Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 28.02.2018, Tartu 3-16-1600 Scandinavian Furniture OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.05.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/033260-11 ja 08.07.2016. a vaideotsuse nr 6-1/3387-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 18.09.2017. a otsus Scandinavian Furniture OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Scandinavian Furniture OÜ Volitatud esindaja v.adv. Andrus Lillo Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja toimikusse Novaterra Trade AS 04.11.2014. a avaldus kohtu registriosakonnale koos ainuaktsionäri 04.11.2014. a otsusega ning notar K. Pruunsilla 05.11.2014. a avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.09.2017. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesolevale otsusele.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 02.04.2018 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 12.06.2015. a korraldusega nr 12.2-3/033260-2 Scandinavian Furniture OÜ 2014. a augusti kuni 2015. a aprilli käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kontrolli käigus tuvastatud, maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 11.03.2016. a kontrollaktis nr 12.2-3/033260-9, mis on maksuotsuse lahutamatu osa.
2.MTA kohustas 11.05.2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/033260-11 Scandinavian Furniture OÜ-d tasuma maksu summas 9600 eurot. MTA tuvastas, et Scandinavian Furniture OÜ ei ole saanud Derma Logistics AS-lt tööjõurendi teenust, sest majandustegevuse registri andmed ei kinnita Derma Logistics AS-i poolt 01.08.2014 Scandinavian Furniture OÜ-le tööjõurenditeenuse osutamist ning vastava teate on Derma Logistics AS esitanud registrile 15.12.2014; Derma Logistics AS ei ole perioodidel detsember 2014 kuni märts 2015 deklareerinud väljamakseid töötajatele; tööjõurenditeenuse arvetel on teenuse osutajaks Derma Logistics AS, kuid äriregistri andmetel oli Derma Logistics AS-i ärinimeks kuni 27.11.2014 Novaterra Trade AS, kelle nimel ei ole tööjõurendi arveid väljastatud; Derma Logistics AS ei ole töötajatega kokku leppinud, et töötaja täidab tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes; Derma Logistics AS ei ole sõlminud töölepinguid Scandinavian Furniture OÜ tööjõutellimuse alusel; Scandinavian Furniture OÜ ei osanud vastata, kes nimeliselt on töötajad, kes Derma Logistics AS-st töid teostasid; kuna Scandinavian Furniture OÜ ostis Derma Logistics AS-lt kauba sisse edasimüügiks, siis komplekteeriti kaup tegelikult Derma Logistics AS-is ning eesmärgiga vähendada Derma Logistics AS võlgnevust Scandinavian Furniture OÜ ees toimus Derma Logistics AS-i kauba müük läbi Scandinavian Furniture OÜ. Seega on perioodidel august 2014 kuni jaanuar 2015 alusetult deklareeritud tööjõurendi teenuse sisendkäibemaksu kokku summas 9600 eurot. Veel leidis MTA, et Scandinavian Furniture OÜ on perioodidel märts kuni september 2015 jätnud deklareerimata ruumide rendile andmise maksuvaba käibe summas 8000 eurot kuus, kuna Derma Logistics AS ei ole Scandinavian Furniture OÜ ruumidest välja kolinud. MTA leidis, et kuna Scandinavian Furniture OÜ ei ole MTA-d teavitanud, et soovib ruumide rendi maksustatavale väärtusele käibemaksu lisada, siis on ruumide rent summas 8000 eurot kuus maksuvaba käibe, kuid perioodide august 2014 kuni veebruar 2015 ruumide rendiarvetele on Scandinavian Furniture OÜ märkinud 20% käibemaksu. Seega pidi Scandinavian Furniture OÜ ruumide rendiarvetele märgitud käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks tasuma.
3.MTA jättis 08.07.2016. a vaideotsusega nr 6-1/3387-2 rahuldamata Scandinavian Furniture OÜ vaide MTA 11.05.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/033260-11 peale.
4.Scandinavian Furniture OÜ esitas 08.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 11.05.2016. a maksuotsus nr 12.2-3/033260-11 ja 08.07.2016. a vaideotsus nr 6-1/3387-2. Kaebuse põhjendused: 1) Renditööjõu vahendajana tegutsemine ja nimetatud majandustegevuse alustamine ei sõltu majandustegevuse teatest ja majandustegevuse registri kandest. Derma Logistics AS poolt töötajatele väljamaksete tegemata/deklareerimata jätmine ei tähenda, et kaebaja ei ole renditööjõuteenust Derma Logistics AS-lt saanud. Kuna Derma Logistics AS ja Novaterra Trade AS puhul on tegemist sama isikuga, siis arvel märgitud ärinimi ei oma tähtsust, kui on tuvastatav, kes tegelikult arve väljastas. Kaebaja ja Derma Logistics AS sõlmisid suulise tööjõurendilepingu. Kasutajaettevõtjal ei ole kohustust kontrollida, kas renditöötajatega on rendiettevõtja nõuetekohased lepingud sõlminud. Renditöötajate nimede mitteteadmine ei tähenda, et rendi- ja kasutajaettevõtja vahel tööjõu rentimist ei toimunud. Asjaolu, et kasutajaettevõtjal on olemas vastava eriala töötaja, ei välista sama eriala renditöötaja võtmist, näiteks seoses töökoormuse lühiajalise suurenemisega. Kaebaja sai Derma Logistics AS-st kaupa viimase rahaliste kohustuste täitmisena kaebaja ees. Seoses vajadusega kaup realiseerida, suurenes lühiajaliselt kaebaja töökoormus ja kaebaja otsustas kasutada renditööjõudu. 2) Näiliku tehingu nõuded maksuõiguses ei ole täidetud, kuna maksukohustuslane ei ole maksueelist saanud. Käibedeklaratsiooni parandamine ei ole käsitletav võlatunnistusena. 21.04.2015 sõlmisid pooled kauba üleandmise-vastuvõtmise akti. Märtsist kuni septembrini 2015 ei ole Derma Logistics AS-i ja kaebaja vahel kehtivat rendilepingut olnud, seega ei saanud
kaebajal ruumide rendikäivet tekkida. Kaebaja nõudis Derma Logistics AS-lt ruumide vabastamist alates märtsist 2015, kuid viimane tegi seda alles 2015. a sügisel. Maksukohustus ei saa tekkida sellest, et kolmas isik kasutab vara ilma seadusliku aluseta. Tõendatud ei ole, et kaebaja oleks märtsist kuni september 2015 Derma Logistics AS-lt renditasu saanud.
