Speed Motors OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 ja 10.02.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-71 tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Speed Motors OÜ, esindaja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.09.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Speed Motors OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.09.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-848 muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.04.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-848 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 26.09.2016 korralduse nr 12.2-3/037980-1 alusel Speed Motors OÜ käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.06.2016–31.08.2016.
2.MTA laiendas 25.01.2017 korraldusega nr 12.2-3/037980-69 kontrolli perioodile 01.01.2016–31.05.2016 ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu õigsuse kontrolli perioodile 01.06.2016–31.08.2016 ning kohustas Speed Motors OÜ-d esitama 06.02.2017 uue perioodi kohta korralduses märgitud dokumendid.
3.Speed Motors OÜ esitas MTA-le 02.02.2017 taotluse 25.01.2017 korralduse selgitamiseks ja selle täitmise tähtaja edasilükkamiseks. MTA rahuldas taotluse 10.02.2017 korraldusega nr 12.2-3/037980-71 osaliselt ning määras 25.01.2017 korralduse uueks täitmise tähtajaks 17.02.2017. Maksuhaldur selgitas, et kontrollperioodi laiendamine on seotud poolelioleva maksumenetluse käigus maksustamise seisukohalt tuvastatud asjaoludega. Speed Motors OÜ poolt 26.09.2016 korralduse nr 12.2-3/037980-1 alusel antud teave (sh raamatupidamisdokumendid läbimüügi ja tööajaarvestuse osas) tekitab põhjendatud kahtlust ettevõtte poolt esitatud käibemaksu ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides kajastatud andmetes perioodil 01.01.2016–31.05.2016.
4.Speed Motors OÜ esitas 26.02.2017 MTA 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 ja 10.02.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-71 peale vaide, mille MTA jättis 21.03.2017 vaideotsusega nr 6-1/3646-2 rahuldamata.
5.Speed Motors OÜ esitas 20.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.01.2017 ja 10.02.2017 korralduste tühistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud haldusaktide täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks. Kaebaja leiab, et korraldused on põhjendamata, neist ei selgu, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolli või revisjoniga, korraldused on ebaselged, ülemäära koormavad ning 25.01.2017 korralduse on väljastanud ametnik, kellel ei olnud selleks pädevust. Kaebaja hinnangul toob korralduste nõuetele mittevastavus kaasa nende tühisuse või tühistamise.
6.Tallinna Halduskohus jättis 27.04.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis selle peale esitatud määruskaebuse 29.05.2017 määrusega rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 14.09.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Tegemist on üksikjuhtumi kontrolli, mitte revisjoniga. See nähtub mh vaidlustatud korraldustes märgitud õiguslikest alustest ja põhjendustest. Revisjoni eristab üksikjuhtumi kontrollist eelkõige asjaolu, et revisjoni käigus tuleb välja selgitada kõik maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud, samas kui üksikjuhtumi kontroll hõlmab konkreetse teadaoleva asjaolu kontrollimist. Vastustaja 25.01.2017 korraldusega laienes kontroll viie kuu võrra. MTA on nõudnud 25.01.2017 korralduses kaebajalt perioodi 01.01.2016–31.05.2016 kohta korralduses loetletud dokumentide esitamist ning on 10.02.2017 korraldusega määranud 2(5)
3-17-848 kaebaja taotluse alusel 25.01.2017 korralduse täitmiseks uue tähtaja. Kontroll toimub maksuhalduri juures, on ajaliselt piiritletud ega hõlma ettevõtte kõiki maksukohustusi. Ükski asjaolu ei viita sellele, et tegemist on revisjoniga. Vaidlustatud korraldused on piisavalt põhjendatud, selged ja arusaadavad ega koorma kaebajat ülemäära. Maksukohustuslaselt dokumentide nõudmisel on piisavaks põhjenduseks see, et MTA on algatanud kontrollimenetluse. See põhjendus on vaidlustatud korraldustes ka ära toodud. MTA on korraldustes arusaadavalt selgitanud, millise menetluse raames ja millist teavet vajatakse. Korralduste täpsem põhjendamine selles maksumenetluse staadiumis ei ole võimalik ja sellist kohustust ei tulene ka seadusest. Riigikohus on 26.01.2017 otsuses nr 3-3-1-53-16 (p 14) selgitanud, et seadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust vormistada üksikjuhtumi kontrolli menetluse algatamine korraldusega, mistõttu võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest. Seega ei peeta vajalikuks kontrolli alustamise (sh laiendamise) põhjalikku selgitamist. Praeguses asjas ei ole tegemist ka olukorraga, kus MTA nõuaks kaebajalt dokumente, mis ilmselgelt ei saa olla seotud algatatud kontrolliga. Korraldustest nähtub selgelt, milliseid dokumente maksuhaldur kontrollperioodi osas vajab. Kuna kaebaja on suutnud varem täita maksuhalduri samasisulise 26.09.2016 korralduse, selle arusaadavuse, põhjendatuse ja selguse osas vastuväiteid esitamata, ei ole kaebaja väited vaidlustatud korralduste ebaselguse kohta tõsiseltvõetavad. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 29.05.2017 määruses käesolevas haldusasjas asunud seisukohale, et professionaalsele ettevõtjale ja tema raamatupidajale ei saa jääda selgusetuks, millised dokumendid vajavad esitamist. Seadusest tulenevate kohustuste täitmist ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks. Selliste kohustuste täitmisega tuleb ettevõtlusega tegeleval ja käibemaksukohustuslaseks oleval isikul arvestada. Ka ei ole kaebaja konkreetselt välja toonud, mil moel täiendavate dokumentide esitamise kohustus teda koormab. Kuna maksuhalduri õigus laiendada üksikjuhtumi kontrolli ulatust on identne õigusega alustada maksukohustuslase suhtes üksikjuhtumi kontrolli, oli revident pädev allkirjastama MTA 25.01.2017 korraldust nr 12.2-3/037980-69. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Speed Motors OÜ esitas 16.10.2017 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 14.09.2017 otsus ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust, sest on olulises otsuse punktis (p 16) valdavalt viidanud selles asjas tehtud ringkonnakohtu 29.05.2017 esialgse õigusekaitse määruse põhjendustele. Vaidlustatud korraldustest ei selgu, kas kaebaja suhtes toimub revisjon või üksikjuhtumi kontroll. Kuna kaebajalt nõuti ulatuslikult teavet ja kontroll hõlmas tema kogu äritegevust teatud ajavahemiku jooksul, oli tegemist revisjoniga. Haldusaktide sisu ei olnud kaebajale arusaadav. Olukorras, kus kohtul kulus poolteist lehekülge (p-d 12–15.2.3), et jõuda selgusele, kas tegemist oli üksikjuhtumi kontrolli või revisjoniga, on ilmne, et haldusaktide sisu ei olnud selge. Halduskohus leidis, et korraldused on selged, kuid samas ei nimetanud, milliste dokumentide esitamist vastustaja kaebajalt nõudis. Seetõttu on vaidlustatud haldusaktid kaebajale ebamõistlikult koormavad. Praegusel juhul ei olnud kaebajalt dokumentide nõudmine ka piisavalt põhjendatud MKS § 46 lg 2 järgi. Revidendil ei olnud korralduse allkirjastamise pädevust. Vastustaja käskkirja nr 376-P kohaselt oli revisjoni laiendamise õigus ainult juhtivrevidendil. Käskkiri nr 376-P ei sätesta 3(5)
3-17-848 revidendi jaoks maksumenetluse alustamise pädevust. Volituse maht peab olema selge ning kahtluse korral tuleb volitust tõlgendada kitsendavalt. Kuna revidendile ei ole antud ka üksikjuhtumi kontrolli laiendamise pädevust, ei saanud revident sellist õigust teostada.
8.MTA palub 17.11.2017 vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Kaebaja on apellatsioonkaebuses korranud oma 20.04.2017 kaebuses esitatud väiteid. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõustunud halduskohtu seisukohtadega, ei tähenda, et halduskohus oleks rikkunud menetlusnõudeid ning valesti kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohtu 29.05.2017 määrus oli halduskohtu otsuse seisukohast dokumentaalne tõend HKMS § 56 lg 1 mõistes ning halduskohus tugines õigesti selles esitatud põhjendustele. Maksuhaldur on kaebajale selgitanud, milliseid dokumente on temalt nõutud, ning selgitanud, et kontrollperioodi laiendamine on seotud asjaoluga, et 26.09.2016 korralduse 12.2-3/037980 alusel antud teave, sh raamatupidamisdokumendid läbimüügi ja tööajaarvestuse osas, tekitab kahtlust deklaratsioonides kajastatud andmetes perioodil 01.01.2016–31.05.2016.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi sisulisi põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Asjaolud, sh kontrolli ajaline ja sisuline piiritletus, ning tõendid viitavad ühemõtteliselt sellele, et praegusel juhul oli tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, mitte revisjoniga (vt ka Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 12). Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses vastustaja ja halduskohtuga, jäädes oma 29.05.2017 määruses esitatud seisukoha juurde.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et halduskohus on eksinud kohtuotsuse põhjendamiskohustuse vastu. Kohtuotsuse põhjendamiskohustus tähendab kohtu kohustust esitada kohtuotsuse põhjendavas osas (HKMS § 165) resolutsiooni (HKMS § 162) kohta selged, ammendavad, vastuoludeta ja veenvad põhjendused, mille alusel oleks kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav (Riigikohtu 27.05.2015 otsus nr 3-3-114-15, p 20). Halduskohtu otsuse kujunemine on ringkonnakohtu hinnangul selgelt jälgitav. Otsust on ulatuslikult ja vastuoludeta põhjendatud. Halduskohus on kaebuse lahendamisel põhjendatult tuginenud esialgse õiguskaitse taotluse kohta tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2017 määrusele. Halduskohus on sellest määrusest lähtunud mitte põhjusel, et see oleks temale asja sisulisel lahendamisel olnud siduv, vaid seepärast, et ta nõustus selles määruses esitatud põhjendustega. Kohtuotsuse tegemisel on lubatud ja ühetaolise kohtupraktika kujunemise seisukohast ka soovituslik tugineda lahendi tegemisel senisele asjassepuutuvale kohtupraktikale, sellele nõuetekohaselt viidates.
