Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-1738 23. märts 2018 Kadri Palm TM Kaubanduse OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20 tühistamiseks Kaebaja – TM Kaubanduse OÜ, lepinguline esindaja Piret Pallo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta TM Kaubanduse OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu poolt 25. augustil 2017 kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega peatati Maksu- ja Tolliameti 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20 täitmine. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtib kuni haldusasjas nr 3-17-1738 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. aprillil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 21. juulil 2017 maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20, millega nõudis tagasi TM Kaubanduse OÜ ettemaksukontole täidetud tagastusnõude summas 42 068,42 eurot (resolutsiooni p 1); nõudis tagasi TM Kaubanduse OÜ ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud 2016. a augusti tagastusnõude summas 56 300 eurot (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata TM Kaubanduse OÜ 25. veebruari 2017. a tagastusnõude täitmise taotluse summas 40 000 eurot (resolutsiooni p 3); kohustas TM Kaubanduse OÜ-d tasuma maksusumma 52 434,19 eurot (resolutsiooni p 4) (I kd, tl-d 51-54). Maksuotsus loeti 42 068,42 euro ulatuses täidetuks TM Kaubanduse OÜ poolt maksustamisperioodil 2016 september äriühingu ettemaksukontole vabastatud käibemaksu enammakse arvelt, millele on Tartu Halduskohtu poolt 15. veebruari 2017. a määrusega asjas nr 3-17-344 antud loal seatud eelarest maksuotsuse täitmise tagamiseks. Seetõttu kuulub tasumisele 52 434,19 eurot. Maksuhaldur leidis, et TM Kaubanduse OÜ on perioodi august – september 2016 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud Sakkose OÜ väljastatud arvetel märgitud sisendkäibemaksu summas 94 502,61 eurot. MTA on seisukohal, et Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ vahel ei ole toimunud tootmisseadmete ja puitmaterjali ostu-müügitehingut, vaid tegemist on ettevõtte varjatud üleminekuga, millest käivet ei teki. Maksuhalduri seisukoht tugineb järgmistele asjaoludele: 1) TM Kaubanduse OÜ-d faktiliselt juhib jätkuvalt T. M.; 2) TM Kaubanduse OÜ jätkas Sakkose OÜ tegevust samas tegevuskohas ja samade vahenditega; 3) kattuvad Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ töötajad ja tööülesanded; 4) Sakkose OÜ kliendid ja tarnijad muutusid TM Kaubanduse OÜ klientideks ja tarnijateks; 5) TM Kaubanduse OÜ sai raha Sakkose OÜ arvete tasumiseks Sakkose OÜ-lt; 6) Sakkose OÜ juhatuse liige T. M. väitis, et Sakkose OÜ müüb oma vara, et majandustegevusest tekkinud võlgadest lahti saada. Vaatamata sellele, et Sakkose OÜ-le laekus TM Kaubanduse OÜ-lt raha, ei asunud ta Sakkose OÜ võlga likvideerima, vaid selle asemel kandis T. M. laekunud summad taaskord oma isiklikule pangakontole ning väitis, et Sakkose OÜ ei ole maksuvõlga tasunud, kuna raha ei ole.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 21. augustil 2017 TM Kaubanduse OÜ kaebus MTA 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20 tühistamiseks (I kd, tl-d 1-8). Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja palus peatada MTA 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20 kehtivus või alternatiivselt selle täitmine. Samuti esitas kaebaja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja MTA-lt kontrollimenetluse toimiku väljanõudmiseks.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 25. augusti 2017. a määrusega TM Kaubanduse OÜ esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas MTA 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.23/038807-20 täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas selliselt, et maksuhalduril on keelatud TM Kaubanduse OÜ arvelduskontole aresti seadmine (I kd, tl-d 8485).
4.Tartu Halduskohus võttis 28. augusti 2017. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (I kd, tl 87).
5.MTA esitas 27. septembril 2017 vastuse kaebusele (I kd, tl-d 89-92).
3-17-1738
6.Vastusena kohtunõudele teatas kaebaja 10. oktoobril 2017, et loobub tunnistaja ülekuulamise taotlusest ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (II kd, tl 45).
7.Tartu Halduskohus määras 12. oktoobri 2017. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses (II kd, tl 46).
8.Kaebaja esitas 12. novembril 2017 kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (II kd, tl-d 48-54). MTA leidis 27. novembril 2017. a esitatud seisukohas, et kuivõrd kaebaja ei ole esitanud arvete tasumist tõendavaid dokumente, puudub alus õigusabikulude vastustajalt väljamõistmiseks (II kd, tl 55). Kaebaja esitas 29. novembril 2017 arvete tasumist tõendavad dokumendid (II kd, tl 57-61).
9.Kaebaja esitas 12. detsembril 2017 kohtule MTA 20. novembri 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00798-4, mille adressaadiks oli T. M. (II kd, tl-d 62-67).
10.Tartu Halduskohus tühistas 13. detsembri 2017. a määrusega Tartu Halduskohtu
12.oktoobri 2017. a määruse ja kohustas vastustajat esitama seisukoht 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20 ja 20. novembri 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00798-4 võimaliku vastuoluga seoses (II kd, tl 68-70). MTA selgitas 29. detsembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et jääb 21. juuli 2017. a maksuotsuse õiguspärasuse osas varasemalt väljendatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et kontrollimenetluses teatavaks saanud asjaolude ja kogutud tõendite pinnalt on igati põhjendatud asumine seisukohale, et Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ vahel ei ole maksuotsuses kajastamist leidnud tehingute näol tegelikkuses toimunud tootmisseadmete ja materjali ostu-müüki, vaid tegemist oli ettevõtte varjatud üleminekuga (II kd, tl 71).
