Speed Motors OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 ja 10.02.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-71 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Speed Motors OÜ, esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Asja läbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16. oktoobril 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 26.09.2016 korraldusega nr 12.2-3/037980-1 Speed Motors OÜ käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.06.2016-31.08.2016.
MTA teatas 25.01.2017 korraldusega nr 12.2-3/037980-69 (tl 8 ja pöördel) Speed Motors OÜ-le, et laiendas äriühingu suhtes 26.09.2016 korraldusega nr 12.2-3/037980-1 alustatud kontrolli perioodiga 01.01.2016-31.05.2016, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu õigsuse kontrolliga perioodil 01.06.2016-31.08.2016. Sama korraldusega kohustas maksuhaldur Speed Motors OÜ-d esitama 06.02.2017 uue perioodi kohta korralduses märgitud dokumendid.
3.Speed Motors OÜ esitas MTA-le 02.02.2017 taotluse 25.01.2017 korralduse nr 12.23/037980-69 selgitamiseks ja selle täitmise tähtaja edasilükkamiseks, mille MTA rahuldas 10.02.2017 korraldusega nr 12.2-3/037980-71 (tl 10 ja pöördel) osaliselt ning määras 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 uueks täitmise tähtajaks 17.02.2017. Kõnealuses korralduses on 1(8)
maksuhaldur selgitanud, et kontrollperioodi laiendamine on seotud poolelioleva maksumenetluse käigus maksustamise seisukohalt tuvastatud asjaoludega. Speed Motors OÜ poolt 26.09.2016 korralduse nr 12.2-3/037980-1 alusel antud teave (sh raamatupidamisdokumendid läbimüügi ja tööajaarvestuse osas) tekitab põhjendatud kahtlust ettevõtte poolt esitatud käibemaksu ning tulu-, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides kajastatud andmetes perioodil 01.01.2016-31.05.2016.
4.Speed Motors OÜ esitas 26.02.2017 MTA 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 ja 10.02.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-71 peale vaide (tl 12 ja pöördel), mille MTA jättis 21.03.2017 vaideotsusega nr 6-1/3646-2 (tl 14-15 pöördel) rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 20.04.2017 Speed Motors OÜ kaebus MTA 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 ja 10.02.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-71 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks.
6.Kohus võttis 27.04.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ning määras menetlustähtajad. Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 16.05.2017 esitas kaebaja halduskohtu 27.04.2017 määruse peale esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmist puudutavas osas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.05.2017 määrusega rahuldamata.
7.Vastustaja esitas 26.05.2017 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.
8.Kohus määras 19.06.2017 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, samuti menetlustähtajad ning otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Pooled esitasid täiendavad seisukohad kohtule 14.07.2017. Vastustaja esitas 21.08.2017 seisukoha kaebaja 24.07.2017 seisukohale ning kaebaja menetluskulude kohta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldused tuleb tühistada, kuna vastustaja ei ole põhjendanud korralduste faktilist ja õiguslikku alust ega korralduses nõutud dokumentide loetelu, korraldustega on rikutud kaebaja õigusi, 25.01.2017 korralduse andmisel on vastustaja ametnik ületanud oma pädevuse piire ning raamatupidamise dokumentide esitamise nõue on ebaselge.
9.1.Vastustaja ei ole vaidlustatud korraldusi õiguslikult ega faktiliselt põhjendanud ning on sellega rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 2 ja § 46 lg 3 p 5. Põhjendusi ei esitatud ka vastuses kaebaja selgitustaotlusele ja vaideotsuses. Sätetele viitamine ei täida sisulist põhjendamise kohustust ega faktilist ja õiguslikku alust. Korraldustest ei selgu, kas tegemist on revisjoniga või üksikjuhtumi kontrolliga. Kuivõrd nende läbiviimise kord ja maksukohustuslase õigused on erinevad, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 tulenevalt peab see asjaolu olema ühemõtteliselt välja toodud.
