Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur
Haldusasi
AS EBM Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. novembri 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/026990-35 tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: AS EBM Grupp Esindaja: v.adv Dragan Perovic Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Veiko Soll
28. aprill 2017, Tallinn 3-16-2723
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS EBM Grupp kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tagastada kaebajale asja läbivaatamise kulude jääk 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 65 senti. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29. mail 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS EBM Grupp kajastas oma 2014. aasta augusti ja septembrikuu käibedeklaratsioonidel vastavalt 53 829,20 ja 32 038,32 euro ulatuses sisendkäibemaksu OÜ Eco Friends nimel rapsiõli müügi eest esitatud arvete alusel. Maksu- ja Tolliamet tegi 29. novembril 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/026990-35, millega suurendas AS-i EBM Grupp 2014. aasta augusti- ja
septembrikuu käibemaksukohustust 85 867,52 euro võrra ning samade perioodide tulumaksukohustust 22 825,54 euro võrra. Maksuotsuses on leitud, et AS-il EBM Grupp ei olnud õigust OÜ Eco Friends arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada, kuna ta ei soetanud õli OÜ-lt Eco Friends, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning osales seejuures maksupettuses, olles teadlik, et OÜ Eco Friends jätab arvetele lisatud käibemaksu riigile tasumata. Samuti leidis maksuhaldur, et kuigi kauba olemasolus iseenesest pole vaidlust, ei olnud võimalik kontrollida selle tegelikku soetusmaksumust, küll aga saab AS-i EBM Grupp ettevõtlusega mitte seotuks lugeda OÜ Eco Friends arvetel kajastatud käibemaksusumma ulatuses tehtud väljamaksed, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. Maksuotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: OÜ Eco Friends juhatuse liikme Pavel Klopotovski seletused tehingu asjaolude kohta on ebausaldusväärsed, arvestades, et a) ta ei olnud teadlik tehingute kahjumlikkusest, kauba päritolust ega teekonnast; et ta andis kaebaja esindajatega võrreldes teistsuguseid ütlusi lepingu sõlmimise asjaolude ja kaubast proovide võtmise kohta; b) ta väitis olevat OÜ Eco Friends nimel üksi tegutsenud, samas kui UAB Aldrin esindaja väitel ajas ta asju OÜ Eco Friendks nimel vähemalt viie erineva isikuga c), et ta ei olnud kursis OÜ Eco Friends raamatupidamise tegeliku korraldusega; d) ta ei osanud nimetada majandustegevuse kontrolli menetluses OÜ Eco Friends pangakontole suuri summasid tasunud tehingupartnerite nimesid; OÜ Eco Friends 2014. aasta augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonidel ei kajastu käivet summas, mille OÜ Eco Friends pidanuks deklareerima AS-ile EBM Grupp müüdud kaupade ja ühendusesisese pöördmaksustamise käibe summana; OÜ-l Eco Friends ei olnud tavapärast majandustegevust ning ta polnud registreeritud toidukäitlejana; OÜ Eco Friends võttis äris ebatavaliselt suure riski, sest P. Klopotovski väitel ei teinud ta kauba soetamisel sellest analüüsimiseks proove; kauba transportimine toimus ebamõistlikult Painkülast Tallinnasse läbi Ainaži, kusjuures UAB Aldrin esindaja sõnul toimus see nii lähtudes OÜ Eco Friends soovist soetada kaup 0%-lise käibemaksuga, mis on vastuolus P. Klopotovski seletusega, mille kohaselt ta polnud teadlik sellest, et UAB-lt Aldrin oleks võimalik soetada kaupa Eesti-siseselt; kaupa transportinud autojuhid ei tundnud P. Klopotovskit ja väitsid, et kauba üleandmisel ta kohal ei viibinud, samas P. Klopotovski ise väitis, et oli peaaegu alati kohal; ka AS-i EBM Grupp töötaja V. B. kinnitas, et kauba üle andmise juures P. Klopotovskit ei olnud; äriregistri andmetest oli näha, et vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli P. Klopotovski seotud mitme äriühinguga, millel olid maksuvõlad; AS EBM Grupp jättis täitmata toiduseadusest tulenevad nõuded ega kontrollinud, kas OÜ Eco Friends on toidu käitlejana registreeritud; AS EBM Grupp soetas kauba ilma dokumentideta, mille põhjal oleks olnud võimalik veenduda selle päritolus ning laborianalüüs teostati vaid ühest koormast võetud proovile; OÜ EBM Grupp soetas samal perioodil suurema koguse õli otse AS-ilt Scanola Baltic, ent kallimalt, mis oleks pidanud tekitama kahtluse OÜ Eco Friends suhtes; AS EBM Grupp juhid on varem karistatud maksualase süüteo eest.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.AS EBM Grupp esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti
29.novembri 2016 maksuotsuse nr 12.2-3/026990-35 tühistamist. Kaebaja leiab, et maksuhalduri väide, mille kohaselt kaebaja teadis, et OÜ Eco Friends ei ole kauba tegelik müüja, ei põhine ühelgi tõendil ning samuti ei ole maksuotsuses põhjendatud adekvaatselt maksupettuses osalemise kahtlust, mistõttu ei ole tõendamiskoormus maksukohustuslasele
üle läinud ning maksuhaldur pidanuks lähtuma kaebaja poolt esitatud maksuarvestuse õigsusest. Kaebaja toob välja, et isegi kui maksuhaldur on õigesti tuvastanud OÜ Eco Friends tegevust puudutavad asjaolud, pole kaebajal sisendkäibemaksu maha arvamise piiramine siiski lubatav, kuna maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja pahausksust. Kaebaja rõhutab, et tehingud OÜ-ga Eco Friends toimusid tema jaoks täiesti tavapäraselt ega erinenud väljakujunenud tegevuspraktikast, mistõttu ei saa hoolsuskohustuse rikkumist kaebajale ette heita. Kaebaja heidab maksuotsusele ette põhjendamispuudusi ning leiab, et maksuotsusest ei ole loogiliselt jälgitav, millised konkreetsed asjaolud on maksuhaldur tuvastanud, milliste tõendite põhjal ning millised järeldused on nendest asjaoludest tehtud.
