Metrosystem OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.12.2016 otsuse nr 13-21/00136-1 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks vaadata Metrosystem OÜ 16.12.2015 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Metrosystem OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Metrosystem OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
06.02.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Metrosystem OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 otsus nr 3-17-23 muutmata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-17-23 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 19.01.2012 maksuotsusega määrati kaebajale tasumiseks käibemaksu 57 766,80 eurot ja tulumaksu 154 850 eurot. 04.12.2014 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-12-336, millega maksuotsus tühistati tulumaksu osas summas 135 069,03 eurot. Metrosystem OÜ esitas 10.11.2015 MTA-le taotluse enammakse (33 365,17 eurot) tagastamiseks. MTA rahuldas 11.11.2015 otsusega tagastusnõude 16 240,46 euro osas, sest Metrosystem OÜ-l on maksuvõlg, mis kuulub tasaarvestamisele. Otsuses sisaldus intressinõue. Vaideotsusega tunnistati 11.11.2015 otsus intressinõude osas kehtetuks. MTA jättis 15.01.2016 otsusega rahuldamata Metrosystem OÜ 16.12.2015 taotluse intressivõla kustutamiseks selle sissenõudmise ebaõigluse alusel. MTA koostas 21.01.2016 Metrosystem OÜ-le intressinõude. Sama kuupäeva otsusega rahuldas MTA Metrosystem OÜ 16.12.2015 taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks. Tallinna Halduskohus tühistas 04.10.2016 otsusega nr 3-16-298 MTA 15.01.2016 otsuse osaliselt ning kohustas MTA-d uuesti lahendama kaebaja 16.12.2015 taotlust maksuvõla osaliseks kustutamiseks. Intressinõude tühistamise osas jäi kaebus rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet jättis 09.12.2016 otsusega nr 13-21/00136-1 rahuldamata Metrosystem OÜ 16.12.2015 taotluse intressivõla kustutamiseks (vähendada intressi selliselt, et tasuda tuleb 24 000 eurot). 08.12.2016 seisuga on intressivõlg 39 430,19 eurot. Metrosystem OÜ tugines taotluses maksuotsuse tegemise ebamõistlikule ajale. Õige maksusumma kindlakstegemine võttis aega 2 aastat ja 11 kuud (maksuotsuse tegemisest kuni lõpliku kohtulahendini). Kui maksuhaldur oleks teinud kohe õige maksuotsuse, oleks Metrosystem OÜ saanud arvestada oma kulusid ja võtta tarvitusele abinõud, et intress ei kasvaks nii suureks. Põhinõue oli algselt ebaõiglaselt suur. Kui põhinõue oleks olnud väiksem, oleks Metrosystem OÜ saanud maksuvõla tasumiseks laenu. Maksuhaldur leidis, et taotlus ei ole põhjendatud. Kontrollimenetlus algas 26.01.2011 ning maksuotsus väljastati 19.01.2012. See ei olnud ebamõistlik menetlusaeg. Küsimus saab olla vaid kohtumenetluse pikkuses. Metrosystem OÜ-l võis küll jääda laen saamata, kuid ta oleks saanud taotleda maksuvõla ajatamist. Metrosystem OÜ võttis maksuhalduriga ühendust alles pärast kohtumenetluse lõppu, kui maksuhaldur alustas maksuvõla sissenõudmist. Metrosystem OÜ taotles 17.12.2014 ajatamist üksnes põhivõla summa osas ning maksuhaldur rahuldas selle taotluse. Asjaolu, et ta eeldas, et suurema summa korral maksuvõlga ei ajatata, ei anna alust intressivõla kustutamiseks. Intressivõla kustutamine tähendaks teiste maksukohustuslaste ebaõiglast kohtlemist.
2.Metrosystem OÜ palus 04.01.2017 kaebuses MTA 09.12.2016 otsus tühistada ning kohustada maksuhaldurit kaebaja 16.12.2015 taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja jäi 16.12.2015 taotluses toodud seisukohtade juurde.
