Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-17-2687 7. märts 2018 Kadri Palm RMP LÕUNA FINANTS OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
8.novembri 2017. a otsuse nr 8-3/004573 tühistamiseks osas, millega Maksu- ja Tolliamet jättis RMP LÕUNA FINANTS OÜ taotluse rahuldamata maksukorralduse seaduse § 116 alusel, ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks arvestama RMP LÕUNA FINANTS OÜ kasuks ja tasuma intressi perioodi 26. aprill 2016 – 12. aprill 2017 eest maksukorralduse seaduse § 116 alusel
Menetlusosalised
Kaebaja – RMP LÕUNA FINANTS OÜ, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Miiko Vainer ja Revo Krause Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta RMP LÕUNA FINANTS OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 6. aprillil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-2687 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 21. aprillil 2016 Tartu Halduskohtule taotluse nr 12.2-3/036667-1, et saada luba aresti seadmiseks RMP LÕUNA FINANTS OÜ arvelduskontole summas 3 173 525 eurot (tl-d 15-20).
2.Tartu Halduskohus rahuldas 25. aprilli 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-16-780 MTA taotluse ning andis kohtutäiturile loa aresti seadmiseks RMP LÕUNA FINANTS OÜ arvelduskontole 3 173 525 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) (tl-d 31-33p).
3.MTA esitas 25. aprillil 2016 kohtutäiturile täitmisavalduse nr 13-5/06520-1, mille alusel arestiti 26. aprillil 2016 RMP LÕUNA FINANTS OÜ arvelduskonto MTA poolt taotletud ulatuses ja kanti sellelt MTA arvelduskontole 3 173 525 eurot (tl-d 22-22p, 30-30p).
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. mai 2016. a määrusega Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-780 ja tegi uue määruse, millega jättis rahuldamata MTA taotluse anda kohtutäiturile luba aresti seadmiseks RMP LÕUNA FINANTS OÜ arvelduskontole. Riigikohtu halduskolleegium jättis 5. aprilli 2017. a määrusega Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-780 muutmata.
5.MTA tagastas 12. aprillil 2017 RMP LÕUNA FINANTS OÜ-le sundtäidetud rahalised vahendid (tl 36).
6.RMP LÕUNA FINANTS OÜ esitas 10. oktoobril 2017 MTA-le taotluse arvestada maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 1 alusel RMP LÕUNA FINANTS OÜ kasuks intressi enammakstud summalt 3 173 525 eurot perioodi 26. aprill 2016 – 12. aprill 2017 eest ning kanda see RMP LÕUNA FINANTS OÜ arvelduskontole (tl-d 6-6p).
7.MTA jättis 8. novembri 2017. a otsusega nr 8-3/004573 RMP LÕUNA FINANTS OÜ taotluse MKS § 116 lg 1 alusel intressi arvestamiseks ja tasumiseks rahuldamata ning otsustas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 23 lg 1 alusel arvestada ja tasuda RMP LÕUNA FINANTS OÜ-le intressi summas 183 629,72 eurot (tl-d 8-9). MTA leidis, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus MTA antud haldusakti alusel oleks isik tasunud või isikult sisse nõutud või isiku tagastusnõudega tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, sest täitmist tagava toiminguna seati eelarest OÜ Unipetrol tulevase maksukohustuse tagamiseks, mitte aga RMP LÕUNA FINANTS OÜ maksukohustuse täitmise tagamiseks.
8.RMP LÕUNA FINANTS OÜ esitas 5. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA
8.novembri 2017. a otsuse nr 8-3/004573 resolutsiooni p-de 1-2 tühistamiseks osas, millega MTA jättis RMP LÕUNA FINANTS OÜ taotluse rahuldamata MKS § 116 alusel ja rahuldas RVastS § 23 lg 1 alusel, ning MTA kohustamiseks arvestama RMP LÕUNA FINANTS OÜ kasuks ja tasuma intressi perioodi 26. aprill 2016 – 12. aprill 2017 eest MKS § 116 alusel võttes arvesse MTA 8. novembri 2017. a otsuse nr 8-3/004573 resolutsiooni p-s 2 RMP LÕUNA FINANTS OÜ-le juba arvestatud ja tasutud summa (183 629,72 eurot) (tl-d 1-4).
3-17-2687
9.Tartu Halduskohus võttis 7. detsembri 2017. a määrusega RMP LÕUNA FINANTS OÜ kaebuse menetlusse (tl-d 11-11p).