3.Kaebaja selgitab, et suvel enne saagikoristust tehakse talle palju võimalikke tarnepakkumisi ettevõtete poolt, kes üldjuhul ongi kaebajale varasemast tundmatud, antud juhul sai kaebaja OÜ-lt Eco Friends kirjaliku pakkumuse ning kontrollis kõigi oma võimaluste piires avalike registrite põhjal P. Klopotovski esindusõigust, samuti seda, et sel äriühingul polnud maksuhalduri andmebaasi kohaselt maksuvõlgu. Kaebaja selgitab, et vahendajad, soovides varjata kauba päritolu, esitavad sageli kaubaga koos tootja osas isikustamata sertifikaadid, kus on kirjas õli kvalitatiivsed näitajad, mille põhjal on võimalik veenduda kauba kvalitatiivsetes omadustes.
4.Kaebaja ei nõustu maksuhalduri etteheitega toiduseaduse nõuete rikkumise kohta ning selgitab, et ostjal pole kohustust kontrollida, kas müüja on toidukäitlejana registreeritud, samuti ei sõltu sellest registreeringust kauba tegelik kvaliteet ega müüja tegelik usaldusväärsus. Seejuures selgitab kaebaja, et võttis OÜ-lt Eco Friends kauba soetamisel kõik tegeliku toiduohutuse tagamiseks vajalikud meetmed, sh. analüüsis kauba kvaliteeti ja nõuetelevastavust. Kaebaja rõhutab, et kõrvalekaldeid toiduohutuse nõuete täitmise osas ei ole Veterinaar- ja Toiduameti poolt kaebaja suhtes tuvastatud. Kaebaja ei nõustu väitega, et ta soetas tundmatu päritoluga kauba ning selgitab, et kaubaga koos esitatud sertifikaatide põhjal tegi kaebaja järelduse, et kõnealune õli pärineb AS-ist Scanola Baltic. Kaebaja rõhutab ka, et vastavusdeklaratsiooni olemasolu ei ole kohustuslik ning OÜ Eco Friends polekski saanud sellist koostada, sest ta polnud kauba tootja. Veel selgitab kaebaja, et tema töötajad on aastatega omandanud vajaliku oskused ja vilumuse kauba vastuvõtmisel hinnata, millise ja mis päritolu tootega on tegemist. Ka märgib kaebaja, et OÜ Eco Friends käest ostetud õlipartiist võeti analüüsiks proov ja selle tulemused vastasid Scanola Baltic AS rapsiõli tavapärastele näitajatele, ning järgnevate tarnete puhul täiendavaid analüüse ei tehtud ei Eco Friends OÜ ega tehta ka teistelt tarnijatelt ostetud õlipartiide osas, sest iga selline analüüs on ettevõttele kulu. Kaebaja rõhutab, et OÜ Eco Friends kauba puhul oli tegemist üheainsa partiiga, mitte kolme partiiga, nagu leidis maksuhaldur.
5.Kaebaja ei nõustu väitega, et sai kauba OÜ Eco Friends käest ostes ebatavaliselt madala hinnaga ning selgitab, et rapsiõli näol on tegu börsikaubaga, mille puhul on mõeldav, et ühel ja samal päeval, ent erinevatel kellaaegadel sõlmitakse samade isikute vahel sarnaste kaubakoguste tarnimiseks samal tulevikuperioodil erinevate hindadega lepingud. Kaebaja rõhutab ka seda, et erinevalt OÜ-st Eco Friends ei seisne kaebaja majandustegevus õli kui börsikaubaga spekuleerimises, vaid kaebaja soetab seda selleks, et see pakendada tarbijapakenditesse ja kauplusekettidele edasi müüa. Veel toob kaebaja välja, et AS Scanola Baltic on pakendatud õli müügi turul kaebaja konkurent, mistõttu saab kaebaja sageli viimaselt õli osta teistega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel ega saa alati osta neid mahte, mida ta sooviks. Kaebaja märgib ka, et 2014. aasta suvel tekkis seoses AS Scanola Baltic tootmise ajutise vähenemisega Eesti turul õli defitsiit ning kaebaja ei saanud varem tellida nii palju õli,
kui ta oma tootmistegevuses vajas, mistõttu oli ta sunnitud ostma osa õli AS-ilt Scanola Baltic turuhinnast kallimalt, samuti pidi ta seda ostma ühelt Soome ettevõtjalt ning oli sunnitud seda ostma ka OÜ-lt Eco Friends.
6.Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole õigeid järeldusi teinud transpordiahelast, kaebaja rõhutab, et kuivõrd Lätist kauba saatmisel oli CMRide kohaselt saajaks OÜ Eco Friends ning tarnetingimuseks oli CPT, siis kellelegi teisele peale OÜ Eco Friends ei saanud vedaja kaupa üle anda.
7.Kaebaja hinnangul on lubamatu käsitada AS-i EBM Grupp maksupettuses osalejana põhjusel, et V. S. ja S. P. on kokkuleppemenetluses karistatud maksualase kuriteo toimepanemise eest. See rikub kaebaja hinnangul süütuse presumptsiooni põhimõtet ja iseloomustab maksumenetluses erapoolikut lähenemist. Kaebaja rõhutab, et V. S. ja S. P. nõustusid kriminaalasjas kokkuleppementlusega vaid selleks, et tagada kaebaja ettevõtluse jätkumine ning neile inkrimineeritud teod ei olnud kuidagi seotud maksuotsuses kaebajale tehtava maksuõigusliku etteheitega.
