Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Inna Golovina Isiku, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –
J.M.J.
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 22.01.2018 taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile luba aresti seadmiseks J.M.J.i pangakontodele Eesti krediidiasutustes kogusummas 21 227,59 eurot.
Ülejäänud osas jätta Maksu- ja Tolliameti 22.01.2018 taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 ja 265 lg 5).
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 22.01.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba J.M.J.i pangakontode arestimiseks summas 155 861,70 eurot. 1) J.M.J. oli Gulbuve Elements OÜ (GE) juhatuse liige ajavahemikul 17.01.2003-31.12.2015. GE maksuvõlg seisuga 16.01.2018 on kokku 155 861,70 eurot, sellest põhivõlg 78 042,82 eurot ja tasumata maksusummadelt arvestatud intress 77 818,90 eurot. GE maksuvõlg põhivõla osas koosneb deklareeritud kohustusest summas 56 815,23 eurot ning maksuotsusega määratud kohustustest summas 21 227,59 eurot (sellest MTA 05.11.2014 maksuotsusega nr 12.23/023052-9 tuvastatud maksuvõlg 10 320 eurot ja MTA 04.05.2015 otsusega nr 12.2-3/02305243, millega muudeti 05.11.2014 maksuotsust, tuvastatud maksuvõlg 10 907,59 eurot). 2) MTA 05.11.2014 maksuotsusega (muudetud MTA 04.05.2015 otsusega) on tuvastatud, et GE pangakontolt tehti töötasu väljamakseid isikutele, keda on deklareeritud Vestenson OÜ
3-18-156 töötajatena, kuid kes on tegelikult GE töötajad. Vestenson OÜ näol on tegemist äriühinguga, kes võttis eelmistelt J.M.J.i juhtimise ja kontrolli all olevatelt äriühingutelt üle töötajad, jättes võlgadega äriühingud maha. Vestenson OÜ juhatuse liige on samuti J.M.J.. GE töötajate vormistamine tööle Vestenson OÜ-sse võimaldas GE-l hoiduda tööjõumaksude tasumisest. Tegemist on J.M.J.i tahtliku tegevusega. Samuti tuvastas MTA, et GE ei ole soetanud Vestenson OÜ-lt ehitusteenust, seega on GE deklareerinud Vestenson OÜ arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. J.M.J. teadis, et tegemist ei ole reaalse ehitusteenuse osutamisega, vaid formaalsete arvetega, mis on vormistatud eesmärgiga võimaldada GE-l saada kasu võltsarvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamisest. Viidatud maksuotsus ja otsus on jõustunud. 3) Perioodil 11.05.2015-18.09.2015 on GE arvelduskontolt välja võetud 55 088,48 eurot. Internetipanga ja pangakaartide kasutaja oli J.M.J.. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et sularaha väljavõtmised ei ole seotud GE majandustegevusega. Kui J.M.J. ei oleks sularaha äriühingu arvelduskontolt välja võtnud, oleks GE-l rahalisi vahendeid kasvõi osa maksuvõla tasumiseks. 4) GE ei ole tegutsev äriühing ning maksuvõla sissenõudmine GE-lt ei ole õnnestunud. Maksuhalduri ja kohtutäituri poolt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole õnnestunud maksuhalduri nõuet rahuldada. Registervarast kuulub äriühingule neli sõidukit, kuid kohtutäitur ei tuvastanud nimetatud sõidukite asukohta. Äriühing ei oma registervara. GE-le on 08.02.2016 tehtud sundlõpetamse hoiatus. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2012. a eest 31.03.2014. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 23.01.2016. 5) MTA alustas 25.10.2017 korraldusega J.M.J.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse, mille tulemuseks võib olla isiku solidaarne vastutus GE-ga MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. 