11.Tartu Halduskohus määras 29. jaanuari 2018. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses (II kd, tl 73). Kaebaja esitas 22. veebruaril 2018 kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (II kd, tl-d 74-87).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb MTA 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) T. M. astus TM Kaubanduse OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi 28. juulil 2016. a. Asjaolu, et T. M.l säilis endiselt õigus käsutada ettevõtte pangakontot ei tõenda TM Kaubanduse OÜ jätkuvat faktilist juhtimist T. M. poolt. 2) TM Kaubanduse OÜ tegevusala kattub Sakkose OÜ varasema tegevusalaga maksimaalselt 30% ulatuses, mis tuleneb sellest, et TM Kaubanduse OÜ kasutab rendilepingu alusel samu tootmisruume ja ostis osa tootmisseadeid, mida varasemalt kasutas Sakkose OÜ. Muutunud on Sakkose OÜ majandustegevus ja sellega ka majandusüksuse identiteet, mitte ei ole kantud neid üle TM Kaubanduse OÜ-le. Lisaks jäi suur osa Sakkose OÜ vallasvarast kontrollperioodil võõrandamata ning võõrandatud vallasvara ostjateks oli ka teisi isikuid lisaks TM Kaubanduse OÜ-le. 3) TM Kaubanduse OÜ ei ole tööle võtnud ühtegi töötajat, kes oleks 2016. aastal töötanud Sakkose OÜ-s, kui toimus müügi- ja rendilepingu sõlmimine.
3-17-1738 4) Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ kohati kattuv kliendibaas ei tähenda automaatselt, et Sakkose OÜ endised kliendid jätkavad tehinguid TM Kaubanduse OÜ-ga samadel alustel nagu eelnevalt Sakkose OÜ-ga. 5) TM Kaubanduse OÜ tehingute jaoks vajamineva raha investeeris firmasse oma isiklikest rahalistest vahenditest TM Kaubanduse OÜ juhatuse liige J. M., mille sai abielust tuleneva varaühisuse lõpetamisel. Raha päritolu ei ole antud menetlusse puutuv küsimus. 6) Sakkose OÜ tegutseb iseseisva majandusüksusena endiselt edasi. Muutunud on ettevõtte põhitegevusala, milleks on nüüd ettevõtte kinnisvara haldamine (ruumide rent). Sakkose OÜ endistest tegevusaladest tegeleb puidu kuivatamise ja küttepuude tootmisega edaspidi Firewood Production OÜ ning sooja tootmisega tegeleb Kambja Soojus OÜ. 7) Maksuotsuse õigusvastasuse on kaasa toonud uurimispõhimõtte rikkumine ning sisuliselt asjas kogutud tõendite pinnalt valede ja selgelt moonutatud järelduste tegemine. Lisaks on maksuotsuse põhjendused kohati puudulikud, mis ei võimalda maksuhalduri mõttekäiku maksuotsuse tegemisel täielikult jälgida ja sellele täisväärtuslikke vastuväiteid esitada. 8) Vaatamata viitele maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p-le 2 ei ole maksuotsuses põhjendatud, millisel õiguslikul alusel on maksuhaldur TM Kaubanduse OÜ määranud maksukohustuse suuruse. Ilmselt on selleks MKS § 83 lg 4 II lause, mille kohaselt ”Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.“ Tegemist on majandusliku tõlgendamise põhimõtte ühe osaga. Maksuotsuse õiguspärasuse esimeseks eelduseks on see, et maksumenetluses kogutud tõendite põhjal on võimalik tuvastada, et TM Kaubanduse OÜ ning Sakkose OÜ vahel on toimunud näilik tehing, millega moonutati tehingu tegelikku arvatavat sisu. Teiseks peab olema tuvastatud poolte tahtlus saada tehingute tegeliku sisu moonutamise teel maksueelis. 9) Asjakohane ega õige ei ole maksuhalduri poolt väärtushinnangute pinnalt tehtud järeldus, et TM Kaubanduse OÜ tegevust juhtis ka pärast J. M. juhatuse liikmeks saamist endiselt T. M.. Seda ei kinnita ka asjaolu, et T. M.l säilis endiselt õigus käsutada ettevõtte pangakontot. 10) Kaebuse esitaja selgitab, et OÜ Firewood Production töötaja M. S. väide, et T. M. andis korralduse, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidele peab alla kirjutama mitte enam Sakkose OÜ, nagu varem, vaid TM Kaubanduse OÜ, on põhjendatav sellega, et TM Kaubanduse OÜ ostis Sakkose OÜ-lt sisse toorme ostu korraldamise teenust, mille kohta on Sakkose OÜ esitanud TM Kaubanduse OÜ-le vastavad arved. 11) MTA ei ole kaebuse esitajalt dokumente seoses toorme korraldamise teenuse sisseostmisega Sakkose OÜ-lt kunagi küsinud, kuid kaebuse esitaja selgitab, et poolte vahel on nimetatud leping sõlmitud suuliselt ning osutatud teenuste kohta on ka arved esitatud.
13.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ vahel toimunud tehingu sisuks on ettevõtte üleminek võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 tähenduses, kuna selle käigus on läinud TM Kaubanduse OÜ-le üle valdav osa Sakkose OÜ varadest ja õigustest, mis moodustavad iseseisvalt tegutseva organisatsiooniliselt tervikliku majandusüksuse. Seda tõendab asjaolu, et TM Kaubanduse OÜ jätkas kohe sama tegevust, samas tegevuskohas, samade töötajate ja tootmisvahenditega.
