Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 7. märts 2018, Tallinn 3-18-482 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks.
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kellede suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – I.M. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 52 567,90 euro suuruse hüpoteegi seadmist I.M.’i (isikukood xxxxxxxxxxxx) omandis olevale korteriomandile, mille kohta on kinnistusraamatus avatud registriosa nr xxxxxxxxx ja mis asub xxxxxxxxxx.
2.Kohustada Maksu- ja Tolliametit teatama kohut viivitamatult käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliametilt teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamise kohta toimetada määrus koos MTA taotlusega kätte I.M.ile. Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HkMS § 265 lg 5, §-d 203-204).
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 6. märtsil 2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks 52 567,90 euro suuruse hüpoteegi seadmiseks I.M.i omandis olevale kinnisasjale. Taotluse kohaselt on MTA alustanud menetlust vastutusotsuse tegemiseks I.M.ile, mille tulemusena nõutakse viimaselt kui endiselt juhatuse liikmelt OÜ ABC Veod kokku 45 632,49 euro suuruse maksuvõla tasumist. Taotluse kohaselt
on tegemist OÜ ABC Veod poolt I.M.i juhatuse liikmeks oleku ajal deklareeritud, ent tasumata jäetud maksukohustustega (36 777,80 eurot) ning nendelt arvestatud intressiga (8845,69 eurot). Maksuhaldur on seisukohal, et tõenäoliselt on kõnealused maksuvõlad tekkinud seoses I.M.i poolt juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumisega, mis annab aluse vastutusotsuse tegemiseks tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lõikele 1. Maksuhaldur toob välja, et seni tuvastatud asjaoludel on maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt ABC Veod perspektiivitu, kuna äriühingul puudub igasugune vara. Sisuliselt kahtlustab maksuhaldur I.M.i tahtlikus tegevuses, mille sisuks oli OÜ ABC Veod maksukohustuste täitmata jätmine. Taotluses tuuakse esiteks välja, et vahetult pärast seda, kui maksuhaldur oli OÜ-le ABC Veod esitanud teabepäringu, võõrandas I.M. osaühingu osaluse ja taandus juhatusest, samas uus juhatuse liige Tarmo Noot on selgitanud, et ei ole saanud I.M.ilt varasema aja kohta raamatupidamisdokumente ega tea tegelikult äriühingu varasemast tegevusest mitte midagi. Veelgi enam, maksuhaldur toob välja, et ajal, mil I.M. oli OÜ ABC Veod ainus juhatuse liige ning mil samas kogu aeg suurenes maksuvõlg, on OÜ ABC Veod pangakontolt pidevalt välja võetud sularaha, kokku 195 135 eurot. Maksuhaldur toob välja, et kuivõrd mistahes raamatupidamisdokumente OÜ ABC Veod tegevuse kohta olemas ei ole, on võimalik, et endine juhatuse lihtsalt võttis ühingu kontole laekunud raha välja, ilma et seda oleks kuidagi kasutatud ettevõtluse tarbeks ning kindlasti ei kasutatud seda maksuvõlgade tasumiseks. Sisuliselt näib maksuhaldur senise teabe pinnalt olevat seisukohal, et kuigi OÜ-l ABC Veod oli piisavalt vahendeid deklareeritud maksukohustuste tasumiseks, otsustas juhatuse liige I.M. makse mitte tasuda ja kasutada raha muudel, tõenäoliselt ettevõtlusega mitte seotud, eesmärkidel. Taotluse kohaselt on I. M. senise käitumise pinnalt (mis seisneb iseäranis selles, et ta võttis OÜ ABC Veod arvelduskontodelt sularaha, jättes samal ajal maksukohustused täitmata, samuti selles, et ta lõpetas oma suhted OÜ-ga ABC Veod vahetult pärast seda, kui kõnealune ühing maksuhalduri huviorbiiti sattus), on tõenäoline, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, sest I.M. võib asuda sundtäitmise vältimiseks võõrandama või peitma oma vara.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 264 lõigete 1 ja 2 kohaselt annab halduskohus seaduses sätestatud juhtudel haldusorgani põhjendatud teaotluse alusel loa tehatud haldustoiminguteks. HkMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse ning seadusest ei tulene kohustust arutada asja kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
5.MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Samuti peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
Kohus ei kontrolli loa andmise üle otsustamisel üksikasjalikult seda, kas maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et vastutusotsuse tegemisele suunatud menetlus on käimas. Vastav menetlus algab esimese toiminguga, milleks võib olla ka kohtule MKS § 1361 lg alusel taotluse esitamine, st. taotluse esitamine ei eelda iseenesest seda, et isikule oleks vastutuskohustuse kindlaks määramise menetluse alustamisest teataud, temalt teavet nõutud vms. Maksuhalduri taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
