Kaebaja – SCANDINAVIAN FURNITURE OSAÜHING, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask
Resolutsioon
1.Jätta SCANDINAVIAN FURNITURE OSAÜHING kaebus haldusasjas nr 3-16-1600 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o kuni 18. oktoober 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Edasikaebamise kord
Scandinavian Furniture OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 11. mai 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/033260-11 ja 8. juuli 2016. a vaideotsuse nr 6-1/3387-2 tühistamiseks
Asjaolud ja menetluse käik
1.Maksu- ja Tolliamet kontrollis Scandinavian Furniture OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil august 2014 kuni aprill 2015 MTA 12.06.2015. a korralduse nr 12.2-3/033260-2 alusel. MTA koostas 11.03.2016. a kontrollakti nr 12.2-3/033260-9 (tl 9–13).
MTA tuvastas, et Scandinavian Furniture OÜ ei ole saanud Derma Logistics AS-lt tööjõurendi teenust. Perioodidel august 2014 kuni jaanuar 2015 on alusetult deklareeritud tööjõurendi teenuse sisendkäibemaksu kokku summas 9600 eurot.
3.Maksuhaldur leidis, et Scandinavian Furniture OÜ-l on perioodidel märts kuni september 2015 jätnud deklareerimata ruumide rendile andmise maksuvaba käibe summas 8000 eurot kuus.
4.Maksu- ja Tolliamet kohustas 11.05.2016. a maksuotsusega nr 12.2-3/033260-11 Scandinavian Furniture OÜ-d tasuma maksusumma 9600 eurot (tl 14–18).
5.Scandinavian Furniture OÜ esitas 08.08.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse, nõudes MTA 11.05.2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/033260-11 ja MTA 08.07.2016. a vaideotsuse nr 6-1/3387-2 tühistamist.
6.Tartu Halduskohtu 11.08.2016. a määrusega jäeti läbi vaatamata kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus (tl 48–49). Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja leiab, et renditööjõu vahendajana tegutsemine ja nimetatud majandustegevuse alustamine ei sõltu majandustegevusteatest ja majandustegevuse registri kandest. Seega asjaolu, et tööjõurendi lepingu sõlmimise ajal majandustegevuse registris nõutav majandustegevusteade ja vastav kanne puudusid ei piira majandustegevuse, antud juhul tööjõurendi vahendamise teenuse osutamisega, alustamist.
8.Kaebaja on seisukohal, et majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 63 lg-le 2, mille kohaselt kui haldusorgan või isik avastab, et registriandmed ei ole õiged, teatab ta sellest majandushaldusasutusele või registripidajale hiljemalt avastamisele järgneval tööpäeval. Seega majandustegevuse registris teatamiskohustuse majandustegevuse kohta tehtud kanded ei ole õiguslikult siduvad ehk tegemist on informatiivse tähendusega kannetega ning andmete ebaõigsuse korral saab neid igal ajal muuta/parandada.
9.Kaebaja ei saa vastutada Derma Logistics AS poolt tema seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise/rikkumise ja selle tagajärgede eest. Asjaolu, et Derma Logistics AS ei ole perioodidel detsember 2014 kuni märts 2015 deklareerinud väljamakseid töötajatele puudutab ainult Derma Logistics AS, vastavaid töötajaid ja suhteid riigiga. Tulenevalt ülaltoodust võib riigil ja töötajatel tekkida vastav nõue Derma Logistics AS vastu. Samas ülaltoodud asjaolu, töötajatele väljamaksete tegemata/deklareerimata jätmine, ei tähenda, et kaebaja ei ole renditööjõu teenust Derma Logistics AS-lt saanud. Teenuse osutamise fakti ei tee olematuks asjaolu, kas antud teenuse eest ettenähtud vastusooritus või sellega kaasnevad maksu- ja muud kõrvalkohustused on kohustatud isiku poolt täidetud või mitte.