9.2.Vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi. Tulenevalt põhiseaduse (PS) §-dest 13 (seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest) ja 14 (isiku subjektiivne õigus kohasele haldusmenetlusele, Riigikohtu otsus nr 3-3-1-4-10, p 12) ei saa vastustaja menetlusi läbi viia vastavalt oma suvale ning peab igal sammul järgima seaduses sätestatud kriteeriume. Analoogilistel alustel volituste kohandamine on lubamatu. Sellest tulenevalt tuleb iga haldusakti andmisel lähtuda õigusaktides sätestatust. Ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta näeb ette põhjendamiskohustuse (artikkel 41 lg-d 1 ja 2). Sealjuures ei ole sarnaselt MKS §-ga 46 ette nähtud erandeid, mis antud juhul välistaks haldusaktide põhjendamiskohustuse. Kaebaja huvide kahjustamine väljendub selles, et olles äsja asutatud äriühing, ei ole kaebajal inim- ega rahalist ressurssi osalemaks juba seitse kuud kestvas menetluses, mida ilma arusaadava põhjenduseta laiendatakse. Kaebajal on vaid neli töötajat. Kaebaja nimel peab kõiki toiminguid tegema ja need ka tegelikult ette valmistama ainus seaduslik 2(8)
esindaja, kelle ülesandeks on mõistagi ka äritegevuse igapäeva korraldamine, jooksvate kohustuslike toimingute tegemine (raamatupidamise korraldamise tagamine, deklaratsioonide esitamine). Kontrolli laiendamine toob kaasa kestva täiendava koormuse ja piirab kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega (PS §§ 9, 31 nende koostoimes).
9.3.Vastustaja ametnik ületas 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 andmisel oma pädevust, mistõttu on vastav haldusakt HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Vastustaja 23.11.2012 käskkirja nr 376-P (terviktekst seisuga 11.01.2016) punktis 2.3. ei ole vastustaja revidendile Irina Mihhailovale antud õigust laiendada juba alustatud kontrolli ulatust. Väär on vastustaja seisukoht, et kontrolli laiendamine ja kontrolli alustamine on identsed maksuhalduri õigused. Revisjoni laiendamise õigus on ainult juhtivrevidendil (käskkirja nr 376-P p 2.2.10) Üksikjuhtumi kontrolli ulatuse laiendamist ei ole revidendil ega juhtival revidendil, vaid see on üksnes kontrolliosakonna juhatajal ja selle asetäitjal (käskkirja nr 376-P p 1). Vaidlustatud korraldustest ei selgu, kas toimub revisjon või üksikjuhtumi kontroll. Igal juhul ei ole selle ulatuse laiendamise õigust I. Mihhailoval. Kuna tegemist on põhiõigusi riivava kontrolliga, siis tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest (HMS § 54; PS § 11), millest tulenevalt ei saa maksuhaldur ega tema esindaja suvaliselt laiendada kontrolli ulatust analoogia alusel menetluse alustamisega, vaid kontrolli laiendamiseks peab olema eraldi volitus. Enne esimese kontrolli läbiviimist oleks pidanud vastustaja esindaja läbi mõtlema, millises ulatuses ja millistest andmetest lähtuvalt ta kontrolli teostada soovib. Samuti on selline vastustajapoolne käitumine arusaamatu menetlusökonoomilisest aspektist (MKS § 10 lg 3). Kontrolli laiendamine on aga ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuv ja ebamugavusi tekitav. Samuti ei saa laiendamise juures rääkida kiirest ja efektiivsest menetlusest. Pidev kontrolli laiendamine võib viia absurdsesse olukorda, kus isiku põhiõigusi põhjendamatult riivatakse. Seda enam, et 23.11.2012 käskkirja nr 376-P alusel ei ole revidendil volitust kontrolli laiendada. Revidendi poolt pädevuse ületamine rikub õigusselguse põhimõtet. Kaebajale ei ole selge, kes haldusorgani nimel ja millise sisuga haldusakte väljastada võib. Selline käitumine ei ole seega kooskõlas ka demokraatliku riigi printsiibiga. Vastav rikkumine muudab asja kaebaja jaoks segaseks ning arusaamatuks. Ka juhul, kui pädevuseta haldusaktide väljaandmine ei tooks kaasa nende tühisust, on see aluseks nende tühistamisele HMS § 54 alusel.
