Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

1(4)

ehitusseaduse § 16 lg 9 ja kehtiva ehitusseadustiku (EhS) § 45 lg 1 alusel, et Keila Linnavalitsuse 16.11.2006 korraldusega nr 596 väljastatud kirjalik nõusolek nr 1636 on kehtetu. Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole kõrvalhoone ehitamist faktiliselt toimunud kuni 2016. aastani, mistõttu kaotas kirjalik nõusolek kehtivuse pärast kahe aasta möödumist selle väljastamisest. Kahe aasta jooksul on üksnes lammutatud olemasolev vundament, kuid selleks ei olnud ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut taotletud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebetähtaja kontrollimine

2(4)

Käesoleval juhul ei alanud menetlus kaebaja taotluse alusel, vaid haldusorgan otsustas anda tuvastava haldusakti. Asja materjalidest ei nähtu, et selle andmise menetluse alustamisest oleks kaebajat teavitatud. P. V. on meili teel 17.04.2015 esitanud uue kirjaliku nõusoleku taotluse, millele Keila Linnavalitsus on vastanud, et see pole vajalik, kuna 2006.a kirjalik nõusolek on kehtiv (tl 6 pöördel). Seega ei pidanud kaebaja olema teadlik, et haldusorgan kaalub mingi tuvastava haldusakti andmist. Selline haldusakt tulnuks kaebajale kätte toimetada (HMS § 62 lg 2). HMS §-s 27 sätestatud elektrooniline kättetoimetamine eeldab isiku nõusolekut (HMS § 27 lg 2). Asjaolu, et ehitistega seotud menetlusi viiakse läbi ehitusregistri kaudu (EhS 6.pt; Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määrus nr 69 „Ehitusregistri põhimäärus“), ei tähenda, et HMS-i regulatsioon haldusaktide teatavakstegemise kohta ei kohalduks. Kui isik esitab läbi ehitusregistri taotluse, siis võib haldusorgan eeldada, et selle kohta antava haldusakti võib kätte toimetada läbi ehitusregistri (kas siis eeldab see teavitust e-posti, et akt on sinna üles pandud). Antud juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga ehk Keila Linnavalitsuse 09.12.2016 korraldus nr 391 ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud. 11.4 Kuigi haldusakti ei ole praegusel juhul nõuetekohaselt kätte toimetatud on kaebus sellele vaatamata esitatud tähtaja rikkumisega. HKMS § 46 lg 1 ei seo tühistamiskaebuse kaebetähtaega sellega, kas haldusakti teatavaks tegemine on toimunud seaduses sätestatud viisil või mitte. Ka vigane teatavakstegemine (s.t isikule teabe edastamine haldusakti andmise kohta) on siiski teatavakstegemine. HKMS 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Haldusorganil on lisaks haldusakti kätte toimetamise kohustusele ka kohustus tõendada selle kättetoimetamist. Olukorras, kus tekib vaidlus, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti tegelikult kätte saanud, on tõendamiskoormis haldusorganil, seda eriti juhul, kui haldusorgan on rikkunud kättetoimetamise nõudeid (RKHK lahend asjas 3-4-1-5-09, Tln Ringkonnakohtu määrus asjas 3-12-1396, 21.11.2012; 3-12-2210, 23.04.2013). Praegusel juhul ei ole haldusorgan tõendanud, millal kaebaja vaidlustatud haldusaktiga ehitisregistri vahendusel tutvus (selleks peaks olema ehitusregistris võimalik fikseerida dokumendi avamine ja isik, kes selle avas). Küll nähtub kohtutoimikust, et Keila Linnavalitsuse järelevalveametnik Uno Paas teavitas kaebajat 02.01.2017 e-kirjaga (tl 28), et kinnistul on ehitusõiguseta ehitis ning palus kaebajal linnavalitsusega kontakteeruda. Kaebaja vastas 04.01.2017 e-kirjaga (tl 28), et kehtivate dokumentide järgi on luba ehitada antud ja kehtiv. Samal päeval saatis Uno Paas uue e-kirja (tl 28), milles palus tutvuda ehitisregistri kannetega ning selgitas muu hulgas, et „[k]ahjuks on kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks kehtetuks tunnistatud ja sellekohane teade saadetud nii Teile kui mittetulundusühingule Soovidepuu [...]“. Järgmisel päeval (s.t 05.01.2017) saatis kaebaja e-kirja (tl 29) Keila linnasekretärile, viidates e-kirjavahetusele, milles tulenevalt peaks olema kehtiv ehituslube, millest ehk U.Paas teadlik pole. Eeltoodud kirjavahetusest nähtub selgelt: -

04.01.2017 on kaebajat teavitatud, et ehitusregistris on ehitusõigust puudutav teave, mille kohaselt on väikeehitise püstitamise kirjalik nõusolek kehtetuks tunnistatud;

-

lisaks nähtub samast kirjast, et kehtetuks tunnistamisest on teavitatud nii D.V. kui mittetulundusühingut Soovidepuu;

3(4)

-

05.01.2017 saadetud e-kirja sisust võib järeldada, et hiljemalt 05.01.2017 pidi kaebaja olema ehitusregistri kannetega tutvunud.

Vaidlustatud korraldus on ehitisregistrist kerge vaevaga (otsides vaid kinnisasja aadressi järgi) leitav ka autentimata kasutajale. Sellises olukorras on isikul võimalik haldusakti sisuga tutvuda ilma, et oleks tuvastatav, kes täpselt sellega tutvus. Kohtu hinnangul ei ole ehitisregistri kaudu tutvumise aja kindlakstegemine praegusel juhul enam vajalik, kuna eelviidatud ekirjavahetusest nähtub, et kaebaja oli haldusaktist ja selle sisust teadlik juba 2017.a alguses. Kaebus on esitatud 02.06.2017 ehk ca 5 kuud hiljem. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt. Kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Eeltoodut arvestades saaks kaebust tähtaegseks pidada üksnes juhul, kui isik oleks mõistliku aja jooksul haldusakti välja nõudnud ning mõistliku aja jooksul kohtusse pöördunud. Mõistlikuks ajaks on sellisel juhul peetud umbes kahte kuud (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07). Olukorras, kus kaebaja oli või pidi olema teadlik, et tema kinnisasjaga seoses on välja antud tema õigusi riivata võiv haldusakt, ei ole selline viivitus kaebuse esitamisel põhjendatud. Ka pärast seda kui kaebaja pidi olema haldusaktist teadlik on vastustaja kaebaja poole pöördunud (16.03.2017 e-kirja väljatrükk, tl 30) ning tundnud huvi, millal oleks kaebajal aega linnavalitsuses kohtuda. Kaebaja ei ole sellele reageerinud, vaid on ehitanud edasi, vaatamata sellele, et 04.01.2017 e-kirjaga (tl 28) oli teda teavitatud, et kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks on kehtetuks tunnistatud. 11.5 Kuivõrd praegusel juhul on ilmne, et kaebaja on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega viivitanud, loeb kohus kooskõlas HKMS § 46 lgga 7 kaebetähtaja möödunuks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.