Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. märts 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2723
Haldusasi
AS EBM Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. novembri 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/026990-35 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS EBM Grupp, esindaja advokaat Dragan Perovic Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS EBM Grupp apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 13. veebruaril 2018
Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-2723 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(13)
3-16-2723 kaubaga koos tootja osas isikustamata sertifikaadid, kus on kirjas õli näitajad, mille põhjal on võimalik veenduda kauba omadustes. 3) Kaebaja ei nõustu maksuhalduri etteheitega toiduseaduse nõuete rikkumise kohta. Ostjal pole kohustust kontrollida, kas müüja on toidukäitlejana registreeritud, samuti ei sõltu sellest registreeringust kauba tegelik kvaliteet ega müüja usaldusväärsus. Kaebaja võttis Eco Friends OÜ-lt kauba soetamisel kõik tegeliku toiduohutuse tagamiseks vajalikud meetmed, sh analüüsis kauba kvaliteeti ja nõuetelevastavust. Veterinaar- ja Toiduamet ei ole kaebaja suhtes tuvastanud kõrvalekaldeid toiduohutuse nõuete täitmisest. 4) Kaebaja ei soetanud tundmatu päritoluga kaupa. Kaubaga koos esitatud sertifikaatide põhjal tegi kaebaja järelduse, et kõnealune õli pärineb AS-st Scanola Baltic. Vastavusdeklaratsiooni olemasolu ei ole kohustuslik ning OÜ Eco Friends polekski saanud sellist koostada, sest ta polnud kauba tootja. Kaebaja töötajad on aastatega omandanud oskused ja vilumuse hinnata kauba vastuvõtmisel, millise ja mis päritolu tootega on tegemist. Eco Friends OÜ käest ostetud õlipartiist võeti analüüsiks proov ja selle tulemused vastasid AS Scanola Baltic rapsiõli tavapärastele näitajatele. Järgnevate tarnete puhul ei tehtud täiendavaid analüüse, kuid neid ei tehta ka teistelt tarnijatelt ostetud õlipartiide puhul, sest iga analüüs on ettevõttele kulu. Eco Friends OÜ kauba puhul oli tegemist ühe, mitte kolme partiiga, nagu leidis maksuhaldur. 5) Kaebaja ei saanud kaupa Eco Friends OÜ käest ostes ebatavaliselt madala hinnaga. Rapsiõli on börsikaup, mille puhul on mõeldav, et ühel ja samal päeval, ent erinevatel kellaaegadel sõlmivad samad isikud sarnaste kaubakoguste tarnimiseks erinevate hindadega lepingud. Erinevalt Eco Friends OÜ-st ei seisne kaebaja majandustegevus õli kui börsikaubaga spekuleerimises, vaid kaebaja soetab õli selleks, et pakendada see tarbijapakenditesse ja müüa kauplusekettidele. AS Scanola Baltic on pakendatud õli müügi turul kaebaja konkurent, mistõttu saab kaebaja sageli viimaselt õli osta teistega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel ega saa alati osta neid mahte, mida ta sooviks. 2014. aasta suvel tekkis seoses AS Scanola Baltic tootmise ajutise vähenemisega Eesti turul õli defitsiit ning kaebaja ei saanud varem tellida nii palju õli, kui ta oma tootmistegevuses vajas. Seetõttu oli ta sunnitud ostma osa õli AS-lt Scanola Baltic turuhinnast kallimalt, samuti pidi ta seda ostma ühelt Soome ettevõtjalt ning Eco Friends OÜ-lt. 6) Maksuhaldur ei ole teinud transpordiahelast õigeid järeldusi. Kuna Lätist kauba saatmisel oli CMR-de kohaselt saajaks Eco Friends OÜ ning tarnetingimuseks oli CPT, siis ei saanud vedaja kaupa üle anda kellelegi teisele peale Eco Friends OÜ. 7) Kaebajat on lubamatu käsitada maksupettuses osalejana põhjusel, et kaebaja seaduslikku esindajat VS ja kaebaja töötajat SP on kokkuleppemenetluses karistatud maksualase kuriteo toimepanemise eest. VS ja SP nõustusid kriminaalasjas kokkuleppementlusega vaid selleks, et tagada kaebaja ettevõtluse jätkumine ning neile etteheidetud teod ei olnud seotud maksuotsuses kaebajale tehtava maksuõigusliku etteheitega. 