10.MTA esitas 27. detsembril 2017 vastuse kaebusele (tl-d 13-14p).
11.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2018 täiendavad seisukohad (tl-d 37-41p).
12.MTA täiendavad seisukohad saabusid kohtusse 20. veebruaril 2018 (tl-d 48-48p).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja taotleb MTA 8. novembri 2017. a otsuse nr 8-3/004573 tühistamist osas, millega MTA jättis RMP LÕUNA FINANTS OÜ taotluse rahuldamata MKS § 116 alusel, ning MKS kohustamist arvestada RMP LÕUNA FINANTS OÜ kasuks ja tasuma intressi perioodi 26. aprill 2016 – 12. aprill 2017 eest MKS § 116 alusel, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) RVastS § 23 p 1 asub RVastS 4. peatükis ja tegemist ei ole regulatsiooniga, millele viidatakse MKS §-s 16. Ka on Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr 3-3-1-81-13 tehtud otsuses selgitanud seoses RVastS § 23 p-le 1 tuginemisega, et erinormi puudumisel tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulatsioonist. MKS on haldusõiguse üldosa seaduste (sh RVastS) suhtes eriseadus. 2) Kaebaja suhtes teostatud sundtäitmine vastab MKS § 116 lg-s 1 nimetatud koosseisule, mis sätestab intressi arvestamise kohustuse vastutuse instituudina maksuhalduri õigusvastase haldustegevuse eest rahalistes küsimustes. Maksuhalduri kohustus intressi arvestamiseks MKS § 116 lg 1 alusel ei eelda alati, et MKS alusel teostatavale sundtäitmisele eelneks või sellega kaasneks MTA haldusakti andmine sundtäitmise adressaadile. Ka on vastustaja poolt MKS § 116 lg-le 1 antud grammatiline tõlgendus, mille kohaselt MKS § 116 lg 1 rakendamine on lubatud vaid MKS § 6 lg-s 1 määratletud maksukohustuslase suhtes, ülimalt formaalne, eksitav ega arvesta kaebaja faktilise olukorraga MKS § 1361 lg 11 p 1 ja § 116 lg 1 rakendamise subjektina. Antud juhul on oluline hinnata mitte seda, kellena kaebaja formaalselt oli kaasatud menetlusse, vaid lähtuma peab kaebaja sisulisest kohtlemisest menetluses. Kaebajat koheldi nagu maksukohustuslast. 3) Sama tulemuseni, mida on kaebaja taotlenud MKS § 116 lg 1 alusel, on käesoleva vaidluse asjaolude puhul võimalik jõuda ka MKS § 116 lg 2 rakendamise kaudu. Kaebajal tekkis õigus alusetult sisse nõutu tagasisaamisele, mis kvalifitseerub tagastusnõudena MKS § 33 lg 2 p 3 alusel. Kuivõrd MTA tugines haldusasjas nr 3-16-780 argumendile, et kaebajat ja Unipetrol OÜ-d tuleb maksukohustuse eest vastutamise osas käsitleda ühe isikuna, ei ole maksuhalduril alust keelduda maksuintressi arvestamisest kaebaja kasuks MKS § 116 lg 2 alusel.