8.Mis puudutab seda, et tehingud olid OÜ Eco Friends jaoks kahjumlikud, siis peab kaebaja börsikaupadega spekuleerivate ettevõtjate tegevuses tavapäraseks seda, et teatud tehingud ongi kahjumlikud ning märgib samas, et kindlasti ei saa see kuidagi seotud olla kaebajaga.
9.Kaebaja märgib ka, et tema ning P. Klopotovski seletused vaidlusaluste tehingute asjaolude kohta on tegelikult kattuvad. Kaebaja hinnangul ei ole maksuotsuses põhjendatud, miks peetakse P. Klopotovski seletusi ebausaldusväärseteks. Kaebaja hinnangul ei saa P. Klopotovski väitest, et ta ei teadnud, kust kaup pärines, teha järeldust, et OÜ Eco Friends ei ole seda kaebajale müünud, olukorras kus on tõendatud, et sertifikaatide alusel on P. Klopotovski õli vastu võtnud UAB-lt Aldrin, allkirjastanud CMR-d ja tasunud kauba eest ettemaksuna.
10.Kaebaja ei välista, et tehinguahelas osalenud teised isikud võisid korraldada maksupettuse, ent välistab enda seotuse sellega. Kaebaja rõhutab, et ei saa vastutada UAB Aldrin ega OÜ Eco Friends majandustegevuse ja maksuarvestuse õiguspärasuse eest. Viimaks leiab kaebaja, et tõendamata on ka maksuhalduri seisukoht, et OÜ Eco Friends on käibemaksu riigile tasumata jätnud, arvestades, et viimase avalikustatud maksuvõlg on käesolevas asjas vaidluse all olevast summast palju väiksem.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Maksu- ja Tolliamet vaidleb AS-i EBM Grupp kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et maksuotsuses on piisavalt põhjendatud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses samas kui kaebaja etteheited on üldsõnalised ja konkretiseerimata.
12.Vastustaja hinnangul kinnitavad kaebaja osalemist maksupettuses järgmised asjaolud: müüja on vastavas valdkonnas tundmatu, müüja esindaja ei olnud kursis valdkonna erisustega, müüja pakkus enda majandustegevust arvestades väga suurt kaubakogust; müüja esindaja ei olnud teadlik tehingu tehioludest; müüjal puudus majandustegevuse registris nõutav registreering, müüja äriregistris registreeritud tegevusala ei vasta sellele, millega väidetavalt tegeleb, müüjal puudus tavapärane tegevuskoht, müüjat esindasid väidetavalt korduvalt erinevad volitatud isikud, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed, müüja pakkus kaupa majanduslikult ebaloogilise (avalikust turuhinnast madalama) hinnaga; tehingult saadav kasum on tavapäratult väike või puudus; kauba saatedokumendid puudusid või polnud neil
märgitud andmed õiged; kauba transpordi asjaolud ei olnud tavapärased ning üks tehingu pool kaubaga üldse kokku ei puutunud; müüjate poolt deklareeritud andmete põhjal on põhjendatud kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui kaebaja sisendkäibemaksu maha arvas.
13.Vastustaja rõhutab, et maksuotsuses ei ole tehtud kaebajale etteheiteid hoolsuskohustuse rikkumise osas, ent hooletu käitumine on asjaolusid arvestades tavapäratu ja ebausutav. Sellise iseloomuga kõrvalekaldumine seab vastustaja hinnangul kahtluse alla arvetel näidatud tehingu toimumise tervikuna. Näilisi tehinguid iseloomustabki vastustaja sõnutsi asjaolu, et ilmnevad eksimused, mis tavapärastes majandustehingutes reeglina ei teki. Vastustaja rõhutab, et maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes formaalsetele nõuetele vastavate dokumentide olemasolu.
14.Seoses maksupettusest kasu saamisega märgib vastustaja, et iseenesest ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid, vaid osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata.
15.Vastustaja nõustub, et AS EBM Grupp juhtide varasemal karistatusel pole otsest tähendust käesolevas asjas vaadeldavas maksupettuses osalemise tõendamisel, ent see siiski suurendab kahtlust kaebaja aususes.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et AS EBM Grupp kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kuigi mõnede maksuhalduri poolt tehtud järeldustega ei saa nõustuda, on maksuhaldur menetluse käigus saadud tõenditele tuginedes lõppkokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud õigust OÜ Eco Friends arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning nende arvete alusel tehtud väljamaksed on osaliselt käsitatavad ettevõtlusega mitte seotud väljamaksetena. Ühelt poolt saab maksuhalduri poolt kogutud tõendite pinnalt tuvastatuks lugeda, et isegi kui Pavel Klopotovski vaadeldavasse ahelasse kuuluvate tehingute tegemisel kuidagimoodi osales, siis ei olnud vähemalt OÜ Eco Friends nimel õli müümine Pavel Klopotovski tegeliku kontrolli all, mistõttu on õigustatud järeldus, et neid müüke ei saa majanduslikus mõttes omistada OÜ-le Eco Friends. Teisisõnu ei olnud nimetatud äriühing tegelikuks müüjaks. Teisalt on maksuhaldur kogutud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et kaebaja oli sellest teadlik, mida eeskätt kinnitab see, et puuduvad usaldusväärsed tõendid Pavel Klopotovski väidetava viibimise kohta kaebaja territooriumil kauba üle andmisel, samuti see, et kaebaja tugines kauba kvaliteedi osas põhjendamatult palju pelgalt usaldusele müüja vastu. Selle põhjal on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kaebajal olid nende õlikoguste hankimiseks tegelikud kokkulepped usaldusväärsete tundmatute isikutega ning talle pidi teada olema õli eest arvete esitamine tehingutega majanduslikult tegelikult mitte seotud variettevõtja nimel. See õigustab järeldust, et kaebaja osales maksupettuses.