8) Mis puudutab seda, et tehingud olid Eco Friends OÜ jaoks kahjumlikud, siis börsikaupadega spekuleerivate ettevõtjate tegevuses on see teatud tehingute puhul tavapärane. 9) Kaebaja ning PK seletused vaidlusaluste tehingute asjaolude kohta on tegelikult kattuvad. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, miks peetakse PK seletusi ebausaldusväärseteks. PK väitest, et ta ei teadnud, kust kaup pärines, ei saa teha järeldust, et Eco Friends OÜ ei ole seda kaebajale müünud olukorras, kus on tõendatud, et sertifikaatide alusel on PK õli vastu võtnud UAB-lt Aldrin, allkirjastanud CMR-d ja tasunud kauba eest ettemaksuna. 10) Tehinguahelas osalenud teised isikud võisid korraldada maksupettuse, ent kaebaja ei olnud sellega seotud. Kaebaja ei saa vastutada UAB Aldrin ega Eco Friends OÜ 3(13)
3-16-2723 majandustegevuse ja maksuarvestuse õiguspärasuse eest. Tõendamata on ka maksuhalduri seisukoht, et Eco Friends OÜ on käibemaksu riigile tasumata jätnud, arvestades, et viimase avalikustatud maksuvõlg on käesolevas asjas vaidluse all olevast summast palju väiksem.
Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Kaebaja osalemist maksupettuses kinnitavad järgmised asjaolud: müüja on vastavas valdkonnas tundmatu; müüja esindaja ei olnud kursis valdkonna erisustega; müüja pakkus enda majandustegevust arvestades väga suurt kaubakogust; müüja esindaja ei olnud teadlik tehingu tehioludest; müüjal puudus majandustegevuse registris nõutav registreering; müüja äriregistris registreeritud tegevusala ei vasta sellele, millega väidetavalt tegeleb; müüjal puudus tavapärane tegevuskoht; müüjat esindasid väidetavalt korduvalt erinevad volitatud isikud, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed; müüja pakkus kaupa majanduslikult ebaloogilise (avalikust turuhinnast madalama) hinnaga; tehingult saadav kasum on tavapäratult väike või puudus; kauba saatedokumendid puudusid või polnud neil märgitud andmed õiged; kauba transpordi asjaolud ei olnud tavapärased ning üks tehingu pool ei puutunud kaubaga kokku; müüjate deklareeritud andmete põhjal on põhjendatud kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui kaebaja sisendkäibemaksu maha arvas. 2) Maksuotsuses ei ole tehtud kaebajale etteheiteid hoolsuskohustuse rikkumisega seoses, ent hooletu käitumine on asjaolusid arvestades tavapäratu ja ebausutav. Sellise iseloomuga kõrvalekaldumine seab kahtluse alla arvetel näidatud tehingu toimumise tervikuna. Näilisi tehinguid iseloomustabki asjaolu, et ilmnevad eksimused, mida tavapärastes majandustehingutes reeglina ei teki. Maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu. 3) Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid, vaid osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. 4) Kaebaja juhtide varasemal karistatusel pole otsest tähendust käesolevas asjas vaadeldavas maksupettuses osalemise tõendamisel, ent see suurendab kahtlust kaebaja ebaaususest.
Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.