3-17-1738 2) Sakkose OÜ tegevus viidi üle TM Kaubanduse OÜ-sse, kuid äriühingu ülemineku kohta tõendite varjamise eesmärgil ei andnud Sakkose OÜ vara üle TM Kaubanduse OÜ-le, vaid seda kajastati hoopis põhivara müügina, mille varjus sooviti ühest küljest luua võimalus jätta Sakkose OÜ võlad, sh maksuvõlad, varatu ja mittetegutseva äriühingu kanda ning teisalt tekitada TM Kaubanduse OÜ-le maksueelise saamiseks alusetu käibemaksu enammakse. 3) Kuivõrd maksuotsusega päädinud maksumenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused on vastustaja hinnangul vaidlusaluses maksuotsuses (p-d 2 ja 3) ja selle lahutamatuks osaks olevas kontrollaktis (p 1) mõistlikult jälgitavad, on kaebaja poolt vaidlustatud maksuotsus seetõttu ka kontrollitav ja piisavalt põhjendatud ning maksuhaldur on seeläbi maksuotsuse puhul omapoolse tõendamiskoormise täitnud. 4) Käesoleval juhul on ettevõtte tüüp jäänud samaks ehk Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ näol on tegemist sama sisuga ettevõtetega. TM Kaubanduse OÜ sisuliselt jätkas Sakkose OÜ tegevust puiduga töötlemisel (küttepuude tootmine jne). TM Kaubanduse OÜ tegevusalaks on ka äriregistri andmetel puidu kuivatus, immutamine ja keemiline töötlus. Samuti kattuvad TM Kaubanduse OÜ poolt klientidele väljastatud müügiarvetel olevate teenuste kirjeldused Sakkose OÜ tegevusega, milleks on küttepuude tootmine, saematerjali tootmine, puidu kuivatus ja immutamine, liimimine, hööveldamine. Ka T. M. on oma 13. detsembri 2016 seletuses kinnitanud, et Sakkose OÜ tegeles puidu kuivatamise, hööveldamise, liimimise, keemilise töötlemisega ja kõige sellega, mis sinna vahele mahub. 5) Enamus Sakkose OÜ tootmisvahendid ja muud materiaalsed vahendid liikusid näilike müügitehingute kaudu TM Kaubanduse OÜ-le. Seda asjaolu kinnitavad Sakkose OÜ arved TM Kaubanduse OÜ-le ning maksumenetluses kogutud seletused. Töötajatelt võetud seletustest tuleneb, et tööruumides mingeid ümberkorraldusi ja tootmisseadete ümberpaigutusi ei tehtud. Kõik jäid täpselt samasse kohta, kus olid varem olnud. 6) Sakkose OÜ kliendi- ja hankijasuhted jätkusid TM Kaubanduse OÜ-s. Kõik maksumenetluses seletusi andnud tehingupartnerid kinnitasid, et on teinud tehinguid juba pikemat aega ühes ja samas asukohas ja suhelnud samade isikutega, muutunud on ainult äriühingute nimed. Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ raamatupidamise andmete võrdlemisel selgus, et tehingupartnerid, kellele teenust osutatakse ja kellelt puitu ostetakse, on samad isikud. 7) TM Kaubanduse OÜ võttis Sakkose OÜ tegevuse üle sujuvalt, tootmist katkestamata, mis iseenesest viitab sellele, et Sakkose OÜ-l (võlgades) tegelikkuses puudus tahe tegevust lõpetada ning tal oli kavatsus kogu tegevus üle anda nn puhta taustaga äriühingule. 8) TM Kaubanduse OÜ juhatuse liige oli kontrollitaval perioodil T. M. endine abikaasa (lahutatud 24. mail 2016) J. M., kes sai juhatuse liikmeks 28. juulil 2016 ehk vahetult enne tehinguid Sakkose OÜ-ga. Enne seda kui juhatuse liikmeks sai J. M. oli TM Kaubanduse OÜ juhatuse liige T. M., kes on ühtlasi ka Sakkose OÜ juhatuse liige. Ka J. M. oli Sakkose OÜ juhatuse liige, kuid ta lahkus Sakkose OÜ-st 16. mail 2016 ehk vahetult enne abielulahutust. Seega tuleb tähele panna, et ka TM Kaubanduse OÜ juhatuse liige oli varasemalt olnud ka Sakkose OÜ juhatuse liige, mistõttu on tõendatud ka asjaolu, et mõlema äriühingu juhatuse liikmed kattuvad ning on olnud mõlema äriühinguga seotud ning tegelenud ka varasemalt samal tegevusalal. 9) Asjaolu, et ka TM Kaubanduse OÜ tegevuskoht on jäänud samaks, mis oli Sakkose OÜ, on selgitanud nii juhatuse liikmed, kui töötajad ning selles osas vaidlust ei ole. 10) Vaidlust ei ole asjaolus, et enne nn müügitehingute tegemist olid Sakkose OÜ-l võlad nii pangale kui ka maksuhaldurile (vastustaja märgib, et valdavas osas tekkis maksuvõlg
3-17-1738 tehingutest TM Kaubanduse OÜ-ga). Vastustaja selgitab, et selle asemel, et Sakkose OÜ n-ö vaikselt maha jätta, on proovitud näilikelt müügitehingutelt saada sisendkäibemaksu tagastus, mille arvelt tekiks ebaaus maksueelis. 11) Analüüsides käesolevas asjas rahade liikumist, on selgelt näha, et ei Sakkose OÜ-l ega TM Kaubanduse OÜ-l ei olnud 1. augusti 2016 seisuga pangakontodel käibevahendeid üle mõnesaja euro. 11. augustil 2016 on TM Kaubanduse OÜ pangakontole toimunud laekumine Msh Maschinenhandel + Service GMBH kontolt kokku summas 48 500 eurot. Muud laekumised sel ajaperioodil mõlema äriühingu klientidelt olid oluliselt väiksemad. Pärast niivõrd suure laekumise saamist hakkasidki Sakkose OÜ, T. M., J. M. ja TM Kaubanduse OÜ vahel toimuma tavapärasest suuremates summades ülekanded. Tavaline ülekannete jada nägi välja selliselt, et TM Kaubanduse OÜ kandis mingi summa Sakkose OÜ-le, kust T. M. juhatuse liikmena kandis selle edasi oma isiklikule pangakontole, mille T. M. omakorda kandis üle J. M.le, mille viimane omakorda kandis TM Kaubanduse OÜ-le väidetavalt laenuks ning mille siis TM Kaubanduse OÜ viimaks kandis jälle üle Sakkose OÜ-le ja selliselt mitmeid ringe järjest muutes vaid summasid (nn kaupu arvetel). Selliselt kokku õnnestus tekitada Sakkose OÜ-le käivet (millelt Sakkose OÜ jättis käibemaksu tasumata) ning samas andes TM Kaubanduse OÜ-le võimaluse deklareerida sisendkäibemaksu summas 109 024,38 eurot. Eeltoodud kriteeriumitest, rahade liikumisest ja isikute seletustest tulenevalt on vastustaja hinnangul kergesti äratuntav maksukohustuslase kavatsus Sakkose OÜ üle võtta ning jätkata Sakkose OÜ tegevust. 12) Maksuotsuses on maksuhalduri poolt konkreetselt välja toodud (lk 1 lõpp ja p 2.1.3 lõpp) maksuotsuse tegemise ja kaebajale maksukohustuse määramise faktilistele asjaoludele vastavad õiguslikud alused (MKS § 92 lg 1 p 2, § 95 lg 1 ja § 107 lg 4 ning käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1, § 4 lg 2 p 1 ja § 31 lg 1). Eelnevat arvestades jääb vastustajale kaebaja eelpool toodud etteheide vaidlusaluses maksuotsuses õigusliku aluse puudumise kohta arusaamatuks. 13) Kuna kaebaja on asunud maksuotsuse õigusliku alusena meelevaldselt käsitlema MKS § 83 lg-d 4, siis vastustaja juhib siinkohal tähelepanu sellele, et Riigikohus on asjas nr 3-3-1-20-11 tehtud otsuse p-s 15 märkinud, et KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur tuginema MKS § 83 lg-le 4 või §-le 84, kuna ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Küll aga peab kolleegium asjakohaseks neile sätetele tuginemist juhul, kui ettevõtte üleminek toimub kolmandate isikute osalusel toimunud tehingute kaudu, millega püütakse varjata teist tehingut (MKS § 83 lg 4) või mis ei vasta nende tegelikule majanduslikule sisule (MKS § 84). Arvestades, et antud juhul ei ole ilmselgelt tegemist olukorraga, kus ettevõtte üleminek toimus kolmandate isikute osalusel toimunud tehingute kaudu, on vastustaja seisukohal, et kaebaja poolt kaebuses esitatud MKS § 83 lg-ga 4 (sõltumata sellest, et nimetatud sättele on korra kontrollaktis viidatud) seonduv käsitlus ei ole antud juhul asjakohane.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Maksuhaldur on vaidlusaluses maksuotsuses asunud seisukohale, et Sakkose OÜ (praeguse nimega Pajuristi Alusmäe OÜ, pankrotis) ja TM Kaubanduse OÜ vahel toimunud tehingu sisuks on ettevõtte üleminek VÕS § 180 tähenduses, kuna selle käigus on läinud TM Kaubanduse OÜ-le üle valdav osa Sakkose OÜ varadest ja õigustest, mis moodustavad iseseisvalt tegutseva organisatsiooniliselt tervikliku majandusüksuse. Vaidlus käib selle üle, kas Sakkose OÜ ettevõte on kaebajale üle läinud ja kas Sakkose OÜ põhivara ja materjali TM
3-17-1738 Kaubanduse OÜ-le üleandmisel on tekkinud käive. Sellest sõltub, kas kaebajal on õigus Sakkose OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
15.KMS § 1 lg-st 1 ja § 29 lg-st 1 tulenevalt maksustatakse käibemaksuga ja ostja saab sisendkäibemaksuna maha arvata üksnes sellise käibemaksusumma, mis on arvestatud tehingutelt, millest tekib Eestis käive. KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Ettevõtte üleminekut reguleerib kehtivas õiguses esmajoones VÕS 9. peatüki 4. jagu (§-d 180–185). Riigikohtu halduskolleegium selgitas 3. oktoobri 2017. a otsuses asjas nr 3-15-1022 (p 13), et sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld tuleneb sellest, et kuna ettevõtte üleandmisest ei teki KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt käivet, ei teki ettevõtte üleandjal kohustust maksta käibemaksu. Viidatud säte ei anna ettevõtte üleandjale valikuõigust, kas maksustada ettevõtte vara koosseisus üleantava kauba võõrandamist või mitte. Kui müüjal puudub kohustus käibemaksu maksta, siis pole tal ka õigust lisada tehingu väärtusele käibemaks ning sellest tulenevalt puudub ka ostjal kohustus seda käibemaksu müüjale tasuda. Seega ei ole täidetud KMS § 29 lg 3 p-s 1 toodud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldus.
16.Riigikohtu halduskolleegium leidis 1. juuni 2011. a otsuses asjas nr 3-3-1-20-11 (p 11), et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on muu hulgas: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtte omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal. Riigikohus lisas 17. juuni 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-1-13 (p 12), et loetletud ettevõtte ülemineku kriteeriumeid tuleb hinnata nende koosmõjus.
17.Kohus leiab, et vastustaja on jõudnud Riigikohtu eelviidatud otsustes nimetatud kriteeriumeid koosmõjus hinnates õigele järeldusele, et Sakkose OÜ ettevõte on kaebajale üle läinud, ning see välistab kaebaja õiguse Sakkose OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus nõustub vaidlustatud maksuotsuse (sh selle lahutamatuks osaks oleva kontrollakti) põhjendustega, mis on kokkuvõtlikult esitatud ka käesoleva otsuse p-s 1, ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes kõiki põhjendusi ei korda, täpsustades ja täiendades maksuhalduri seisukohti järgmiselt.
18.Asja materjalidest nähtub, et Sakkose OÜ on TM Kaubanduse OÜ-le -
-
1.augusti 2016. a arve nr 16127 alusel müünud sõrmjätkliini Gregon Ultra ROT-M600/1000 nr 001045,1,120 2000. a (II kd, tl 7);
5.augusti 2016. a arve nr 16131 alusel müünud optimeeriva järkamisliini Omga T920NC (II kd, tl 12p);
9.augusti 2016. a arve nr 16132 alusel müünud tõstuki Ausa C250 H×4 2007. a seeria nr 20753052, tõstuki Still R70-60, teleskooptõstuki Massey-Ferguson MF8925 (II kd, tl 13p);
11.augusti 2016. a arve nr 16134 alusel müünud halumasina Palax Pover 90S, halumasina Palax Pover 70S TR/SM, palgi etteveo estakaadi (II kd, tl 13);
3-17-1738 -
-
-
-
-
15.augusti 2016. a arve nr 16138 alusel maksnud rendilepingu nr 1/08 perioodi 1. august 2016 kuni 1. august 2017 eest (II kd, tl 9);
15.augusti 2016. a arve nr 16139 alusel maksnud rendilepingu nr 1/08 eest deposiiti (II kd, tl 7p);
16.augusti 2016. a arve nr 16140 alusel müünud vaakum-kõrgsurve sügavimmutamise autoklaavi 12-2x19, pumbad, automaatika (II kd, tl 9p);
19.augusti 2016. a arve nr 16146 alusel müünud kuumliimipressi HJM (II kd, tl 8p);
25.augusti 2016. a arve nr 16151 alusel müünud palgiliini Wood-Mizer LT70ME20S (II kd, tl 8);
29.augusti 2016. a arve nr 16158 alusel müünud peenpalgiliini Wood-Mizer SLP (palgiliin, seimer, teritus- ja räsamisseade) (II kd, tl 14p);
30.augusti 2016. a arve nr 16159 alusel müünud höövelpingi Wiening Unimat 23 Gold, kruvikompressori RSF15 FIAC (II kd, tl 14);
16.septembri 2016. a arve nr 16165 alusel müünud kiletaja Simply 1500 mm, alusekiletaja Mytho Easy, kruvikompressori Kaeser SK 19, otsatapimasina SCM D80 Double, end tenoneri (II kd, tl 5);
20.septembri 2016. a arve nr 16166 alusel müünud lihvimisliini STEMAC Orion 130 (II kd, tl 5p);
20.septembri 2016. a arve nr 16167 alusel müünud katlamaja sisseseade, katla AK-800, tsirkulatsiooni pumbad 3tk, veepehmendaja, Sakkose kinnistu, kontor-töökoja (II kd, tl 6);
20.septembri 2016. a arve nr 16168 alusel müünud katlamaja sisseseade, katla AK1000, tsirkulatsiooni pumbad 5 tk, veepehmendaja, soojaveeboilerid 3 tk, Kullaaugu kinnist, kontor-puidutööstuse (II kd, tl 6p);
23.septembri 2016. a arve nr 16170 alusel müünud akutõstuki PTM1300-45013, hooldusniiduki IRON ATV 120 Loncin 15HP, kaevekopa KK20 NTP10, kõrgsurvepumba Tsurumi TEF350H, lumesaha, saepurukonteineri (punker), tsükloni HEKC800 (II kd, tl 11p);
26.septembri 2016. a arve nr 16171 alusel müünud puidukuivati juhtimissüsteemi PLUS 3000, Basic el.kilbi MCC, visualiseerimise, kilp+arvuti (II kd, tl 12);
29.septembri 2016. a arve nr 16173 alusel müünud kaseliimkilbi 15×170×2000 AB, kaseliimkilbi 15×170×2000 BC, kaseliimkilbi 18×170×2000 AB, kaseliimkilbi 18×170×2000 BC, kaseliimkilbi 40×620/900×3000 AB, kaseliimkilbi 18×640×3000 AB, kaseliimkilbi 20×1040×1500 AB, kaseliimkilbi 30×620×3000 AB, kaseliimkilbi 16,5 mm, spets nr 2909, kaseliimkilbi 19,5 mm, spets nr 2909 (II kd, tl 10).