5.Tartu Halduskohus jättis 18.09.2017. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kohtupraktikas kujundatud tõendamisstandardeid kohaldades on eluliselt usutavam MTA versioon, et kaebaja on kasutanud Derma Logistics AS-i puhverettevõttena „tööjõu rentimise“ skeemis. Kohus nõustus määravas osas maksuotsuses esitatud tõendite analüüsiga (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Elementaarse ettevõtlusele omase hoolsuskohustusega on kaetud olukord, kus ettevõtted, kes on sedavõrd tihedas majanduslikes sidemetes, nagu selgitab kaebaja, vormistavad enne maksukohustusele sedavõrd oluliselt mõjuva teenuse sisse ostmist sellekohase tegevuse vastavas registris. Kohtupraktikas peetakse registriandmeid tavapäraselt informatiivseteks, kuid tegemist pole jäiga seisukohaga. Nt erateede maanteede registrisse kandmisele on omistatud tõenduslik tähendus. Kaebaja ja Derma Logistics AS esindajate paljasõnalisi väiteid suulise lepingu olemasolu kohta oleks asjakohane tõendada vastava kandega riiklikus registris. 2) Derma Logistics AS rekvisiitidega arved ei ole vormiveaga, mille puhul MTA tõlgendaks kohtupraktikat laiendavalt. Kaebaja ei too välja ühtki mõistlikku põhjust, miks pidi arved esitatama ärinimega, mis polnud veel registris kajastamist leidnud. Kaebaja erinevad oletuslikud variandid, miks nii tehti, kinnitavad MTA versiooni, et tegemist oli tavapärase inimliku hooletusega tagantjärgi dokumentatsiooni vormistamisel. Inimlik eksitus seondub ka kaebaja arvamusel ruumide rendi dokumenteerimisest seonduvalt käibemaksukohustuse või selle puudumisega, mis kinnitab omakorda, et MTA on kaalutletult tõendanud kaebaja teatud kogenematust suhete õiguslikul disainimisel maksude optimeerimise suunas, põhjendades ka, miks see andnuks majandusliku eelise kaebajale „tööjõu rendi“ skeemi realiseerumisel. 3) Kasutajaettevõttel on asjakohane kontrollida, vältimaks õiguslikku etteheidet puhverettevõtte kasutamisest, kuidas ja kas on renditöötajatega lepingulised suhted vormistatud. Seda eelkõige tööohutuse nõuete aspektist. Käibedeklaratsiooni parandamine ei pruugi olla samastatav võla tunnistamisena võlaõiguslikus mõttes, kuid samadel asjaoludel sama õigussuhte kohta maksuhaldurile teistsuguse, kuid õigust järgiva deklaratsiooni esitamine toetab MTA poolt tõenditele antud üldise hinnangu kaalutletust ja põhjendatust. MTA on eluliselt usutavalt ja maksuotsuse aspektist määravas osas hinnanud õigesti kirjalike tõenditena vormistatud tunnistajate ütlustes leiduvaid vastuolusid puhver- ja kasutajaettevõtte esindajate ütluste kontekstis. Puhver- ja kasutajaettevõtte majanduslikud huvid on samasuunalised, sest tõendamist on leidnud kaebaja teadlikkus maksupettuse ilmingutega skeemist seonduvalt tööjõurenditeenuse kohta vormistatud arvetega. Kaebaja toodud asjaolud ei saa olla tegelikkuses põhjustatud inimlikest eksimustest ega ole muul viisil eluliselt usutavalt seletatud ja põhjendatud. Kasutajaettevõtte töötajate seletusi on MTA õigesti hinnanud, arvestades mh töötajate majanduslikku sõltuvust tööandjast.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Scandinavian Furniture OÜ esitas 18.10.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.09.2017. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebaja kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Tuvastatud ei ole, et Derma Logistics AS ei osutanud kaebajale tööjõurenditeenust. Põhjendatud kahtlus saab tekkida, kui tuvastatakse, et teenust ei osutatud või seda osutas kolmas isik, kes ei ole arvetel teenuse osutajana märgitud. Asjaolu, et tööjõurendilepingu sõlmimise ajal majandustegevuse registris nõutav majandustegevuse teade ja kanne puudusid,