17.Käibemaksusüsteem on üles ehitatud selliselt, et ostja õigusele sisendkäibemaks maha arvata, peab vastama müüja kohustus arvele lisatud käibemaks tasuda. Olukorras, kus maksuhalduril ei õnnestu kontrollida müüja käibemaksuarvestuse aluseks olevaid asjaolusid, näiteks põhjusel, et see isik ei esita kontrollimiseks oma maksuarvestuse aluseks olevaid dokumente või need dokumendid ei võimalda tema maksuarvestuse õigsuses veenduda, on iseenesest alust kahtluseks, et kõnealune müüja ei ole käibemaksu nõutud ulatuses tasunud. Ostja poolt sisendkäibemaksu maha arvamise õigus ei sõltu iseenesest sellest, kas müüja oma
maksukohustuse täidab ning ostjale ei saa panna vastutust müüja võimalike rikkumiste eest. Küll aga tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ostjal ei ole õigust KMS §-s 37 sätestatud nõuetele formaalselt vastava arve alusel sisendkäibemaksu maha, kui ta teadis või pidi teadma, et arvel müüjana näidatud isik ei olnud tegelik müüja või kui ostja osales maksupettuses (vt. Riigikohtu otsused haldusasjades 3-3-1-73-10, 3-1-1-18-10 ja 3-3-1-27-14).
18.Mitmest tehingust koosnevat tehingute ahelat hõlmava maksupettuse puhul saab ostja osalemisest rääkida siis, kui ostja teab, tulenevalt teatud kooskõlastatud tegevusest tehinguahela teiste lülidega, et tema sooritusel ahelas ei ole tegelikult sellist majanduslikku tähendust, nagu see kajastub dokumentides. Tulenevalt ühelt poolt maksupettuste äärmiselt konspiratiivsest iseloomust ning teisalt sellest, et nii ehk naa saab iga maksukohustuslane vastutada üksnes iseenda eest, ei pea maksuhaldur ostja maksupettusega seostamiseks üksikasjalikult ära tõendama maksupettusele viinud kooskõlastatud tegevusi, tõendama teiste tehinguahelas osalenud isikute maksuõigusrikkumisi ega kindlaks määrama, kui suures osas ja millises tehinguahela lülis täpselt käibemaks riigile tasumata jäi. See ei olekski võimalik, kui mõnede tehinguahelas osalenud teatud isikutel pole olnud võimalik maksukohustuste aluseks olevate asjaolude kohta teavet saada. Sellest tulenevalt peab maksuhaldur, selleks, et piirata ostjal sisendkäibemaksu maha arvamise õigust maksupettuses osalemise alusel, esiteks põhjendama kahtlust, et tehingute ahela tulemusena on riigile käibemaks tasumata jäänud, teiseks aga tõendama, et ostja teadis või pidi teadma maksupettusele viitavatest olulistest asjaoludest. Selliseks oluliseks asjaoluks võib olla näiteks see, et müüjana arvel näidatud isik ei ole kauba tegelik müüja. Selle kohta, kas isik midagi teadis, on harva võimalik leida üheseltmõistetavaid ja kindlaid tõendeid, mistõttu tuleb seda hinnata vaadeldava olukorra kohta teada olevate asjaolude kogumi pinnalt. Kui maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt tuvastanud, et ostja teadis maksupettusele viitavast olulisest asjaolust, loob see kahtluse, et ostja osales maksupettuses. Sellist kahtlust saab põhjendatuks pidada, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam, see et kontrollitav maksukohustuslane osales maksupettuses, kui see, et ta käitus ausalt ega teadnud maksupettusest. Sellisel juhul peab kontrollitav ostja tõendama, et ainult tema seisukohast vaadates (st. sõltumata mistahes võimalikest pettustest tehingute ahela muudes lülides) toimusid tehingud majanduslikus mõttes täpselt nii, nagu tema maksuarvestuse aluseks olevates dokumentides kajastatud ning kõrvaldama oma seletuste ja tõenditega need ebakõlad, millel tugineb maksuhalduri kahtlus maksupettuses osalemise kohta. Juhul kui kontrollitav ostja ei suuda oma seletuste ning dokumentidega maksuhalduri kahtlust hajutada, saab maksuhaldur järeldada, et ostja osales maksupettuses.
19.Käesolevas asjas on maksuhaldur esiteks õigesti leidnud, et OÜ Eco Friends ei olnud kõnealuse õli tegelik müüja. Seda kinnitab veenvalt asjaolu, et OÜ Eco Friends juhatuse liige Pavel Klopotovski ei olnud maksuhaldurile seletusi andes kursis kõnealuste tehingute üksikasjadega ning eksis seletusi andes ka OÜ Eco Friends majandustegevust puudutavates faktides. See õigustab järeldust, et OÜ Eco Friends ei olnud tegelikult selle juhatuse liikme kontrolli all. Kuivõrd juriidilise isiku näol on tegemist abstraktsiooniga, mis saab oma õigusi ja kohustusi teostada vaid selleks volitatud isikute kaudu, siis ei saa tehinguid ja toiminguid, mille on äriühingu nimel teinud isikud, kelle volituste olemasolu pole võimalik tuvastada, majanduslikus mõttes võimalik omistada sellele äriühingule.
