Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-18-156 töötajatena, kuid kes on tegelikult GE töötajad. Vestenson OÜ näol on tegemist äriühinguga, kes võttis eelmistelt J.M.J.i juhtimise ja kontrolli all olevatelt äriühingutelt üle töötajad, jättes võlgadega äriühingud maha. Vestenson OÜ juhatuse liige on samuti J.M.J.. GE töötajate vormistamine tööle Vestenson OÜ-sse võimaldas GE-l hoiduda tööjõumaksude tasumisest. Tegemist on J.M.J.i tahtliku tegevusega. Samuti tuvastas MTA, et GE ei ole soetanud Vestenson OÜ-lt ehitusteenust, seega on GE deklareerinud Vestenson OÜ arvete alusel alusetult sisendkäibemaksu. J.M.J. teadis, et tegemist ei ole reaalse ehitusteenuse osutamisega, vaid formaalsete arvetega, mis on vormistatud eesmärgiga võimaldada GE-l saada kasu võltsarvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamisest. Viidatud maksuotsus ja otsus on jõustunud. 3) Perioodil 11.05.2015-18.09.2015 on GE arvelduskontolt välja võetud 55 088,48 eurot. Internetipanga ja pangakaartide kasutaja oli J.M.J.. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et sularaha väljavõtmised ei ole seotud GE majandustegevusega. Kui J.M.J. ei oleks sularaha äriühingu arvelduskontolt välja võtnud, oleks GE-l rahalisi vahendeid kasvõi osa maksuvõla tasumiseks. 4) GE ei ole tegutsev äriühing ning maksuvõla sissenõudmine GE-lt ei ole õnnestunud. Maksuhalduri ja kohtutäituri poolt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole õnnestunud maksuhalduri nõuet rahuldada. Registervarast kuulub äriühingule neli sõidukit, kuid kohtutäitur ei tuvastanud nimetatud sõidukite asukohta. Äriühing ei oma registervara. GE-le on 08.02.2016 tehtud sundlõpetamse hoiatus. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2012. a eest 31.03.2014. Äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 23.01.2016. 5) MTA alustas 25.10.2017 korraldusega J.M.J.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse, mille tulemuseks võib olla isiku solidaarne vastutus GE-ga MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. 6) J.M.J.i varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu, et J.M.J. pole taganud ettevõtte poolt seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Pärast eelviidatud maksuotsuste jõustumist viis J.M.J. äriühingust raha välja ja võõrandas võlas oleva äriühingu Läti kodanikule. Seega on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võidakse tema poolt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning astuda samme enda vastutusest vabanemiseks. Taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks on esitatud vastutusmenetluse etapis, mil maksuhaldur koostab vastutusotsuse projekti ning kogub lisatõendeid. Küll aga on seni asjas tõendamist leidnud faktilised asjaolud sedavõrd olulised ja kallutamatud, et maksuhalduril on tekkinud kindel veendumus, et isik vastutab solidaarselt GE maksuvõla eest. Halduskohtul tuleb täitetoimingute jaoks luba andes kaaluda, kas maksude tasumise õigsuse kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Seega ei pea maksuhaldur põhjalikult analüüsima isikute süü koosseisu, vaid piisab, kui on näidatud, et tõenäoliselt on isik kõnealuse kohustuse osas vastutav. Kirjeldatud argumentatsioon on maksuhalduri poolt esitatud. 7) MKS § 96 lg-s 5 ja 6 nimetatud aluseid ei esine. Kuna menetluse asjaolud viitavad sellele, et esineb põhjuslik seos J.M.J.i poolt tahtlikult toime pandud rikkumiste ja GE maksuvõla tekkimise vahel, rakendub vastutusotsuse koostamisel viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. 8) J.M.J.il puudub likviidne registervara, mille arvelt saaks tulevikus nõuet rahuldada. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt sai isik viimati maksustatavat tulu juulis 2015. Isikule kuulub neli sõidukit, kuid nende ehitusaastat arvestades on sõidukite likviidne väärtus 2(5)

3-18-156 nullilähedane. Seega on põhjendatud J.M.J.i pangakontode arestimine. Nõude tagamiseks taotletavad abinõud ei piira GE endist juhatuse liiget rohkem kui on vajalik vastutusmenetluses raames esitatava nõude täitmise tagamiseks ning selleks loa mitteandmine võib otseselt mõjutada tõenäosust riigimaksude võlgnevust reaalselt sisse nõuda. 9) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur J.M.J.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 155 861,70 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-18-156

MTA on viidanud taotluses ka 30.04.2015 maksuotsusele nr 12.2-3/023052-43 ja 04.05.2015 maksuotsusele nr 12.2-3/023052-43, kuid kohtule arusaadavalt on silmas peetud 04.05.2015 otsust nr 12.2-3/023052-43, mis on taotluse lisana kohtule esitatud

4(5)

3-18-156 kohustusi. Sularaha väljavõtmine ei tähenda automaatselt äriühingu vara vähenemist (ka nõue aruandva isiku vastu on äriühingu vara). Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täitma mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 17). Seega ei saa ka äriühingu rahaliste vahendite kasutamist muul otstarbel, kui maksukohustuse täitmiseks, lugeda automaatselt juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks. Eeltoodust tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse tuvastamiseks on vajalik kontrollida, mida äriühingu pangakontolt välja võetud sularahaga ette võeti. Kohtule esitatud taotlusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks püüdnud seda välja selgitada või mida selle käigus tuvastati. Seega ei ole maksuhalduri põhjendused piisavad, lugemaks J.M.J.i vastutuse tuvastamist GE poolt deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuse osas tõenäoliseks (vähemalt ei ole see piisav niivõrd intensiivse toimingu taotlemiseks, nagu seda on füüsilise isiku pangakonto arest). Maksuhalduri taotlus jääb vastavas osas rahuldamata.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.