Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-156
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja MariLiis Reidi Puudutatud isik – XX (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja v.adv Rene Varul
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
tagavate
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. jaanuari 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-156 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 22.01.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, paludes kohtult luba arestida XX pangakontod 155 861,70 euro ulatuses. Taotluse kohaselt oli XX G OÜ (registrikood XXXXXXXX; varasem ärinimi OÜ E) juhatuse liige ajavahemikul 17.01.2003–31.12.2015. G OÜ maksuvõlg seisuga 16.01.2018 oli kokku 155 861,70 eurot, sellest põhivõlg 78 042,82 eurot ja tasumata maksusummadelt arvestatud intress 77 818,90 eurot. Põhivõlg moodustub deklareeritud, kuid tasumata kohustusest 56 815,23 eurot ning maksuotsustega määratud kohustustest 21 227,59 eurot (sellest MTA 05.11.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/023052-9 tuvastatud maksuvõlg 10 320 eurot ja MTA 04.05.2015 otsusega nr 12.2-3/023052-43 tuvastatud maksuvõlg 10 907,59 eurot).
3-18-156 MTA 05.11.2014 maksuotsusega (muudetud MTA 04.05.2015 otsusega) on tuvastatud, et G OÜ pangakontolt tehti töötasu väljamakseid isikutele, kes on deklareeritud V OÜ töötajatena, kuid on tegelikult G OÜ töötajad. V OÜ (juhatuse liige XX) võttis eelmistelt XX juhtimise ja kontrolli all olevatelt äriühingutelt üle töötajad, jättes võlgades äriühingud maha. G OÜ töötajate vormistamine V OÜ-sse tööle võimaldas G OÜ-l hoiduda tööjõumaksude tasumisest. MTA tuvastas, et G OÜ ei ole soetanud V OÜ-lt ehitusteenust ja on seega deklareerinud V OÜ arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. XX teadis, et tegemist ei ole reaalse ehitusteenuse osutamisega, vaid võltsarvetega, mis on vormistatud eesmärgiga võimaldada G OÜ-l saada kasu võltsarvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamisest. XX rikkus maksuseadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult. Perioodil 11.05.2015–18.09.2015 on G OÜ arvelduskontolt välja võetud kokku 55 088,48 eurot. Äriühingu internetipanga ja pangakaartide kasutaja oli XX. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et sularaha väljavõtmised ei ole seotud G OÜ majandustegevusega. Kui XX ei oleks äriühingu arvelduskontolt sularaha välja võtnud, oleks G OÜ-l rahalisi vahendeid vähemalt maksuvõla osaliseks tasumiseks. G OÜ ei ole tegutsev äriühing. Maksukohustuslase suhtes algatatud täitemenetluses ei ole õnnestunud maksuhalduri nõuet rahuldada. Äriühingule kuulub liiklusregistri järgi neli sõidukit, mille asukohta pole kohtutäitur suutnud tuvastada. Muu registervara G OÜ-l puudub. G OÜ-le on 08.02.2016 tehtud sundlõpetamise hoiatus. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2012. a kohta. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 23.01.2016. MTA alustas 25.10.2017 korraldusega XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse, mille tulemuseks võib olla isiku solidaarne vastutus G OÜ-ga MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks on esitatud vastutusmenetluse etapis, mil maksuhaldur koostab vastutusotsuse projekti ning kogub lisatõendeid. Seni asjas tõendamist leidnud faktiliste asjaolude põhjal on maksuhalduril tekkinud kindel veendumus, et isik vastutab solidaarselt G OÜ-ga äriühingu maksuvõla eest. MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 nimetatud aluseid ei esine. Kuna menetluse asjaolud viitavad sellele, et esineb põhjuslik seos XX tahtlike rikkumiste ja G OÜ maksuvõla tekkimise vahel, rakendub vastutusotsuse koostamisel viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. XX varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu, et XX pole taganud G OÜ maksukohustuste täitmist, iseloomustavad isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Pärast 05.11.2014 maksuotsuse ja 04.05.2015 otsuse jõustumist viis XX äriühingust raha välja ja võõrandas äriühingu Läti kodanikule. Seega on tõenäoline, et XX võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning asuda tegutsema vastutusest vabanemise nimel. XX-l puudub likviidne registervara, mille arvelt saaks tulevikus nõuet rahuldada. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt sai isik viimati maksustatavat tulu 2015. a juulis. XX-le kuulub neli sõidukit, kuid nende ehitusaastat arvestades on sõidukite turuväärtus nullilähedane. Seega on põhjendatud XX pangakontode arestimine. Nõude tagamiseks taotletavad abinõud ei piira isikut rohkem, kui on vajalik vastutusmenetluses esitatava nõude täitmise tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur XX vastu suunatud täitetoimingud, kui ta on MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt esitanud 155 861,70 euro suuruse tagatise.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 24.01.2018 määrusega MTA taotluse osaliselt ning andis MTA-le loa aresti seadmiseks XX pangakontodele Eesti krediidiasutustes 21 227,59 euro ulatuses. Ülejäänud osas jättis kohus MTA taotluse rahuldamata. 2(7)
3-18-156 XX suhtes algatatud maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks saab pidada tema vastutuskohustuse tuvastamist maksuotsusega määratud 21 227,59 euro suuruse maksuvõla osas. MTA taotluses esile toodud asjaolud võimaldavad järeldada, et maksuvõlg on tekkinud XX poolt juhatuse liikme kohustuste teadliku eiramise tulemusena (MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96 lg 1). Vastutuskohustuse tuvastamist välistavaid asjaolusid, sh kohustuse aegumist, ei esine (MKS § 96 lg-d 5 ja 6). G OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. G OÜ-lt maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik. Olukorras, kus G OÜ suhtes läbi viidud maksumenetluses on tuvastatud teadlik maksukohustuse varjamine, on põhjendatud eeldada, et G OÜ juhatuse liikmel puudub soov täita maksukohustust ka siis, kui selline kohustus pannakse talle vastutusmenetluse tulemusena. Seega esineb põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda XX tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Maksuhalduri 22.01.2018 taotluses esitatud andmete kohaselt puudub XX-l likviidne registervara, samuti ei ole ta maksukohustuslaste registri andmetel saanud alates 2015. a juulist tulu. Seega ei ole isikul teadaolevalt vara, mille suhtes täite-toimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Seetõttu on pangakontol asuv raha hetkel sisuliselt ainus vara, millega isik saaks täita potentsiaalselt määratava maksukohustuse. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse. Pangakonto arestimise intensiivsust leevendab asjaolu, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei kuulu arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (MKS § 131 lg 3). Kontode arestist vabastamiseks saab XX esitada MTA-le arestitud summale vastava tagatise (MKS § 1361 lg 3). Ülejäänud osas ehk G OÜ poolt deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuse (56 815,23 eurot) ja intressi (77 818,90 eurot) osas jääb MTA taotlus rahuldamata, kuna selles osas ei ole taotlust piisavalt põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.01.2018 määrus ja jätta MTA taotlus rahuldamata. Arvestades, et XX elukoht on Tartumaal, oleks MTA pidanud taotluse esitama Tartu Halduskohtule. MTA on alates 2013. a-st XX suhtes toimetanud vastutusmenetlust etteheitega, et ta on OÜ V juhatuse liikmena vastutav maksuvõla eest, mis tekkis seoses OÜ V poolt G OÜ-le väidetavate näilike arvete väljastamisega. Määruskaebuse esitajal pole infot 2013. a-l algatatud vastutusmenetluse tulemuste kohta. Samuti pole määruskaebuse esitajale toimetatud kätte kohtumääruses viidatud MTA 25.10.2017 korraldust praeguse vastutusmenetluse alustamise kohta. Määruskaebuse esitaja suhtes ei saa toimuda samaaegselt kahte vastutusotsuse menetlust, mis käsitlevad samu tehinguid. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et XX võib asuda tulevase vastutusotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Õige ei ole halduskohtu väide, et G OÜ maksumenetluses on tuvastatud teadlik maksukohustuse varjamine. G OÜ maksukohustus 3(7)