ei piira majandustegevuse alustamist ega piisa põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et kaebaja ei ole tööjõurenditeenust Derma Logistics AS-lt saanud. Usaldussuhtes on eluliselt usutav, et kaebajal ei olnud alust kahelda Derma Logistics AS-i kinnituses, et ta saab renditööjõuteenust pakkuda ja asjad saavad aetud täiendava „paberimajanduseta“. Arusaamatuks jääb paralleeli toomine erateede maanteede registriga. Majandustegevuse registrisse kantud andmetel on ainult informatiivne tähendus. 2) Põhjendatud kahtluse tekkimiseks ei piisa asjaolust, et Derma Logistics AS ei ole perioodidel detsember 2014 kuni märts 2015 deklareerinud väljamakseid töötajatele. Asjaolust, et kaebajale on tööjõurenditeenuse eest 31.08.2014 ja 31.10.2014 väljastanud arveid Derma Logistics AS, mille ärinimeks oli kuni 27.11.2014 Novaterra Trade AS, ei piisa põhjendatud kahtluse tekkimiseks tööjõurenditeenuse mitteosutamise tuvastamiseks. Teenuse osutamise fakti ei tee olematuks asjaolu, kas Derma Logistics AS on omapoolseid lepinguid nõuetekohaselt vormistanud ja muid kohustusi täitnud või mitte. Kasutajaettevõtja kohustus on tagada renditööjõule töötamiseks sobiv keskkond. Renditöötajate nimede mitteteadmine ei tähenda, et tööjõu rentimist ei toimunud. Töötaja poolt töökorralduse võrdlemine eelnevate aastate töökorraldusega ei saa välistada tööjõurenditeenuse osutamist. Asjaolu, et kasutajaettevõtjal on olemas vastava eriala töötaja, ei välista sama eriala renditöötaja võtmist, näiteks seoses töökoormuse lühiajalise suurenemisega. Derma Logistics AS-lt kauba vastuvõtmisel tekkis kaebajal ajutine vajadus kaup ladustada ja realiseerida, mille tulemusena suurenes lühiajaliselt kaebaja töökoormus. Ühtlasi suurenes alates augustist 2014 kaebaja töökoormus seoses uute projektide alustamisega ja kaebaja majandustegevuse laiendamisega. Isikud kinnitavad, et nad on kaebaja ruumides ja varaga tööd teinud. Selline tegevus vastab tööjõurendi mõistele. 3) MTA ei ole välja toonud ühtegi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg-s 1 sätestatud eeldust ja seda tõendanud. Kui tegemist oleks näiliku tehinguga, mis oli tehtud eesmärgiga, et kaebaja ei peaks omavahenditest lao rendilt käibemaksu tasuma, siis on selline tõlgendus vastuolus kontrollakti p-des 1.2.2 ja 1.3 ning maksuotsuse p-des 2.1.2.11 ja 2.2.3 MTA seisukohaga. Märtsist kuni septembrini 2015 ei ole Derma Logistics AS-i ja kaebaja vahel kehtivat rendilepingut olnud, seega ei saanud kaebajal ruumide rendikäivet tekkida. Maksukohustus ei saa tekkida sellest, et kolmas isik kasutab vara seadusliku aluseta. Tõendatud ei ole, et kaebaja oleks märtsist kuni septembrini 2015 Derma Logistics AS-lt renditasu saanud. Kuna kaebaja ei ole MTA-d teavitanud, et soovib ruumide rendi maksustatavale väärtusele käibemaksu lisada, siis on ruumide rent summas 8000 eurot kuus maksuvaba käive (käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2) ning kaebaja ei pea lao rendilt käibemaksu tasuma. Maksukohustuslane ei ole maksueelist saanud. 4) Käibedeklaratsiooni parandamine ei ole käsitletav võlatunnistusena. 2015. a veebruari käibedeklaratsioon puudutab ainult veebruaris 2015. a tekkinud maksukohustust ning vastava käibedeklaratsiooni parandamist ja selle tagajärgi ei saa laiendada teistele kaebaja maksukohustustele.
7.MTA esitas 09.11.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.09.2017. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Registris kande puudumine ei takista tegutsemist, kuid see ei ole õiguspärane. Väited suulise lepingu olemasolu kohta oleks asjakohane tõendada vastava kandega riiklikus registris. Väidetavate renditöötajatega ei olnud Derma Logistics AS tööjõurendile viitavaid töölepinguid sõlminud ega neid lepingus renditööst kirjalikult teavitanud (töölepingu seaduse (TLS) § 5, § 6 lg 5 ja lg 9). Elementaarsete renditöö ja vastavate tehingute vormistamise nõuete järgimata ning tehingupoolte äririskide maandamata jätmine viitab sellele, et renditööd tegelikult ei ostetud-müüdud. Kaebajal oli teatud tööülesannete täitmiseks kindel isik olemas ja puudus vajadus täiendava töötaja jaoks. Isikule personaalselt tööohutusnõuete tutvustamise tõendamine on tööandjale oluline võimalike õnnetusjuhtumite puhuks.