9.4.Vastustaja on ebaselgelt sõnastanud nõude raamatupidamise dokumentide esitamiseks ning rikkunud sellega HMS § 55 lg-t 1. Vastustaja 25.01.2017 korraldus nr 12.2-3/037980-69 ei ole selge, kuna sellest ei lähtu täpselt milliseid dokumente vastustaja soovib. Kaebajale on arusaadavad nimetatud korralduse p-d 5-6, muus osas on vastustaja jätnud täpsustamata, milliseid dokumente ta täpselt soovib (korralduse p-d 1-4) ja milliste dokumentide esitamine on kaebaja õigus (korralduse p 7). Selliselt on kaebajal menetluses osalemine koormav ning tal tuleb hakata tuvastama, mida korralduse andja on teatud kategooriate all mõelnud ja milliseid konkreetseid dokumente vastustaja näha soovib. Enamus dokumente on vastustaja korralduses märkinud liiginimetustena, mistõttu on äärmiselt keeruline kaebajal mõista vastustaja korraldust väljastada teatud dokumente. Selline kohustus on ilmselgelt kaebajat koormav ja kaebaja suhtes isegi ebamõistlik. Nõutavate dokumentide loetelu on niivõrd ebamäärane, et seda ei saa üheselt mõista ja seega ka nõuetekohaselt täita. Antud ebaselgus teeb korralduste täitmise võimatuks ja toob kaasa nende tühisuse HMS § 63 lg 2 p 5 järgi. Ka siis, kui haldusaktid ei ole tühised, toob ebaselgus kaasa nende tühistamise HMS § 55 lg 1 rikkumise tõttu.
9.5.Vastustaja ei vaidlusta kohtumenetluses, et kaebusega vaidlustatud korraldused ei vasta nõuetele ning on seisukohal, et maksukontrolli laiendamist ei pea põhjendama. Kaebaja leiab, et iga maksuhalduri haldusakt peab vastama seaduse nõuetele. Vastustaja poolt osundatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-16, p 14 ei ütle seda, et fakultatiivselt tehtud haldusakt ei pea vastama seaduse nõuetele. Riigikohus ütles vaid, et haldusakti tegemine ei olnud kohustuslik. Vastustaja tõlgendus põhjendamiskohustuse puudumise osas ei põhine Riigikohtu lahendil ega seadusel. Seevastu Riigikohtu lahend nr 3-3-1-46-14 p 14-15 toetab kaebaja seisukohti, et maksumenetluses peavad 3(8)
haldusaktid olema põhjendatud, sh maksukontrolli alustamisel. Vastuväiteid kaebaja väitele, et ametnikul puudus pädevus (kaebuse p 33-34) vastustaja ei esitanud.
10.Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldused on õiguspärased ning kaebus on põhjendamatu.
10.1.Maksumenetlus on maksuhalduri poolt läbi viidav haldusmenetlus, mille üheks eesmärgiks on maksuarvestuse õigsuse kontroll. MKS-st tuleneb maksuhalduri üldine kontrollipädevus (MKS § 10 lg 2 p 1), mis ei piiritle kontrollimenetluse lubatavust ajalises mõttes. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vaidlustatud korraldustes märgitud kontrolliperiood ei ole aegunud MKS § 98 mõistes. Samuti ei ole vaidlust, et vaidlustatud korraldustes viidatud 26.09.2016 korraldus nr 12.23/037980-1 on kehtiv ja jõustunud. Vaidlust ei ole, et kaebaja on 26.09.2016 korralduse alusel maksuhaldurile üle andnud enda raamatupidamise dokumendid. Vastustaja hinnangul on 26.09.2016 korraldus ja 25.01.2017 korraldus dokumentide nõude sisu osas identsed erinedes üksnes perioodide osas. Arvestades seda, et kaebaja on 26.09.2016 korralduse alusel dokumendid maksuhaldurile üle andnud, siis ei ole tõsiselt võetavad kaebaja väited, et talle ei ole arusaadav, mis dokumente temalt 25.01.2017 korraldusega nõutakse. Seda enam, et vastustaja on 10.02.2017 korralduses seda kaebajale täiendavalt selgitanud.