12.Vaidlustatud korraldused on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt selged ja neist nähtus mh, millised dokumendid tuli kaebajal kontrollimenetluse käigus esitada. Korraldustes on märgitud, et kaebajal tuli esitada perioodi 01.01.2016 –31.05.2016 kohta ostu- ja müügiarved, kõikide pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud ja muud dokumendid, mida maksukohustuslane peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. 10.02.2017 korralduses selgitas vastustaja kaebajale täiendavalt, et kaebaja on esitanud kuluarved 2016. a märtsi kuni augusti kohta osaliselt ja kaebajal tuleb esitada ka ülejäänud kuluarved. Isegi kui kaebajale ja tema raamatupidajale jäi selgusetuks, milliseid dokumente vastustaja temalt küsis, oleks võinud selles küsimuses täiendavalt selgust saada maksuhalduriga koostööd tehes.
4(5)
3-17-848
13.Arvestades, et seadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust vormistada üksikjuhtumi kontrolli menetluse algatamine korraldusega, võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest (vt Riigikohtu 26.01.2017 otsus nr 3-3-1-53-16, p 14). Kuna kontrolli laiendamise otsustamine ei erine olemuslikult kontrolli alustamisest, ei tule seda otsustust ka kontrolli laiendamise haldusaktis ulatuslikult põhjendada. See ei tähenda samas, et need korraldused ei peaks vastama haldusakti põhjendamise nõuetele. MKS § 46 lg 2 järgi peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud.
14.Vaidlustatud korraldustega pandi kaebajale selgelt peale kohustusi. Praegusel juhul alustas vastustaja 26.09.2016 korraldusega üksikjuhtumi kontrolli, kontrollimaks kaebaja käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.06.2016–31.08.2016. MTA on vaidlustatud 25.01.2017 korralduses põhjendanud kontrolli laiendamise vajadust sellega, et kontrollida 01.01.2016–31.05.2016 ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu õigsust perioodil 01.06.2016–31.08.2016 ning saada selle kohta kaebajalt täiendavat teavet. Sarnaselt on vaidlustatud 10.02.2017 korralduses märgitud selle faktiline ja õiguslik alus. Lisaks on vastustaja kaebajale selgitanud, et kontrollperioodi laiendamine on seotud asjaoluga, et 26.09.2016 korralduse 12.2-3/037980 alusel antud teave, sh raamatupidamisdokumendid läbimüügi ja tööajaarvestuse osas, tekitab põhjendatud kahtlust perioodi 01.01.2016–31.05.2016 deklaratsioonides kajastatud andmete õigsuses. Praeguses asjas on vastustaja esitanud põhjendused kontrollimenetluse alustamisel ja selle laiendamisel aluseks võetud kaalutluste ja teabe nõudmise kohta. Kuna üksikjuhtumi kontrolli laiendamise korralduses ning seda täiendavas 10.02.2017 korralduses on selgelt märgitud selle faktiline ja õiguslik alus, on ringkonnakohtu hinnangul need haldusaktid kooskõlas MKS § 46 lg-ga 2.
15.Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et MTA käskkirja nr 376-P järgi omas maksuhalduri revident pädevust vaidlustatud korralduste allkirjastamiseks. Käskkirja nr 376-P p-de 2.3.2, 2.3.4, 2.3.7 ja 2.3.10 järgi olid kontrolliosakonna revidendid volitatud allkirjastama mh kontrolliosakonna kaudu väljastatavaid korraldusi HMS § 51 lg 1 mõttes, haldusakte, dokumente ja kirju menetlustähtaja ennistamise või pikendamise kohta MKS § 50 alusel, korraldusi dokumentide ja asjade esitamiseks ning teabe andmiseks MKS §-de 60–63 ja KMS § 22 lg 31 alusel ning kirjavahetust kontrolliosakonna ülesannete täitmiseks. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja võrdlused revisjoni laiendamise kontekstiga ei ole asjakohased, sest praegusel juhul on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga.
16.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud tuleb seega jätta tema enda kanda. Kaebaja oli ringkonnakohtu 13.10.2017 määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.