6) J.M.J.i varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu, et J.M.J. pole taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Pärast eelviidatud maksuotsuste jõustumist viis J.M.J. äriühingust raha välja ja võõrandas võlas oleva äriühingu Läti kodanikule. Seega on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning astuda samme enda vastutusest vabanemiseks. Taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks on esitatud vastutusmenetluse etapis, mil maksuhaldur koostab vastutusotsuse projekti ning kogub lisatõendeid. Küll aga on seni asjas tõendamist leidnud faktilised asjaolud sedavõrd olulised ja kallutamatud, et maksuhalduril on tekkinud kindel veendumus, et isik vastutab solidaarselt GE maksuvõla eest. Halduskohtul tuleb täitetoimingute jaoks luba andes kaaluda, kas maksude tasumise õigsuse kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Seega ei pea maksuhaldur põhjalikult analüüsima isikute süü koosseisu, vaid piisab, kui on näidatud, et tõenäoliselt on isik kõnealuse kohustuse osas vastutav. Kirjeldatud argumentatsioon on maksuhalduri poolt esitatud. 7) MKS § 96 lg-s 5 ja 6 nimetatud aluseid ei esine. Kuna menetluse asjaolud viitavad sellele, et esineb põhjuslik seos J.M.J.i poolt tahtlikult toime pandud rikkumiste ja GE maksuvõla tekkimise vahel, rakendub vastutusotsuse koostamisel viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. 8) J.M.J.il puudub likviidne registervara, mille arvelt saaks tulevikus nõuet rahuldada. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt sai isik viimati maksustatavat tulu juulis 2015. Isikule kuulub neli sõidukit, kuid nende ehitusaastat arvestades on sõidukite likviidne väärtus 2(5)
3-18-156 nullilähedane. Seega on põhjendatud J.M.J.i pangakontode arestimine. Nõude tagamiseks taotletavad abinõud ei piira GE endist juhatuse liiget rohkem kui on vajalik vastutusmenetluses raames esitatava nõude täitmise tagamiseks ning selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada tõenäosust riigimaksude võlgnevust reaalselt sisse nõuda. 9) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur J.M.J.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 155 861,70 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kohus leiab, et MTA taotlus ennetava täitetoimingu sooritamiseks on põhjendatud seonduvalt GE-le tehtud maksuotsusega tuvastatud maksuvõlaga summas 21 227,59 eurot. 3(5)
3-18-156
6.1.Maksuhaldur on kinnitanud, et on alustanud 25.10.2017 korraldusega J.M.J.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse. J.M.J. oli perioodil 17.01.2003-31.12.2015 GE juhatuse liige. MTA 05.11.2014 maksuotsusega (muudetud MTA 04.05.2015 otsusega)1 on tuvastatud GE maksuvõlg, mis on seisuga 16.01.2018 tasumata summas 21 227,59 eurot. Nimetatud haldusaktid on MTA kinnitusel jõustunud.
6.2.Kohtu hinnangul saab J.M.J.i osas algatatud maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks pidada tema vastutuskohustuse tuvastamist eelviidatud GE maksuvõla osas. MTA 22.01.2018 taotluses (seal viidatud haldusaktides) esile toodud asjaolud võimaldavad järeldust, et maksuvõlg on tekkinud J.M.J.i poolt juhatuse liikme kohustuste teadliku eiramise tulemusena (MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96 lg 1). Vastutuskohustuse tuvastamist välistavaid asjaolusid, sealjuures kohustuse aegumist ei esine (MKS § 96 lg-d 5 ja 6). GE õigusvõime ei ole lõppenud. GE-lt maksuvõla sissenõudmine ei ole (kõnealuses summas) olnud tulemuslik. Halduskohtule esitatud taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (s.o tagatis peab vastama nõude summale).
6.3.Olukorras, kus GE maksumenetlustes on tuvastatud teadlik maksukohustuse varjamine, on põhjendatud eeldada, et GE juhatuse liikmel puudub soov täita sellist maksukohustust ka isikliku kohustusena vastutusmenetluse tulemusena. Seega esineb põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda J.M.J.i tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1).