20.Järeldust, et OÜ Eco Friends tegevus (vähemalt osas, mis puudutas õlitehinguid) ei olnud Pavel Klopotovski kontrolli all, kinnitab see, et maksuhaldurile seletusi andes (MTA lisad 49,
50)1 ei olnud P. Klopotovski ilmselgelt kursis sellega, et OÜ Eco Friends oli UAB-lt Aldrin soetanud õli kallimalt kui selle AS-ile EBM Grupp edasi müüs. Samuti ei olnud P. Klopotovski teadlik sellest, et kauba saatmise lähtekohaks oli Läti, mitte Leedu. Seejuures pärast seda, kui maksuhalduri ametnik oli juhtinud P. Klopotovski tähelepanu sellele, et CMR-ide kohaselt toodi kaup Lätist, tegi viimane kummalise tähelepaneku (MTA lisa 50, vastus küsimusele nr 73), et tema tasus transpordi eest Leedust. Kuivõrd UAB-lt Aldrin kauba soetamisel oli transport hinna sees ning ka P. Klopotovsky seletustest ei nähtu, et transpordihinna kui õli hinnakomponendi osas oleks mingisuguseid eraldi läbirääkimisi peetud, siis kinnitab viimane vastus üksnes seda, et P. Klopotovski ei olnud tehingute tegeliku sisuga kursis.
21.P. Klopotovski ütlused langevad suures plaanis tõepoolest kokku kaebaja juhatuse liikme V. S. (MTA lisa 47) ja tootmisdirektor S. P. (MTA lisa 48) seletustega, ent just eksimused olulistes tehingutega seotud detailides veenavad selles, et P. Klopotovski esitas maksuhaldurile seletusi andes selgeks õpitud asjaolud, ent üksikasjades vastamisel jäi hätta. Seejuures tuleb tähele panna, et tegemist oli OÜ Eco Friends jaoks väidetavalt uue tegevusharuga ning varasema majandustegevusega võrreldes suuremahuliste tehingutega, mille tegemisest oli maksuhaldurile seletuste andmise ajaks möödunud vaid mõni kuu. See, et äriühingu juhatuse liige unustab paari kuu möödumisel näiteks selle, et kaupa osteti kallimalt kui edasi müüdi, ei ole eluliselt usutav.
22.Samamoodi on P. Klopotovski eksinud AS-iga EBM Grupp lepingu lisa 1 allkirjastamise asjaolude (vt. kontrollakti lk 4, punkt a) ning esimesest koormast võetud proovi osas n-ö ekspressanalüüsi tegemiseks kulunud aja (kontrollakti lk 4 p b) osas. Lisaks sellele kinnitas P. Klopotovski nii maksuhaldurile kui kohtuistungil, et tema ainsana juhatas OÜ Eco Friends tegevust, samas on UAB Aldrin esindaja Ain-Olav Sumberg väitis (MTA lisa 52), et on OÜ-st Eco Friends kohtunud umbes viie isikuga. Kui sellele lisada asjaolu, et P. Klopotovski vastas maksuhaldurile 3. septembril 2014 seletusi andes (MTA lisa 49) vaid väga üldiselt OÜ Eco Friends poolt tehtud kaupade ostu- ja müügitehingute kohta, mis ei piirdunud pangakonto väljavõtete (MTA lisad 43, 44) kohaselt sugugi vaid UAB-lt Aldrin rapsiõli ostmise ja AS-ile EBM Grupp selle müümisega. Ka ei olnud P. Klopotovskil maksuhaldurile seletusi andes selget ülevaadet OÜ Eco Friends raamatupidamise korraldusest, mistõttu on ilmne, et OÜ Eco Friends tegevus ei allunud tegelikult Pavel Klopotovski kontrollile. Neil asjaoludel on maksuhaldur õigesti leidnud, et OÜ Eco Friends ei olnud kaebajale rapsiõli müüjaks, vaid osales tehinguahelas tundmatute isikute poolt kontrollitava variühinguna.
23.Samuti on maksuhaldur veenvalt põhjendanud seisukohta, et kõnealuses tehinguahelas on toime pandud maksupettus. Sellele viitab ühelt poolt ahelas variühingu figureerimine, teisalt aga kauba transpordi korralduse ebaloogilisus, mis seisnes selles, et kaup veeti Eestist Lätisse ning sealt kohe Eestisse tagasi ning millel ei saanud olla mistahes muud eesmärki kui lubamatu maksueelise saamine tulenevalt sellest, et tehingu esimestes lülides müüdi kaup 0%-lise käibemaksuga, ent lõppostjale (kaebajale) müümisel lisati sellele käibemaks, mis tõenäoliselt kokkuvõttes riigile laekumata jäi. Seda kinnitab ka Ain-Olav Sumbergi seletus (MTA lisa 52), mille kohaselt oli OÜ Eco Friends nimel tegutsenud isikute selge soov soetada kaup 0%-lise käibemaksuga. Käibemaksusüsteemi üldisest loogikast tulenevalt (sisendkäibemaksu maha arvamise õigus) ei ole reaalselt kaupa ostval ja edasi müüval
1 Vastustaja 30.01.2017 kirjaliku seletuse (tl. 53) lisad, mis on elektrooniliselt salvestatud kohtute infosüsteemis
ning avaliku e-toimiku kaudu kättesaadavad menetlusosalistele, ent mida ei toimikusse paberile välja trükitud.
ettevõtjal mistahes põhjust käibemaksu vältida. See, et kauba soetamist 0%-lise maksumääraga oluliseks peeti, viitab üheselt maksupettuse toime panemisele.