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata.. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Antud juhul ei ole MKS § 116 lg 1 eeldused kaebajale maksuhalduri poolt intresside arvestamiseks ning tasumiseks täidetud, sest ühegi MTA antud haldusakti alusel ei ole kaebaja tasunud või temalt sisse nõutud või tema tagastusnõudega tasaarvestatud suuremat summat, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, sest täitmist tagava toiminguna seati eelarest
3-17-2687 Unipetrol OÜ tulevase maksukohustuse tagamiseks, mitte aga RMP LÕUNA FINANTS OÜ maksukohustuse täitmise tagamiseks. 2) Kuna MKS § 116 lg 1 sätestab sõnaselgelt maksuhalduri poolt intresside tasumise eelduseks õigustatud isikuna maksukohustuslase, kuid kaebaja selleks ei ole, ei jää mitte mingil viisil tõlgendusruumi, et ka kolmandad isikud, kelle vara maksuhaldur on ekslikult arestinud, võivad intressinõudes materiaalõiguslikult tugineda MKS § 116 lg-le 1. Kui maksuhaldur on isikult ekslikult võtnud raha mõne teise isiku maksukohustuse katteks, siis MKS-s ette nähtud intresside regulatsioon ei saa olla kohalduvaks erinormiks RVastS § 23 p 1 suhtes. 3) Alusetu arestitoiming MTA poolt ei tekitanud kaebajale tagastusnõuet MKS tähenduses, mille olemasolu on aga MKS § 116 lg 2 kohaldamise eelduseks. MKS § 33 lg 2 (sh punkt 3) ei näe ette tagastusnõude regulatsiooni laienemist sellisele kolmandale isikule, kellelt maksuhaldur on arestinud rahalisi vahendeid muul põhjusel kui selle isiku maksukohustustega seonduvalt. Arvestades, et kaebaja suhtes puudus maksumenetlus, MTA ei seadnud eelaresti kaebaja maksusumma katteks ja samuti ei tekkinud aresti seadmise tulemusena mingisugust enammakset MKS tähenduses, puudub alus intresside arvestamiseks ja tasumiseks ka MKS § 116 lg 2 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA 8. novembri 2017. a otsuse nr 8-3/004573 tühistamiseks osas, millega MTA jättis RMP LÕUNA FINANTS OÜ taotluse rahuldamata MKS § 116 alusel, ning MKS kohustamiseks arvestama RMP LÕUNA FINANTS OÜ kasuks ja tasuma intressi perioodi 26. aprill 2016 – 12. aprill 2017 eest MKS § 116 alusel.
16.Poolte vahel on vaidlus selles, kas MTA-l on kohustus arvestada ja tasuda kaebaja kasuks intressi perioodi 26. aprill 2016 – 12. aprill 2017 eest MKS § 116 lg 1 või 2 alusel või RVastS § 23 p 1 alusel. MKS § 116 lg 1 sätestab: „Kui maksuhalduri antud haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasaarvestamise või tasumise päevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise päevani. Intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel.“ MKS § 116 lg 2 kohaselt kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. RVastS § 23 p 1 järgi võib isik lisaks RVastS § 22 lg-s 1 sätestatule nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas. Seega arvestades eeltoodud sätteid ning asjaolu, et MTA märkis vaidlusaluses otsuses, et kaebajal on tekkinud nõudeõigus MTA vastu intresside arvestamiseks ja tasumiseks RVastS § 23 lg 1 alusel, sisustades eelnimetatut kui isiku õigust nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas, mis oma sisult vastab RVastS § 23 p-s 1 toodule, mõistab kohus, et MTA tahe on olnud tugineda RVastS § 23 lg 1 asemel RVastS § 23 p-le 1.
17.Käesoleval juhul arestiti 26. aprillil 2016 RMP LÕUNA FINANTS OÜ arvelduskontole 3 173 525 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) haldusasjas nr 3-16-780 tehtud Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2016. a määruse ja MTA poolt 25. aprillil 2016 kohtutäiturile
3-17-2687 esitatud täitmisavalduse nr 13-5/06520-1 alusel. Et Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. mai 2016. a määrusega Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2016. a määruse haldusasjas nr 3-16-780 ja tegi uue määruse, millega jättis rahuldamata MTA taotluse anda kohtutäiturile luba aresti seadmiseks RMP LÕUNA FINANTS OÜ arvelduskontole, kusjuures Riigikohtu halduskolleegium jättis 5. aprilli 2017. a määrusega Tartu Ringkonnakohtu 27. mai 2016. a määruse muutmata, tagastas MTA RMP LÕUNA FINANTS OÜ-le sundtäidetud rahalised vahendid 12. aprillil 2017. Seega pole eeltoodust tulenevalt vaidlust selles, et ajavahemikul 26. aprill 2016 kuni 12. aprill 2017 oli RMP LÕUNA FINANTS OÜ pangakonto arestitud 3 173 525 euro ulatuses halduskohtu loa alusel, mis hiljem tühistati.