10.2.Seoses kontrolliperioodi laiendamisega jääb vastustaja oma 21.03.2017 vaideotsuses nr 61/3646-2 toodud seisukohtade juurde. Kontrolli laiendamist ei ole tarvis haldusaktis põhjendada, kuna see on analoogne kontrolli alustamise korraldusega ning maksuhalduril on seadusest tulenev õigus ka omal initsiatiivil kontrolli alustada tulenevalt maksuhalduri ülesannetest. Korralduse kohaselt viiakse kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli. MKS ei keela kontrolliperioodi laiendamist. Maksuhalduri õigus laiendada läbiviidava üksikjuhtumi kontrolli ulatust on identne maksuhalduri õigusega alustada maksukohustuslase suhtes üksikjuhtumi kontrolli. MKS ei näe üksikjuhtumi kontrollimenetluse alustamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest. Seda on kinnitanud ka Riigikohtus oma 26.01.2017 lahendi nr 3-3-1-53-16 punktis 14. Seega võib maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest. Seega on vastustaja 25.01.2017 korralduses, nõudes dokumentide esitamist, täitnud teavitamise kohustust kontrolli laiendamise osas. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (MKS § 60–72).
10.3.Kaebuse lisana esitatud MTA käskkirjast nr 376-P volituste andmisest tuleneb, et maksuhalduri revident omab pädevust allkirjastamiseks eelpool nimetatud MKS sätete rakendamiseks. Samuti on revidendile antud üldpädevus korralduste HMS § 51 lg 1 ja kirjavahetuse kontrolliosakonna ülesannete täitmiseks allkirjastamiseks. Vastustaja on vaidlustatud korraldustes arusaadavalt selgitanud, millise menetluse raames ja millist teavet vajatakse. Maksuhalduri ametnik ei ole vaidlustatud korralduste allkirjastamisel oma pädevust ületanud ning kaebuses esitatud sellekohased väited on põhjendamatud ning tuleb jätta arvestamata.
10.4.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja ei vaidlusta seda, et kaebusega vaidlustatud korraldused ei vasta nõuetele. Vastustaja on 26.05.2017 vastuses märkinud, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja järeldab vastavast kaebaja väitest, et kaebaja ei ole sisuliselt tutvunud ei MTA vaideotsuse ega vastustaja 26.05.2017 vastuses toodud seisukohtadega, mis iseenesest seab kahtluse alla kaebaja menetluskulude põhjendatuse. Vastustaja on 26.05.2017 vastuses ametniku pädevust puudutavad vastuväited esitanud ning kaebaja vastupidine väide on väär.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur alustas 26.09.2016 korraldusega nr 12.2-3/037980-1 kaebaja käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, 4(8)
sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.06.2016-31.08.2016. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kaebaja on 26.09.2016 korralduse alusel maksuhaldurile üle andnud enda raamatupidamise dokumendid.