6.4.Kohus möönab, et pangakonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Samas juhul, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei saa pangakonto arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Maksuhalduri 22.01.2018 taotluses esitatud andmete kohaselt puudub J.M.J.il likviidne registervara, samuti ei ole ta maksukohustuslaste registri andmetel saanud alates 2015. a juulist tulu. Seega ei ole isikul teadaolevalt vara, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Seega on pangakontol asuv raha hetkel sisuliselt ainus vara, millega isik saaks täita potentsiaalselt määratava maksukohustuse. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse menetluse ajaks enda maksujõulisuse (analoogset seisukohta on väljendanud Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-16-2074 tehtud 17.11.2016 määruse p-s 10 ja haldusasjas nr 3-17-1932 tehtud 10.10.2017 määruse p-s 11). Pangakonto aresti intensiivsust leevendab asjaolu, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta (MKS § 131 lg 3). Kontode arestist vabastamiseks saab J.M.J. esitada MTA-le arestitud summale vastava tagatise (MKS § 1361 lg 3).
7.Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas, s.o GE poolt deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuse (56 815,23 eurot) ja intressi (77 818,90 eurot) osas ei kuulu MTA taotlus rahuldamisele.
7.1.MTA peab J.M.J.i vastutust GE poolt deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuse osas tõenäoliseks tulenevalt asjaolust, et J.M.J. on võtnud perioodil 11.05.2015-18.09.2015 äriühingu pangakontolt sularahas välja 55 088,48 eurot. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi sularaha väljavõtmise fakt piisav järelduse tegemiseks, et J.M.J. on rikkunud juhatuse liikme
MTA on viidanud taotluses ka 30.04.2015 maksuotsusele nr 12.2-3/023052-43 ja 04.05.2015 maksuotsusele nr 12.2-3/023052-43, kuid kohtule arusaadavalt on silmas peetud 04.05.2015 otsust nr 12.2-3/023052-43, mis on taotluse lisana kohtule esitatud
4(5)
3-18-156 kohustusi. Sularaha väljavõtmine ei tähenda automaatselt äriühingu vara vähenemist (ka nõue aruandva isiku vastu on äriühingu vara). Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täitma mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 17). Seega ei saa ka äriühingu rahaliste vahendite kasutamist muul otstarbel, kui maksukohustuse täitmiseks, lugeda automaatselt juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks. Eeltoodust tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse tuvastamiseks on vajalik kontrollida, mida äriühingu pangakontolt välja võetud sularahaga ette võeti. Kohtule esitatud taotlusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks püüdnud seda välja selgitada või mida selle käigus tuvastati. Seega ei ole maksuhalduri põhjendused piisavad, lugemaks J.M.J.i vastutuse tuvastamist GE poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuse osas tõenäoliseks (vähemalt ei ole see piisav niivõrd intensiivse toimingu taotlemiseks, nagu seda on füüsilise isiku pangakonto arest). Maksuhalduri taotlus jääb vastavas osas rahuldamata.
7.2.MTA ei ole esitanud kohtule kontrollitavat GE intressiarvestust. Seega ei ole tuvastatav, millise perioodi maksuvõlalt ja millises summas on maksuhaldur arvestanud intressi, mida soovitakse lugeda J.M.J.i kohustuseks (seejuures ei ole tuvastatav, milline osa on arvestatud maksuotsusega tuvastatud maksuvõlalt ja milline deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuselt). Maksuhaldur on kohtule esitatud tatluses põhjendanud intressisummat (77 818,90 eurot) viitega taotluse lisaks olevale saldopäringule. Samas nähtub nimetatud päringust intressiga seonduvalt üksnes asjaolu, et GE-le on koostatud perioodi september 2015. a osas intressinõue summas 3829,96 eurot. Seega ei selgita saldopäring intressikohustust summas 77 818,90 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole J.M.J.i suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemine GE intressivõla ulatuses piisavalt põhjendatud ning maksuhalduri taotlus jääb vastavas osas rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.