1) Maksuhalduri kogutud tõendite pinnalt saab lugeda tuvastatuks, et isegi kui PK vaadeldavasse ahelasse kuuluvate tehingute tegemisel kuidagimoodi osales, ei olnud vähemalt Eco Friends OÜ nimel õli müümine PK tegeliku kontrolli all. Seega ei saa õli müüki majanduslikus mõttes omistada Eco Friends OÜ-le, st nimetatud äriühing ei olnud tegelikuks müüjaks. Maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et kaebaja oli eeltoodust teadlik, mida eeskätt kinnitab see, et puuduvad usaldusväärsed tõendid PK väidetava viibimise kohta kaebaja territooriumil kauba üle andmisel, samuti see, et kaebaja tugines kauba kvaliteedi osas põhjendamatult palju pelgalt usaldusele müüja vastu. Selle põhjal on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kaebajal olid nende õlikoguste hankimiseks tegelikud kokkulepped usaldusväärsete tundmatute isikutega ning talle pidi olema teada õli eest arvete esitamine tehingutega majanduslikult tegelikult mitte seotud variettevõtja nimel. See õigustab järeldust, et kaebaja osales maksupettuses. 2) Maksuhaldur on õigesti leidnud, et Eco Friends OÜ ei olnud kõnealuse õli tegelik müüja. Seda kinnitab veenvalt asjaolu, et Eco Friends OÜ juhatuse liige PK ei olnud maksuhaldurile seletusi andes kursis tehingute üksikasjadega ning eksis seletusi andes ka Eco Friends OÜ majandustegevust puudutavates faktides. See õigustab järeldust, et Eco Friends OÜ ei olnud tegelikult selle juhatuse liikme kontrolli all. Juriidiline isik on abstraktsioon, mis saab oma õigusi ja kohustusi teostada vaid selleks volitatud isikute kaudu. Seega ei saa tehinguid ja 4(13)
3-16-2723 toiminguid, mille on äriühingu nimel teinud isikud, kelle volituste olemasolu pole võimalik tuvastada, majanduslikus mõttes omistada sellele äriühingule. Järeldust, et Eco Friends OÜ tegevus (vähemalt osas, mis puudutas õlitehinguid) ei olnud PK kontrolli all, kinnitab see, et maksuhaldurile seletusi andes ei olnud PK ilmselgelt kursis sellega, et Eco Friends OÜ oli UAB-lt Aldrin soetanud õli kallimalt, kui selle AS-le EBM Grupp edasi müüs. Samuti ei olnud PK teadlik sellest, et kauba saatmise lähtekohaks oli Läti, mitte Leedu. Seejuures pärast seda, kui maksuhalduri ametnik oli juhtinud PK tähelepanu sellele, et CMR-ide kohaselt toodi kaup Lätist, tegi viimane kummalise tähelepaneku, et tema tasus transpordi eest Leedust. Kuna UAB-lt Aldrin kauba soetamisel oli transport hinna sees ning ka PK seletustest ei nähtu, et transpordihinna kui õli hinnakomponendi osas oleks eraldi läbirääkimisi peetud, siis kinnitab viimane vastus üksnes seda, et PK ei olnud tehingute tegeliku sisuga kursis. PK ütlused langevad suures plaanis kokku kaebaja juhatuse liikme VS ja tootmisdirektor SP seletustega, ent just eksimused olulistes tehingutega seotud detailides veenavad selles, et PK esitas maksuhaldurile seletusi andes selgeks õpitud asjaolud, ent üksikasjades jäi vastamisel hätta. Tegemist oli Eco Friends OÜ jaoks väidetavalt uue tegevusharuga ning suuremahuliste tehingutega, mille tegemisest oli maksuhaldurile seletuste andmise ajaks möödunud mõni kuu. See, et äriühingu juhatuse liige unustab paari kuu möödumisel näiteks selle, et kaupa osteti kallimalt kui edasi müüdi, ei ole eluliselt usutav. Samamoodi on PK eksinud AS-ga EBM Grupp lepingu lisa 1 allkirjastamise asjaolude (vt kontrollakti lk 4, punkt a) ning esimesest koormast võetud proovi osas n-ö