2) Kaebaja ei ole märkinud, mis oli parandusdeklaratsiooni esitamise tegelikuks põhjuseks. Põhjenduse mitteesitamine muudab kaebaja väite paljasõnaliseks ja ebaveenvaks. 3) Arvestades, et Derma Logistics AS poolt kaebajale antud kaup müüdi Derma Logistics AS-i senistele klientidele ning et kaebaja ja Derma Logistics AS asusid ühel aadressil, oli mõningane Derma Logistics AS-i töötajate oskuste, teadmiste ja kontaktide kasutamine mõistlik ja vajalik, ent see ei tähenda, et selleks olnuks Derma Logistics AS-lt vaja sisse osta arvetel näidatud mahus tööjõurenditeenust. Kaebaja on viidanud töökorralduse suurenemisele ka uute projektide ning majandustegevuse laiendamise ja ümberkorraldusega seoses, ent ei ole väite kinnituseks esitanud asjakohaseid põhjendusi ega tõendeid. 4) Kaebaja ei lõpetanud 01.08.2014 alanud rendisuhet Derma Logistics AS-ga 2015. a märtsis, vaid see jätkus 2015. a septembrini, mistõttu tekkis kaebajal 2015. a märtsist septembrini (deklareerimata) maksuvaba käive summas 8000 eurot kuus. Sellele viitavad nii Derma Logistics AS poolt kaebajale müüdud mööbli üleandmise asjaolud kui ka Derma Logistics AS juhatuse liikme ja töötajate seletused. Asja materjalid ei toeta kaebaja väidet, et Derma Logistics AS kasutas ladu kaebaja tahte vastaselt ja seadusliku aluseta ning ei nähtu, et kaebaja oleks astunud samme ruumide vabastamiseks. MTA on õigustatult lugenud maksuvaba käibe suuruseks 8000 eurot. Tegemist on rendilepingus ja varasematel arvetel näidatud maksustatava väärtusega. Kaebajal maksuvaba käibe tekkimiseks (jätkumiseks) piisab sellest, et rendipind jäi edaspidigi Derma Logistics AS-i kasutusse (KMS § 11 lg 1 p 1). Derma Logistics AS ei ole ka enne 2015. a märtsi kaebajale ruumide rendi eest tasunud, kuigi selle aja renditehingud on deklareeritud ja nende tehingute toimumise osas vaidlust ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse normide tõlgendamisel, kohtumenetluse normide kohaldamisel ega tõendite hindamisel. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 201 lg 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
9.Ka apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas kaebajal oli õigus deklareerida maksustamisperioodidel 2014. a august kuni 2015. a jaanuar Derma Logistics AS (kuni 28.11.2014 Novaterra Trade AS, käesoleva otsuse tegemise ajal Derma Logistics OÜ) poolt tööjõurendi teenuse eest esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu (kokku summas 9600 eurot). Ka on vaidlus jätkuvalt selle üle, kas kaebajal tekkis 2015. a märtsist septembrini maksuvaba käive seoses ruumide rentimisega Derma Logistics AS-le, mis jäeti deklareerimata. Ringkonnakohus vastab esmalt kaebaja ja Derma Logistics AS vahelist tööjõurenti (I) ning seejärel ruumide renti (II) puudutavatele apellatsioonkaebuse väidetele. Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ning jaotab menetluskulud (III). I
10.Kaebaja heidab halduskohtu otsusele ette, et selles jäeti tuvastamata, kas Derma Logistics AS osutas kaebajale tööjõurendi teenust. Sama puudus on kaebaja arvates ka maksuotsusel ja kontrollaktil. Ringkonnakohus kaebaja etteheidetega ei nõustu.
11.Maksuhaldur on maksuotsuses ja kontrollaktis seadustele tuginedes piisaval määral selgitanud, miks ei osutanud Derma Logistigs AS kaebajale tööjõurendi teenust. Maksuhalduri järeldustega on nõustunud ka halduskohus. Renditöösuhte olemuse määrab töölepingu seadus (TLS) ning sellest tulenevaid nõudeid reguleerivad vähemal määral ka töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ning tööturuteenuste ja –toetuste seadus (TTTS). Kui tavapärases töösuhtes osalevad kaks poolt - töötaja ja tööandja-, siis renditöösuhtes on ka kolmas osapool,
kelleks on kasutajaettevõtja. Renditöösuhtes sõlmib tööandja renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse viimane tegema ajutiselt tööd kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja ka järelevalve all. Seega tuleb eeldada, et kõik kolm osapoolt on renditöösuhtest ühtemoodi informeeritud. TLS (väidetava teenuse osutamise aja redaktsioonis) § 6 lg 5 sätestab: „Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.“ TLS § 6 lg-st 9 tuleneb, et kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1-5 nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid ei kinnita, et ükski väidetav renditöötaja oleks oma renditööst teadlik olnud; puudusid nii Derma Logistics AS ja viimase töötajate kui ka Derma Logistics AS ja Scandinavian Furniture OÜ vahelised kirjalikud lepingud renditöö tegemise ja tööjõurendi teenuse osutamise kohta. TLS § 17 lg 5 kohaselt, kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi. Maksuhalduri kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja ei teadnud renditööd teinud isikute nimesid, ka ei olnud nende töökohustused ette ära määratud ning kaebaja ei kontrollinud ka seda, kas tegemist on Derma Logistics AS töötajatega. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTS) § 38 p 2 kohaselt peab ettevõtja renditööjõu vahendajana tegutsemiseks esitama majandustegevuse teate. Vaidlust ei ole selle üle, et Derma Logistics AS sarnast teadet majandustegevuse registrile koheselt ei esitanud, vaid tegi seda alles viienda tegevuskuu lõpus.