3-18-156 tekkis suuresti äriühingu enda deklareeritud summadest, mida G OÜ polnud võimeline likviidsusprobleemide tõttu täies ulatuses tasuma. XX on Norra Kuningriigi kodanik, kes ei oma Eestis kinnisvara ning kelle tulu on deklareeritud Norras. Sellest ei ole alust teha järeldust, et määruskaebuse esitajal puudub vara, millest saaks täita võimalikku vastutusotsust. Pangakontode arestimine häirib XX igapäevast tegevust. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et juriidiliste isikute puhul arestitakse pangakontod alles siis, kui on alust arvata, et juriidiline isik hakkab oma tegevust lõpetama. Füüsiliste isikute puhul peaks pangakontode arestimine olema veelgi erandlikum. Varasemas vastutusmenetluses ei peetud määruskaebuse esitaja pangakontode arestimist põhjendatuks. Hoolimata tema suhtes 2013. a-l algatatud vastutusmenetlusest ei ole määruskaebuse esitaja varjanud kontol olevaid vahendeid. Seega pole XX pangakontode arestimine vajalik meede.
4.Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes taotluses esitatud seisukohtade juurde neid kordamata. MTA jättis taotluse esitamisel tähelepanuta MKS § 1361 lg-s 13 sätestatu, mille kohaselt tuleb taotlus esitada sellele halduskohtule, kelle tööpiirkonnas on maksukohustuslase või vastutusotsuse adressaadi elu- või asukoht. Taotluse on siiski lahendanud pädev kohus, s.o halduskohus, ning taotluse esitamine Tartu Halduskohtu asemel Tallinna Halduskohtule ei saanud mõjutada asja õiget otsustamist. Määruskaebuse esitaja väide, et MTA viib tema suhtes samaaegselt läbi kahte vastutusotsuse menetlust, on eksitav. MTA lõpetas juba 08.07.2015 otsusega 12.06.2013 algatatud maksumenetluse V OÜ maksuvõla sissenõudmiseks XX-lt. Nimetatud otsus edastati elektrooniliselt XX esindajale. Seega on vähetõenäoline, et määruskaebuse esitaja ei ole varasema menetluse lõpetamisest teadlik. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et XX varasem käitumine G OÜ majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu, et ta juhatuse liikmena ei taganud äriühingu maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist, iseloomustab määruskaebuse esitaja suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Arvestades maksukohustuse suurust ja XX-l muu likviidse vara puudumist, on pangakontode arestimine ainus võimalus tulevase vastutusotsusega sisse nõutava maksukohustuse täitmise tagamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tallinna Halduskohtu 24.01.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks.
6.Määruskaebuse esitajal on õigus selles, et MTA oleks pidanud taotluse esitama Tartu Halduskohtule, nagu tuleneb MKS § 1361 lg-st 13. Asjaolu, et taotlus esitati kohtualluvuse järgselt valele kohtule, ei ole siiski iseenesest halduskohtu määruse tühistamise aluseks. Taotluse on lahendanud pädev kohus ehk halduskohus. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 10 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus, kellele asi ei allu, teha enne asja üleandmist edasilükkamatuid menetlustoiminguid. MTA taotluse alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine tuleb kohtul otsustada viivitamata (HKMS § 264 lg 4) ning on seega käsitatav edasilükkamatu menetlustoiminguna. Järelikult ei välista HKMS loa andmist alluvuse järgi ebaõige kohtu poolt. Arvestades, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluses ei osale puudutatud isik kuni loa alusel toimingute tegemiseni ning määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamine toimub reeglina kirjalikus menetluses (HKMS 265 lg 5
4(7)
3-18-156 teine lause), ei riiva asja lahendamine alluvust reguleerivate sätete järgi ebaõiges kohtus intensiivselt määruskaebuse esitaja õigust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohas.