24.Järgnevalt tuleb käsitleda selle vaidluse põhiküsimust, milleks on see, kas kaebaja teadis maksupettusele viitavatest olulistest asjaoludest määral, mille põhjal saab lugeda, et ta osales maksupettuses. Möönan, et selles küsimuses on nii mõnigi maksuhalduri seisukoht põhjendamatu. Arvestades kaebaja poolt õli hinna kujunemise ja õlikaubanduse eripärade (hindade kujunemine vastavalt börsinoteeringutele, n-ö futuurlepingute sõlmimine, 2014. aasta suvel esinenud õlidefitsiit jne) tuleb põhjendamatuks pidada maksuhalduri etteheidet, mille kohaselt oleks OÜ Eco Friends odavam hind pidanud kaebajas kahtlusi tekitama. Kaebaja on selgitanud ja esitanud ka tõendid selle kohta, et isegi samade tehingupartnerite vahel võisid ühel päeval sõlmitud lepingute hinnad olla erinevad. Maksuhaldur ei ole kaebaja neid selgitusi veenvalt ümber lükanud ega väitnud, et kaebaja poolt turu eripära kohta avaldatu oleks vale. Kaebaja selgitustest lähtudes ei saa väita, et OÜ Eco Friends pakutav hind oleks iseenesest pidanud viitama maksupettusele.
25.Nõustun kaebajaga ka selles, et kontrollaktis (lk 15 punkt i) kajastatud asjaolud kaebaja hilisema käitumise kohta ei ole sellised, mille pinnalt saaks järeldada kaebaja teadlikkust 2014. aasta augustis-septembris. Äärmisel juhul võiks kontrollakti eelnimetatud osas esitatud asjaoludest teha järelduse, et kaebaja oli P. Klopotovskiga seotud maksupettustest teadlik 2015. aasta suvel-sügisel, ent see pole antud juhul oluline.
26.Mis puudutab seda, et V. S. ja S. P. oli karistatud maksualase süüteo seest, siis selle asjaolu välja toomine kontrollaktis ei riku süütuse presumptsiooni põhimõtet, nagu väidab kaebaja ega ilmesta ka maksuhalduri erapoolikust. Asjaolu, et ettevõtja juhid on varem toime pannud kuriteo, mille tehiolud on sarnased vaadeldava juhtumiga, on ettevõtja tegevuse üldiseks iseloomustamiseks sobiv ja asjakohane ning suurendab kahtlust, et isik ei pruukinud ka kontrollitaval juhul käituda ausalt. Vaidlusaluses maksuotsuses ei ole S. S. ja S. P. karistatusest tehtud põhjendamatult kaugeleulatuvaid järeldusi ega rajatud sellele seekordses maksupettuses osalemise eeldust. Nimetatud asjaolu on kontrollaktis põhjendatult välja toodud viimasena ning pigem kaebaja varasemat tegevust üldiselt ilmestavana, näitamaks, et fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamine ei ole kaebajale põhimõtteliselt võõras. Kõrvuti allpool käsitletavate muude asjaoludega, õigustab see täiendavalt seisukohta, et kaebaja osales ka antud juhul maksupettuses. Siinkohal ei ole tähtsust sellel, millistel pragmaatilistel kaalutlustel võisid kaebaja juhid kriminaalasjas kokkuleppemenetlusega nõus olla. Kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05 tehtud kohtuotsuses on Riigikohus selgitanud, et ka kokkuleppemenetluses kohtuotsuse tegemisel tuleb kohtul tuvastada, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse ning kas selle teo on toime pannud süüdistatav ning süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana.
27.Järelduse, et kaebaja osales maksupettuses, saab teha aga eeskätt sellest, et ühegi usaldusväärse tõendiga ei ole kinnitust leidnud kaebaja väide, et kõnealuse kauba üle andmisel kaebaja territooriumil viibis OÜ Eco Friends juhatuse liige Pavel Klopotovski. Tõsi, seda on kinnitanud nii Pavel Klopotovski ise maksuhaldurile antud seletuses (MTA lisa 49), kui ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes. Samas põhjendasin juba eelpool, et tulenevalt asjaolust, et Pavel Klopotovski ei olnud maksuhaldurile seletusi andes kursis mitme vaidlusaluste tehingute tegemise ning OÜ Eco Friends majandustegevuse seisukohast olulise asjaoluga, saab järeldada, et OÜ Eco Friends tegevus ei olnud tegelikult tema kontrolli all.
Seetõttu on ka tema kinnitusel, et ta viibis kauba üle andmisel kaebaja territooriumil, väga vähene tõendusväärtus. Tema seletuse väärtust ei suurendanud ka kohtuistungil antud ütlused. P. Klopotovski kinnitas kohtuistungil (vt. helisalvestis alates ajamarkerist 11:26:38) Paljassaares viibimist kauba üle andmise ajal. Samas kinnitas ta, et toiduõlitehingutega tegeles tema ise, mitte aga OÜ Eco Friends töötajad, mis on otseses vastuolus A.-O. Sumbergi poolt maksuhaldurile antud seletusega (MTA lisa52), mille kohaselt suhtles ta OÜ Eco Friends nimel mitme isikuga. Samuti ei mäletanud P. Klopotovski kohtuistungil väidetavalt müüdud õli ligikaudseidki koguseid ega osanud selgitada ka väidetavate õlitehingute kahjumlikkust OÜ Eco Friends jaoks.