12.Ringkonnakohus ei korda kontrollaktis maksuhalduri poolt esile toodud asjaolusid, mis kogumis viitavad sellele, et tööjõurendi teenust kaebajale ei osutatud (vt kontrollakti p 1.2, lkd 4-7). Ringkonnakohus märgib vaid seda, et samadele asjaoludele on maksuhaldur tööjõurendi teenuse osutamise hindamisel tuginenud ka maksuotsuses (vt maksuotsuse p 2.1.2, lk-d 3-5). Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad eelviidatud asjaolud koosmõjus asjakohaste seadustega renditööle seatud nõuetega veenvalt, et väidetavat teenust kaebajale ei osutatud. Halduskohus on maksuotsuses esitatud tõendite analüüsiga HKMS § 165 lg 2 alusel nõustunud. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Seega ei pidanud halduskohus otsuses maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid üle kordama.
13.Kaebaja arvamus, nagu heidaksid vastustaja ja halduskohus kaebajale ette, et ta ei kontrollinud ega veendunud, kas Derma Logistics AS täitis kõik sellise teenuse osutamiseks vajalikud nõuded, on ekslik. Halduskohus leiab otsuses õigesti, et maksuotsuse aluseks ei ole kaebaja poolne hoolsuskohustuse rikkumine, vaid sisuliselt maksupettuse toimepanemine (vt kohtuotsuse p-d 33, 37). Maksuotsuses tegi maksuhaldur kindlaks, et Derma Logistics AS vajas laopinda, kuid ei suutnud selle eest kaebajale tasuda. Maksuhaldur leidis: „Kuna Scandinavian Furniture OÜ väljastas Derma Logistics AS-le laopinna rendiarved, siis vormistati selleks, et Scandinavian Furniture OÜ ei peaks omavahenditest lao rendilt käibemaksu tasuma, Derma Logistics AS nimel tööjõurendi arved, millel märgitud käibemaksu kajastas Scandinavian Furniture OÜ sisendkäibemaksuna“ (mo p 2.1.2.11, lk 5). Ringkonnakohtu jaoks tehingute asjaoludest tulenevalt ilmne, et arvete alusel tekkis kaebajal võimalus riigile tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks. Käesoleval juhul ei vaidlusta kaebaja seda, et Derma Logistics AS kaebajale rendiarveid ei tasunud ning ka kaebaja ei tasunud viimasele tööjõu rendi eest. Kaebaja raamatupidaja M. Unt’i 23.04.2015. a e-kirjast (tl 32p-33) nähtub, et kirja koostamise aja seisuga oli Derma Logistics AS kaebajale võlgu 530 000 eurot ning kaebaja omakorda
Derma Logistics AS-le 408 000 eurot võlgu. Euroopa Kohus on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kohta selgitanud, et maksu mahaarvamise õigust ei välista üksnes asjaolu, et ostjale ei osutanud tegelikult teenust arvele märgitud teenuseosutaja ega tema alltöövõtja põhjusel, et viimastel ei ole vajalikke töötajaid, materjale ega vara; et nende teenustega seotud kulud ei ole nende raamatupidamisarvestuses dokumenteeritud ja et teatavaid dokumente tarnijana allkirjastanud isikute isikusamasus on ebaselge. Lisaks peavad olema täidetud kaks tingimust: 1) nende asjaoludel näol on tegemist maksudest kõrvalehoidumisega ja 2) kõiki maksuhalduri kindlaks tehtud objektiivseid asjaolusid arvesse võttes on tuvastatud, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et mahaarvamisõiguse aluseks olnud tehinguga seoses hoiduti maksu tasumisest (vt Euroopa Kohtu 13.02.2014. a otsus asjas C18/13: Maks Pen EOOD, p-d 31-32). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust välistavad tingimused täidetud. Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu otsused (apellatsioonkaebuse p 18) puudutavad käibemaksukohustuslasena registreerimist ega ole seetõttu asjakohased.
14.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et registreeringu puudumine majandustegevuse registris ei takistanud Derma Logistics AS-l faktiliselt tööjõu vahendusteenust osutada. Seega ainuüksi registreeringu puudumisest ei järeldu, et teenust ei osutatud. Samas oli registreeringu puudumine kontrollaktist ja maksuotsusest nähtuvalt vaid üks paljudest asjaoludest kogumis, mis sellise järelduseni viis. Ringkonnakohtu hinnangul oleks põhjendamatu lähtuda registreeringu puudumise kui faktilise asjaolu hindamisel eluliselt mitteusutavatest eeldustest, nagu näiteks sellest, et tööjõurendi teenust osutav äriühing ei olnud vastavast seaduse nõudest teadlik või et äriühingu teadlikuks eesmärgiks oligi seaduse nõuet rikkuda. Majandustegevuse teate esitamine kuid pärast väidetava tegevuse algust loob põhjendatud kahtluse selles, et teenuse osutamine vormistati tagantjärgi. Täpselt sama kehtib ka muude maksuhalduri poolt tuvastatud Derma Logistics AS rikkumiste osas, nagu renditöötajatele väljamaksete deklareerimata jätmine ning nende kirjalikult renditööst teavitamata jätmine või alternatiivselt vastavate muudatuste töölepingusse tegemata jätmine.
15.Seoses maksuhalduri etteheitega, et tööjõurendi teenuse arved 31.08.2014 ja 31.10.2014 väljastas Derma Logistics AS, mille ärinimi oli kuni 27.11.2014 Novaterra Trade AS, leiab kaebaja, et tegemist on formaalse puudusega. Kaebaja väitel oli ta teadlik, et Novaterra Trade AS on alates 2014. a augustist muutnud või vähemalt plaanib muuta oma ärinime Derma Logistics AS-ks. Ka väidab kaebaja, et nime muutmise menetlust oli alustatud ning avaldus äriregistrile esitatud 2014. a augustis, mida kinnitab ka äriregistri kannete menetlusteave puuduste kõrvaldamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited on ebaõiged. Ringkonnakohtule äriregistrist kättesaadava Derma Logistics OÜ (varasemate nimedega Novaterra Trade AS ja Derma Logistics AS) äritoimiku dokumentidest nähtub, et Novaterra Trade AS ainuaktsionäri otsus aktsiaseltsi ärinime muutmiseks võeti vastu Tartus 04.11.2014. Samal päeval on Novaterra Trade AS juhatuse liige T. Vardja koostanud kohtu registriosakonnale ka avalduse aktsiaseltsi ärinime muutmise kohta, kinnitades seda oma allkirjaga, mille ehtsust on tõestanud notar K. Pruunsild. 05.11.2014 esitas notar K. Pruunsild Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse äriregistrisse Novaterra Trade AS kohta muudatuste tegemiseks. Ringkonnakohus võtab eelviidatud tõendid haldusasja materjalide juurde. Seega ei saanud kaebajale Novaterra Trade AS ärinime muutmine kuidagi teada olla ning ka Novaterra Trade AS ise ei saanud sellest teadlik olla, sest ainuaktsionäri otsus tehti alles 04.11.2014. Eeltoodust tulenevalt on usutav maksuhalduri järeldus, et Derma Logistics AS nimel esitatud 31.08.2014 ja 31.10.2014 arved on koostatud tagantjärgi.
16.Kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole pooltel kohustust määrata konkreetsed isikud, kes renditööd teevad ning sisuliselt saab iga päev renditööd tegema tulla erinev isik ja teha seda
tööd, mida on jooksvalt vaja teha, kusjuures töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise sai kaebaja tagada ka viisil, et pani nõuded isikutele tutvumiseks töökeskkonda välja, ei ole kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) nõuetega. TTOS § 12 lg 1 sätestab: „Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.“ Eeltooduga kaasneb muu hulgas kohustus, teavitada töötajaid oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest; juhendada, kuidas neist hoiduda; tagada igas tööolukorras töövahendite jms nõuetekohane kasutamine; mitte lubada tööle töötajaid, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised (vt TTOS § 12 lg-d 2, 6, 7). Ringkonnakohus märgib, et konkreetseid renditöötajaid ja nende töökohustusi (apellatsioonkaebuse väitel korraldati tööd selliselt, et renditöötajatele jagas ülesandeid ja nende täitmist kontrollis rendiettevõtja Derma Logistics AS) teadmata ei ole võimalik tagada ka TTOS-st tulenevate nõuete täitmist. Ühtlasi tuleneb renditöö olemusest, et renditöötajale jagab ülesandeid ja nende täitmist kontrollib kasutajaettevõtja. TLS § 6 lg 5 sätestab: „Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.“
17.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu kinnitaksid Derma Logistics AS töötajate seletused selle kohta, et neil oli 2014. aastal eelneva aastaga võrreldes rohkem tööd, renditöö teostamist. Nimelt nähtub Ü. Saare 05.10.2015. a e-kirjast maksuhaldurile, et 2014. aastale eelnevatel aastatel palkas äriühing puhkuste asendaja, aga 2014. aastal täiendavat inimest tööle ei võetud, mistõttu jaotati asendaja raha töötajate vahel. Tööülesanded olid samad, aga pidi rohkem tegema, sest vaheldumisi oli üks inimene puhkusel (tl 96). Intensiivsemate tööpäevade seost inimeste asendamisega puhkuste ajal kinnitab ka T. Jürisson 05.10.2015. a e-kirjas maksuhaldurile (tl 102). Kaebaja väide M. Risti kui logistiku rentimise vajalikkuse kohta ei ole ringkonnakohtu jaoks veenev ega piisavalt põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja juures tegeles logistikaga (transpordiküsimustega) A. Pulk. Derma Logistics AS-lt saadud täiendava kauba ladustamiseks kaebajal logistiku vajadus puudus. Kaebaja ei ole täiendava logistiku vajadust piisavalt põhjendanud ka täiendava kauba realiseerimise kontekstis.