18.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 5. aprillil 2017 tehtud määruse p-s 10 järgmist: „Halduskohtule esitatud taotluses selgitas MTA, et alustab taotluse esitamisega Unipetrol OÜ suhtes maksumenetlust, mille käigus kontrollib käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul 1. veebruar 2015 kuni 31. märts 2015. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et niisugusel juhul oli MKS § 1361 lg 4 järgi õigus määruskaebus esitada mõlemal äriühingul. Halduskohtu määrus puudutas nii maksukohustuslast, kelle suhtes maksumenetlust alustati (Unipetrol OÜ), kui ka isikut, kelle pangakonto arestimiseks luba anti (RMP LÕUNA FINANTS OÜ). Riigikohtu üldkogu leidis asjas nr 3-3-1-82-12, et lisaks maksukohustuslasele peab olema määruskaebuse esitamise õigus ka isikul, kelle vara suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba antakse.“ Seejuures rõhutas Riigikohus määruse p-s 18, et MTA taotlus tulnuks jätta rahuldamata muuhulgas põhjusel, et maksuhaldur esitas taotluse kolmanda isiku vara suhtes lisades, et Riigikohtu üldkogu on korduvalt selgitanud, et MKS § 1361 korras saab taotleda luba vaid maksukohustuslase vara suhtes. Lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi toodud selgitustest ning juhindudes MKS § 6 lg-st 1-2, mille kohaselt on maksukohustuslane maksumaksja, maksu kinnipidaja ja muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest, ning maksumaksja on isik, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi, leiab kohus, et RMP LÕUNA FINANTS OÜ-d ei saa aset leidnud menetluses käsitleda maksukohustuslasena MKS § 6 mõttes, vaid muu isikuna MKS § 43 p-st 3 tulenevalt.
19.MKS § 116, mille alusel taotleb kaebaja intressi tasumist, reguleerib selle pealkirjast nähtuvalt maksukohustuslasele makstava intressi tasumise korda. Eelnevat kinnitab ka MKS § 116 lg-s 1 sätestatu, mille järgi on maksuhalduril kohustus arvestada enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi, kui maksuhalduri antud haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Ka MKS § 116 lg-s 2 toodud viide MKS §-le 33, mille puhul on tegemist maksukohustuslasele ja isikule, kellel on seadusest tulenev õigus maksusumma või kulude hüvitamisele või tagastamisele maksuhalduri poolt (MKS § 33 lg 1, lg 2 p 3), kuuluva õigusega, seob MKS-st tuleneva intressi tasumise kohustuse maksukohustuslaseks olemisega või muule isikule maksusumma määramisega. Samamoodi on MKS eelnõu seletuskirjas rõhutatud MKS § 116 lg 1 eesmärgina maksukohustuslasele intresside saamise õiguse tagamist. Tuginedes eeltoodule ei nõustu kohus kaebaja väitega, mille järgi on ülimalt formaalne ja eksitav MTA poolt MKS § 116 lg-le 1 antud grammatiline tõlgendus MKS § 116 lg 1 rakendamise võimalikkuse kohta vaid MKS § 6 lg-s 1 määratletud maksukohustuslase suhtes. Kohtu hinnangul on võimalik nii grammatilise, süstemaatilise kui ka teleoloogilise tõlgendamise kaudu jõuda järelduseni, et MKS § 116 reguleerib vaid maksukohustuslasele makstava intressi tasumist.
3-17-2687
20.Kohus leiab, et kuna kaebaja ei ole väitnud talle MTA poolt kahju tekitamist, puudub vajadus MKS §-s 16 sätestatu kohaldamise järele, mille järgi hüvitatakse maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju vastavalt RVastS-s sätestatule.
21.Kuna MKS § 1 lg-st 1 tulenevalt määrab MKS maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra, kuid intressi arvestamist maksuõigussuhetes reguleeriv MKS 11. peatükk ei näe ette kolmandale isikule makstavat intressi, vaid üksnes MTA poolse intressi tasumise kohustuse maksukohustuse suhtes, leiab kohus, et MTA poolt RVastS § 23 p 1 alusel intressi arvestamine ja tasumine on toimunud õiguspäraselt. Kohus juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi haldusasjas nr 3-3-1-81-13 tehtud kohtuotsuse p-le 15, millele on viidanud ka kaebaja. Nimelt on Riigikohus selgitanud järgmist: „RVastS § 23 p-le 1 tuginemist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides. Erinormi puudumisel tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulatsioonist. Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele avalik-õiguslikele suhetele, mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni. Kui riigivastutuse seadusega ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid (RVastS § 22 lg 2).“
22.Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtu hinnangul on vaidlusalune MTA otsus õiguspärane, kuivõrd see on seaduslik ja põhjendatud, ning seega puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. MTA on otsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud MKS § 116 lg 1 alusel intressi tasumata jätmist. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole võimalik rahuldada ka kohustamisnõuet. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda kohustada haldusorganit toimingut sooritama, siis ei saa kohus kohustada haldusorganit toimingut sooritama.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.