7.Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et vastutusotsus koostatakse või leiab aset maksuvõla tasumisest kõrvalehoidumine, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maksusumma jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine või selle sissenõudmiseks vastutusotsuse tegemine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.
8.Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. MTA on 25.10.2017 korraldusega algatanud XX suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. Arvestades, et vastutusmenetlus võib alata ka kohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12), ei ole taotluse lahendamise seisukohast tähtsust sellel, kas XX on MTA 25.10.2017 korralduse kätte saanud. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Taotluses on märgitud eeldatava maksukohustuse suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2) ning andmed tagatise kohta (MKS § 1361 lg 2 p 3). Taotluses toodud asjaolusid arvestades on maksukohustuse määramine – vähemalt 21 227,59 euro suuruses summas – ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline.
9.MTA on oma vastuses kummutanud määruskaebuse esitaja väite, et tema suhtes toimub samaaegselt kaks vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlust, mis puudutavad samu tehinguid. MTA 08.07.2015 otsusega nr 13-7/383-18 rahuldati XX taotlus vabastada temale kuuluvad kinnisasjad kohtulike hüpoteekide alt ja sõidukid käsutamise keelumärgetest ning ühtlasi lõpetati 12.06.2013 algatatud maksumenetlus V OÜ maksuvõla sissenõudmiseks XX-lt. Vastustaja kinnitusel edastati kõnealune otsus XX esindajale v.adv Rene Varulile, kes ka praeguses asjas määruskaebuse esitajat esindab. Arvestades, et MTA 08.07.2015 otsuse tegemise aluseks oli XX enda taotlus, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et määruskaebuse esitaja polnud sellest otsusest teadlik.
10.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 50 (c) ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus nr 3-14-52172 ja 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698). 5(7)
3-18-156
11.Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et XX tegevuse ning G OÜ-l maksuvõla tekkimise ja maksukohustuse täitmata jätmise vahel esineb põhjuslik seos. Halduskohtule esitatud taotluses on maksuhaldur välja toonud asjaolud, mis viitavad sellele, et XX kasutas G OÜ juhatuse liikmena teist endale kuuluvat äriühingut (V OÜ) maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. G OÜ töötajad vormistati tööle varifirma V OÜ-sse, kes jättis töötasudelt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksud ja maksed tasumata. Taotluse kohaselt on XX kasutanud sama skeemi ka varem – maksuvõlgade tekkimisel XX kontrolli all olevates äriühingutes P OÜ ja Ö OÜ viidi töötajad üle uude äriühingusse, kelleks oli V OÜ. V OÜ väljastas G OÜ-le arveid, mille alusel arvas G OÜ sisendkäibemaksu maha. G OÜ ei tasunud reaalselt V OÜ arveid: äriühingud vormistasid laenulepingu, millega V OÜ laenas raha G OÜ-le. Väidetavate V OÜ töötajate (ehitajate) lähetuskorraldused vormistas V OÜ, kuid lähetusse saatmise kulud kandis G OÜ. Kuna tehingud olid näilikud (töö tegid ära G OÜ enda töötajad), puudus G OÜ-l sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Taotluses kirjeldatud asjaoludest järeldub, et XX tegutses teadlikult maksukohustuse vähendamise eesmärgil, s.o rikkus temal lasuvaid maksuseadusest tulenevaid kohustusi tahtlikult.