ekspressanalüüsi tegemiseks kulunud aja (kontrollakti lk 4 p b) osas. Lisaks kinnitas PK nii maksuhaldurile kui ka kohtuistungil, et tema ainsana juhatas Eco Friends OÜ tegevust, samas on UAB Aldrin esindaja AS väitnud, et on Eco Friends OÜ-st kohtunud umbes viie isikuga. PK vastas maksuhaldurile 03.09.2014 seletusi andes vaid üldiselt Eco Friends OÜ ostu- ja müügitehingute kohta, mis ei piirdunud pangakonto väljavõtete kohaselt sugugi vaid UAB-lt Aldrin rapsiõli ostmise ja AS-le EBM Grupp müümisega. Ka ei olnud PK-l selget ülevaadet Eco Friends OÜ raamatupidamise korraldusest. Neil asjaoludel on maksuhaldur õigesti leidnud, et Eco Friends OÜ ei olnud kaebajale rapsiõli müüjaks, vaid osales tehinguahelas tundmatute isikute poolt kontrollitava variühinguna. 3) Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et tehinguahelas on toime pandud maksupettus. Sellele viitab ühelt poolt variühingu figureerimine tehingute ahelas, teisalt kauba transpordi korralduse ebaloogilisus, mis seisnes selles, et kaup veeti Eestist Lätisse ning sealt kohe Eestisse tagasi. Sellisel transpordikorraldusel ei saanud olla muud eesmärki kui lubamatu maksueelise saamine tulenevalt sellest, et tehingu esimestes lülides müüdi kaup 0% käibemaksuga, ent lõppostjale (kaebajale) müümisel lisati sellele käibemaks, mis tõenäoliselt jäi kokkuvõttes riigile laekumata. Seda kinnitab ka AS seletus, mille kohaselt oli Eco Friends OÜ nimel tegutsenud isikute selge soov soetada kaup 0% käibemaksuga. Käibemaksusüsteemi üldisest loogikast tulenevalt (sisendkäibemaksu maha arvamise õigus) ei ole reaalselt kaupa ostval ja edasi müüval ettevõtjal põhjust käibemaksu vältida. 4) Vaidluse põhiküsimus on see, kas kaebaja teadis maksupettusele viitavatest olulistest asjaoludest. Selles küsimuses on mõni maksuhalduri seisukoht põhjendamatu. Arvestades kaebaja poolt väidetud õli hinna kujunemist ja õlikaubanduse eripärasid (hindade kujunemine vastavalt börsinoteeringutele, n-ö futuurlepingute sõlmimine, 2014. aasta suvel esinenud õlidefitsiit jne) tuleb põhjendamatuks pidada maksuhalduri etteheidet, mille kohaselt oleks Eco Friends OÜ odavam hind pidanud tekitama kaebajas kahtlusi. Kaebaja on selgitanud ja esitanud ka tõendid selle kohta, et isegi samade tehingupartnerite vahel võisid ühel päeval sõlmitud lepingute hinnad olla erinevad. Maksuhaldur ei ole kaebaja neid selgitusi veenvalt ümber lükanud. Kaebaja selgitustest lähtudes ei saa väita, et Eco Friends OÜ pakutav hind oleks iseenesest pidanud viitama maksupettusele. Kaebajaga saab nõustuda ka selles, et 5(13)
3-16-2723 kontrollaktis (lk 15) kajastatud asjaolud kaebaja hilisema käitumise kohta ei ole sellised, mille pinnalt saaks järeldada kaebaja teadlikkust maksupettusest 2014. aasta augustis ja septembris. Samas asjaolu, et VS ja SP oli karistatud maksualase süüteo eest, välja toomine kontrollaktis ei riku süütuse presumptsiooni põhimõtet ega ilmesta maksuhalduri erapoolikust. See on ettevõtja tegevuse üldiseks iseloomustamiseks sobiv ja asjakohane ning suurendab kahtlust, et isik ei pruukinud ka kontrollitaval juhul käituda ausalt. 