28.Selles, et kaebaja ja OÜ Eco Friends vahel vormistatud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidel (MTA lisad 31, 35) on Pavel Klopotovski allkiri, pole vaidlust. See ei saa aga kinnitada tema kohal viibimist kauba kaebaja territooriumile saabumisel. Maksuhaldur on selles osas põhjendatult viidanud kaebaja töötaja V. B. seletusele (MTA lisa 54), kes väitis, et Eco Friends nimel saabunud kauba tõi kohale autojuht ning kedagi teist OÜ Eco Friends poolt kohal ei olnud. Samuti ei tundnud V. B. foto järgi ära Pavel Klopotovskit, ent möönis, et on seda nime näinud dokumentides. Ka kohtuistungil antud ütlustes (vt. helisalvestis alates ajamarkerist 11:15:14) ei kinnitanud V. B., et P. Klopotovski oleks kauba üle andmisel kohal viibinud. Kuivõrd enamusel kaebaja ja OÜ Eco Friends vahel koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktidel oli vastuvõtja kohal vähemalt V. B. allkirjale sarnane allkiri, siis juhul kui V. B. need aktid tõepoolest allkirjastas ning Pavel Klopotovski selle juures viibis, oleks V. B. foto järgi P. Klopotovski kindlasti ära tundnud. Asjaolu, et kaebaja töötaja, kes reaalselt kauba vastuvõtmisega tegeles, ei kinnita P. Klopotovski viibimist kauba üleandmise juures, seab kahtluse alla kaebaja juhtide sellekohaste väidete (MTA lisad 47, 48) usaldusväärsuse.
29.Samuti ei kinnita P. Klopotovski viibimist kauba üleandmisel autojuhtide A. K. (MTA lisa 51) ja V. K. (MTA lisa 55) seletused. Esimene neist on selgitanud, et Ainažis asuvas tanklas anti autojuhile uus CMR, mille alusel viidi kaup kaebaja territooriumile ning kaebaja territooriumil tegeles autojuhtidega vaid üks isik ehk töötaja, kes tegeles kauba maha laadimisega. Ka A. K. ei tundnud pildi järgi ära Pavel Klopotovskit. A. K. ütlused langevad kokku ka V. K. ütlustega, kes samuti ei maininud, et kaebaja territooriumil oleks kauba vastu võtmisega tegelenud keegi teine peale kohaliku töölise. Nii A. K. kui V. K. kinnitasid, et kauba üle andmisel kaebaja territooriumil andsid nad Lätist saadud CMR-i. Olukorras, kus kauba vastu võtmisega tegeles kaebaja töötaja, tähendab see, et nad andsid üle CMR-i, kus kauba saatjana oli märgitud UAB Aldrin ning saajana OÜ Eco Friends. Ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud K.N. seletustest (vt. helisalvestis alates ajamarkerist 11:52:24) ei saa järeldada, et pärast Lätist Eesti poole liikuma hakkamist oleks vahetatud kauba saatedokumente. Seega autojuhtide seletuste kohaselt pidanuks kaebaja töötaja saama enda kätte CMR-i, millest nähtus isik, kes müüs kauba väidetavalt OÜ-le Eco Friends. See on aga väga ebaloogiline, arvestades P. Klopotovski poolt väljendatud soovi varjata ostja ees isikut, kellelt tema õli soetas. Iseenesest selles, et mitmest lülist koosnevas tehinguahelas toimub ainult üks vedu lõppostjani, ilma et vahendajad kaupa eraldi vastu võtaksid, ei ole midagi kummalist, küll aga ei saa sellisel juhul loogiliseks pidada seda, et lõppostja saab varasemate lülide vahel koostatud saatedokumendi. Seega oleks igati mõistlik, et P. Klopotovski oleks kas saanud autojuhtidega kokku enne kaebaja territooriumile saabumist või siis kaebaja territooriumil ning võtnud neilt UAB Aldrin poolt vormistatud CMRid. Kuivõrd ei kaebaja töötaja, kes kauba kaalumise ja ümber pumpamisega tegeles ega autojuhid Pavel Klopotovskit ei tundnud, tuleb sellest järeldada, et P. Klopotovski kauba üle andmise juures ei viibinud. See, et kaebaja juhid väitsid
maksuhaldurile vastupidist, kinnitab seisukohta, et kaebaja oli teadlik sellest, et tegelikuks müüjaks ei ole OÜ Eco Friends.
30.Nõustun maksuhalduri hinnanguga, et kaebaja ei ole toiminud mõistlikult OÜ Eco Friends nimel saabunud kauba kvaliteedi kontrollimisel. Antud juhul ei saa kaebajale iseenesest ette heita toiduseaduse nõuete rikkumist, sest ühelegi konkreetsele nõudele, mida kaebaja rikkunud oleks, ei ole maksuhaldur viidanud. Kaebaja on õigesti välja toonud, et vastavusdeklaratsiooni nõudmine ei olnud kohustuslik, samuti ei olnud kaebajal otsest kohustust kontrollida, kas OÜ Eco Friends on täitnud toiduseaduse §-st 7 tuleneva teatamiskohustuse ega keeldu soetada kaupa ettevõtjalt, kes seda kohustust täitnud ei ole. See aga ei tähenda, et kaebajale ei saaks ette heita teineteisest sõltumatute ja varasema koostööpraktikata ettevõtjate vahelistele ärisuhetele mitte iseloomulikku usaldust kauba kvaliteedi suhtes. Arvestades kaebaja majandustegevuse eripära, mis seisneb toiduõli tarbimispakenditesse pakendamises ja edasimüügis, on ilmne, et õli kvaliteet peab olema kaebaja jaoks esmatähtis. Seega oleks igati majanduslikult loogiline, et kaebaja tunneb huvi õli päritolu vastu ehk konkreetselt selle vastu, kus see õli toodetud on. Arvestades kaebaja poolt antud selgitusi õlituru eripärade kohta, eeskätt seda, et n-ö futuurlepingute tõttu ei ole otse tehasest kohese kättesaamisega kaubakoguste ostmine vähemalt üldjuhul võimalik ning tegemist on börsikaubaga, ei oleks vahendajatel tegelikult pidanud olema põhjust kauba tootjat varjata. Antud juhul väidab kaebaja, et