
5.Maksuhaldur palus 22.03.2018 vastuses kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätta ning asja menetluse lõpetada. Kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud, kuna 24.01.2018 vaideotsus toimetati kaebajale kätte e-maksuameti vahendusel 25.01.2018 ning kaebaja põhjendused kaebetähtaja rikkumisest ei ole sellised, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja ei ole toonud välja objektiivseid asjaolusid mis võinuks takistada kaebuse tähtaegset esitamist. Samuti ei ole kaebaja toonud välja, et kaebus võis tähtaegselt jääda esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Kaebaja viitab kaebuse esitamisel tõendite kogumise ja info töötlemise vajadusele, kuid kaebaja ei selgita, mis takistas tal kaebust tähtaegselt esitada. Tõendeid saanuks koguda ja informatsiooni edasi töödelda ka pärast kaebuse esitamist. Kaebajal on olemas piisavad teadmised kaebetähtaegadest halduskohtumenetluses, kuid ta ei olnud kaebetähtajast kinnipidamiseks piisavalt hoolikas. Kaebaja on 14 aasta jooksul olnud erinevate äriühingute osanikuks ja juhatuse liikmeks, seega võib temalt eeldada suuremat teadlikkust asjaajamise korraldamisel ning õigusaktidest aru saamisel. Kaebaja ei sattunud majanduslikesse raskustesse ootamatult, tal puuduvad sissetulekud juba alates 2011. aastast.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ning kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Asja materjalide põhjal on selge, et kuna kaebaja sai vaideotsuse kätte 25.01.2018 (vt maksuhalduri vastuse lisa 9), siis on 05.03.2018 esitatud kaebus mittetähtaegne, sest 30 päeva kaebuse esitamiseks möödus HKMS § 67 lg-t 4 arvestades 26.02.2018.
8.HKMS § 71 lg 1 järgi, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150 (liikluskatkestus, ootamatu haigestumine, lähedase surm või ootamatu raske haigus). Mõjuvaks põhjuseks saavad eelkõige olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Lisaks on Riigikohus 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 (punkt 19) ja 16.01.2009 määruses nr 3-3-1-75-08 (punkt 17) selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei

saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.

9.Kaebaja tugineb ennistamise taotluses asjaolule, et kuna tal ei olnud majanduslikult võimalik juristi või advokaati palgata, siis pidi ta kaebuse esitamiseks ise juriidilist informatsiooni töötlema ning see võttis ettenähtust rohkem aega.
10.Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja põhjendustest selliseid objektiivseid ega ka erandlikke subjektiivseid asjaolusid, mis kvalifitseeruks mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes. Kaebaja ei väida, et ta ei olnud teadlik kohtuvaidluse algatamise korrast ja tähtaegadest, mida võiks Riigikohtu määruseid nr 3-3-1-57-02 ja 3-3-1-75-08 arvestades teatud tingimustel pidada mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Seega ei ole kohtul vajalik seda aspekti omaalgatuslikult hinnata. Sisuliselt oli kaebaja arvates 30 päeva tema juhtumi puhul liiga lühike aeg kaebuse esitamiseks. Kohus sellega ei nõustu. 30-päevane tähtaeg on piisav selleks, et isik jõuaks otsustada, kas ja millistel põhjustel ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada. Pealegi oli kaebaja juba läbinud vaidemenetluse maksuhalduri juures. Esitatud vaides (vt maksuhalduri lisa 8) tugines kaebaja põhiliselt nii aegumisele kui ka asjaolule, et äriühing OÜ Hydrowheels on uuele omanikule edasi müüdud. Sisuliselt samad väited esitas kaebaja ka kaebuses, lisades, et tema tegevuses puudus tahtlus. Erinevalt vaidest on kaebuses taotletud veel kaebetähtaja ennistamist ning põhjendatud veidi pikemalt vastutusotsuse täitmise peatamise taotlust. Seega oli kaebajal kaebuse esitamise eeltöö vähemalt pooles ulatuses tehtud juba vaiet esitades ning kaebuse mahust ja ennistamise taotlusest ei nähtu mingeid erilisi põhjuseid, miks ei olnud kaebuse esitamine 30 päeva (sisuliselt 32 päeva) jooksul võimalik.
11.Kohus möönab, et isikul, kellele ei ole teadaolevalt varem vastutusotsust tehtud ning kes ei ole varem ka halduskohtumenetluses osalenud, ei ole lihtne ennast omal jõul vastutusotsust ja halduskohtumenetlust puudutavate juriidiliste nüanssidega kurssi viia. Kui kaebajal ei olnud vahendeid õigusteenuse ostmiseks, saanuks ta kohtult taotleda riigi õigusabi (HKMS § 110 lg 1 punkt 3). Lisaks toimus Eestis 2017. aasta suvel ulatuslik teavituskampaania tasuta või soodsama õigusabi saamise võimaluste kohta1. Teave tasuta õigusabi saamise võimaluste kohta on olemas ka näiteks kohtute veebilehel2 ja Eesti riigi infoportaalis3. Seega isegi kui eeldada, et kaebaja ei tundnud halduskohtumenetluse norme piisavalt selleks, et olla teadlik halduskohtusse kaebuse esitamiseks tasuta õigusabi saamise võimalusest, siis meedia vahendusel olnuks vastav teave kerge vaevaga leitav. Pealegi on kaebaja maksuhalduri sõnul olnud alates 2004. aastast erinevate äriühingute osanik ja juhatuse liige, mistõttu pole alust arvata, et ta ei saaks piisava hoolsuse korral hakkama tasuta õigusabi otsimisega.
12.Kuna kaebaja on alates 2004. aastast olnud erinevate äriühingute osanik ja juhatuse liige, siis ei ole usutav, et kaebajal puuduvad elementaarsed oskused ja teadmised kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja oleks saanuks kaebuse tähtaegselt esitada ning juriidilist informatsiooni koguda ja läbi töötada ka pärast kaebuse esitamist. Oluline on, et kaebetähtaja