12.Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud maksuhalduri 25.01.2017 korralduse nr 12.23/037980-69, millega on laiendatud 26.09.2016 korraldusega nr 12.2-3/037980-1 alustatud kontrolli perioodiga 01.01.2016-31.05.2016 ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu õigsuse kontrolliga perioodil 01.06.2016-31.08.2016. Samuti ei nõustu kaebaja MTA 10.02.2017 korraldusega nr 12.2-3/037980-71, millega vastustaja rahuldas kaebaja taotluse 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 selgitamiseks ja selle täitmise tähtaja edasilükkamiseks osaliselt ning määras 25.01.2017 korralduse nr 12.2-3/037980-69 uueks täitmise tähtajaks 17.02.2017.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlustatud korraldused vastavad õigusaktides ettenähtud nõuetele või mitte. Kaebaja leiab, et korraldused tuleb tühistada või alternatiivselt tuvastada nende tühisus, kuna korraldused on põhjendamata, neist ei selgu, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolli või revisjoniga, korraldused on ebaselged (ei nähtu, milliseid dokumente MTA soovib), ülemäära koormavad ning 25.01.2017 korraldus on väljastanud ametnik (revident), kellel ei olnud selleks pädevust. Korralduste nõuetele mittevastavus toob kaebaja hinnangul kaasa nende tühisuse (HMS § 63 lg 2 p-d 3 ja 5) või vähemalt tühistamise (HMS § 54 ja § 55 lg 1). Vastustaja leiab, et korraldused vastavad nõuetele, on selged ja arusaadavad ning et kontrolli laiendamist ei pea põhjendama (analoogne kontrolli alustamise korraldusega). Samuti nähtub vastustaja hinnangul korraldustest asjaolu, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga. Üksikjuhtumi kontrolli alustamisele eraldi menetluskorda ette nähtud ei ole ning alustamiseks piisab ka menetlusosalise teavitamisest. Vastustaja hinnangul omab revident pädevust nii kontrolli alustamiseks kui ka selle laiendamiseks.
14.MKS § 10 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust, jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras, nõuda sisse maksuvõlad ning kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (§ 60–72) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (§ 73–81).
Kohus leiab, et vaidlusaluse kontrolli näol on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga.
15.1.MTA 25.01.2017 korralduses nr 12.2-3/037980-69 on maksuhaldur viidanud, et korraldus on antud muu hulgas MKS § 62 lg 1 ja 60 lg 1 alusel. Revisjoni läbiviimist puudutavatele sätetele maksuhaldur viidanud ei ole. Seega nähtub asjaolu, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga, ka vaidlustatud MTA 25.01.2017 korralduses nr 12.2-3/037980-69 märgitud õiguslikest alustest.
15.2.Lisaks korralduses märgitud õiguslikele alustele nähtub üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine ka vaidlustatud korralduste põhjendustest. Kohus selgitab, et revisjoni eristab üksikjuhtumi kontrollist eelkõige asjaolu, et revisjoni käigus tuleb välja selgitada kõik maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Üksikjuhtumi kontroll hõlmab konkreetse teadaoleva asjaolu kontrollimist. Üksikjuhtumi kontroll toimub reeglina maksuhalduri juures ja revisjon maksukohustuslase juures. Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine sõltub hinnangust, kas tegemist on enam koormava kontrollimisega. Võimalik on kohtulik kontroll nii selle üle, kas maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolliks peetav menetlus on tegelikult revisjon, kui ka selle üle, kas maksuhaldur järgib 5(8)
revisjoni puhul menetlusnõudeid. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus (Riigikohtu lahendid 3-3-1-20-05 p 15, 3-3-1-46-14 p 12).
15.2.1.Maksuhaldur alustas 26.09.2016 korraldusega nr 12.2-3/037980-1 kaebaja käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.06.2016-31.08.2016. Seega hõlmas alustatud kontroll kolme kuud ning kontrolliti äriühingu käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust. Muid äriühingu maksukohustusi maksuhaldur 26.09.2016 korralduse nr 12.2-3/037980-1 alusel ei kontrolli. Kontroll viiakse läbi maksuhalduri juures ning hõlmab vaid konkreetsete korralduses nimetatud asjaolude kontrollimist. Kontroll on vormistatud ja läbi viidud vastavalt üksikjuhtumi kontrollile ette nähtud reeglitele. Tegemist ei ole isikut enam koormava kontrollimisega. Ükski asjaolu ei viita sellele, et tegemist võiks olla revisjoniga.