18.Kaebaja ei nõustunud maksuhalduri seisukohaga, et Scandinavian Furniture OÜ ärinime üleval vasakus nurgas kandvad komplekteerimislehed (tl 109-114), millele on alla kirjutanud Derma Logistics AS töötajad T. Jürisson, Ü. Saar ja V. Peipsi, on faktiliselt koostanud Derma Logistics AS. Ringkonnakohus peab maksuhalduri seisukohta kaupade komplekteerimise kohta Derma Logistics AS poolt äriühingute vahel rendisuhtest tekkinud võlgnevust arvestades võimalikuks. Vaidlust ei ole selle üle, et Derma Logistics AS andis Scandinavian Furniture OÜ-le üle kaupu enda võlgnevuse katteks. Seega on usutav, et kaubad ka komplekteeriti Derma Logistics AS töötajate poolt ning eelnevalt oli teada ka see, kes on kaupade ostjad. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja versioon, mille kohaselt koostasid kaupade komplekteerimislehed Derma Logistics AS töötajad renditööjõuna, on vastuolus V. Peipsi 09.10.2015. a selgitusega selle kohta, et tema töötas vaid Derma Logistics AS-s ega ole renditööd Scandinavian Furniture OÜ heaks teinud (tl 103-103p). Ü. Saar kinnitab 29.09.2015. a seletuses maksuhaldurile, et täitis ajavahemikus 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni nii Derma Logistics AS kui ka Scandinavian Furniture OÜ komplekteerimislehti ja tegi ära ka Scandinavian Furniture OÜ töö, kuid mingit eraldi arvestust tehtud töö kohta ei peetud ja mingit lisatöötasu selle eest ei makstud, samuti ei olnud kellegagi mingit tööjõurendi juttu (tl 92). T. Jürisson on küsitletust ainus, kes kinnitab, et 2014. a sügisel tehti Scandinavian Furniture OÜ heaks renditööd. Samas selgitab ta ka seda, et renditööjõuna
töötamise lepingut temaga ei vormistatud ning ta ei ole kursis, kas Scandinavian Furniture OÜ pidas töö kohta arvestust (tl 98). Eeltoodud selgitustele tuginedes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 2014. a sügisel ja kevadel täitsid T. Jürisson, Ü. Saar ja V. Peipsi ka Scandinavian Furniture OÜ nimel koostatavaid komplekteerimislehti, kuid mitte sellises mahus, et see annaks põhjust arvata, et isikud teevad Scandinavian Furniture OÜ ja Derma Logistics AS vahel varem kokku lepitud renditööd. Isikute selgitustest ilmneb, et nende jaoks ei muutunud sellest ei kokku lepitud töötasu, töötatud aeg ega töölepingute sisu; ka ei teavitatud neid kirjalikult renditöö tegemisest. TLS § 6 lg-d 5 ja 9 välistavad sellises olukorras isikute töö lugemise renditööks. Seega saab järeldada, et komplekteerimislehti ei täidetud renditöö tegemise eesmärgil. Ringkonnakohtu järeldust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei osanud 23.04.2015 maksuhaldurile antud teabe järgi selgitada, kes konkreetselt kaupa komplekteerisid.
19.Kaebaja leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult pidanud tööjõurenti näilikuks tehinguks, millega sooviti välistada kaebaja puhul omavahenditest laoruumide rentimiselt käibemaksu tasumine. Nimelt on käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2 kohaselt ruumide rendi käive maksuvaba. Kuna kaebaja ei teavitanud maksuhaldurit, et ta soovib ruumide rendi maksustatavale väärtusele käibemaksu lisada, siis oli ruumide rent maksuvaba käive. Seega puudus kaebajal vajadus vormistada näilikku tehingut selleks, et ta ei peaks omavahenditest lao rendilt käibemaksu tasuma; mingit maksueelist kaebaja sellest ei saanud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et KMS § 16 lg 2 p 2 järgi ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisel võib käibemaksu teenuse maksustatavale väärtusele lisada vaid siis, kui maksukohustuslane on sellest maksuhaldurit enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem kirjalikult teavitanud (KMS § 16 lg 3 p 1). Vaidlust ei ole selle üle, et käesoleval juhul lisas kaebaja käibemaksu lao rendiarvetele alusetult, sest ta sellest maksuhaldurit eelnevalt ei teavitanud. Ringkonnakohtu jaoks on eluliselt usutav, et kaebaja toimis sellisel viisil vaid põhjusel, et ei olnud ruumide väljarentimisel KMS eelviidatud sätetega kursis. Ühtlasi on kaebaja eksiarvamusel ka selles, et alusetult rendiarvetele käibemaksu lisamisel puudus tal KMS § 16 lg 2 p-le 2 tuginedes sellegipoolest riigile käibemaksu tasumise kohustus. KMS § 38 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. Arvele alusetult käibemaksu märkinud müüjal tekib käibemaksu tagastusnõue vaid pärast arve tühistamist või parandamist (näiteks arve väärtuse vähendamist kreeditarvega), deklareerides KMS § 29 lg 7 järgi jooksvalt maksukohustuse vähenemise (vt ka RKHK 06.10.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-12-15, p 20). Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks arveid tühistanud või parandanud. Seega tekkis kaebajal ruumide rendilt käibemaksu tasumise kohustus ning ringkonnakohus peab maksuhalduri poolt osundatud kaebaja eesmärke tööjõurendi arvete vormistamisel võimalikuks. Maksuhaldur leiab õigesti, et kaebaja soovile, vormistada tööjõurendi tehingud ainult selleks, et kaebaja ei peaks laoruumide Derma Logistics AS-le rentimisel riigile tehingute tulemusena kokkuvõttes käibemaksu maksma, viitab ka tööjõurendi ning laoruumide rendile andmise tehingute hindade praktiliselt olematu hinnavahe. Kuigi kontrollaktis ja maksuotsuses ei ole seda selgelt välja öeldud, nõustub ringkonnakohus kaebajaga selles, et maksuotsusest ja kontrollaktist ilmneb, et maksuhaldur on pidanud tööjõurenti sisuliselt näilikuks tehinguks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 järgi ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Riigikohus on selgitanud, et MKS § 83 lg-t 4 saab kohaldada olukorras, kus tehing tehakse teise tehingu
varjamiseks või teeseldakse tehingu toimumist üldse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (RKHK 24.10.2017. a otsus asjas nr 3-15-1303, p 9). Käesoleval juhul teesklesid pooled tehingute toimumist üleüldse, seetõttu ei pidanud maksuhaldur tuvastama, milline olnuks tehingute tegeliku sisuga vastavuses olev vorm, ega ka seda, kas viimasel juhul olnuks kaebaja maksukohustus suurem. Tehingute asjaoludest ilmneb ringkonnakohtu arvates piisava veenvusega, et tööjõurendi tehingute tegemiseks puudusid muud kaalukad põhjused peale riigile tasutavate maksude vähendamise. Ringkonnakohtu järeldust ei muuda ka asjaolu, et kaebaja käibemaksukohustus tekkis puuduliku seadusetundmise tagajärjel. Iseenesest ei ole välistatud, et näilik tehing tehakse põhjusel, et ollakse eksimuses käibemaksu tasumise kohustusest ning soovides samas käibemaksu tasumist vältida. Seega ei ole maksuhaldur väidetava tööjõurendisuhte näivusele tuginedes eksinud.
20.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et 2015. a veebruarikuu käibedeklaratsiooni parandamisest üksi ei saa teha järeldusi tööjõurendi kasutamise või mittekasutamise kohta teistel kontrollitud kuudel. Siiski tuleb arvestada seda, et käibedeklaratsiooni parandas kaebaja maksuhalduri nõudel, viimase poolt tagastusnõude kontrollimise raames, mitte omal algatusel. See loob kahtluse ka teiste kontrollitud kuude kohta esitatud käibedeklaratsioonide õigsuses.
21.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kaebaja väited ei kummuta maksuhalduri järeldust selle kohta, et renditööd Scandinavian Furniture OÜ-le ei osutatud.
II
22.Maksuhaldur tegi maksumenetluse käigus kindlaks, et Scandinavian Furniture OÜ deklareeris perioodil august 2014 – veebruar 2015 20% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ruumide rentimiselt Derma Logistics AS-le hinnaga 8000 eurot kuus. Vaidlust ei ole selle üle, et Derma Logistics AS jättis arved maksmata ning võlgnevuse katteks võõrandas kaebajale tasuta kaupu. Kaebaja väitel lõppes äriruumi üürileping 2015. a märtsis. Maksuhaldur tuvastas, et faktiline rendisuhe poolte vahel siiski ei lõppenud ning kaebajal tekkis perioodidel märts kuni september 2015 ruumide rendile andmiselt maksuvaba käive 8000 eurot kuus, sest kogutud tõendite põhjal kasutas Derma Logistics AS ruume jätkuvalt ka 2015. a aprillis, augustis ja septembris. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri järeldusega.
23.Kaebaja arvates ei kinnita mööbli üleandmine kaebajale 21.04.2015 aadressil Tööstuse 11, Tõrvas asuvas laos seda, et Derma Logistics AS ladu jätkuvalt kasutas ning poolte vahel kehtis sel ajal rendileping. Kaebaja väidab, et kuna mööbel oli juba müüdud, oli tegemist kaebaja varaga, mida ta võis hoida talle kuuluvas laohoones ning 21.04.2015 sõlmiti vaid kauba nö üleandmise-vastuvõtmise akt, et fikseerida kauba üleandmist ja selle artiklid. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja seisukoht on vastuoluline. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 92 lg 2 sätestab, et kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Ringkonnakohus sedastab, et kui 21.04.2015 seisuga oli kaup juba kaebaja füüsilise kontrolli all viimase laoruumides, puudus AÕS § 92 lg 2 järgi vajadus kauba üleandmise-vastuvõtmise akti koostada. Et see siiski koostati, näitab, et mööbli valdus ei olnud kaebajale üle läinud ning mööblit valdas jätkuvalt Derma Logistics AS. Derma Logistics AS sai mööblit vallata vaid eeldusel, et ta rentis jätkuvalt kaebajale kuuluvat laopinda.
24.Kaebaja väitel lõppes poolte rendisuhe märtsis, mida kinnitab ka äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise teade, mis on vormistatud 15.01.2015 (tl 84), kuid Derma Logistics AS jätkas ruumide kasutamist kaebaja tahte vastaselt ja ilma seadusliku aluseta. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et asjas kogutud tõenditest ei ilmne, et kaebaja oleks astunud samme ruumide vabastamiseks (nt kohtusse pöördunud), mistõttu on kaebaja väide paljasõnaline. Arvestades asjas kogutud tõendeid, on usutav, et poolte senine rendisuhe jätkus veel ka septembris 2015. Maksuvaba käibe tekkimiseks piisas aga ainuüksi sellest, et rendipind jäi ka edaspidi Derma Logistics AS kasutusse. KMS § 11 lg 1 p 1 järgi on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil kaup ostjale lähetati või kättesaadavaks tehti või teenus osutati.
III
25.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.09.2017. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.