6.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
7.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leian et taotlus vastab MKS § 1361 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud, maksuhaldur on taotlust piisavalt põhjendanud. Maksuhalduri taotluses esile toodud ning avalikest registritest nähtuvate asjaolude pinnalt ei saa väita, et I.M.ile vastutusotsuse tegemine ja sellega talle kokku 45 632,49 euro suuruse rahalise kohustuse panemine oleks ilmselgelt võimatu või igal juhul õigusvastane. Maksuhalduri väidet OÜ ABC Veod maksuvõla olemasolu ja suuruse kohta saab usaldada, ning maksuhalduri esitatud maksukohustuste saldoteatise ja äriregistri andmete võrdlus kinnitab, et OÜ ABC Veod maksuvõlg tekkis ajal, mil selle äriühingu ainus juhatuse liige oli I.M.. Maksuhalduri tuvastatud asjaolus, et OÜ ABC Veod pangakontolt on regulaarselt välja võetud sularaha samal ajal, mil kasvas äriühingu maksuvõlg, nagu ka andmetes selle kohta, et maksuhalduril ei ole õnnestunud saada OÜ ABC Veod raamatupidamisandmeid, ei ole põhjust käesolevas menetluses kahelda. Maksuhalduri järeldus, et sularaha kasutati ettevõtlusega mitte seotud eesmärkidel, samuti nagu maksuhalduri järeldused juhatuse liikme süülise tegevuse kohta, vajavad vastutusotsuse tegemise menetluses täiendavat kontrollimist, ent kohtule esitatud teabe pinnalt ei saa asuda seisukohale, et maksuhalduri esialgsed hinnangud oleksid ilmselgelt valed. Samamoodi on maksuhaldur veenvalt ära näidanud, et muid vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Nõustun ka maksuhalduri järeldusega, et pidades silmas olemasolevaid andmeid I.M.i tegevuse kohta OÜ ABC Veod tegevuse korraldamisel ajal, mil äriühingu maksuvõlg tekkis, tuleb tõenäoliseks pidada võimalust, et juhatuse liikmena tegutses ta sihilikult maksukohustuste tasumisest hoidumise eesmärgil. See puudutab iseäranis suurtes summade sularaha arvelduskontolt välja võtmist koos (võimalik, et vastutusotsuse tegemises menetluses täiendavat kontrollimist vajava) asjaoluga, et I.M. ei pruukinud uuele juhatuse liikmele anda üle OÜ ABC Veod raamatupidamisdokumente. Nagu öeldud, võivad need asjaolud enne vastutusotsuse tegemist nõuda täiendavat kontrollimist ning põhimõtteliselt ei saa välistada, et I.M. suudab maksuhaldurile anda piisavad selgitused ja adekvaatsed tõendid, mis välistavad tema süü. Samas on need andmed piisavad, õigustamaks kahtlust, et I.M. võib olla käitunud ja käituda edaspidi maksuõigussuhetes ebaausalt ning muuhulgas püüda tulevikus tehtava vastutusotsuse hilisemat täitmisele pööramist takistama asuda. Seega on antud juhul on täidetud teine MKS § 1361 lõikes 1
sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Pidades silmas, et maksuhaldur on tuvastanud, et I.M.il regulaarne sissetulek on teadaolevalt võrdlemisi väike ning tal on ülalpeetavaid, on tõenäoline, et sellise vastutusotsusega määratava summa täitmisele pööramine regulaarse sissetuleku arvel on keeruline. Samas kuulub I.M.ile kinnisasi (korteriomand), mille arvelt oleks võla sisse nõudmine vajadusel võimalik, selle kinnisasja võõrandamise korral aga muutuks summa sissenõudmine vähemalt raskeks.
9.Maksuhalduri poolt taotletud meede, st. kaebaja omandis oleva korteriomandi hüpoteegiga koormamine, on mõõdukas ega ole ülemäärane. Kinnisasja hüpoteegiga koormamine ei takista selle jätkuvat kasutamist, samuti ei ole otseselt takistatud selle võõrandamine, sest hüpoteek jääks ka võõrandamise korral kehtima ja I.M.i kohustust tagama. MTA taotluses esitatud andmed kinnistu väärtuse kohta on usutavad. Liiati on I.M.il võimalik seatavast hüpoteegist vabaneda, andes maksuhaldurile tagatise. Nõustun, et hüpoteegisumma määramisel tuleb lisaks eeldatavalt määratava rahalise kohustuse (maksuvõla) summale arvestada ka võimalike sissenõudmise kuludega. Maksuhalduri taotluse kohaselt on kõnealust võlasummat silmas pidades selle võimaliku täitemenetluse raames sisse nõudmisega seotud kulude (kohtutäituri tasu, enampakkumise läbi viimise eritasu ja käibemaks) suurus 6935,41 eurot. Selline täitekulude arvestus on loogiline ja põhjendatud. Taotletav hüpoteegisumma puhul ei ole tegemist kohustuse ületagamisega.
10.Eeltoodut arvesse võttes leian, et arvestades MTA põhjendusi, on I.M.i omandis olevatele korteriomandile hüpoteegi seadmine vajalik, proportsionaalne ja mõõdukas meede tulevikus pandava rahalise kohustuse täitmise tagamiseks. Avalik huvi maksuvõlgade sisse nõudmise vastu kaalub üles I.M.i õiguse omandi vaba käsutamise vastu ulatuses, milles taotletav meede seda piirab. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristjan Siigur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.