19.Maksuhaldur on vaidlusaluses maksuotsuses leidnud, et Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ vahel toimunud tehingute sisuks on ettevõtte üleminek, kuna selle käigus on läinud TM Kaubanduse OÜ-le üle valdav osa Sakkose OÜ varadest ja õigustest, mis moodustavad iseseisvalt tegutseva organisatsiooniliselt tervikliku majandusüksuse. Kohtu hinnangul tõendab sellist järeldust asjaolu, et TM Kaubanduse OÜ jätkas kohe sama tegevust, samas tegevuskohas, samade tootmisvahenditega ja osaliselt samade töötajatega. Tõendamata on kaebaja väide, et suur osa Sakkose OÜ vallasvarast jäi kontrollperioodil võõrandamata ja võõrandatud vallasvara ostjateks oli ka teisi isikuid lisaks TM Kaubanduse OÜ-le. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-17-9409 19. septembril 2017 esitatud ajutise pankrotihalduri aruandes leitakse, et Sakkose OÜ ainus vara on hüpoteegiga koormatud kinnistud (liiklusregistri andmetel sõidukeid ei ole; riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju võlgniku nimele; väärtpaberikontosid ei ole avatud). Ka on ajutine pankrotihaldur leidnud, et ettevõtte tegevuseks vajalik vara, sh tööstusliku kinnisasja olulised osad, on võõrandatud, olemasolevad kinnistud on õigusliku
3-17-1738 aluseta antud rendile TM Kaubanduse OÜ-le. Kohus leiab, et isegi kui Sakkose OÜ-l oli veel vara, mida ta ei võõrandanud kaebajale, ei ole see määrav, sest ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel tuleb erinevaid kriteeriume koostoimes hinnates välja selgitada, kas üle on läinud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (ettevõtte tuum), kuid ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei pea olema üle antud kogu ettevõtte vara. Samuti pole oluline, et ettevõte läheks üle korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-82-10, p 13). Kohus leiab, et MTA on tõendanud, et TM Kaubanduse OÜ-le läks üle ettevõtte tuum.
20.Maksuhaldur on leidnud, et TM Kaubanduse OÜ-d juhib faktiliselt jätkuvalt T. M.. Sellega kaebaja ei nõustu. Tõendatud on, et T. M. lahkus TM Kaubanduse OÜ juhatusest vahetult enne Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ vahelisi tehinguid. Äriregistri andmetel oli T. M. TM Kaubanduse OÜ juhatuse liige kuni 28. juulini 2016 ning 1. augustil 2016 on toimunud müügitehing (arve nr 16127). Äriregistri andmetest nähtub, et kontrollitaval perioodil oli Sakkose OÜ juhatuse liige T. M. ja TM Kaubanduse OÜ juhatuse liige tema äsjalahutatud abikaasa J. M., kuid varasemal perioodil on mõlemad isikud olnud seotud nii Sakkose OÜ kui TM Kaubanduse OÜ-ga.
21.Vaatamata asjaolule, et T. M. ei olnud alates 28. juulist 2016 TM Kaubanduse OÜ omanik ja juhatuse liige, oli tal endiselt võimalik kasutada äriühingu rahalisi vahendeid. Seda tõendavad mh 5. ja 14. augusti 2016. a pangaülekanded, kus T. M. on kandnud kokku 900 eurot TM Kaubanduse OÜ pangakontole (II kd, tl 37). Kohus nõustub MTA-ga, et eluliselt ei ole usutav, et T. M. kandnuks raha võõra äriühingu pangakontole ka siis, kui ta seda hiljem kasutada ei oleks saanud. Kaebuses esitatud väide, et T. M. kandis raha oma isiklikult pangakontolt TM Kaubanduse OÜ pangakontole põhjusel, et T. M. palus endale TM Kaubanduse OÜ kassast eelnimetatud summad sularahana anda, et vältida sularahaautomaadi juurde sõitmist, mis on maakohas elades tavapäraselt mõistetav praktika, kuivõrd panga sularahaautomaadid asuvad kaugemal, viitab otseselt T. M. seotusele TM Kaubanduse OÜ-ga. Kohus ei pea usutavaks, et maakohtades kasutatakse sularahaautomaadi alternatiivina endaga mitteseotud äriühingute kassas olevat sularaha.
22.Maksuhaldur on märkinud, et kuigi TM Kaubanduse juhatuse liikmeks on vormistatud J. M., viitab tema täielik ükskõiksus ja huvi puudumine TM Kaubanduse OÜ tegevuse vastu otseselt sellele, et faktiliselt juhtis TM Kaubanduse OÜ-d jätkuvalt T. M.. Kaebaja on leidnud, et väärtushinnangute andmine isiku suhtumisele oma ettevõttesse ei tohiks olla maksuhalduri ülesandeks, kuna hinnangute andmine pealiskaudsete teadmiste pinnalt võib olla kallutatud, kuid kohus sellega ei nõustu. Kui tõendamist vajab asjaolu, kes on äriühingu tegelikuks juhatuse liikmeks, tohib maksuhaldur arvamust avaldada küll. Pealegi tõendavad J. M. huvi puudumist ettevõtte tegevuse suhtes ka asja materjalid kogumis, mh J. M. seletused maksuhaldurile (I kd, tl-d 61-63).