eeldas kaubaga koos olnud pealkirjastamata ning tegelikult tundmatu isiku poolt koostatud nn. sertifikaatidest nähtuvate parameetrite põhjal, et tegemist on AS’is Scanola Baltic pärit õliga. Seejuures ei nõudnud kaebaja, et OÜ Eco Friends kauba liikumise tootjalt kuni kaebajani jälgitavalt tõendaks. Samuti on maksuhaldur tuvastanud ning kaebaja pole sellele vastu vaielnud, et laborianalüüs teostati üksnes ühest koormast võetud õli kohta. Kohtumenetluses on kaebaja väitnud, et kogu OÜ Eco Friends toodud kaup pärines samast partiist. Isegi kui möönda, et kaebaja vilunud töötajad suutsid neil pealkirjastamata sertifikaatidel (MTA lisad 32, 36) olevate parameetrite ning kauba välimuse, lõhna ja maitse järgi kindlaks teha, et tegemist on AS Scanola Baltic tootega, on mõeldamatu, et kaebaja suutis sel moel kindlaks teha selle, kas tegemist on samast partiist pärit kaubaga. Toiduseaduse § 35 lg 3 kohaselt käsitatakse partiina ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidukogust, kusjuures partiil peab olema kindel tähistus. OÜ Eco Friends poolt kaebajale väidetavalt esitatud dokumentide pinnalt, isegi kui neis mingisugused partiide numbrid või nimetused olid, ei saanud tekkida usaldust selle vastu, et kõik õlikoormad pärinevad samast partiist. Asjaolu, et kaebaja tegelikult õli päritolu ja kvaliteedi kohta OÜ-lt Eco Friends mingisuguseid usaldusväärseid tõendeid ei nõudnud, kinnitab üksnes seda, et kauba päritolu ja kvaliteedinõuetele vastavus, muuhulgas see, et kaup laeti autodele AS Scanola Baltic tehasest ning vahepeal mingisugust ümbervillimist ega muud laadi muudatuste tegemist ei toimunud, olid kaebajale tegelikult muudest usaldusväärsetest allikatest teada.
31.Eriti kummaline oli kaebaja selline usaldus kauba vastu olukorras, kus P. Klopotovski väitis 2014. aasta sügisel maksuhaldurile seletusi andes, et temale kauba päritolu teada ei olnud. Sisuliselt väidab kaebaja niisiis, et ta ostis talle varasemast tundmatu isiku käest suurtes kogustes toiduna tarbimisse suunamiseks mõeldud kaupa, mille päritolu ja teekond ei olnud usaldusväärselt jälgitav ning mille müüja isegi ei teadnud, kust kaup pärineb, kusjuures laborianalüüsi viis kaebaja läbi vaid ühest autokoormast võetud proovi suhtes. Selline toimimine ei ole loogiline, eriti arvestades maksuhalduri poolt välja toodud asjaolu, et soetades õli vahetult AS-ist Scanola Baltic liikusid kaubaga alati koos selle päritolu ja nõuetele
vastavust kinnitavad dokumendid ning samaväärseid dokumente koostas kaebaja ka oma klientidele. Küsimus ei ole selles, kas kaebajal oli seadusest tulenev kohustus vastavusdeklaratsiooni nõuda, vaid selles, et jättes nõudmata usaldusväärsed tõendid kauba päritolu kohta ning tehes laborianalüüsi vaid ühest koormast võetud proovi kohta, on kaebaja tuginenud selle õli vastu võtmisel peamiselt usaldusele, mida ei saanud temas kindlasti tekitada P. Klopotovski isik või OÜ Eco Friends varasem taust, vaid mis pidi tuginema mingisugustel muudel asjaoludel, milleks kõige tõenäolisemalt oli see, et kaebaja oli tegelikult kauba päritolu ja teekonnaga kursis. See, et toiduainetööstuse ettevõte võtab tootmisse suures koguses usaldusväärselt tõendamata päritolu ja mittejälgitava teekonna kaudu saabunud toidukauba, määrates selle nõuetele vastavuse enamikul juhtudest kindlaks visuaalse vaatluse, nuusutamise ja maitsmise teel, ei ole tõsiseltvõetav.
32.Eeltoodut silmas pidades leian, et kuivõrd kaebaja väide Pavel Klopotovski viibimisest kauba üle andmise juures kaebaja territooriumil on kogutud tõenditega ümber lükatud ning kuivõrd kaebaja ei ole loogiliselt selgitanud põhjendamatut suurt usaldust talle tundmatu ettevõtja poolt tarnitud kauba kvaliteedi osas, on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kaebaja oli õli soetamise ja päritoluga seotud tegelikest asjaoludest teadlik ning seeläbi teadlik ka sellest, et OÜ Eco Friends ei olnud kauba tegelik müüja. Asjaolu, et kaebaja seda teadis, õigustab järeldust, et kaebaja osales maksupettuses ning sõltumata sellest, kas kaebaja sai sellest majanduslikku kasu, on sisendkäibemaksu maha arvamine OÜ Eco Friends arvete alusel lubamatu ning maksuotsus õiguspärane.
33.Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ka tulumaksu määramise osas. Kuivõrd kauba olemasolus pole kokkuvõttes vaidlust ning on ilmne, et kaebaja ei saanud seda tasuta, ent kauba tegelikku ostuhinda kindlaks teha võimalike ei ole, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja ettevõtlusega mitte seotud väljamakseks tuleb lugeda fiktiivsetele arvetele kantud käibemaksusumma.
34.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte kulud poolte endi kanda. Kaebaja on 6. märtsi 2017 kohtumääruse alusel tasunud ette asja läbivaatamise kulud summas 309 eurot. Asja läbivaatamise kuludena on kantud tunnistajatasu ja tunnistaja sõidukulud kokku summas 151,35 eurot ning tõlgi tasu summas 100 eurot. Ülejäänud osa kaebaja poolt ette tasutud summast (st- 309-151,35-100=57,65 eurot) tuleb kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.