5) Järelduse, et kaebaja osales maksupettuses, saab teha eeskätt sellest, et ühegi usaldusväärse tõendiga ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et kõnealuse kauba üle andmisel kaebaja territooriumil viibis Eco Friends OÜ juhatuse liige PK. Kuigi ka PK on seda kinnitanud, on eespool põhjendatud, et Eco Friends OÜ tegevus ei olnud tegelikult PK kontrolli all. Seetõttu on ka tema kinnitusel, et ta viibis kauba üle andmisel kaebaja territooriumil, väga vähene tõendusväärtus. Tema seletuse väärtust ei suurendanud ka kohtuistungil antud ütlused. PK kinnitas kohtuistungil Paljassaares viibimist kauba üle andmise ajal. Samas kinnitas ta, et toiduõlitehingutega tegeles tema ise, mitte aga Eco Friends OÜ töötajad, mis on otseses vastuolus AS poolt maksuhaldurile antud seletusega, mille kohaselt suhtles ta Eco Friends OÜ nimel mitme isikuga. Samuti ei mäletanud PK kohtuistungil väidetavalt müüdud õli ligikaudseidki koguseid ega osanud selgitada ka väidetavate õlitehingute kahjumlikkust Eco Friends OÜ jaoks. Selles, et kaebaja ja Eco Friends OÜ vahel vormistatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidel on PK allkiri, pole vaidlust. See ei saa aga kinnitada tema kohal viibimist kauba kaebaja territooriumile saabumisel. Maksuhaldur on selles osas põhjendatult viidanud kaebaja töötaja VB seletusele, kes väitis, et Eco Friends OÜ nimel saabunud kauba tõi kohale autojuht ning kedagi teist Eco Friends OÜ poolt kohal ei olnud. Samuti ei tundnud VB foto järgi ära PK, ent möönis, et on seda nime näinud dokumentides. Ka kohtuistungil antud ütlustes ei kinnitanud VB, et PK oleks kauba üle andmisel kohal viibinud. Kuivõrd enamusel kaebaja ja Eco Friends OÜ vahel koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktidel oli vastuvõtja kohal vähemalt VB allkirjale sarnane allkiri, siis juhul, kui VB need aktid tõepoolest allkirjastas ning PK selle juures viibis, oleks VB foto järgi PK kindlasti ära tundnud. Asjaolu, et kaebaja töötaja, kes reaalselt kauba vastuvõtmisega tegeles, ei kinnita PK viibimist kauba üleandmise juures, seab kahtluse alla kaebaja juhtide sellekohaste väidete usaldusväärsuse. Samuti ei kinnita PK viibimist kauba üleandmisel autojuhtide AK ja VK seletused. Esimene neist on selgitanud, et Ainažis asuvas tanklas anti autojuhile uus CMR, mille alusel viidi kaup kaebaja territooriumile ning kaebaja territooriumil tegeles autojuhtidega vaid üks isik ehk töötaja, kes tegeles kauba maha laadimisega. Ka AK ei tundnud pildi järgi ära PK. AK ütlused langevad kokku ka VK ütlustega, kes samuti ei maininud, et kaebaja territooriumil oleks kauba vastu võtmisega tegelenud keegi teine peale kohaliku töölise. Nii AK kui VK kinnitasid, et kauba üle andmisel kaebaja territooriumil andsid nad Lätist saadud CMR-i. Olukorras, kus kauba vastu võtmisega tegeles kaebaja töötaja, tähendab see, et nad andsid üle CMR-i, kus kauba saatjana oli märgitud UAB Aldrin ning saajana Eco Friends OÜ. Ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud KN seletustest ei saa järeldada, et pärast Lätist Eesti poole liikuma hakkamist oleks vahetatud kauba saatedokumente. Autojuhtide seletuste kohaselt pidanuks kaebaja töötaja seega saama enda kätte CMR-i, millest nähtus isik, kes müüs kauba väidetavalt Eco Friends OÜ-le. See on aga ebaloogiline, arvestades PK poolt väljendatud soovi varjata ostja ees isikut, kellelt tema õli soetas. Iseenesest selles, et mitmest lülist koosnevas tehinguahelas toimub ainult üks vedu lõppostjani, ilma et vahendajad kaupa eraldi vastu võtaksid, ei ole midagi kummalist, küll aga ei saa sellisel juhul loogiliseks pidada seda, et lõppostja saab varasemate lülide vahel koostatud saatedokumendi. Seega oleks igati mõistlik, et PK oleks kas saanud autojuhtidega kokku enne kaebaja territooriumile saabumist või siis kaebaja territooriumil ning võtnud neilt UAB Aldrin poolt vormistatud CMR-d. Kuna autojuhid ega kaebaja töötaja, kes tegeles kauba kaalumise ja ümber pumpamisega, ei tundnud PK, tuleb sellest järeldada, et 6(13)