23.Tõendatud on, et TM Kaubanduse OÜ jätkas Sakkose OÜ tegevust samas tegevuskohas ja samade vahenditega. Kuigi äriregistri andmetel on TM Kaubanduse OÜ põhitegevusala spetsialiseerimata hulgikaubandus, kattuvad TM Kaubanduse OÜ poolt klientidele väljastatud müügiarvetel olevate teenuste kirjeldused Sakkose OÜ tegevusega, milleks on küttepuude tootmine, saematerjali tootmine, puidu kuivatus ja immutamine, puidu keemiline töötlus. Mõlema äriühingu tüüp on sama (ehk Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ näol on tegemist sama sisuga ettevõttega), peamise majandusüksuse moodustavad samal kinnistul asuvad tootmishooned koos puidutootmisseadmetega. Äriühingud tegutsevad samal aadressil Rebase küla, Kambja vald, Tartu maakond. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja jätkas Sakkose OÜ majandustegevust samade tootmisvahenditega ja samades ruumides, kus varem tegutses
3-17-1738 Sakkose OÜ. Seetõttu säilitas Sakkose OÜ poolt üle antud majandusüksus oma identiteedi. Kuigi R. M. väitis, et pärast tootmisseadmete müüki paigutati need tööruumides ümber, siis töötajad seda väidet ei kinnita. Asjaolu, et TM Kaubanduse OÜ võttis Sakkose OÜ tegevuse üle sujuvalt, tootmist katkestamata, viitab sellele, et Sakkose OÜ-l puudus tahe tegevust lõpetada.
24.Kaebaja väidab, et TM Kaubanduse OÜ ei ole tööle võtnud ühtegi töötajat, kes oleks 2016. a töötanud Sakkose OÜ-s, kui toimus müügi- ja rendilepingu sõlmimine. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas töötajad vahetusid täpselt võõrandamistehingute ajal või pisut varem või hiljem. Töötajate registri andmetel lõpetas Sakkose OÜ töölepingud R. S. 1. juunil 2016 ning A. H., U. M., A. P., V. P. ja M. S.ega 1. detsembril 2016 (I kd, tl 171). Kuigi R. S. on alates 1. juunist 2016 registreeritud töötajate registris TM Kaubanduse OÜ töötajana, on tema töölepingus tööandjaks märgitud Sakkose OÜ (I kd, tl 171p). Kuna töötajate registrist nähtub üheselt, et R. S. on olnud kuni 1. juunini 2016 tööl Sakkose OÜ-s ning alates 1. juunist 2016 TM Kaubanduse OÜ-s, on paljasõnaline ja suisa vale kaebaja väide, et TM Kaubanduse OÜ ei ole tööle võtnud ühtegi töötajat, kes oleks 2016. aastal töötanud Sakkose OÜ-s.
25.Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ territooriumil läbi viidud vaatlusel (I kd, tl-d 169) tuvastati töötajate registris registreerimata töötaja T. N., kes ei olnud teadlik, millises äriühingus ta töötab (I kd, tl 157). Ta oletas, et tema tööandja on TM Kaubanduse OÜ, kuna talle väljastatud korralduses oli selle äriühingu nimi. Vaatlusega samal päeval, s.o 6. detsembril 2016, registreeris Sakkose OÜ T. N. oma töötajana (I kd, tl 170p).
26.Töötaja M. S. väitis, et tegeles Sakkose OÜ-s metsamaterjali kokkuostu, üleandmisevastuvõtmise aktide vormistamise, aktide allkirjastamise, puidukoormate vastuvõtmise ja ülemõõtmisega ning tegeleb sellega ka praegu, kuid kirjutab T. M. korraldusel üleandmisevastuvõtmise aktidele Sakkose OÜ asemel TM Kaubanduse OÜ (I kd, tl-d 138-138p). M. S. kinnitas, et tööülesanded seoses äriühingute vahetumisega muutunud ei ole. A. P. ja U. M., keda TM Kaubanduse OÜ töötajad oma töökaaslasteks nimetasid, töötasid kuni 1. detsembrini 2016 Sakkose OÜ-s, käesoleval ajal töötavad OÜ-s Firewood Production (I kd, tl 170). Kuna halumasinad kuuluvad TM Kaubandus OÜ-le, teeb U. M. sisuliselt tööd TM Kaubanduse OÜle. Töötajad tegelikult ei teadnud, millises äriühingus ja kellega koos nad töötavad, kuna kõik töötavad ühel ja samal territooriumil ning teevad ühte ja sama tööd. Kõik nad kinnitasid, et on kogu aeg täitnud samu tööülesandeid, sõltumata sellest, milline on äriühingu nimi.
27.Maksumenetluses on mh Sakkose OÜ ja TM Kaubanduse OÜ raamatupidamise andmete (pearaamat, pangakontod) võrdlemisega tuvastatud, et Sakkose OÜ kliendi- ja hankijasuhted jätkusid TM Kaubanduse OÜ-s. Kõik maksumenetluses seletusi andnud tehingupartnerid (OÜ Oerzen, AS Rait, OÜ Barrus) kinnitasid, et on juba pikemat aega teinud tehinguid ühes ja samas asukohas ja suhelnud samade isikutega, muutunud on ainult äriühingute nimed (I kd, tl-d 130-137).