12.MTA taotluse kohaselt võeti vahemikus 11.05.2015–18.09.2015 G OÜ pangakontolt sularaha kokku 55 088,48 eurot. Ehkki taotluse põhjal pole selge, milleks seda raha kasutati, tekitavad raha väljavõtmise aeg (samal ajal toimus vaidlus MTA otsuste õiguspärasuse üle) ning välja võetud summa suurus siiski kahtluse, et tegemist võis olla äriühingust rahaliste vahendite väljaviimisega, et vältida maksuvõla tasumist. Samuti on MTA toonud taotluses välja asjaolu, et pärast 05.11.2014 maksuotsuse ja seda muutva 04.05.2015 otsuse jõustumist võõrandas XX G OÜ Läti kodanikule YY-le, kellest sai äriühingu uus juhatuse liige. Äriregistrist nähtub, et samal ajaperioodil (detsember 2015) on samale isikule võõrandatud ka V OÜ (uus ärinimi D OÜ). Selline tegevus – pärast maksuotsuse tegemist äriühingust raha väljaviimine ning võlgades äriühingute võõrandamine – loob põhjendatud kahtluse, et XX on teadlikult tegutsenud selle nimel, et vabaneda vastutusest ja jätta maksuvõlg tasumata. Kirjeldatud käitumismuster annab aluse arvata, et XX võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega sisse nõutava maksukohustuse täitmisse. Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 6.3 selgitanud, mis asjaolu tekitab kahtluse, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda XX tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks.
13.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt tema elukorraldust. Samas juhul, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, tuleb pangakonto arestimist pidada proportsionaalseks meetmeks. Taotluse kohaselt sai XX maksustatavat tulu viimati 2015. a juulis ning tal puudub piisavalt väärtuslik registervara, mille arvelt saaks maksunõuet rahuldada. MTA 09.03.2018 vastusele lisatud 08.07.2015 otsusest nähtub, et varem kuulus XX-le kaks kinnisasja, millele seati Tartu Halduskohtu 13.06.2013 määruse nr 3-13-1277 alusel kohtulikud hüpoteegid. Kõnealused kinnisasjad võõrandati 05.08.2014. Kuna praegusel hetkel XX enam Eestis kinnisvara ei oma ning temale kuuluvate sõidukite (ehitusaastatega vahemikus 1991–1995) hinnanguline turuväärtus on kavandatava vastutusotsusega sisse nõutavast maksukohustusest oluliselt väiksem, on pangakontodel asuv raha teadaolevalt ainus vara, mille arvelt saaks maksukohustuse täita. Seega on praeguse taotluse lahendamise seisukohast asjakohatu määruskaebuse esitaja väide, et varasemas maksumenetluses ei peetud vajalikuks tema pangakontosid arestida. XX pole esitanud tõendeid muu vara või sissetuleku(te) kohta, millest saaks maksuhalduri nõuet rahuldada. Samuti on paljasõnaline määruskaebuse esitaja väide, et ta pole oma varasid (pangakontol olevat raha) varjanud. MTA taotluse esitamise ega lahendamise ajal polnud teada rahaliste vahendite olemasolu ja suurus XX-le kuuluvatel 6(7)
3-18-156 pangakontodel. Pangakontodel asuvat raha ei saa isik otseselt varjata, kuid seda on võimalik väga kergesti välja võtta või mujale kanda. Kontode arestimata jätmine tähendaks ilmselt seda, et maksusummad jäävad suuremas ulatuses laekumata, kuna kontode arestist vabastamisel on tõenäoline, et isik suunab alles jäävad rahavood mujale. Halduskohus on kohtupraktikat järgides õigesti märkinud, et isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse. Sellises olukorras kaalub avalik huvi maksude laekumise vastu üles XX huvi käsutada vabalt oma pangakontodel asuvaid vahendeid. Kontode arestist vabastamiseks saab XX esitada MTA-le tagatise.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Vastutusotsuse menetluse ebaproportsionaalse venimise korral saab puudutatud isik taotleda halduskohtult maksuhaldurile antud loa muutmist või tühistamist (HKMS § 265 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.