3-16-2723 PK ei viibinud kauba üle andmise juures. See, et kaebaja juhid väitsid maksuhaldurile vastupidist, kinnitab seisukohta, et kaebaja oli teadlik sellest, et tegelikuks müüjaks ei ole Eco Friends OÜ. 6) Lisaks ei toiminud kaebaja mõistlikult Eco Friends OÜ nimel saabunud kauba kvaliteedi kontrollimisel. Kaebajale ei saa küll ette heita toiduseaduse nõuete rikkumist. Vastavusdeklaratsiooni nõudmine ei olnud kohustuslik. Kaebajal ei olnud otsest kohustust kontrollida, kas Eco Friends OÜ on täitnud toiduseaduse §-st 7 tuleneva teatamiskohustuse ning polnud ka keeldu soetada kaupa ettevõtjalt, kes ei ole seda kohustust täitnud. See aga ei tähenda, et kaebajale ei saaks ette heita teineteisest sõltumatute ja varasema koostööpraktikata ettevõtjate vahelistele ärisuhetele mitte iseloomulikku usaldust kauba kvaliteedi suhtes. Arvestades kaebaja majandustegevuse eripära, mis seisneb toiduõli tarbimispakenditesse pakendamises ja edasimüügis, on ilmne, et õli kvaliteet peab olema kaebaja jaoks esmatähtis. Seega oleks majanduslikult loogiline, et kaebaja tunneb huvi õli päritolu vastu ehk konkreetselt selle vastu, kus see õli on toodetud. Arvestades kaebaja poolt antud selgitusi õlituru eripärade kohta, eeskätt seda, et n-ö futuurlepingute tõttu ei ole otse tehasest kohese kättesaamisega kaubakoguste ostmine vähemalt üldjuhul võimalik ning tegemist on börsikaubaga, ei oleks vahendajatel tegelikult pidanud olema põhjust kauba tootjat varjata. Antud juhul väidab kaebaja, et eeldas kaubaga koos olnud pealkirjastamata ning tegelikult tundmatu isiku poolt koostatud nn sertifikaatidest nähtuvate parameetrite põhjal, et tegemist on AS-st Scanola Baltic pärit õliga. Seejuures ei nõudnud kaebaja, et Eco Friends OÜ tõendaks kauba liikumise tootjalt kuni kaebajani jälgitavalt. Samuti on maksuhaldur tuvastanud ning kaebaja pole sellele vastu vaielnud, et laborianalüüs teostati üksnes ühest koormast võetud õli kohta. Kohtumenetluses on kaebaja väitnud, et kogu Eco Friends OÜ toodud kaup pärines samast partiist. Isegi kui möönda, et kaebaja vilunud töötajad suutsid neil pealkirjastamata sertifikaatidel olevate parameetrite ning kauba välimuse, lõhna ja maitse järgi kindlaks teha, et tegemist on AS Scanola Baltic tootega, on mõeldamatu, et kaebaja suutis sel moel kindlaks teha selle, kas tegemist on samast partiist pärit kaubaga. Toiduseaduse § 35 lg 3 kohaselt käsitatakse partiina ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidukogust, kusjuures partiil peab olema kindel tähistus. Eco Friends OÜ poolt kaebajale väidetavalt esitatud dokumentide pinnalt, isegi kui neis olid mingisugused partiide numbrid või nimetused, ei saanud tekkida usaldust selle vastu, et kõik õlikoormad pärinevad samast partiist. Asjaolu, et kaebaja tegelikult õli päritolu ja kvaliteedi kohta Eco Friends OÜ-lt mingisuguseid usaldusväärseid tõendeid ei nõudnud, kinnitab üksnes seda, et kauba päritolu ja kvaliteedinõuetele vastavus, muuhulgas see, et kaup laeti autodele AS Scanola Baltic tehasest ning vahepeal mingisugust ümbervillimist ega