28.Kaebaja on oma kaebuses korduvalt rõhutanud, et Sakkose OÜ tegeleb ruumide rentimisega ning rendib ruume TM Kaubanduse OÜ-le, mistõttu on muutunud Sakkose OÜ majandustegevus ja sellega ka majandusüksuse identiteet. Samuti peab kaebaja ilmselgelt ebaõigeks MTA väidet, et Sakkose OÜ tegevus on lõppenud, väites, et kui tegelikkuses oleks toimunud ettevõtte üleminek, ei tegutseks Sakkose OÜ edasi. Kuigi kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, ei saa kohus kuidagi mööda vaadata asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-17-9409 on 2. oktoobril 2017 kuulutatud välja Pajuristi Alusmäe OÜ (endise
3-17-1738 nimega Sakkose OÜ) pankrot ning 15. novembril 2017 on kohus lõpetanud Pajuristi Alusmäe OÜ kui juriidilise isiku. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et Sakkose OÜ oleks pärast ettevõtte üleandmist edasi tegutsenud.
29.Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuotsusest ei nähtu selle andmise õiguslik alus. Ka ei saa kohus nõustuda kaebajaga, et ilmselt on haldusakti õiguslikuks aluseks MKS § 83 lg 4, mis sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Maksuotsuse õiguslik alus on sõnaselgelt ja n-ö paksus kirjas maksuotsuse esimesel leheküljel, kus on märgitud: „Maksuotsuse tegemise õiguslikud alused: MKS § 92 lg 1 p 2, § 95 lg 1, § 107 lg 4, KMS § 29 lg 3 p 1, § 4 lg 2 p 1.“ (I kd, tl 51). KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel ja maksukohustuse määramisel ei pea maksuhaldur üldjuhul tuginema MKS § 83 lg-le 4 või §-le 84 (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-20-11, p 15). Ettevõtte või selle osa üleandmise kohta ei tule vormistada mingit spetsiifilist üleandmise lepingut. Seetõttu on asjakohatud ka kaebaja väited, et maksuotsuse õiguspärasuse esimeseks eelduseks on see, et maksumenetluses kogutud tõendite põhjal on võimalik tuvastada, et TM Kaubanduse OÜ ning Sakkose OÜ vahel on toimunud näilik tehing, millega moonutati tehingu tegelikku arvatavat sisu. Ja et teiseks peab olema tuvastatud poolte tahtlus saada tehingute tegeliku sisu moonutamise teel maksueelis. Kui ettevõtte ülemineku raames oleksid toimunud tehingud kolmandate isikute osalusel, siis oleks neid võimalik maksustada juhul, kui need kvalifitseeritakse näilike tehingutena MKS § 83 lg 4 mõistes või kui kohaldatakse MKS § 84 (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-1-13, p 19). Praegusel juhtumil see nii pole olnud.
30.Kohus märgib täiendavalt, et MTA 20. novembri 2017. a vastutusotsusest nr 13-7/00798-4 nähtub, et T. M.d kohustatakse tasuma solidaarselt Pajuristi Alusmäe OÜ (endise nimega Sakkose OÜ) maksuvõlga, mis on tekkinud perioodi august 2016 kuni jaanuar 2017 eest. Vastutusotsuses märgitakse, et Pajuristi Alusmäe OÜ võõrandas arvete nr 16111, 16113, 16132, 16134, 16140, 16151, 16158, 16159, 16165, 16166, 16167, 16168, 16170, 16171 ja 16175 alusel vara väärtuses 420 504 eurot TM Kaubanduse OÜ-le ning et raha viidi äriühingust välja eesmärgiga mitte tasuda äriühingu maksukohustusi. Seega viidatakse vastutusotsuses suures ulatuses samadele arvetele, mille kohta on käesolevas haldusasjas leitud, et nendelt arvetel kajastatud tehingutelt ei teki KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt käivet, mistõttu ei teki ettevõtte üleandjal (Sakkose OÜ) kohustust maksta käibemaksu. Kohtu hinnangul ei saa ühed ja samad tehingud olla vastutusotsusele suunatud menetluses käsitletavad käibena, millelt tuleb käibemaks tasuda ning teises, maksuotsuse menetluses, käsitletavad tehingutena, millelt käivet ei teki. Vastustaja on küll vastutusotsuses selgitanud, et kaks eraldiseisvat institutsiooni (ajutine pankrotihaldur ja maksuhaldur) on Pajuristi Alusmäe OÜ suhtes finantsanalüüsi teostades ning raamatupidamisdokumente ja majandustehinguid hinnates jõudnud ühisele arusaamisele, ent on jätnud tähelepanuta, et MTA teine struktuuriüksus on samu dokumente ja tehinguid hinnates jõudnud teistsugusele järeldusele. Paralleelsed menetlused on kahtlemata lubatavad, aga menetluste vaheline konflikt viib paratamatult haldusakti usaldusväärsuse kahanemiseni. Kohus nõustub vastustajaga küll selles, et kaebaja tehingupartneri maksuarvestust on võimalik korrigeerida (II kd, tl 71p), aga tõhusam meede oleks MTA erinevate struktuuriüksuste koostöö enne haldusakti andmist.
31.Eeltoodud põhjustel jätab kohus TM Kaubanduse OÜ kaebuse MTA 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20 tühistamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul on maksuotsus nr 12.2-3/038807-20 seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. Maksuotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses.
3-17-1738
32.Kaebaja on taotlenud menetluskulude 1911,66 euro väljamõistmist MTA-lt. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
33.HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Selle sätte alusel tühistab kohus esialgse õiguskaitse. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamise määrus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei määra teisiti. Kuna Tartu Halduskohtu 25. augusti 2017. a jõustunud määrusega haldusasjas nr 3-17-1738 peatati MTA 21. juuli 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/038807-20 täitmine kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni, jõustub ka esialgse õiguskaitse tühistamise otsus haldusasjas nr 3-17-1738 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.