15.2.2.Maksuhaldur laiendas 25.01.2017 korraldusega nr 12.2-3/037980-69 äriühingu suhtes 26.09.2016 korraldusega nr 12.2-3/037980-1 alustatud kontrolli perioodiga 01.01.201631.05.2016, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu õigsuse kontrolliga perioodil 01.06.2016-31.08.2016. Seega laienes kontroll viie kuu võrra ehk kokku jäi kontrollitavaks perioodiks 8 kuud ning täiendavalt kontrollib maksuhaldur ka ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu õigsust perioodil 01.06.2016-31.08.2016. MTA on nõudnud 25.01.2017 korralduses kaebajalt perioodi 01.01.2016-31.05.2016 kohta korralduses loetletud dokumentide esitamist ning on 10.02.2017 korraldusega määranud kaebaja taotluse alusel 25.01.2017 korralduse täitmiseks uue tähtaja. Kohtu hinnangul ei anna ka need asjaolud alust pidada algatatud kontrollimenetlust revisjoniks. Kontroll on ajaliselt piiritletud ning ei hõlma ettevõtte kõiki maksukohustusi. Lisaks toimub kontroll maksuhalduri juures.
15.2.3.Kokkuvõttes leiab kohus, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga ning põhjendatud ei ole kaebaja etteheited, nagu oleks tegemist revisjoniga. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 29.05.2017 määruses käesolevas haldusasjas asunud seisukohale, et vaidlusalusel kontrollil ei ole revisjoni tunnuseid, mh ajalise piiritluse tõttu (p 11).
16.Kohus leiab, et vaidlustatud korraldused on piisavalt põhjendatud ning selged ja arusaadavad ega koorma kaebajat ülemäära.
16.1.MKS § 60 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. MKS § 59 lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest lähtudes, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS ei sätesta vaidlustatud korraldusele peale selle kirjalikult vormistamise nõude muid vormi- ega sisunõudeid. Kohtu hinnangul on maksukohustuslaselt dokumentide nõudmisel piisavaks põhjenduseks see, et MTA on algatanud kontrollimenetluse. See põhjendus on vaidlustatud korraldustes ka ära toodud. MTA on korraldustes arusaadavalt selgitanud, millise menetluse raames ja millist teavet vajatakse. Korralduste täpsem põhjendamine selles maksumenetluse staadiumis ei ole võimalik ja sellist kohustust ei tulene ka seadusest. Korraldustes on viidatud ka nende õiguslikule alusele. Riigikohus on 26.01.2017 otsuses nr 3-3-1-53-16 (p 14) selgitanud, et seadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust vormistada üksikjuhtumi kontrolli menetluse algatamine korraldusega, mistõttu võib 6(8)
maksumenetluse algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest. Seega ei peeta ka kohtupraktikas vajalikuks kontrolli alustamise (sh laiendamise) põhjalikku selgitamist. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 29.05.2017 määruses käesolevas haldusasjas asunud seisukohale, et kontrolli algatamist ei pea kuidagi eriliselt põhjendama ning kontrollmenetluste talumise kohustus käib paratamatult kaasas maksukohustuslaseks olemisega (p 11). Samas punktis nõustus ringkonnakohus maksuhalduriga selles, et maksuhalduri õigus laiendada üksikjuhtumi kontrolli ulatust on identne õigusega alustada maksukohustuslase suhtes üksikjuhtumi kontrolli. Seega kehtivad kontrolli laiendamisele samad nõuded, mis kontrolli alustamisele. Lisaks on maksuhaldur 10.02.2017 korralduses nr 12.2-3/037980-71 täiendavalt selgitanud, et kontrolli laiendamine on seotud poolelioleva maksumenetluse käigus tuvastatud maksustamist puudutavate asjaoludega ning kontrolli on tinginud kaebaja esitatud dokumentide põhjal tekkinud põhjendatud kahtlus ettevõtte poolt esitatud käibemaksu ning tulu-, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides kajastatud andmetes perioodil 01.01.201631.05.2016.