muud laadi muudatuste tegemist ei toimunud, olid kaebajale tegelikult muudest usaldusväärsetest allikatest teada. Eriti kummaline oli kaebaja selline usaldus kauba vastu olukorras, kus PK väitis 2014. aasta sügisel maksuhaldurile seletusi andes, et temale kauba päritolu teada ei olnud. Sisuliselt väidab kaebaja niisiis, et ta ostis talle varasemast tundmatu isiku käest suurtes kogustes toiduna tarbimisse suunamiseks mõeldud kaupa, mille päritolu ja teekond ei olnud usaldusväärselt jälgitav ning mille müüja isegi ei teadnud, kust kaup pärineb, kusjuures laborianalüüsi viis kaebaja läbi vaid ühest autokoormast võetud proovi suhtes. Selline toimimine ei ole loogiline, eriti arvestades maksuhalduri poolt välja toodud asjaolu, et soetades õli vahetult AS-st Scanola Baltic liikusid kaubaga alati koos selle päritolu ja nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid ning samaväärseid dokumente koostas kaebaja ka oma klientidele. Küsimus ei ole selles, kas kaebajal oli seadusest tulenev kohustus vastavusdeklaratsiooni nõuda, vaid selles, et jättes nõudmata usaldusväärsed tõendid kauba päritolu kohta ning tehes laborianalüüsi vaid ühest koormast võetud proovi kohta, on kaebaja tuginenud selle õli vastu võtmisel peamiselt usaldusele, mida ei saanud temas kindlasti tekitada PK isik või Eco 7(13)
3-16-2723 Friends OÜ varasem taust, vaid mis pidi tuginema mingisugustel muudel asjaoludel, milleks kõige tõenäolisemalt oli see, et kaebaja oli tegelikult kauba päritolu ja teekonnaga kursis. See, et toiduainetööstuse ettevõte võtab tootmisse suures koguses usaldusväärselt tõendamata päritolu ja mittejälgitava teekonna kaudu saabunud toidukauba, määrates selle nõuetele vastavuse enamikul juhtudest kindlaks visuaalse vaatluse, nuusutamise ja maitsmise teel, ei ole tõsiseltvõetav. 7) Eeltoodut silmas pidades on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kaebaja oli õli soetamise ja päritoluga seotud tegelikest asjaoludest teadlik ning seeläbi teadlik ka sellest, et Eco Friends OÜ ei olnud kauba tegelik müüja. Asjaolu, et kaebaja seda teadis, õigustab järeldust, et kaebaja osales maksupettuses ning sõltumata sellest, kas kaebaja sai sellest majanduslikku kasu, on sisendkäibemaksu maha arvamine Eco Friends OÜ arvete alusel lubamatu. 8) Maksuotsus on põhjendatud ka tulumaksu määramise osas. Kuna kauba olemasolus pole vaidlust ning on ilmne, et kaebaja ei saanud seda tasuta, ent kauba tegelikku ostuhinda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb fiktiivsetele arvetele kantud käibemaksusumma lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8(13)
3-16-2723 arvestades on alusetu heita kaebajale ette osalemist maksupettuses läbi teadmise, et müüja jätab käibemaksu riigile tasumata. 5) Kohtu järeldused kaebaja pahausksusest on väärad. Kaebaja ei ole kunagi olnud seotud Eco Friends OÜ-lt soetatud kauba transpordi korraldamisega, seetõttu ei ole asjakohane ette heita selle ebaloogilisust. PK ei osalenud kaebajale kauba faktilisel üleandmisel ega pidanudki seda tegema. PK ja kaebaja esindajate seletused ei ole vastuolulised. Halduskohus tegi autojuhtide AK ja VK seletustest ebaõigeid järeldusi. Kaebaja ei teinud ega pidanudki tegema laborianalüüsi igast saabuvast veokikoormast. Kaebajale oli teada, et kogu tarnitud õli pärines AS-st Scanola Baltic. Kaebaja ei teinud tehinguid Eco Friends OÜ-ga ebatavalistel tingimustel.