2(6)
3-17-23
3.Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus maksuhalduri seisukohtadega. Kaebaja väide, et ta ei oleks saanud maksuhalduri poolt maksuvõla ajatamist põhjusel, et tal puudus sellel hetkel tagatis, on paljasõnaline ja oletuslik. MKS § 112 lg 3 kohaselt on maksuhalduri õigus, mitte kohustus nõuda tagatist. Samuti on maksuhalduril õigus vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates vastavalt MKS § 117 lg-le 2. Seega oleks kaebajal endal juba algselt maksuvõla tasumise ajatamist taotledes olnud võimalik vältida intressivõla suurenemist. Maksuhaldur võttis otsuse tegemisel arvesse haldusasjas nr 3-16-298 kohtu poolt öeldut ning kaalus, kas kaebaja taotlus maksuvõla osaliseks kustutamiseks oli põhjendatud ning kas maksuvõla sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Maksuhaldur tõi otsuses välja isikute ringi, kellega on kaebajat võimalik võrrelda, ning põhjendas, miks ei saa kaebaja olukorda pidada maksuhalduri praktikas erandiks.
4.Metrosystem OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 21.06.2017 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HKMS § 165 lg-t 2, jättes kaebuse põhiväidetele vastamata. Vastustaja ei ole 09.12.2016 otsuses kõigi kaebaja seisukohti hinnanud ega järginud haldusasjas nr 3-16-298 tehtud kohtuotsuse juhiseid. Maksuhaldur suurendas maksuvõlga kunstlikult, olles õige maksusumma määramisega viivituses 3 aastat. See ei võimaldanud kaebajal maksuvõlga likvideerida nagu see leidis aset pärast maksuotsuse osalist tühistamist, kui maksuvõlg likvideeriti ajatamisgraafiku alusel. Kuna algne maksuvõlg oli kaebaja maksevõimet ja tagatisi arvestades ebareaalselt suur, ei saanud kaebaja kohe maksuvõla ajatamist paluda. Seetõttu pikenes maksuvõla likvideerimise periood ning suurenes intress. Intressiarvestuse ebaõiglus ei ole tingitud mitte kaebaja poolt käibemaksu osas ebaõigete andmete esitamisest, vaid maksusumma õigusvastasest suurendamisest tulumaksu võrra. Algne maksusumma oli 2,74 korda suurem. Kui kohe oleks määratud õige maksusumma, oleks kaebaja saanud maksuvõla tasuda ühe aasta jooksul ning intressivõlg poleks ületanud 24 000 eurot. Halduskohtu 04.10.2016 otsuse järgi pidi vastustaja kaebaja taotluse uuel lahendamisel kaaluma kaebaja võimalusi maksuvõla tasumiseks sõltuvalt esitatud nõude suurusest. Algse maksuvõla ajatamise korral oleks ebaõiglase intressi arvestus jätkunud. Ajatamine oli äärmiselt ebatõenäoline. Maksuvõlga ei oleks saanud 28 kuu jooksul ära tasuda. Kaebajal ei olnud ka vajalikku tagatist. Vastustaja ei ole näidanud, et oma praktikas on ta sellise suurusega maksuvõlga ajatanud ilma tagatiseta ja piisava kassavoota. Maksuhaldur pidi taotluse uuel lahendamisel selgitama, millise maksukohustuslaste ringiga ta kaebajat võrdleb. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks võrdse kohtlemise testi läbi viinud. Otsuses on välja toodud 8 tunnust, millele vastavad isikud kuuluvad kaebajaga võrreldavas olukorras olevate isikute ringi. Need tunnused kujutavad endast aga vaidluse faktoloogia kirjeldamist. Võrdlemist ei ole toimunud. Vastustaja on kaebajat justkui võrrelnud isikutega, kellel kas ei ole kustutatavat maksuvõlga või kelle maksuvõlga ei ole kustutatud.
3(6)
3-17-23 Kaebaja taotles intressivõla kustutamist vaid osas, mille tekkimise põhjustas maksuhalduri õigusvastane tegevus. Ülejäänud osas on kaebaja valmis intressivõlga tasuma.
5.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus tugines õigesti HKMS § 165 lg-le 2. Kaebaja väide, et tema seisukohad jäeti hindamata, on paljasõnaline. Kaebaja maksuvõlg on tekkinud tema enda ebaausa tegevuse tulemusena. Haldusasjas nr 312-336 leidis kinnitust 19.01.2012 maksuotsuses tuvastatu, et kaebaja kasutas oma majandustegevuses fiktiivseid arveid sooviga jätta muljet, et soetatud kaup on pärit käibemaksukohustuslaselt. Kui kaebaja poleks oma maksudeklaratsioonides esitanud valeandmeid, poleks tekkinud maksu- ega intressivõlga. Maksuvõla kustutamine kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest. See saab olla põhjendatud vaid erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse korral. Kaebaja intressivõla kustutamine tekitaks ebaõiglust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.MKS § 114 lg 3 kohaselt võib maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevatel asjaoludel. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-78-14 ja 33-1-80-16 leidnud, et intressivõla kustutamine võib olla õiguskaitsevahendiks ebamõistliku menetlusaja vastu. Maksuvõla kustutamise aluseks võib olla ka muu asjaolu, mida saab lugeda ebaõiglaseks. Asjas nr 3-3-1-80-16 on Riigikohus lisaks rõhutanud, et kuigi maksuvõla kustutamine on erandlik, nähtub MKS-st seadusandja arusaam, et võrreldes põhivõlaga on intressinõude üle otsustamisel maksuhalduri otsustusruum suurem. Rahandusministri 02.05.2002 määrusega nr 61 kehtestatud „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra“ § 51 lg 2 tuleb maksuvõla kustutamise taotluses esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, tõendada, et nende asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada. Samuti tuleb esitada andmed selle kohta, et taotleja on antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele.
7.Käesolevas asjas ei ole põhjust rääkida intressivõla sissenõudmise ebaõiglusest ebamõistliku menetlustähtaja tõttu. Siinkohal saab hinnata üksnes maksumenetluse pikkust, mitte aga liita sellele ka kohtumenetluse kestust. Maksumenetluses kontrollis maksuhaldur kaebaja maksuarvestust perioodil oktoober kuni detsember 2010. Kontrolli alustati 26.01.2011 ning maksuotsus tehti 19.01.2012. Seega toimus maksumenetlus mõistliku tähtaja jooksul.
8.Pärast maksuotsuse andmist oli kaebajal kohustus kehtiv haldusakt täita, sõltumata selle õigusvastasusest. Kaebajal pöördus 17.02.2012 kaebusega kohtusse ning kohus peatas 22.02.2012 määrusega nr 3-12-336 maksuotsuse täitmise, lubades maksuhalduril maksuotsuse täitmise tagamiseks teha MKS (v.r) § 130 lg 1 p-des 1-51 nimetatud täitetoiminguid. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ei pidanud kaebaja maksusummat tasuma, ei saanud kaebaja tõsikindlalt eeldada, et tema kaebus rahuldatakse. Kaebajale pidi olema arusaadav, et kohtumenetluse lõppedes tuleb intressi tasuda kogu perioodi eest.
4(6)
3-17-23 Halduskohus jättis 10.05.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsusega tühistati maksuotsus 135 069,03 euro ulatuses, sest ringkonnakohtu hinnangul oleks tasumisele kuuluva tulumaksu saanud kindlaks teha hindamise teel. Otsus jõustus 04.12.2014. Kaebaja pöördus 17.12.2014 maksuhalduri poole maksuvõla (125 133,93 eurot, sh intress 61 926,63 eurot) tasumise ajatamiseks 36 kuuks. Maksuhaldur rahuldas taotluse ning kinnitas võlgade tasumise ajakava (63 206,40 eurot tasuda 28 kuu jooksul). Kaebaja soovil ei sisaldanud maksegraafik intressi summas 61 926,63 eurot.
9.Maksu- ja Tolliamet koostas 21.01.2016 kaebajale intressinõude, mille kohaselt oli 21.01.2016 seisuga tasumata intressi 66 944,17 eurot. Haldusasjas nr 3-16-298 jõustus 13.02.2018 halduskohtu 04.10.2016 otsus, millega intressinõue loeti õiguspäraseks.
10.Kaebaja hinnangul seisneb intressivõla ebaõiglus selles, et kuna 19.01.2012 maksuotsusega nõuti õigusvastaselt liiga suure maksuvõla tasumist (212 616 eurot), ei olnud kaebajal samaväärseid võimalusi maksuvõla kõrvaldamiseks mõistliku aja jooksul, kui oleks olnud õige maksusumma puhul (77 546,97 eurot). See tingis omakorda intressivõla suurenemise. Ringkonnakohus leiab, et välistada ei saa, et maksotsuse osalise tühistamise korral võib kehtima jäänud maksuvõlalt kogu ulatuses intressi tasumine osutud ebaõiglaseks. Käesoleval juhul esinevad aga asjaolud, mis välistavad sellisele järeldusele jõudmise. Maksuhaldur on kaebajale põhjendatult ette heitnud, et viimane ei pöördunud pärast 19.01.2012 maksuotsuse tegemist maksuvõla ajatamise taotlusega maksuhalduri poole. Kaebaja taotles üksnes esialgse õiguskaitse korras maksuvõla tasumise peatamist ning halduskohus tegi haldusasjas nr 3-12-336 vastava määruse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses selgitas maksuhaldur 20.02.2012 menetlusdokumendis kaebajale võimalust taotleda maksuvõla ajatamist, mitte ei välistanud seda kaebaja majandusnäitajatega tutvudes. Seejuures juhtis maksuhaldur tähelepanu, et bilansi kohaselt oli kaebaja eelmiste majandusaastate jaotamata kasum 800 000 eurot ning Maanteeameti infobaasi andmeil oli kaebajal 7 sõidukit ning 2 auto ja mootorratta haagist. Jättes maksuvõla ajatamise taotlemata ning lükates esialgse õiguskaitse kohaldamise abil maksuvõla tasumist tervikuna edasi, pidi kaebaja arvestama riskiga, et maksuvõlg pidevalt suureneb.
11.Isegi juhul, kui pidada kaebaja käitumist maksuvõla ajatamise taotlemata jätmisel põhjendatuks, on asjakohane MKS § 114 lg 3 kohaldamisel arvestada maksuvõla tekkimise asjaolusid. Kuigi 19.01.2012 maksuotsus tulumaksu osas tühistati, on Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsuses tuvastatud, et maksumenetluses kontrollitud perioodidel olid kaebaja laoarvestus ja kassaarvestus ebausaldusväärsed, puudusid korrektsed inventuurid ja sularahaarvestus ning see tingis olukorra, kus maksukohustuse täpne kindlaksmääramine ei olnud objektiivselt võimalik. Kaebaja kasutas arveid, millelt ei nähtunud kauba tegelikud müüjad. Eeltoodust tulenevalt ei saa maksuhalduri eksimust pidada selliseks, mis viis kaebaja ebaõiglase kohtlemiseni. Maksuhaldur ei suurendanud kaebaja maksuvõlga kunstlikult, vaid kaebaja enda dokumendid olid vormistatud viisil, mis ei võimaldanud maksumenetlust efektiivselt läbi viia. Kaebaja käitus maksuõigussuhtes teadvalt õigusvastaselt.
5(6)
3-17-23
12.Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Haldusasjas nr 3-16-298 tehtud 04.10.2016 otsus, millega kohustati maksuhaldurit maksuvõla osalise kustutamise taotlust uuesti lahendama, ei tekitanud kaebajale õiguspärast ootust, et tema taotlus rahuldatakse. Maksuhaldur ei jätnud tähelepanuta halduskohtu otsuses esile toodud põhjendamis- ja kaalumispuudusi. 09.12.2016 otsuses on maksuhaldur välja toonud, miks tema hinnangul siiski oli võimalik taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Maksuhaldur ei ole põhjendatult pidanud kaebaja olukorda erandlikuks. Kuna puudub teave selle kohta, et maksuhaldur kustutaks intressivõlga nendel maksukohustuslastel, kelle maksuotsused osaliselt tühistatakse, ei saa rääkida kaebaja ebavõrdsest kohtlemisest.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.