10.Derma Logistics AS ja Novaterra Trade AS puhul on tegemist sama isikuga. Kuna tegemist on sama isikuga, siis arvel märgitud ärinimi ei oma tähtsust, kui on tuvastatav, kes tegelikult arve väljastas. Tegemist on formaalse puudusega. Kaebaja oli teadlik, et Novaterra Trade AS on alates augustist 2014 muutnud või vähemalt plaanib muuta oma ärinime Derma Logistics AS-ks. Seega ei nõudnud kaebaja Derma Logistics AS-lt 31.08.2014. a ja 31.10.2014. a väljastanud arvete parandamist. Arvetel esinevad võimalikud puudused/ebatäpsused ei tähenda, et kaebaja ei ole renditööjõu teenust Derma Logistics AS-lt saanud. Teenuse osutamise fakti ei tee olematuks asjaolu, et teenuse osutaja poolt koostatud arve on (ebaoluliste) puudustega, kui pooled said aru ja on usaldusväärselt tuvastatav kellelt, mis teenuse eest ja kellele arve on esitatud.
11.Kaebaja hinnangul peab rendiettevõtja ja töötaja sõlmima omavahel tavapärase töölepingu ja rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitakse võlaõiguslik teenuse osutamise leping. Antud asjas sõlmisid Scandinavian Furniture OÜ ja Derma Logistics AS omavahel suulise tööjõurendi osutamise lepingu, mille alusel Derma Logistics AS töötajad töötavad alates
01.08.2014. a kuni 28.02.2015. a kaebaja laos renditööjõuna ning tööd korraldati nii, et ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib siiski rendiettevõtja ehk Derma Logistics AS. Kasutajaettevõtjalt ei saa oodata, et ta eeldaks, et rendiettevõtja poolt saadetud renditöötajatega ei ole rendiettevõtja nõuetekohaseid lepinguid sõlminud/vormistanud ja hakkama seda asjaolu täiendavalt kontrollima ning tal ei lasu ka sellist kohustust.
12.Kasutajaettevõtjal ei ole kohustust (ega õigust) kontrollida, mis lepingud on rendiettevõtjal on töötajaga sõlmitud, nende tingimusi jne. TLS §-s 6 toodud nõuded ei kehti kasutajaettevõtja (Scandinavian Furniture OÜ) suhtes.
13.Renditöötajate nimede mitteteadmine kaebaja poolt ei tähenda, et rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel ei ole tööjõurendi teenuse osutamise lepingut sõlmitud ning tööjõu rentimist ei toimunud.
14.Ainuüksi töötaja poolt töökorralduse võrdlemine eelnevate aastate töökorraldusega ei saa kuidagi välistada tööjõurendi teenuse osutamist. Pigem MTA poolt viidatud töötajate ütlused viitavad just tööjõurendi teenuse osutamisele. Nimelt, töötajad on väitnud, et 2014. aastal pidid töötajad tegema rohkem tööd, kui varasematel aastatel.
15.Asjaolu, et kasutajaettevõtjal on endal olemas vastava eriala töötaja ei välista veel ühe või mitme sama eriala renditöötaja võtmist, näiteks, seoses töökoormuse lühiajalise suurenemisega.
16.Kaebaja rõhutab, et ta sai Derma Logistics AS-st kaupa Derma Logistics AS rahaliste kohustuste täitmisena kaebaja ees. Kaebaja ei vahendanud ega ostnud kaupa Derma Logistics AS-st. Pärast kauba üleandmist kuulus see täielikult kaebajale ja sellel ei olnud enam mingit seost Derma Logistics AS-ga. Seoses vajadusega nimetatud kaup realiseerida suurenes lühiajaliselt kaebaja töökoormus. Kuna tegemist oli lühiajalise töökoormuse suurenemisega, siis ei näinud kaebaja vajadust uute töötajate töölepingu alusel tööle võtmiseks, vaid otsustas kasutada renditööjõudu. Muuhulgas lähtuvalt sellest sõlmisid Derma Logistics AS ja kaebaja tööjõurendi teenuse osutamise lepingu, kuni kaebaja poolt Derma Logistics AS-lt rahaliste kohustuste katteks saadud kaup on müüdud ja töökoormus langeb.
17.Antud asjas sõlmisid kaebaja ja Derma Logistics AS omavahel suulise tööjõurendi osutamise lepingu, mille alusel Derma Logistics AS töötajad töötavad alates 01.08.2014. a kuni 28.02.2015. a kaebaja laos renditööjõuna ning tööd korraldati nii, et ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib rendiettevõtja ehk Derma Logistics AS ja ka tema pidi vajadusel korraldama töö kohta arvestust. Kaebaja pidas arvestust tehtud töö kohta selliselt, et tööpäeva lõpus kontrolliti, mis seisus laohoones ja selles olevad seadmed ja kaubad on ning kui esinesid puudused ja/või tunnused, et mingi töö on tegemata, siis informeeriti sellest rendiettevõtjat ja paluti järgmisel päeval olemasolevad puudused kõrvaldada.
18.Seega kui kaebaja ruumide rendikäive on maksuvaba, siis ei peaks kaebaja omavahenditest lao rendilt käibemaksu nagunii tasuma. Ei ole eluliselt usutav, et isik lisab arvele käibemaksu eesmärgiga seda mitte tasuda, kui ta ei pea seda igal juhul tasuma juhul, kui ta vastavat käibemaksu üldse ei lisa. Seega käesoleval ajal ja ülaltoodud tehingute tulemusena ei ole näiliku tehingu nõuded maksuõiguses täidetud, kuna maksukohustuslane ei ole maksueelist
saanud. Ülaltoodu alusel on käesoleval ajal maksueelise saajaks hoopis maksuhaldur (riik), kuna maksukohustuslane on tasunud maksuvaba käive pealt käibemaksu.
19.Käibedeklaratsiooni parandamine ei ole käsitletav võlatunnistusena ega dokumendina/asjaoluna, mille alusel saaks asuda seisukohale, et isik on mingit asjaolu tunnistanud.
20.Asjaolu, et 21.04.2015. a Tööstuse 11, Tõrva asuvas laos andis Derma Logistics AS kaebajale üle Derma Logistics AS poolt kaebajale müüdud mööbli ei kinnita kuidagi asjaolu, et kuni 21.04.2015. a kasutas Derma Logistics AS kaebajale kuuluvat ladu ja/või poolte vahel oleks sellel ajal kehtiv rendileping. Kuna mööbel oli juba müüdud, siis tegemist oli kaebaja varaga, mida ta võis hoida talle kuuluvas laohoones. 21.04.2015. a sõlmisid pooled ainult kauba nö üleandmis-vastuvõtmise akti, et fikseerida kauba üleandmist ja selle artiklid.
21.Kokkuvõttes leiab kaebaja, et MTA kontrolliakti nr 12.2-3/033260-9 punktis 2 ja maksuotsuse nr 12.2-3/033260-11 punktis 4 toodud maksuarvestuse muutused ei kuulu rakendamisele ning puuduvad vastava maksuotsuse tegemise alused, kuna nende eeldused ei ole täidetud. Maksuotsus nr 12.2-3/033260-11 ja seega ka vaideotsus nr 6-1/3387-2, mis on rajatud samadele eeldustele ja põhjendustele nagu maksuotsus, on alusetud ja põhjendamatud ning ei ole õiguspärased. Vastustaja seisukohad
22.Maksu- ja Tolliamet vastustajana peab kaebust põhjendamatuks. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalused haldusaktid on seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks.
23.Vastustaja on seisukohal, et kuigi kaebaja esitas tööjõurenditehingute (mis esitatud tehingudokumentide järgi toimusid 2014. a augustist kuni 2015. a veebruarini) kohta deklaratsioonid ja arved ning renditehingute toimumist kinnitavad tehingu mõlema poole esindajad (sh Derma Logistics AS juhatuse liige Tõnis Vardja), on maksuhaldur kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates põhjendatult leidnud, et Derma Logistics AS ei ole kaebajale tegelikult tööjõudu rentinud. Vastustaja möönab, et ühe või teise maksuotsuses väljatoodud asjaolu esinemine ei pruugi veel iseenesest ja ainuüksi üheselt renditehingute mittetoimumisele viidata, ent maksuhalduri järeldused muudab usutavaks ja veenvaks just menetluse käigus tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite kogum.
24.Väidetava suulise lepingu põhjal ostis kaebaja tööjõurenditeenust alates 01.08.2015. a, ent selleks ajaks ei olnud Derma Logistics AS majandustegevuse registrile vastavat teadet (kohustus tuleneb tööturuteenuste- ja toetuste seaduse §-st 38) esitanud. Ajavahemikus 2014. a detsember kuni 2015. a märts ei ole aga Derma Logistics AS väljamakseid enda töötajatele (keda olnuks siis võimalik edasi rentida) üldse deklareerinud. Lisaks on vastustaja seisukohal, et kuigi seadusest tulenev kohustus renditöö soetamisel kirjaliku lepingu vormistamiseks puudub, ei ole renditöö soetamine pelgalt suulise lepingu alusel tavapärane ja usutav.
25.Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et äriühing väljastab arveid uut ärinime kasutades juba mitu kuud enne seda, kui nime muutmine äriregistris tegelikult aset leiab. Samuti ei pea veenvaks kaebaja selgitust, et talle oli ärinime muutmine teada.
26.Väidetavate renditöötajatega (laotöötajad Tiit Jürisson, Ülar Saar ja Viljar Peips ning logistik Margit Rist) ei olnud Derma Logistics AS tööjõurendile viitavaid töölepinguid sõlminud ega neid lepingus renditööst kirjalikult teavitanud (vt töölepingu seaduse § 5 ning § 6 lg 5 ja lg 9). Nende elementaarsete renditöö ja vastavate tehingute vormistamise nõuete järgimata ning tehingupoolte äririskide maandamata jätmine viitab üheselt sellele, et renditööd tegelikult ei ostetud-müüdud. Samuti osundab renditöö mittesoetamisele tõik, et asja materjalidest järelduvalt ei ole teenuse eest tasutud, sh nt poolte vahelise tasaarvestuse teel – kaebaja raamatupidaja Merli Undi 23.04.2015. a e-kirja kohaselt kaebaja ei tasunud renditööjõu eest AS-le Derma Logistics ja AS Derma Logistics omakorda ei tasunud kaebajale ruumide renti ning seisuga aprill 2015 oli osaühingu võlg aktsiaseltsi ees 408 000 eurot ja aktsiaseltsi võlg osaühingu ees 530 000 eurot.
27.Kuigi maksuhalduri küsitletud töötajatest osa möönis oma seletustes Derma Logistics AS korraldusel ka kaebaja juures töötamist, ei nähtu, et nad oleks seda tööd käsitlenud renditööna.
28.Kuigi kaebaja väidab, et käibedeklaratsiooni parandamine ei ole käsitletav võlatunnistusena ega dokumendina/asjaoluna, mille aluseks saaks asuda seisukohale, et isik on mingit asjaolu tunnistanud, ei ole ta samas ka märkinud, mis oli siis tema poolt parandusdeklaratsiooni esitamise tegelikuks põhjuseks.
29.Kuigi kaebaja on viidanud asjaolule, et ta ei pidanud rendiarvetele käibemaksu lisama, on ta seda põhjusel või teisel siiski teinud. Sellega kaasnes käibemaksukohustus, mida oli omakorda võimalik „optimeerida“ renditöö arvete sisendkäibemaksu arvelt.
30.Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei lõpetanud 01.08.2014. a alanud rendisuhet Derma Logistics AS-ga mitte 2015. a märtsist, vaid see jätkus vähemalt kuni 2015. a septembrini (k.a), mistõttu tekkis kaebajal 2015. a märtsist septembrini (deklareerimata) maksuvaba käive summas 8000 eurot kuus. Kaebajal piisab maksuvaba käibe tekkimiseks (jätkumiseks) juba ainuüksi sellest, et rendipind jäi edaspidigi Derma Logistics AS kasutusse (KMS § 11 lg 1 p 1).
31.Vastustaja hinnangul on kokkuvõttes maksuhalduri järeldus, et kaebaja esitatud dokumentidel näidatud tööjõurendi tehinguid Derma Logistics AS-ga tegelikult ei toimunud ning et samade poolte vahel jätkus ruumide (laopindade) rendisuhe tegelikult ka peale rendilepingu dokumentide järgset ülesütlemist, tunduvalt usutavam, kui kaebaja väited. Kaebaja ei ole esitanud sellise sisu või kaaluga argumente ja tõendeid, mis maksuhalduri seisukohad veenvalt ümber lükkaksid. Kohtu seisukoht
32.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks puudub alus.
33.Vaidluse poolte vahel on põhjustanud kaebaja poolt perioodidel august 2014 kuni jaanuar 2015 deklareeritud tööjõurendi teenuse sisendkäibemaks, mille maha arvamist peab vastustaja vastuolus olevaks KMS § 29 lõikega 1 ja lõike 3 punktiga 1, sest kaebaja ei ole tööjõurendi teenust AS Derma Logisticsilt saanud. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks seega asjaolu, et kaebaja teadis, et AS Derma Logistics ei ole tegelikuks teenuse osutajaks. Seetõttu ei võinud kaebaja AS Derma Logistics nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu oma käibedeklaratsioonides kajastada, sest Eestis osutatud teenuse eest tasutud käibemaksu tõendab vastav arve. Nimelt on kohtupraktikas valitsevaks seisukoht, et kui isik teadis, et ta osales tehingus, millel on käibemaksupettusele viitavad tunnused, kaotab ta sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse.
34.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis tuginenud tõenditele ja asjaoludele, mis kinnitavad, et kaebaja teadis, et AS Derma Logistics (ja tema õiguseellane) ei ole tegelik tööjõurendi teenuse osutaja, sest ilma kaebaja osalemiseta selles ei oleks füüsiliste isikute poolt teostatud tööle õiguslikult võimalik tööjõurendile omaste tunnuste omistamine.
35.Kaebaja leiab 11.11.2016. a vastuses vastustaja vastusele (p 2.13., vt tl 132), et vaidluse all on küsimused, mis on tööjõurendi sisulised tunnused, ning kas need tunnused antud juhul esinevad.
36.Seega on poolte vahel vaidlus, kas vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendite alusel saab veenvalt järeldada, et kaebaja teadmisel on õiguslikult püütud disainida olukord, kus kaebaja teadmisel deklareeriti maksud kolmanda isiku poolt ning püütakse veenda vastustajat, et tegemist oli tööjõurendile omase õigussuhtega.
37.Kuna vastustaja on vaidlustatud haldusaktides leidnud, et väidetava teenuse osutamise kohta arved väljastanud äriühing ei ole kaebajale teenust osutanud, ei tugine vastustaja kaebajapoolsele hoolsuskohustuse rikkumisele, nagu eelnevalt konstateeritud, vaid sellele, et kaebaja oli teadlik, et arved väljastanud äriühing talle teenust ei osuta. Seega on maksuhaldur tuginenud sisuliselt sellele, et toime on pandud maksupettus.
38.Seoses tõendamiskoormisega on kohtupraktikas valitsevaks seisukoht, et maksumenetlusega ja maksuotsusega ei pea tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsusest peab selguma sellesisuline põhjendatud kahtlus koos nende asjaolude ja tõenditega, mis kahtlust põhjendavad. Rõhutatakse, et maksupettusele iseloomuliku konspiratiivsuse tõttu on maksuhalduril raskendatud otseste tõendite kogumine ja tunnustatakse tõendite nende kogumis hindamise asjakohasust. Põhjendatud kahtluse tõendamise standardit peetakse oluliselt madalamaks võrreldes teo tõendamisega süüteomenetluses. Maksumenetluses peetakse piisavaks mõistliku kahtluse esinemise põhjendamist elulise usutavuse kriteeriumi arvestades. (nt RKHK 04.06.2013 otsus nr 3-3-115-13) Tõendamiskoormise aspektist ei ole kohtupraktikas vaidlust, et koormis läheb üle maksukohustuslasele, kui maksuhaldur on tõendanud põhjendatud kahtluse maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta. Sellisel juhul tuleks maksukohustuslasel
esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (MKS § 150 lg 1). (nt RKHK 25.03.2009 otsus nr 3-3-1-3-09) Kusjuures rõhutatakse maksukohustuslase kohustust korraldada oma ettevõtlustegevus selliselt, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad. (nt RKHK 04.06.2013 otsus nr 33-1-15-13) Tõendite lubatavuse aspektist tuuakse välja, et eeskätt tõendavad tehingu toimumist tõendid saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitused tehingu toimumise kohta. On sedastatud, et reeglina ammenduvad maksukohustuslase võimalused tõendada tehingu toimumist maksuhalduri kahtluse korral üldjuhul tehingupoolte kinnituste, maksumenetluses antud seletuste ja kohtumenetluses antud ütlustega. Kohtu ülesandena nähakse tõendites [ütlustes] esinevate vastuolude hindamist, veendumaks, et need ei ole põhjustatud inimlikest eksimustest või seletatavad muul eluliselt usutaval viisil. Sellest tuleneb, et esmane tõendamiskohustus, et tegemist on maksupettusega, on maksuhalduril, kes peab põhjendama oma kahtlust ja näitama ära vastuolud või puudujäägid maksukohustuslaste esitatud andmetes, dokumentides või ütlustes. (nt RKHK 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14)
39.Kaebaja versioon asjast on, et tegemist on tavapärase tööjõu rentimisega, mis on kooskõlas asjakohaste riigiorganite veebis leiduvate selgitustega selle teenuseliigi kohta. Vastustaja versiooni kohaselt on kaebaja kasutanud AS Derma Logistics puhverettevõttena „tööjõu rentimise“ skeemis, kus töötajad töötasid kaebaja ettevõttes ja aktsiaselts deklareeris maksud koos käibemaksuga, mis jäeti tasumata ja kaebaja arvas sisendkäibemaksu tööjõurendi arvetelt maha.
40.Kohtupraktikas kujundatud tõendamisstandardeid kohaldades on halduskohtule eluliselt usutavam vastustaja versioon asjast. Seda eelkõige kaebaja poolt esitatud versiooni valguses, kus kaebaja kui kasusaaja ettevõte ja vastustaja poolt puhverettevõttena käsitletav ettevõte tegutsesid ühes ehitises, millises ladustati ka kaupa, millega vaidluse põhjustanud teenus seondus.
41.Kohus nõustub määravas osas maksuotsuses esitatud tõendite analüüsiga ja HKMS § 165 lg 2 alusel hoidub seda kordamast. Jättes kõrvale vaidluse registriandmete tähendusest, on halduskohus seisukohal, et elementaarse ettevõtlusele omase hoolsuskohustusega on kaetud olukord, kus ettevõtted, kes on sedavõrd tihedas majanduslikes sidemetes, nagu selgitab kaebaja, vormistavad enne maksukohustusele sedavõrd oluliselt mõjuva teenuse sisse ostmist sellekohase tegevuse vastavas registris. Kohtupraktikas peetakse registriandmeid tavapäraselt küll informatiivseteks, kuid tegemist pole siiski jäiga seisukohaga, nagu väidab kaebaja esindaja, nt erateede maanteede registrisse kandmisele on omistatud ka tõenduslik tähendus. Kaebaja ja AS Derma Logistics esindajate paljasõnalisi väited suulise lepingu olemasolu kohta oleks asjakohane justnimelt tõendada vastava kandega sellekohases riiklikus registris.
42.Kaebaja versiooni AS Derma Logistics rekvisiitidega arvete kasutamise kohta ajast, mil vastavaid muudatusi ei olnud samuti veel registrisse kantud, ei ole samuti eluliselt usutav. Tegemist ei ole vormiveaga arvega, mille puhul vastustaja tõlgendaks kohtupraktikat laiendavalt. Kaebaja ei too kohtule esitatud versioonis välja ühtki mõistlikku põhjust, miks
pidi arved esitatama ärinimega, mis polnud veel vastavas registris kajastamist leidnud. Kaebaja poolt välja pakutud erinevad oletuslikud variandid, miks nii tehti, kinnitavad pigem vastustaja versiooni põhjendatud kaalutletust, et tegemist oli tavapärase inimliku hooletusega tagantjärgi dokumentatsiooni vormistamisel.
43.Inimlik eksitus seondub ka kaebaja arvamusel ruumide rendi dokumenteerimisest seonduvalt käibemaksukohustuse või selle puudumisega, mis kinnitab kohtule omakorda, et vastustaja on kaalutletult tõendanud kaebaja teatud kogenematust suhete õiguslikul disainimisel maksude optimeerimise suunas. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks ruumide rendi dokumenteerimisega seonduv on maksude optimeerimise katsega seonduv. Samuti miks see andnuks majandusliku eelise kaebajale „tööjõu rendi“ skeemi realiseerumisel.
44.Vastupidi kaebaja arvamusele, on kohu seisukohal, et kasutajaettevõttelt on asjakohane oodata, et vältimaks õiguslikku etteheidet puhverettevõtte kasutamisest, on asjakohane kontrollida, kuidas ja kas on renditöötajatega lepingulised suhted vormistatud. Seda eelkõige tööohutuse nõuete aspektist, mis on vaieldamatult kaebaja kohustuste aspektist töötajate ees oluline, nagu seda on asjakohaselt vastustaja põhjendanud vastuses kaevusele.
45.Käibedeklaratsiooni parandamine ei pruugi küll olla samastatav võla tunnistamisena võlaõiguslikus mõttes, kuid samadel asjaoludel sama õigussuhte kohta makshaldurile teistsuguse, kuid õigust järgiva deklaratsiooni esitamine toetab siiski pigem vastustaja poolt tõenditele antud üldise hinnangu kaalutletust ja põhjendatust.
46.Neil asjaoludel ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks esitatud kaebust põhjendatuks.
47.Halduskohus on seisukohal, et kaebaja ei ole olukorras, kus tõendamiskoormis on üle läinud temale, omapoolsete tõenditega ega kohtule esitatud asjaoludega suutnud veenda kohut vastustaja poolt asjas kogutud tõenditele antud hinnangu ebaõigsuses. Vastustaja on eluliselt usutavalt ja maksuotsuse aspektist määravas osas hinnanud õigesti nii kirjalike tõenditena vormistatud tunnistajate ütlustes leiduvaid vastuolusid, puhver- ja kasutajaettevõtte esindajate ütluste kontekstis. Puhver- ja kasutajaettevõtte majanduslikud huvid on käesolevas kaasuses samasuunalised, sest tõendamist on leidnud kaebaja teadlikkus maksupettuse ilmingutega skeemist seonduvalt tööjõu rendi teenuse kohta vormistatud arvetega. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei saa olla tegelikkuses põhjustatud inimlikest eksimustest ega ole muul viisil eluliselt usutavalt seletatud ja põhjendatud. Vastustaja poolt kasutajaettevõtte töötajatelt kogutud seletusi on vastustaja õigesti hinnanud arvestades mh töötajate majandusklikku sõltuvust nende tööandjast. Kaebaja on ise jätnud vastavad õigussuhted kirjalikult dokumenteerima taoliselt, et need oleks objektiivsete tõenditega tõendatavad nii vastavate lepingute näol töötajate ja tööandja ning töötajate ja kasusaaja ettevõtte vahel ning lõppkokkuvõtte ka väidetavate lepingupartneritest ettevõtete vahel.
48.Osundatud asjaoludel jätab halduskohus kaebuse täielikult rahuldamata.
49.Kaebaja esitas 17.08.2017. a kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (tl 138– 139), kantud õigusabikulude ja asjas tasutud riigilõivu (288 eurot) väljamõistmiseks
vastustajalt kokku summas 2708 eurot. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, jäävad mõlema poole menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.