16.2.Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas tegemist ka olukorraga, kus MTA nõuaks kaebajalt dokumente, mis ilmselgelt ei saa olla seotud algatatud kontrolliga. Korraldustest nähtub selgelt, milliseid dokumente maksuhaldur kontrollperioodi osas vajab (ostu- ja müügiarved, kõikide pangakontode väljavõtteid, kassadokumente, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtteid, lepinguid ja muid dokumente, mida maksukohustuslane peab vajalikuks esitada). Lisaks on kaebaja suutnud varasemalt täita maksuhalduri samasisulise korralduse (26.09.2016 korraldus nr 12.2-3/037980-1), selle arusaadavuse, põhjendatuse ja selguse osas vastuväiteid esitamata. Seega ei ole kaebaja väited vaidlustatud korralduste ebaselguse kohta ka tõsiseltvõetavad. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 29.05.2017 määruses käesolevas haldusasjas asunud seisukohale, et professionaalsele ettevõtjale ja tema raamatupidajale ei saa jääda selgusetuks, millised dokumendid vajavad esitamist, vajadusel maksuhalduriga selles küsimuses koostööd tehes (p 11).
16.3.Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud korraldusi pidada kaebajale ülemäära koormavaks. Vaidlustatud korraldustega on kaebajale pandud kohustus esitada laiendatud perioodi osas täiendavaid dokumente. Kohus leidis eespool, et MTA-l oli seadusest tulenev õigus panna kaebajale vaidlustatud korralduses toodud kohustused. Seadusest tulenevate kohustuste täitmist ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks. Selliste kohustute täitmisega tuleb ettevõtlusega tegeleval ja käibemaksukohustuslaseks oleval isikul arvestada. Ka ei ole kaebaja konkreetselt välja toonud, mil moel täiendavate dokumentide esitamise kohustus teda koormab või miks ta leiab, et vaidlustatud korraldus teda enam koormab kui 26.09.2016 korraldus nr 12.2-3/037980-1, mille alusel viiakse läbi käibemaksu ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.06.2016-31.08.2016. Ainuüksi asjaolu, et kontrolli perioodi ulatust laiendati ning et sellega seoses kohustati kaebajat esitama täiendavaid dokumente, ei anna alust väita, et dokumentide esitamise kohustuse täitmine kaebaja suhtes ebamõistlikult koormavaks oleks muutnud.
17.Kohus leiab, et vastustaja ametnik revident Irina Mihhailova oli pädev 25.01.2017 korraldust nr 12.2-3/037980-69 allkirjastama. Vaidlust ei ole, et Irina Mihhailova on vastustaja revident. MTA käskkirjast nr 376-P (tl 17-18) tuleneb, et revidenti on volitatud allkirjastama mh korraldust dokumentide ja asjade esitamiseks ning teabe andmiseks MKS § 60-63 ja KMS § 22 lg 31 alusel (p 2.3.4.) ja korraldust HMS § 51 lg 1 alusel (p 2.3.7.) ning kirjavahetust kontrolliosakonna ülesannete täitmiseks (p 2.3.10.). MTA 25.01.2017 korraldus on selles märgitu kohaselt antud MKS § 62 lg 1 ja § 60 lg 1 alusel ning viidatud on ka teistele asjassepuutuvatele sätetele. Kuna maksuhalduri õigus laiendada üksikjuhtumi kontrolli ulatust on identne õigusega alustada maksukohustuslase suhtes üksikjuhtumi kontrolli (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2017 määrus käesolevas haldusasjas, p 11), oli I. Mihhailoval pädevus MTA 25.01.2017 7(8)
korralduse nr 12.2-3/037980-69 allkirjastamiseks. Kaebaja viited seonduvalt volitusega revisjoni laiendamiseks ei ole asjakohased, kuivõrd vaidlusalusel juhul on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga. Asjaolu, et vastustaja on andnud kontrolliosakonna juhatajale ja tema asetäitjatele volituse allkirjastada kõiki kontrolliosakonna kaudu väljastatavaid haldusakte, dokumente ja kirju, ei piira kuidagi revidendile käskkirjaga nr 376-P antud pädevust.
18.Eeltoodud põhjendustel ei ole vaidlustatud korralduste tühistamiseks või tühisuse tuvastamseks alust. Korraldused vastavad haldusaktidele ettenähtud nõuetele ja on õiguspärased, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
MENETLUSKULUD
19.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 626,88 eurot (riigilõivud kokku 45 eurot, õigusabikulud kokku 581,88 eurot). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.
20.Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.