3-16-2723 sisendkäibemaksuarvestuses. Tarneahelas toimunud maksupettus seisnes maksuotsuse põhjenduste järgi kahtluses, et Eco Friends OÜ ei ole ühendusesisest kauba soetamist pöördmaksustanud ega riigile käibemaksu tasunud.
3-16-2723 põhjendanud kahtlust, et rapsiõli tarne ahelas toimus maksupettus ning Eco Friends OÜ jättis käibemaksu riigile tasumata.
3-16-2723 siiski maksuhalduri õigust ja kohustust koguda täiendavaid tõendeid, kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses. Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra, sh tehingute tegeliku majandusliku sisu, ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kontrolli tulemusena võib selguda, et tehingute kohta koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku olukorda. Maksupettuses osalejate puhul ei saa eeldada, et nad on esitanud oma maksudeklaratsioonides õigeid andmeid (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 27). Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri ja halduskohtu järeldused ei põhine oletustel või subjektiivsetel kahtlustel, vaid tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite hindamisel nende kogumis ja koostoimes, mis seab kokkuvõttes kaebaja ja Eco Friends OÜ vaheliste tehingute kohta vormistatud dokumentide õigsuse ja tehingu poolte seletuste usaldusväärsuse põhjendatult kahtluse alla. Halduskohus on seejuures asjakohaselt märkinud (otsuse p 21), et kaebaja ja Eco Friends OÜ esindajate ütlused on suures plaanis ühtelangevad, kuid üksikasjades mitte, mis tehingute suurt mahtu ja ütluste andmiste aega arvestades ei ole mõistlikult seletatav muuga kui sellega, et tehingud ei ole toimunud selliselt, nagu on püütud näidata.
3-16-2723 vaidlust selle üle, et Eco Friends OÜ ei olnud kaebaja varasem äripartner ega ka varem selles valdkonnas tuntud ettevõtja, kelle vastu oleks võinud kaebajal olla mingitel objektiivsetel asjaoludel põhinev usaldus. Asjaolu, et kaebaja soetas Eco Friends OÜ-lt toidukaupa, mille käitlemisele on kehtestatud ranged nõuded, kuid mille päritolu kauba müüja väidetav esindaja PK ei teadnud või ei avaldanud, ning kellelt kaebaja ei nõudnud õli päritolu ja kvaliteedi kohta ka mingeid usaldusväärseid tõendeid peale pealkirjastamata ja tundmatu isiku koostatud dokumentide (vt MTA lisad 32 ja 36 ning kontrollakti p 1.1.2.3.c), viitab sellele, et kauba päritolu ja kvaliteet, samuti see, et kaup laaditi autodele AS Scanola Baltic tehasest ning selle ümberlaadimist vahepeal ei toimunud, pidi olema kaebajale teada muudest, usaldusväärsetest allikatest. AS-st Scanola Baltic õli soetamise puhul seevastu liikusid kaubaga kaasas ka selle päritolu ja nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid ning selliseid dokumente esitas ka kaebaja oma klientidele.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.