vt näiteks https://www.just.ee/et/uudised/riik-hakkab-tasuta-oigusabi-noustamise-teenust-pakkuma-poolelemiljonile-eesti-elanikule

Vt http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/oigusabi

Vt https://www.eesti.ee/et/oigusabi/oigusabi-jagamine/kes-jagavad-oigusabi/

jooksul oleks esitatud kasvõi lühisõnaline kaebus, millest nähtub, millist haldusorgani tegevust vaidlustatakse. Kui kaebus on esitatud puudustega, siis see ei mõjuta fakti, et kaebus on tähtaegne, ning selle puudused on võimalik kõrvaldada kohtu kaasabiga (vt HKMS § 120 lg 3). Samuti on kaebajal veel menetluse jooksul võimalik esitada täiendavaid seisukohti ning vaielda vastu maksuhalduri seisukohtadele (vt HKMS § 129, § 132). Isegi juhul, kui kaebaja ei teadnud, kas halduskohtumenetluses saab menetluse jooksul seisukohti täiendada, siis oleks vastav fakt olnud võimalik välja selgitada näiteks tasuta õigusteenuse osutajate käest või isegi halduskohtu poole teabenõudega pöördudes. Sarnaselt eelmises punktis märgitule ei saa kaebaja näol olla tegemist isikuga, kes ei oleks selliseks asjaajamiseks võimeline.

13.HKMS § 152 lg 1 punkt 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Viidatud sätte järgi lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus asja menetluse.
14.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). Halduskohtu 06.03.2018 määrusega antud esialgne õiguskaitse kehtib kuni käesoleva määruse jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4).
15.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui seadus ei sätestata teisiti. Kuna kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, jääb see kulu riigi kanda. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv ei kuulu aga tagastamisele, sest lõivustatud toiming on tehtud ehk esialgse õiguskaitse taotlus lahendatud (Riigikohtu 21.03.2011 määruse nr 3-3-1-9-11 punkt 10). Kohus ei pea põhjendatuks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub vastustaja põhitegevuse raames, ei oleks tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal ka tõenäoline (nt Riigikohtu 19.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-83-15, punkt 19 ja seal viidatud praktika; 13.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-15, punkt 9 ja viidatud praktika). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud kulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium