lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2823/26

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2823/26
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7619
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2823

Haldusasi

OT, MU, MR, OV ja SV kaebus Tallinna linna kohustamiseks või Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

13.detsembri 2017. a otsuse nr 4-3/4037-1 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebajad – OT, MU, MR, OV ja SV, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – SS, volitatud esindaja v.adv Priit Raudsepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OT, MU, MR, OV ja SV apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

21.märtsil 2019

RESOLUTSIOON

1.Tagastada toimiku teises köites lehekülgedel 39–43 asuvad dokumendid. Muus osas võtta OT 22. märtsil 2019. aastal esitatud dokumendid haldusasja materjalide juurde.
2.Rahuldada OT, MU, MR, OV ja SV apellatsioonkaebus osaliselt.
3.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2018. a otsuse resolutsiooni p 4, millega halduskohus mõistis OT-lt, MU-lt, MR-lt, OV-lt ja SV-lt välja kolmanda isiku SS menetluskulud 522,24 eurot.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta SS halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
5.Muus osas jätta OT, MU, MR, OV ja SV apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

3-17-2823

6.Mõista Tallinna linnalt OT, MU, MR, OV ja SV kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 15 eurot riigilõivu ning 241,45 eurot (koos käibemaksuga) õigusabikulude katteks. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29. aprillil 2019. a (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OT ja MU on Tallinnas Haabersti linnaosas Postitalu tn 5 ja 5a kinnistute omanikud. MR-le kuulub Taludevahe tn 42 kinnistu. SV ja OV on Kristeni tn 43-1 asuva korteriomandi omanikud. Nimetatud kinnistud piirnevad Postitalu tn 3 kinnistuga, mille omanik on SS. Kinnistud asuvad Vahepere, Roostiku, Taludevahe ja Kristeni tänavate vahelise kvartali ja lähiala detailplaneeringu maa-alal (kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 05.11.2008 korraldusega nr 1848).
2.SS esitas 08.12.2017 ehitisregistrile ehitusteatise nr 1711201/12538 ning ehitusprojekti, millega on kavandatud laiendada üksikelamut, ühendades selle galerii kaudu abihoonega.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) luges 13.12.2017 kirjaga nr 4-3/4037-1 ehitamise teavitatuks ning esitas täiendava nõude kasutusloa taotlemisel (ehitusjärgne kontrollmõõdistus). TLPA teavitas 18.12.2017 kirjaga nr 4-3/2786-49 OT, MU, MR, OV ja SV ehitusprojekti kooskõlastamisest ning esitas seisukoha 2017. a oktoobris esitatud kirjalikele arvamustele ja vastuväidetele.
4.OT, MU, MR, OV ja SV esitasid 20.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 13.12.2017 otsuse nr 4-3/4037-1 tühistamiseks. Kaebuse 05.01.2018 täpsustuses taotlesid kaebajad Tallinna linna kohustamist täiendavaks kontrolliks ehitusteatises nr 1711201/12538 esitatud andmeid ning ehitusprojekti puudutavas osas.

2(17)

3-17-2823 1) Ehitusteatise ja selle aluseks oleva ehitusprojektiga on kavandatud Postitalu tn 3 kinnistu maapinna oluline tõstmine ebaseadusliku abihoone ning galerii ümber. 13.12.2016 väljastatud soojuspuuraukude ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti asendiskeemilt ning Reib OÜ töölt nr 4141-1 nähtuvad Postitalu tn 3 kinnistu kõrgused 2016. a novembris. 08.12.2017 esitatud ehitusprojekti koosseisus oleval geodeesia skeemil on Postitalu tn 3 kinnistut abihoone juures tõstetud 40 cm (1,59 cm-lt 1,99 cm-ni). Sillutiskividest jalgtee osas on kinnistu kõrgust tõstetud kuni 10 cm. Samale kõrgusele tuleb ka galerii aluseks olev betoonsillutiskivi. Postitalu tn 3 kinnistu maapinna sedavõrd oluline tõstmine rikub kaebajate subjektiivseid õigusi, sest sadevesi hakkab valguma nende kinnistutele. Postitalu tn 5/5a kinnistud asuvad selgelt madalamal kui Postitalu tn 3 kinnistu. Samuti asuvad Kristeni tn 43 ning Taludevahe tn 42 kinnistud maapinna tõstmise järel oluliselt madalamal. Sadevee valgumist naaberkinnistutele soodustab ka Postitalu tn 3 kinnistu ehitusalune pind, sh sillutiskivist jalgtee, sest need takistavad sadevee imendumist maapinda. Corson OÜ eksperthinnangust nähtub, et kuna maapinna lang Postitalu tn 3 kinnistul on kohati väga järsk, jõuab osa sademetest kõrvalasuvatele kinnistutele, sh Postitalu tn 5 ja 5a kinnistutele. Isegi kui õnnestuks immutada kogu vooluhulk Postitalu tn 3 kinnistusiseselt, filtreeruks suure kõrguste vahe tõttu pinnases olev vesi ikkagi Postitalu tn 5/5a kinnistutele. 2) Postitalu tn 3 elamu katuselt voolab 50% ulatuses sadevesi Postitalu tn 3 kinnistu põhjaosasse (piirneb Postitalu tn 5 ja 5a kinnistutega). Samuti voolab 50% ulatuses ebaseadusliku abihoone sadevesi kinnistu põhjaosasse ning kavandatud galerii katusekalle on Postitalu tn 5 ja 5a kinnistute poole. Seega peab kinnistu põhjapoolne haljasala, mille suurus on ca 130 m2, olema võimeline vastu võtma ca 270 m2 ehitisealusest pinnast tekkiva sadevee. Ehitusprojektiga ei ole sadevee kogumise lahendust ette nähtud. Juba praegu valgub suur osa Postitalu tn 3 kinnistu sadeveest Postitalu tn 5 ja 5a kinnistutele ning need on muutunud liigniiskeks. 3) 1995. a detailplaneeringu eesmärgiks oli kinnistute siseste haljasvööndite loomine (vt lisaks 2008. a detailplaneeringut). Detailplaneeringud ei lubanud kinnistutele püstitada abihooneid. Postitalu tn 3 kinnistul asus kuni 2016. a suveni praeguse ebaseadusliku abihoonega samas asukohas ca 12 m2 ehitusaluse pinnaga ning kuni 2 m kõrgune kuur. Postitalu tn 3 kinnistule kavandatud lahenduse realiseerimisel tekib olukord, kus kinnistu hoonestusala on tervikuna täis ehitatud. Nii ei oleks naaberkinnistute omanikele tagatud vaated kinnistute sisesele rohekoridorile. Abihoone ehitusalune pind on ca 30 m2 ning kõrgus 4,1 m (faktiline kõrgus 4,5 m). Sedavõrd massiivne abihoone ning vahegalerii lõhuvad sisemist haljasvööndit ning rikuvad detailplaneeringualale ettenähtud haljastustingimusi. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringuga ettenähtud loodus- ja elukeskkonna tingimuste säilimist, sh ümbritseva haljasvööndi säilimist (kaebajate elukeskkonna osa). Kinnistusisese haljasvööndi säilimine, samuti ala loodus- ja elukeskkondlikud tingimused on kaebajate omandiõiguse oluliseks osaks. Lisaks on rohealad olulised sadevee immutamise seisukohalt ning haljasala vähendamine mõjutab seda negatiivselt. Abihoone juurde on kavandatud ka ca 25 m2 ehitusaluse pinnaga terrass, mis takistab sadevee imbumist ja soodustab vee valgumist naaberkinnistutele. 4) Vastustaja ei ole käsitlenud abihoone asukohta, mistõttu on jäetud kaalumata kaebajate õiguste riive olukorras, kus abihoone asuks üksikelamu kõrval. Abihoone paigutusest sõltub ka sillutiskivist katendiga kaetava ala hulk. Samuti ei ole vastustaja hinnanud, kas abihoone asukoht (ja maht) on kooskõlas piirkonnas väljakujunenud arhitektuursete tingimuste ning miljööga.

3(17)

3-17-2823 5) Abihoone katusekalle on 16 kraadi, galerii katusekalle maksimaalselt 5 kraadi. Detailplaneeringuga on Postitalu tn 3 kinnistule lubatud katusekalded vahemikus 25–45 kraadi. Seega on katusekalded vastuolus detailplaneeringuga. Abihoone, üksikelamu ja galerii ning nende katusekalded rikuvad kaebajate kinnistutelt avanevaid vaateid ja vähendavad valguse juurdepääsu kaebajate kinnistutele. Isikute elukeskkonna osaks on ka arhitektuursed nõuded (katusekalle), mis mõjutavad miljööd ja väljakujunenud elukeskkonda ning mille eesmärgiks on luua piirkonnas ühtne ehitusstiil. Detailplaneeringu nõuete eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Lisaks ei ole 25–45 kraadise katusekaldega galeriid ehitustehniliselt võimalik üksikelamuga ühendada. 6) Ehitusprojektiga kavandatud üksikelamu juurdeehituse tulemusel ei teki terviklikku siseruumiga hoonet. Tegemist on kolme eraldiseisva ehitisega (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2017 määrus asjas nr 3-17-1930; vrdl Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-13-1844, p 11). Üksikelamu ja abihoone on eraldatud galerii abil, millel puudub ühine siseruum (vt ka ehitusprojekti seletuskirja lk 15, p 2.3). Abihoonet ei ole võimalik pidada funktsionaalseks tervikuks üksikelamuga (vt ka ehitusprojekti seletuskirja p-d 3.3.3 ja 2.4.2). Abihoone ning üksikelamu toimimiseks ja funktsionaalsuse säilitamiseks ei ole galeriid vaja. Ka abihoone võimalik lammutamine ei mõjutaks üksikelamu ega galerii funktsionaalsust ja säilimist. Samadest põhjendustest lähtuvalt ei mõjuta elamu abihoone ega galerii funktsionaalsust või säilimist. Abihoone on valmis ehitatud ning kolmas isik kasutab seda eraldiseisvalt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 2-13-5871, p 38). Elamul, abihoonel ja galeriil puuduvad ühised kommunikatsioonid. Kolmanda isiku käitumisest ei nähtu soovi kavandatud galerii tegelikkuses välja ehitada. Lisaks on Postitalu tn 3 üksikelamu välisfassaadil ehitusprojektiga kavandatud galerii asukohas praegusel hetkel õhksoojuspump. Isegi juhul, kui eeldada, et õhksoojuspump on kavandatud galerii sisse, puudub põhjus katta õhksoojuspump laudisega. Ühise siseruumi üheks tingimuseks on ühine sisekliima. Vahegalerii on kavandatud kütteta (ehitusprojekti seletuskirja p 9.2.3) ning soojustuseta. Üksnes asjaolust, et galerii on eraldatud väliskeskkonnast ning omab kokkupuudet elamu ja abihoonega, ei saa järeldada, et tegemist oleks ühe hoonega. Samuti puudub vahegalerii katusel soojustus (ehitusprojekti seletuskirja p 6.5.6). Elamust abihoonesse liikumisel tuleb läbida kahte välisust, mis ei ole hoonesisesel liikumisel tavapärane. 7) Detailplaneeringu kohaselt on Postitalu tn 3 kinnistu maksimaalne ehitusalune pind 200 m2. 22.09.2017 ehitusprojektist nähtub, et ehitusprojektis kajastatud ehitiste ehitusalune pind on kokku ca 206,7 m2. Üksikelamut ja abihoonet ühendava galeriiosa põrand on projekteeritud betoonkivikattega (ehitusprojekti seletuskirja p 3.4.3.4). Tegemist on sama katendiga, mida on kasutatud kinnistu jalgteede rajamiseks. Seega tuleb galeriid ning abihoonet ümbritseva maapinna sillutiskivist katend lugeda ehitusaluse pinna sisse. Elamu ehitusaluse pinna määramisel tuleb arvesse võtta ka elamu teise korruse osa all paiknevat terrassi, sest terrass ja hoone põhiosa moodustavad ehitusaluse pinna mõttes lahutamatu terviku (Riigikohtu 31.01.2017 otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 41). Ehitusaluse pinna väljaselgitamine enne elamu laiendamist on oluline, sest kui ehitusalust pinda kontrollitakse alles kasutusteatise menetluses, kaalub kolmanda isiku õigustatud ootus ja omandiõiguse kaitse üles naaberkinnistute omanike subjektiivsete õiguste riive detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusaluse pinna osas. 15.03.2017 toimunud paikvaatlusel mõõdeti katuseräästa laiuseks mõõdulindiga 0,96 m. Mõõdulint ei ole mõõdistuste teostamisel praktikas tavapäraselt kasutatav mõõtmisvahend, sest veapiir on suur. 2017. a juulis oli valmis ehitatud ka Postitalu tn 3 abihoone. Seega oleks kolmas isik saanud lasta mõõta abihoone absoluutkõrguse. OÜ-le Reib antud lähteülesanne oli 4(17)

3-17-2823 ebapiisav. Lisaks sisaldab ehitusprojekt ebaõigeid andmeid ehitiste tehniliste näitajate (elamu põhjapoolse osa pikkuse ja elamu laiuse) osas. 8) Ehitusprojektis ei ole kajastatud ehitusmaksumust. Galerii ning abihoone suletud brutopind on 47 m2. Samaväärse hoone keskmiseks ehitusmaksumuseks on 28 529 eurot, millest neljandik on 7132 eurot. Ehitusprojektiga kavandatud ehitustegevuse maksumus ületab 7132 eurot, mistõttu peavad olema täidetud energiatõhususe miinimumnõuded (vt majandus- ja taristuministri 11.06.2015 määruse nr 63 „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“ lisa). Lisaks on abihoonesse ette nähtud maaküte. Juhul kui käsitada abihoonet üksikelamu osana, peavad energiatõhususe nõuded olema täidetud nii abihoone kui ka galerii osas. Nõuded on seotud sisekliima ning ühtse siseruumiga, mis on oluliseks kriteeriumiks Postitalu tn 3 kinnistul asuvate ehitiste terviklikkuse hindamisel. Olukorras, kus ehitusprojekti kohaselt on vahegalerii näol tegemist kütmata ruumiga, kuid samas on hoone see osaks, ei ole energiatõhususe nõuded täidetud (vt ka EhS § 63 lg 4). 9) Ehitusprojekti kohaselt asub abihoone välissein hoonestusala piiril. Seletuskirja p 3.4.3.10 kohaselt on abihoone üleulatus 0,9 m. Seega ulatub abihoone katus ehituskeeluvööndisse. 10) Kaebajad kaasati üksnes 19.07.2017 esitatud ehitusteatise ja -projekti menetlusse. Kolmas isik esitas täiendatud ja muudetud ehitusprojektid 22.09.2017, 14.11.2017 ning 08.12.2017. Vastustaja luges 13.12.2017 kirjaga ehitusteatise teavitatuks ning kiitis sellega ehitusprojekti heaks. Naaberkinnistute omanikke ei kaasatud menetlusse ning sedavõrd lühikese tähtaja jooksul ei olnud neil võimalik esitada vastuväiteid. Ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg-s 2 sätestatud 10-päevase tähtaja eesmärk on kaitsta naaberkinnistute omanike õigusi ja huve. Praegusel juhul toimus ehitusteatise teavitatuks lugemine juba 5 päeva pärast selle esitamist. Kaebajaid teavitas vastustaja alles 18.12.2017. Lisaks otsustas vastustaja 25.10.2017 projektide läbivaatamise komisjonil, et pärast ehitusprojekti kooskõlastamist tehakse Postitalu tn 3 kinnistu omanikule ettekirjutus ehitise vastavusse viimiseks ehitusprojektiga ja kasutusteatise esitamiseks ühe aasta jooksul. Vastustaja ei ole kinnistu osas ettekirjutust teinud. Vastava kõrvaltingimuse oleks pidanud määrama 13.12.2017 haldusaktis. Kui vastustaja eeldas, et kolmas isik ei alusta ehitustegevust enne 10 päeva möödumist ehitusteatise esitamisest, on vastustajale etteheidetav, et kaebajaid uue ehitusteatise menetlusse ei kaasatud ega võimaldatud ehitusprojektile vastuväiteid esitada. Vastustaja käitumine on vastuolus hea halduse tavaga ning lõi eelise kolmandale isikule, kes alates 13.12.2017 on saanud jätkata abihoonel ehitustegevust. 11) Halduskohus ei saa tugineda Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjendustele asjas nr 3-162100. Viidatud haldusasjas ei olnud vaidluse all Postitalu tn 3 elamu laiendamise ehitusteatise ja -projekti õiguspärasus ega küsimus sellest, kas hoonete ühendamisel tekib üks hoone või mitte.

5.TLPA palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Postitalu tn 3 pinnast ei ole tõstetud nii, et sademevesi valguks kaebajate kinnistule. Geodeesiajooniselt nähtub, et kõrgus 1,99 on abihoone ukse ees oleva sillutise kõrgus. Majandus- ja elamuploki algkõrgused on viidud samale tasandile. Ülejäänud pinnast ei ole tõstetud. Nii jalgtee kui ka muu pinnas langeb nii, et saavutab ülejäänud krundiga sama kõrguse enne naaberkrunte. Seega puudub oht, et sademeveed valguksid naaberkinnistutele. Need hajutatakse kinnistu pinnasesse.

5(17)

3-17-2823 Eksperthinnang on ebausaldusväärne, sest see ei ole koostatud vaidlusaluse ehitusprojekti põhjal. Ekspert on arvamuses viidanud vaid ehitusprojekti seletuskirja p-le 2.4.3. Arvamusele ei ole lisatud ühtegi fotot või videomaterjali, mis tõendaksid, et ekspert oleks käinud kohapeal olukorraga tutvumas. Samuti ei sisalda arvamus ühtegi viidet, mida kohtülevaatusel tuvastati. Ka ei viita ekspert, milliseid Maa-ameti kaardiserveri andmeid ta kasutas. Ekspert on jätnud tähelepanuta, et majandusploki põhjapoolses küljes ukse ees olev kõrgendus ja kalle jäävad abihoone ja elumaja vahelisest lõigust välja. Pinda on tõstetud vaid majandusploki põhjapoolsesse külge jääva ukse ees. Jääb arusaamatuks, miks arvestab ekspert arvutuskäigus katuse projektsiooni. Sellelt ei valgu vesi käsitletava lõigu Postitalu tn 5 ja 5a poolsele alale. Viidatud murupind 90 m2 ei ole valgala, vaid pinnas, kuhu sadevesi imbub. Ekspert ei ole käsitlenud killustikalust (vt ehitusprojekti seletuskirja p 6.5.7), millel on head imbumisala omadused. 2) Rohekoridorid on planeeritud teistesse asukohtadesse ega kulge üle Postitalu tn 3 krundi. Väiksema mahuga abihoone on samal kohal olnud ligi 20 aastat (vt ka 12.11.1999 ehitusprojekti asendiplaani). Seega sobitub abihoone piirkonnas väljakujunenud arhitektuursete tingimuste ja miljööga. 3) Abihoone katusekallete suurus ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Ka hoone energiatõhususe aste või selle puudumine ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi (vt ka TLPA 18.12.2017 kiri nr 4-3/2786-49). 4) Ehitusteatis kirjeldab olukorda, mis peab olema saavutatud kasutusteatise esitamise ajaks. Ehitusaluse pinna osas jääb vastustaja 18.12.2017 kirjas nr 4-3/2786-49 esitatud selgituste juurde. Elamuploki katusealune terrassiosa on arvestatud ehitusaluse pinna sisse. Elamualuse pinna suurus iseenesest ei riku ka kaebajate subjektiivseid õigus. Kasutusteatise esitamisel kontrollib vastustaja ehitustööde vastavust ehitusprojektile. Muu hulgas peab kolmas isik esitama kasutusteatise esitamisel ehitusejärgse kontrollmõõdistuse. Vastav tingimus lisati haldusaktile. 5) Kui hoonel on katkematud ühtsed välispiirded ja hoone eri osadesse on võimalik liikuda ilma hoonest väliskeskkonda lahkumata, on tegemist ühe hoonega (vt ka ehitusprojekti seletuskirja p 3.3.3). 6) Kaebajad on olnud ehitusteatise menetlusse kaasatud ning neile on olnud tagatud ärakuulamisõigus. Vastustaja on täitnud oma selgitamiskohustuse.

6.SS vaidles kaebusele vastu. 1) Postitalu tn 3 kinnistul on abihoone olnud alates 1999. aastast. Hoone asukoht oli ehitusprojektis määratud ja abihoone oli vajalik, sest ehitusprojekt majas abiruume ette ei näinud. 2008. aastal muudeti piirkonna detailplaneeringut ning planeeringu seletuskirja lisati lause, et kruntidele võib ehitada ainult ühe hoone. Seega muutus 1999. a ehitusloaga ametlikult püstitatud abihoone ebaseaduslikuks. 2) Abihoone katus on toodud 75 cm allapoole. Ehitustööde tulemusel on abihoone katus tõusnud maksimaalselt 33 cm (varem oli abihoone katusetipp 3,77 m maapinnast, praegu ca 4,1 m). 2017. a juulikuu kontrollmõõtmised vastavad ehitusprojekti asendiplaanile. Eluhoone ehitusalune pind on 153,7 m2. Räästa laiust on 15.03.2017 paikvaatlusel kontrollitud ja tuvastatud, et see on 0,96 m. Abihoone mõõdistamine ei ole eesmärgipärane, sest kasutusloa

6(17)

3-17-2823 taotlusel peab tellima kontrollmõõdistused. Kaebajad ei ole väitnud, et abihoone (galeriita osa) mõõtmed erineksid ehitusprojektis toodust. 3) Vahegalerii elamumahu ja majandusploki mahu vahele on projekteeritud 100 × 100 mm puitpostid. Postide vahelised välisseinad on klaaspiiretega. Elamu- ja majandusploki räästaste pikendused liituvad vahegalerii katuse kaldega, kalded on kinnistu poole. Vahegalerii võimaldab varju all liikuda elamust majandushoonesse, samuti pääseb galeriist otse õue. Lisaks on galerii konstruktiivselt seotud nii elamu osa ploki kui ka majandusosa plokiga. Elamuploki terrassi osa, mis jääb katuse alla, on arvutatud ehitusaluse pinna sisse. 4) Asendiplaani kõrgusmärk 1,99 on kuuri ukse ees, kus on väike kallak. Muus osas pinnast tõstetud ei ole. On vähetõenäoline, et sellelt 2 m laiuselt alalt valguks suurel määral sadevett Postitalu tn 5 kinnistule. Postitalu tn 5 kinnistu piir lõppeb kuuri uksega kohakuti ega ulatu kallaku lõpuni. Kõrgusmärkide erinevus kinnistute vahel tuleneb maapinna ebaühtlusest. Seega ei anna erinevates punktides mõõdetud kõrgusmärgid tervikpilti kinnistute kõrgustest. Maja ümbritsev kivikatend (sillutis) on samal kõrgusel Postitalu tänavaga ning muru on kivikatendiga samal tasemel. Kui pinnast oleks tõstetud, oleks muru kivikatendist oluliselt üleval pool. Lisaks on kivikatendi all paks killustikupadi, mis töötab drenaažina ning juhib pinnasesse imbunud sadevett Postitalu tn 3 kinnistult Postitalu tänava kraavi. Majandusploki ukse ees olevat kõrgendust ja kallet eksperthinnang ei puuduta. Eksperthinnang ajab segamini valgala ning pinnase, kuhu vesi imbub. Katuse projektsioonist ei valgu vesi plokkide vahelise ala Postitalu tn 5 ja 5a poolsele osale. Ebaõige on lugeda valgalaks 90 m2 suurust muruala, mis on ala, kuhu vesi imbub. 63,32 m2 valgala jaoks on olemas 90 m2 imbumisala. 5) Majandusploki põhjaseina ning põhjas asuvate naaberkinnistute vahe on 6,5 m ning Postitalu tn 3 pinnas langeb ühtlaselt kuni põhjanaabrite piirini (pinnase languse maksimaalne nurk 2,64 kraadi). Kui oletada, et pinnas langeb 3 m jooksul ning ülejäänud, ligikaudu 3,5 m krundipiirini on tasane, on kalde nurgaks 5,7 kraadi. Kumbagi ei saa pidada järsuks nurgaks ning teise variandi puhul jääb kalde ning naaberkruntide vahele 3,5 m tasane pind, kust vesi naaberkinnistutele ei voola.

7.Tallinna Halduskohtu 25.09.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1); kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda (p 2); jäeti rahuldamata kolmanda isiku 14.08.2018 menetlusdokumendis esitatud taotlus kaebajatele tõendi tagastamiseks (p 3); mõisteti solidaarselt OT-lt, MU-lt, MR-lt, OV-lt ja SV-lt välja SS menetluskulud 522,24 eurot (p 4). 1) Ehitusteatise menetluses on haldusaktiga antavad vaid täiendava kontrolli tulemusel esitatavad nõuded ning ehitusteatise heakskiitmisest keeldumine (EhS § 36 lg 5, 6 ja EhS § 44). Ehitusteatise heakskiitmine ei ole haldusakt (vt ka Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-171152). TLPA 13.12.2017 kiri on teavitus halduse toimingust ning sellest nähtub, et ehitamisele ei esitata täiendavaid tingimusi (EhS § 36 lg 5 p 3). Haldusaktiks tuleb lugeda see osa 13.12.2017 kirjast, kus esitatakse kasutusloa taotlemisel kontrollmõõdistuse nõue. Kaebajad ei vaidlusta kasutusteatise taotlemise eelduseks olevat täiendavat tingimust. Seega ei ole võimalik tühistamiskaebust rahuldada. Samuti ei saa ehitusteatise heakskiitmise toimingut vaidlustada populaarkaebusega. 2) Tallinna Ringkonnakohus on 20.06.2018 otsuses asjas nr 3-16-2100 leidnud, et rohkete sadevete valgumine Postitalu tn 3 kinnistult naabri kinnistule on vähetõenäoline (p 19.1); 7(17)

3-17-2823 naabritel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hooned paikneksid naabri kinnistul neile meelepärases kohas (p 19.3); elamukruntide sisesed haljasalad ei ole avaliku haljasvööndi osaks, mistõttu ei esine vastuolu detailplaneeringuga (p 19.2); vastuolu detailplaneeringus sätestatud ühe hoone nõudega lahendatakse galerii abil (p 19.3); projektikohane ehitisealune pindala vastab detailplaneeringule, samuti täisehitusprotsent; hoonealuse pinna leidmisel ei tule arvestada hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi ega kuni ühe meetri laiust (antud juhul 0,96 m) räästast; haldusmenetluses paikvaatlustel tuvastatu kohaselt ei ületata ehitusalust pindala ning abihoone jääb detailplaneeringus sätestatud kõrguspiirangu (kuni 10 m) sisse (p 19.4). Ringkonnakohtu seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul. 3) Abihoone paikneb samas kohas kui seal varem asunud abihoone ega paikne ehituskeelu alas. 30.04.1999 projekti asendiplaanil asub majandushoone samas hoonestusala nurgas ning vahe hoonestusala servast krundi piirini on kõigis külgedes sama. Vastustaja oleks pidanud kaaluma abihoone asukoha sobivust. Samas ei ole abihoone jätmine vanasse asukohta meelevaldne. Vastustaja selgitustest nähtuvalt arvestati sellega, et abihoone on selles asukohas olnud juba 20 aastat. Krundi täisehitusprotsent ja hoonete alune maksimaalne pindala võimaldavad projektiga kavandatut. Kuna juurdeehituse maht ei ületa 33% olemasolevast mahust, oli aktsepteeritud lahendus (galeriiga ühendamine) võimalik. Detailplaneeringus ettenähtud hoone kõrgust ei ületata. Seda, kas valmiv ehitis vastab täielikult ehitusteatise aluseks olevale projektile, kontrollitakse kasutusteatise menetluses, sh teostatakse kontrollmõõdistus. Kinnistu piirneb haljastusega ning klaasgalerii kasutamine ei tekita visuaalselt massiivse hoone efekti. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust korraldada naaberkrundi maakasutust, mis vastab kehtivale planeeringule. 4) Kehtiva detailplaneeringu seletuskirja p-s 3.3 viidatakse 1995. a detailplaneeringule, mille seletuskirja p-s 3.2 on märgitud, et elamugruppidesse on planeeritud omavahel ühendatud sisemised haljasvööndid. Seletuskirja p-s 3.4 on täpsustatud, et elamugruppide sisesed haljasmaad on kavandatud poolavalikeks ning elamukruntidel kujunevad haljastatud intiimtsoonid. 1995. a detailplaneeringu põhijoonisel on näha kvartalisisene haljasala, mis kulgeb elamukruntide vahel. Elamukruntide sisesed haljasalad ei ole põhijoonise kohaselt avaliku haljasvööndi osaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2018 otsus asjas nr 3-16-2100, p 19.2). Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda krundisisese haljastuse säilitamist. Samas asub kaebajate kinnistuid ümbritsev haljastus valdavalt kinnistute piiri ääres ja seda ehitusprojektiga ei muudeta. 5) Abihoone kõrgus on ca 4 m ja ehitisealune pind 30,3 m2. Projektikohane hoone asub detailplaneeringu järgi kavandatud hoonestusalas. Järgitud on täisehitusprotsenti (19,9%). Hoonestusalast väljas asub vaid sillutis. Hoonestusala ja naaberkinnistute vaheline kaugus on säilinud. Ka sillutise mahu ja abihoone kauguse seose tõttu ei ole alust pidada projekti detailplaneeringuga vastuolus olevaks või kaebajate huve ülemäära kahjustavaks. Abihoone lähemal asumise korral oleks vahe sillutise mahu osas vähene. 6) Postitalu tn 3 kinnistu maapinda ei tõstetud 40 cm. Seega on vale järeldus, et sadeveed ei imbu seetõttu Postitalu tn 3 kinnistul. Ka terrassi mõju sadevete imbumisele on ülehinnatud. Lisaks asub nimetatud terrass Taludevahe tn 44 kinnistu pool ega avalda kaebajatele mõju. Maa-ala tehnovõrkude plaanilt nähtub, et kõrgus 1,99 on ainult abihoone ees, kuhu on rajatud kallak. Ei ole tõenäoline, et sellelt 2 m laiuselt alalt valguks suures koguses sadevett Postitalu tn 5/5a kinnistule. Lisaks lõpeb Postitalu tn 5/5a kinnistu piir kuuri uksega kohakuti ega ulatu kallaku lõpuni. Krundid ei ole ühtlaselt tasased ning kõrgusmärkide erinevus kinnistute vahel 8(17)

3-17-2823 tuleneb maapinna ebaühtlusest. OÜ Corson eksperthinnang käsitleb Postitalu tn 5 ja 5a lõunanurka ning abihoonest elumajani ulatuvat ala, sest elamuploki ümber on rajatud vihmaveedrenaaž, mistõttu sealt vett naaberkrundile ei valgu. Samuti on sillutise all kogu ulatuses killustikupadi, mis imab vett. Ükski muu haldusasjas kogutud tõend eksperdi lõppjäreldust ei toeta. 7) Detailplaneeringuga on lubatud katusekalded vahemikus 25–45 kraadi. Alla 33% juurdeehituse mahust on detailplaneeringus ettenähtust erineva katusekaldega (projekti seletuskiri p 3.2). Arhitektuurse lahenduse mõttes ei muuda nii vähene katusekallete erinevus välisilmet ja vastuolu detailplaneeringuga ei esine. Ehitusprojekti arhitektuurse lahenduse on kooskõlastanud Haabersti Linnaosa Valitsus. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et katusekalded on projekteeritud ühendamist mittevõimaldavatena. Lisaks ei saa nimetatud asjaolu rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. 8) Erinev sisetemperatuur ei välista iseenesest, et tegemist on sama ehitise funktsionaalselt koostoimiva osaga. Hooneid ühendav klaasgalerii (seletuskirja p 3.3.3) on käsitatav hoone osana, mitte eraldiseisva ehitisena. Galerii on ette nähtud teiste hoone osadega püsivalt ühendada ning sellel on katus ja seinad. EhS § 3 lg 2 määratlus ei piira hoonena käsitlemist tingimusega, et väliskeskkonnast eraldamine toimub soojapidavalt (nt hoone külge ehitatud nn külm esik, kinnine veranda, talveaed vms). Asjaolu, et elamut ja abihoonet on võimalik kasutada ka ilma galeriita, ei tähenda, et galeriid ei võiks käsitada hoone funktsionaalse osana. Galeriil iseseisvat otstarvet ei ole. Uste olemasolu ja nende lukustatavus ei muuda seda järeldust, kuna hoone sisse kavandatud lukustatavad uksed ei muuda tubasid eraldi hooneteks. Katuse osade erinevad kalded ei anna samuti alust järelduseks, et tegemist ei võiks olla sama hoonega. Kuna galerii kaudu liigutakse majandusruumidesse, on tegemist funktsionaalselt ühena toimiva hoonega. Õhksoojuspumba ja seda katva laudise asukoha muutmine ei ole teostamatu. 9) Detailplaneeringu kohaselt on Postitalu tn 3 kinnistu maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 200 m2 ning täisehitusprotsendiks 20. Projekti kohaselt on ehitusalune pind kokku 196,7 m2 ja täisehitus 19,9% (seletuskirja p 3.2). TLPA 18.12.2017 kirjas on õigesti selgitatud ehitusaluse pinna arvutamist vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 ,,Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (vt § 19 lg 6 p 9; kuni 1 m laiuse katuseräästa arvesse võtmata jätmine). Juurdeehitus jääb alla 33% ning hoone paikneb täielikult hoonetusalas. Mõõdistusbüroo Reib OÜ töö kohaselt on hoone ehitusalune pind 196,7 m2. Kuigi räästa laiuse on TLPA mõõtnud paikvaatlusel ning tuvastanud, et üksikelamu räästa laius on 0,96 m, ei pea mõõdulindiga mõõtmisel eeldama ebatäpset tulemust. Puudub mõistlik põhjus mitte usaldada atesteeritud mõõdistusbüroo ja TLPA mõõtmisi. 10) Vastustaja teavitas kaebajaid ehitusteatise teavitatuks lugemisest 18.12.2017. Ehitusteatise nr 1711201/12538 uuesti esitamisest 08.12.2017 vastustaja kaebajaid ei teavitanud. 22.09.2017 esitati muudetud ehitusprojekt, mis kajastab lahendust, kus olemasolev elamu liidetakse poolelioleva majandusblokiga vahegalerii abil. TLPA kaasas kaebajad selle teatise menetlusse ja võimaldas esitada kirjalikud arvamused ja vastuväited (need esitati 02.10.2017, 03.10.2017 ja 10.10.2017). Vastuväited kattuvad kaebuses esitatud väidetega. Samuti on kaebajate lepinguline esindaja esitanud kirjaliku seisukoha 31.07.2017. Seega on kaebajate arvamused ja vastuväited olnud vastustajale teada, mistõttu lõpliku projekti kohta arvamuste ja vastuväidete küsimine ei oleks olnud otstarbekas ega muutnud haldusorgani otsust. Kaebajad ei ole märkinud, milline konkreetne väide jäi neil esitamata. Seega ei too formaalsed rikkumised kaasa vajadust haldusmenetlust uuesti läbi viia.

9(17)

3-17-2823 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8.OT, MU, MR, OV ja SV esitasid 25.10.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 25.09.2018 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule uueks menetlemiseks. 1) Haldusasjas nr 3-16-2100 hindasid kohtud Tallinna linna tegevust (tegevusetust) seoses järelevalvemenetlusega ning kaebajateks olid Taludevahe tn 44 kinnistu omanikud, kelle elamu asub vaidlusalusest abihoonest kaugemal kui Postitalu tn 5 ja 5a ning Taludevahe tn 42 elamud. Seega erineb ka isikute subjektiivsete õiguste riive intensiivsus. Tallinna Halduskohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud viidatud ringkonnakohtu lahend jõustunud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 4). Samuti ei olnud viidatud haldusasjas küsimuse all elamu ja abihoone ühendamise seaduslikkus ega asjaolu, kas tegemist on ühe hoonega või mitte. Halduskohus on jätnud arvestamata sellega, et Postitalu tn 5 ja 5a, Kristeni tn 43 ning Taludevahe tn 42 kinnistud asuvad vaidlusalusele abihoonele ning kavandatud galeriile oluliselt lähemal. Seega ei saanud halduskohus tugineda ringkonnakohtu otsusele. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis. 2) See, et 1999. a ehitusprojekti asendiplaanil oli märgitud perspektiivse abihoone asukoht, ei anna õiguslikku alust abihoone püstitamiseks, sest ehitusprojekti asendiplaanil oli märgitud abihoone üksnes perspektiivsena ning detailplaneeringuga on Postitalu tn 3 kinnistule lubatud püstitada vaid üks hoone. Uus abihoone on varasemast abihoonest ligi 2 m kõrgem ning abihoone ehitusalune pind (ja seeläbi maht) on samuti oluliselt suuremad. Olemasolevat arhitektuurilist lahendust ning miljööd lõhub kavandatud galerii. Kavandatavat hoonet ümbritsevad lehtpõõsad, mis kaitsevad visuaalselt massiivse hoone efekti eest lühikest aega aastas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2016 määrus asjas 3-16-2100). 3) Kaebuse p-s 2.4 on selgitatud, kust nähtub Postitalu tn 3 kinnistu pinna 40 cm tõus. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et eksperthinnangu järeldus ei ole tõendatud ning eksperthinnangu puudulikkus viitab, et arvamuse andmiseks ei ole kohapeal käidud. Eksperthinnangu koostanud isik ja OÜ Corson töötaja viisid 09.07.2018 Postitalu tn 5 ja 5a kinnistutel läbi paikvaatluse. Halduskohus on ebaõigesti jätnud arvestamata ainsa erialaeksperdi poolt koostatud hinnanguga. 4) Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-13-1844 leidnud, et kui hooneosadel moodustub ühine siseruum, on võimalik käsitada hoonet ühtse tervikuna (otsuse p 11). Ühise siseruumi eelduseks on ühine sisekliima või vähemalt ruumi eraldatuse puudumine teistest hoone osadest. Viidatud ringkonnakohtu lahendis pidas kohus hoone ühtse tervikuna käsitlemise juures oluliseks seda, kas hoone osad toimivad funktsionaalse tervikuna või mitte. Ebaseaduslik abihoone ei ole funktsionaalses tervikus üksikelamuga, kuna tegemist on üksteisest sõltumatute ehitistega. Eelnevat kinnitavad seletuskirja p-d 3.3.3 ja 2.4.2. Abihoone elamuga ühendamise eesmärgiks ei ole abihoone lisaväärtus elamule, vaid abihoone on eraldiseisva otstarbega ning iseseisvalt kasutatav. Kolmas isik kasutab abihoonet alates selle püstitamisest iseseisva hoonena. Galerii rajamist kolmas isik alustanud ei ole, seega ei eelda abihoone kasutamine galerii olemasolu. Ehitusprojektis on selgelt eristatud elamu ja majandushoone. Ainuüksi ruumide asumine abihoones ning sinna liikumisvõimalus ei saa määrata hoonet funktsionaalselt ühena toimivana. Kahe hoone ühendamine on toimunud üksnes eesmärgiga luua näilikult detailplaneeringule vastav olukord. Samuti ei muutuks abihoone ja/või galerii lammutamisega elamu terviklikkus ega funktsionaalsus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 2-13-5871, p 38). 10(17)

3-17-2823 5) Ehitusprojektiga kavandatud tegevus ületab detailplaneeringus ettenähtud ehitusaluse pinna ning täisehitusprotsendi. Ehitusaluse pinna sisse tuleb arvestada ka Postitalu tn 3 elamu terrassi pind, mis jääb teise korruse põhimahu alla. 6) Kui nõustuda halduskohtuga, et ehitusprojektis kajastatut tuleb kontrollida kasutusteatise menetluses, on tulemuseks olukord, kus ehitusprojektis kajastatud numbriliste näitajate vastavus tegelikkusele ei oma tähtsust, vaid oluline on üksnes see, et numbrilised näitajad oleksid vastavuses detailplaneeringuga. See muudaks ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrolli sisutühjaks. Kui vastustajale esitati ehitusprojekt, milles sisaldunud andmete õigsuse on naaberkinnistute omanikud seadnud kahtluse alla, oleks vastustajal tulnud kontrollida ehitusprojekti vastavust tegelikkusele. 7) Halduskohus on ebaõigesti mõistnud kaebajatelt välja kolmanda isiku menetluskulud. Kolmanda isiku esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, kas ja kui palju on menetlusdokumendi koostamist nõustanud professionaalne esindaja, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust. Halduskohtu seisukoht, et esindataval ei ole keelatud koostada vastust koos esindajaga ja vastus ise allkirjastada, ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Üksnes asjaolust, et kolmanda isiku esitatud vastuse aadressiväljal on esindajaks märgitud vandeadvokaat, ei saa järeldada, et menetlusdokumendi koostamisel oleks vandeadvokaat osalenud. Halduskohtu viidatud 17.05.2018 menetlusdokument sisaldab peamiselt kolmanda isiku selgitusi toimunud olukorraga seoses, asjaolude kirjeldust ja subjektiivset hinnangut. Menetlusdokument ei sisalda ühtegi seisukohta, mille esitamiseks oleks vajalik eriteadmiste olemasolu. Samuti on 17.05.2018 menetlusdokumendis sisaldunud seisukohad esitanud kolmas isik haldusasjas nr 3-17-928 ning haldusasjas nr 3-16-2100.

9.TLPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Tallinna Halduskohus viitas asjakohaselt ringkonnakohtu lahendile asjas nr 3-16-2100, sest seal käsitleti mh praeguses asjas vaidlustatud Postitalu tn 3 ehitusteatist. Halduskohus on hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, sh hinnanud kavandatud ehitise vastavust detailplaneeringule. Ebaõige on kaebajate väide droonivideoga arvestamata jätmise kohta. 2) Eksperthinnangule annab kohus hinnangu kogumis teiste tõenditega. Halduskohus on otsuse p-s 46.1 põhjendatult leidnud, et ükski muu tõend ekspertarvamuse lõppjäreldusi ei toeta ning koostatud dokumendi puudulikkus viitab, et arvamuse andmiseks ei ole kohapeal käidud ning piirdutud on üksnes osalise teabe ja Maa-ameti kaardiserveri infoga. Vastustaja on 14.08.2018 menetlusdokumendi p-s 5 dokumendi puudusi selgitanud. 3) EhS § 3 lg-s 2 sätestatud hoone määratlus ei piira hoonena käsitlemist tingimusega, et väliskeskkonnast eraldamine toimub soojapidavalt. Asjaolu, et elamut ja abihoonet on võimalik kasutada ka ilma galeriita, ei tähenda, et galeriid ei võiks käsitada hoone funktsionaalse osana. Kui hoonel on katkematud ühtsed välispiirded ja hoone eri osadesse on võimalik liikuda ilma hoonest väliskeskkonda lahkumata, on tegemist ühe hoonega (vt ka ehitusprojekti seletuskirja p 3.3.3). 4) Ehitusteatis annab õiguse ehitada ning seda, kas ehitatud hoone vastab ehitusprojektile, kontrollitakse kasutusteatise menetluses. Ehitusteatis ei fikseeri olemasolevat olukorda, vaid kirjeldab olukorda, mis peab olema saavutatud kasutusteatise esitamise ajaks. Vajadusel tuleb kolmandal isikul räästa laiust või terrasside pinda kasutusteatise saamiseks korrigeerida.

11(17)

3-17-2823

10.SS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 1) Abihoone katus on viidud 75 cm allapoole (kõrgus ca 4,1 m). Droonivideo on filmitud enne 13.12.2017 kinnitatud ehitusprojekti, kui abihoone katus oli kõrgem. 2) Abihoone kaugus Postitalu tn 5 ja 5a ning Kristeni tn 43 kinnistutest on vähemalt 6,5 m ning Taludevahe tn 42 kinnistust vähemalt 5 m. Abihoone on ümbritsetud kõigist kolmest küljest igihaljaste puude ja põõsastega (nulg, elupuuhekk, männid). 3) Ka juhul, kui ekspert on käinud kohapeal olukorraga tutvumas, ilmestab see ekspertiisi pealiskaudsust. Kõik esitatud mõõdud vastavad tegelikkusele. Seda on kinnitanud TLPA poolt läbiviidud paikvaatlused. 4) Kohus on õigesti hinnanud kolmanda isiku menetluskulusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

11.OT esitas 22.03.2019 ringkonnakohtule täiendavad seisukohad, millele on lisatud TLPA 18.12.2017 teade nr 4-3/2786-49, kolm fotot ning väljavõte maakatastrist. Ringkonnakohus järeldab, et OT soovib seisukohale lisatud dokumentide asja materjalide juurde lisamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1) ning hindab neid kogumis (HKMS § 61 lg 2). Seejuures võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata (HKMS § 198 lg 1). Seega ei ole apellatsiooniastme menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule täiendavalt juba halduskohtule esitatud tõendeid. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud.
12.Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus alljärgnevad korduvalt esitatud tõendid (sulgudes märgitud toimiku leheküljed, kus halduskohtule juba esitatud tõendid asuvad): TLPA 18.12.2017 teade nr 4-3/2786-49 (tl 90–91, kd I), pildid teises köites toimiku lehekülgedel 39– 40, kd II (tl 73–74, kd I).
13.Kolmanda foto ning väljavõtte maakatastrist võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde. Tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust ning nende esitamine on lubatav. Samuti ei põhjusta täiendavate tõendite esitamine haldusasja lahendamise venimist. Hinnangu tõendite asjakohasusele annab ringkonnakohus asja sisulise läbivaatamise käigus. II
14.Halduskohus võis kaebajate väidete hindamisel tugineda ringkonnakohtu tõlgendustele ka enne otsuse jõustumist haldusasjas nr 3-16-2100, ning lähtuda viidatud haldusasjas väljendatud asjakohastest seisukohtadest. Asjaolu, et kohtuotsus ei olnud halduskohtu poolt viitamise ajal jõustunud, seda ei takista. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused teises kohtuasjas ei oleks olnud halduskohtule siduvad ka siis, kui kohtuotsus oleks olnud jõustunud. Viitamine jõustumata kohtuotsusele ei muutnud halduskohtu otsuse põhjendusi mittejälgitavaks ning 12(17)

3-17-2823 menetlusosalised ei ole ka väitnud, et jõustumata kohtuotsus ei olnud neile kättesaadav. Halduskohus ei ole viitamisega loobunud kohtuotsuse põhjendamisest, vaid on lisaks ringkonnakohtu seisukohtadele selgitanud ka ise, miks ei olnud halduskohtu hinnangul kaebuse rahuldamine põhjendatud, lähtudes seejuures vaidluse aluseks olevatest asjaoludest. Halduskohus ei ole selliselt toimetades rikkunud menetlusõigust (HKMS § 157 lg 1).

15.Kaebajate hinnangul on Postitalu tn 3 kinnistu maapinda oluliselt tõstetud ning seetõttu voolab kinnistult tulev sadevesi naaberkinnistutele (eelkõige Postitalu tn 5 ja 5a kinnistutele). Oma väidete tõenduseks on kaebajad mh esitanud eksperthinnangu (tl 176, kd I). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selliste kahjulike tagajärgede tekkimist, nagu on kirjeldanud kaebajad, haldusasjas kogutud tõendid ei kinnita.
16.Kaebajate esitatud eksperthinnang käsitleb lõiku abihoonest kuni elumajani ning selle kohaselt on viidatud lõigul maapinna langus Postitalu tn 5 ja 5a kinnistute piiril vahemikus 9– 37 cm. Lisaks heidetakse eksperthinnangus ette seda, et valgala suurus, kust sadevesi saab imbuda Postitalu tn 5 ja 5a kinnistutele, on 153 m2, kuid vee imbumisalaks üksnes 90 m2 muruala. Reib OÜ 2017. a mõõdistustöölt nr TT-4141-2 nähtub, et Postitalu tn 3 kinnistu kõrgust on tõstetud kõrgusmärgini 1,99 abihoone ees, kuhu on rajatud kallak (tl 60, kd I). Muus osas on kinnistu kõrgusmärgid võrreldes 07.11.2016 soojuspuuraukude asukoha plaaniga jäänud samaks või on maapinda tõstetud maksimaalselt 8 cm betoonkivisillutist puudutavas osas (vrdl tl 70–71, kd I). Lõigul elamust kuni abihooneni jäävad Postitalu tn 3 kinnistu kõrgusmärgid vahemikku 1,71 kuni 1,76 betoonkivi sillutisega osal ning on 1,68 betoonkivisillutise ning Postitalu tn 5 ja 5a kinnistute piiri vahelisel murualal. Viidatud lõigul on Postitalu tn 5 ja 5a kinnistute kõrgus 1,62. Seega on eksperthinnangus käsitletud lõigul kõrguste maksimaalseks vaheks 11 cm, mistõttu lähtub eksperthinnang valest eeldusest. Võttes arvesse, et suurimate kõrgusmärkide erinevuste (1,76 ja 1,62) vahel on lisaks ca 5 m laiune muruala (kõrgusmärgiga 1,68), ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada usutavaks, et Postitalu tn 5 ja 5a kinnistutele imbub suures koguses sadevett Postitalu tn 3 kinnistult (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2018 määrus asjas nr 3-17-2823, p 11). Seega ka olukorras, kus abihoone ees olev kallak (kõrgusmärgiga 1,99), mille osas on pinnast tõstetud, ulatub Postitalu tn 5 ja 5a kinnistute piirini – millega ringkonnakohus siiski ei nõustu (vrdl OÜ Reib maa-ala plaan tehnovõrkudega; kaebuse lisa 13) – ei kaasne Postitalu tn 5 ja 5a kinnistule kirjeldatud kahjulikke mõjutusi. Eksperthinnangus märgitud valgala (153,32 m2) peaks tähistama ala, millelt vesi voolab naaberkinnistutele. Samas on valgala sisse arvestatud ka 90 m2 suurune imbumisala. Seetõttu ei ole eksperthinnangus kajastatud järeldused piisaval määral jälgitavad.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et elamu ja abihoone ühendamisel galeriiga ei moodustu terviklik hoone. Ringkonnakohus selgitas 21.02.2018 otsuse asjas nr 3-13-396 p-s 29 – kus oli vaidluse all ühendusgalerii rajamine kahe hoone vahele –, et EhS v.r § 2 lg-s 1 defineeritakse ehitist kui aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis (EhS v.r § 2 lg 2). Ühendusgalerii on väliskeskkonnast katuse ja välispiiretega eraldatud, moodustades kinnise klaasist ehitise. Galerii ühendatakse kahe hoonega ning see muutub seejärel hoonete oluliseks osaks. Ringkonnakohtu seisukohta toetab ka kehtiva EhS § 3 lg 3, mille kohaselt võib funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, selles seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitada ühe ehitisena. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ning need on asjakohased ka praeguse asja lahendamisel. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsus asjas nr 3-13-1844 ning Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2017 määrus asjas nr 3-17-1930 ei lükka neid seisukohti ümber.

13(17)

3-17-2823

18.Haldusasjas nr 3-13-1844 selgitas ringkonnakohus samuti, et EhS v.r § 2 lg 2 kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Kavandatava hoone osadel moodustub ühine siseruum, mistõttu ei ole senine hoone ja selle laiendus edaspidi käsitatavad iseseisvate hoonetena, vaid need tuleb lugeda üheks hooneks. Hoone osad toimivad funktsionaalse tervikuna (otsuse p 11). Haldusasjas nr 3-17-1930 selgitas Tartu Ringkonnakohus, et EhS § 3 lg 2 ls 2 kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis (viitega Riigikohtu 21.02.2011 otsuse asjas nr 3-31-80-10 p-le 24). Viidatud haldusasjas rajati krundile kaks „korpust“, mis mõlemad on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud ning kus mõlemas on siseruumid. Mõlemad „korpused“ ühendati talade ja majadevahelise tugimüüriga. Samuti on korpustel ühine küttesüsteem. Ringkonnakohus ei pidanud seda piisavaks, et käsitada „korpuseid“ ühe hoonena, ent selgitas samas, et ,,korpuste“ käsitamine ühe hoonena võiks kõne alla tulla siis, kui neil oleks vähemalt üks ühine maapealne korrus koos läbikäiguga ühest korpusest teise, sest sellisel juhul on erinevatel hooneosadel üks ühine siseruum EhS § 3 lg 2 ls 2 mõttes. Praeguses asjas vaidluse all olevast ehitusprojektist nähtub, et elamu- ja abihoonet ühendav galerii on planeeritud läbikäidavana ning elamu- ja abihoonet ühendavana. Selliselt on elamu, galerii ning abihoone käsitamine ühtse hoonena kooskõlas ringkonnakohtute varasema praktikaga. Kohtupraktikast ei tulene, et hoone terviklikkuse hindamisel oleks määrav asjaolu, kas hoonete kõikidel osadel (sh galeriil) on sama sisekliima. Kaebaja ringkonnakohtu istungil esitatud selgitused ei lükka neid seisukohti ümber (vt 21.03.2019 ringkonnakohtu istungi helisalvestis 13:04:12). Määrav ei ole see, kas tegemist on ühiskondlike hoonete või eramajadega, sest EhS § 3 lg 2 tõlgendamisel ei oma tähtsust, millisel eesmärgil hoonet tervikuna kasutatakse, vaid see, kas erinevad hooneosad moodustavad funktsionaalse terviku. Ka praegusel juhul on rajatava galerii eesmärk kahe hoone ühendamine, võimaldades galerii abil mh liikuda elamust abihoonesse. Hoone osade funktsionaalsuse hindamisel ei ole olemuslikku vahet sellel, kas galeriid kasutatakse üksnes hoonesse sisenemiseks või elamu ja abihoone vahel liikumiseks. Lisaks muutub kaebaja hinnangul olukorras, kus kahe hoone ühendamine galeriiga on lubatav, sisutühjaks detailplaneeringutega kehtestatud piirangud krundil olevatele hoonete arvule (21.03.2019 ringkonnakohtu istungi helisalvestis 13:04:12). Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Detailplaneeringuga lubatud hoonete ehitamisel tuleb lisaks järgida ka ehitusalusele pinnale ning hoonete kõrgustele sätestatud nõudeid, samuti krundi täisehitusprotsenti jms (vt ka planeerimisseaduse § 126 lg-d 1 ja 4). Iseenesest on õige, et krundile lubatud suurima hoonete arvu määramisel võetakse arvesse ka krundi visuaalset ilmet, sh selle mõju naaberkinnistute omanikele. Seejuures tuleb aga arvesse võtta seda, et naaberkinnistule hoone rajamist – ka sellist, mille puhul on hoone erinevad osad ühendatud galerii abil – saavad naaberkinnistute omanikud vaidlustada üksnes juhul, kui sellega rikutakse nende subjektiivseid õigusi (kinnistu väärtuse võimalik vähenemine, vaate varjamine, insolatsiooninõuete rikkumine jms). Olukorras, kus selliseid rikkumisi ei esine, ei ole põhjust pidada õigusvastaseks hoonet, mille osad koosnevad elamust, abihoonest ning neid ühendavast galeriist. Tähtsust ei oma, kas selline ehituslaad võib muutuda üldlevinuks, sest see küsimus ei puuduta kaebaja õiguste rikkumist. Ka seni ei ole ühe hoone all silmas peetud vaid kompaktseid hooneid, millel puuduvad ulatuslikumad eenduvad osad või mille osad on omavahel vaid vähesel määral funktsionaalselt seotud. Arhitektuurilise mitmekesisuse leviku tõttu ei tule vaidlusalust hoonet pidada kaheks või kolmeks eraldi hooneks.
19.Osas, mis puudutab rohekoridore, on halduskohus viitega Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2018 otsuse asjas nr 3-16-2100 p-le 19.2 selgitanud, et kaebajate väited rohekoridori ja haljastusvööndi lõhkumise kohta on ekslikud, sest elamukruntide sisesed haljasalad ei ole 14(17)

3-17-2823 põhijoonise kohaselt avaliku haljasvööndi osaks. Seetõttu ei saa kirjeldatud asjaolust tuletada kaebaja õiguste rikkumist. Kaebuses ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda varasemast erinevale seisukohale. Üksnes miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine eraldi võttes ei ole aga sellised subjektiivsed õigused, mille võimalikule rikkumisele saaks isik kohtumenetluses tugineda (vt nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12). Lisaks on planeeritud varjata rajatavat galeriid kinnistu põhjaosas hekiga (ehitusprojekti seletuskirja p 5). Kinnistul on 2017. aastal tehtud kontrollmõõdistamine, mille kohaselt on projekteeritava hoone ehitusalune pind kokku 196,7 m2 (vt tl 146, kd I), mis on kooskõlas detailplaneeringu nõuetega. Täiendavalt tuleb hoone vastavust ehitusprojektile kontrollida kasutusteatise menetluses. Vastustaja selgitas 14.08.2018 menetlusdokumendis, et abihoone, kuigi väiksemas mahus, on samal kohal asunud ligi 20 aastat (vt ka TLPA 12.11.1999 kinnitatud ehitusprojekti asendiplaan). Seega on abihoone asukoht olnud ligi 20 aastat piirkonnas väljakujunenud arhitektuursete tingimuste ja miljöö osa. Puudub alus arvata, et vastustaja ei lähtunud nendest kaalutlustest ka ehitusprojekti kooskõlastamisel. Lisaks nähtub kaebajate selgitustest, et hoone asukohavalik mõjutab eelkõige nende kinnistutelt avanevat vaadet rohekoridoridele. Sellega seonduvalt selgitas ringkonnakohus eelnevalt, miks on kaebajate väited rohekoridori ja haljastusvööndi lõhkumise kohta ekslikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud arvestama elamu ehitusaluse pinna hulka terrassi pindala. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 31.01.2017 otsuse nr 3-3-1-69-16 p-s 41, et terrassi pindala tuleb arvestada detailplaneeringus sätestatud ehitusaluse pinna sisse, sest hoone teine korrus oli ehitatud sammastele toetudes terrassi kohale. Seetõttu moodustasid terrass ja hoone põhiosa ehitusaluse pinna mõttes lahutamatu terviku. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, hoolimata sellest, et terrass ulatub osaliselt hoone põhimahu alla. Elamu terrass on hoonest eenduv osa, mis ei ole praegusel juhul ehituslikult selline hoone osa, mis mõjutaks ülejäänud elamu konstruktsioonilist tervikut (vt nt droonivideo abihoonest; 2017. a asendiplaan). Lisaks ei riku ehitusaluse pinna suurus – kui see ei too kaasa muude õiguste rikkumist – kaebajate subjektiivseid õigusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2018 otsus asjas nr 3-16-2100, p-d 19.3 ja 19.4).

20.Ehitusloa või -teatise väljastamisel kontrollib TLPA seda, kas ehitusprojekt vastab detailplaneeringus ning muudes õigusaktides sätestatud nõuetele (vt ka EhS § 42 lg 1 ja § 36). Seda, kas valmisehitatud hoone vastab tegelikkuses ehitusprojektis sätestatule, kontrollitakse kasutusloa või -teatise menetluses. Kui see nii ei ole, puudub võimalus luba või teatist väljastada. See ei muuda ehitusprojekti kontrollimenetlust sisutühjaks, sest ehitusloa (-teatise) ning kasutusloa (-teatise) menetluste toimetamisel on erinev eesmärk. Praegusel juhul on vastustaja kontrollinud ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule (vrdl tl 29 ja tl 52p, kd I) ning seadnud täiendava tingimuse, et kasutusteatise esitamisel tuleb läbi viia täiendav kontrollmõõtmine (vt TLPA 13.12.2017 teade nr 4-374037-1), et hoone tervikuna vastaks ehitusprojektis kajastatule. Praegusel juhul on küll tegemist erandliku olukorraga, kus elamu ning abihoone osad on juba valmis ehitatud ning enne kasutusteatise väljastamist tuleb kolmandal isikul valmis ehitada üksnes galerii, ent see ei tähenda, et kasutusteatise väljastamisel ei peaks hoone tervikuna vastama ehitusprojektis kajastatule, sh ehitusalust pindala ning ehitusmahtu puudutavas osas. Kaebajate väited, et kolmas isik ei plaanigi galeriid rajada, ei ole määravad. Kasutusteatis terviklikule hoonele on võimalik väljastada üksnes juhul, kui elamu ning abihoone galeriiga ühendatakse. Seda kontrollib vastustaja kasutusteatise menetluses.
21.Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et praegusel juhul tuli kolmandal isikul alustada ehitamist ühe aasta jooksul ehitusteatise kooskõlastamisest. EhS § 37 sätestab, et ehitusteatise 15(17)

3-17-2823 alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. EhS seletuskirjas on märgitud, et ehitusteatise alusel ehitamise aeg on piiratud kahe aastaga. Kõnesolev säte on kompromiss eelnõu eelnevas versioonis ja avalikel aruteludel pakutud tähtaja vahel. Kuna ehitusteatise esitamine ei ole taotlejale eriti koormav ning see on lõivuvaba, siis on põhjendatud, et pärast kahe aasta möödumist esitatakse see uuesti (EhS seletuskiri SE 555, § 37, lk 71). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud sätet tõlgendada nii, et kaheaastane tähtaeg puudutab ehitusteatise alusel teostatavat ehitustegevust, mitte ehitamisega alustamist (vrdl ka EhS § 45). Seega on konkreetse ehitusteatise alusel võimalik ehitada kahe aasta jooksul ning selle tähtaja möödumisel tuleb esitada uus ehitusteatis. Kuigi EhS § 37 pealkiri viitab sellele, et sättes on mõeldud ehitamisega alustamise tähtaega, viitab sätte sõnastus sellele, et silmas on peetud ehitustegevuse lõpuleviimise tähtaega (vt ka EhS seletuskirja varasemat versiooni, § 28, lk 391). Ringkonnakohtule ei nähtu, et viidatud sättest tuleneks kohalikule omavalitsusele võimalust kaheaastast tähtaega kitsendada, sh kõrvaltingimuste kehtestamisega. EhS §-s 37 on silmas peetud eeskätt kõrvaltingimusi, mis kehtestatakse konkreetsele ehitustegevusele või ehitisele. TLPA 13.12.2017 teatises nr 4-3/4037-1, millega kiideti ehitusteatis heaks, täiendavaid tähtaegu ei sätestata. TLPA 18.12.2017 teates nr 4-3/2786-49 on tõepoolest viidatud sellele, et pärast ehitusprojekti kooskõlastamist tehakse ettekirjutus ehitise vastavusse viimiseks ehitusprojektiga ja kasutusteatise esitamiseks ühe aasta jooksul ning puudub vaidlus selles, et kasutusteatist ei ole praeguseks esitatud. Samas ei ole selline seisukoht kooskõlas EhS §-s 37 sätestatud tähtajaga, mille kohaselt on kolmandal isikul võimalik ehitada ehitusteatise alusel kahe aasta jooksul teatise esitamisest. Selle tähtaja lühendamiseks puudub vastustajal võimalus. Eelneva tõttu ei ole ka ehitusteatis praeguseks kaotanud kehtivust. III

22.Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles halduskohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja esimese astme menetluskulud 522,24 eurot. Ringkonnakohus ei pea menetluskulude väljamõistmist põhjendatuks. Kirjalike dokumentide koostamisel osutatud õigusabiteenuse eest saab kulu välja mõista üksnes juhul, kui teenust on osutanud esindaja, kellele on antud volikiri kaebaja esindamiseks. Viimane kehtib üksnes juhul, kui esindaja on ka tegelikult menetlustoiminguid teinud. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist (K. Vaarmari. Õigusabikulude väljamõistmise ja vähendamise alused halduskohtumenetluses. Riigikohtu õigusteabe osakond, Tartu, 2016, p 3.2, lk 20, viidetega Riigikohtu 18.11.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-58-14 p-le 26; 22.10.2012 otsuse asjas nr 3-3-1-46-12 p-le 33). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kolmanda isiku volitatud esindaja ühtegi menetlusdokumenti allkirjastanud, vaid kohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud kolmas isik ise (vt nt 17.05.2018 menetlusdokument; tl 143–144p, kd I; 14.08.2018 menetlusdokument; tl 189–191p, kd I). Ka muude menetlustoimingute tegemist kolmanda isiku volitatud esindaja poolt haldusasja materjalidest ei nähtu. Volitatud esindaja on menetluse jooksul esitanud üksnes taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kulusid ei hüvitata (K. Vaarmari. Õigusabikulude väljamõistmise ja vähendamise alused halduskohtumenetluses. Riigikohtu õigusteabe osakond, Tartu, 2016, p 3.3, lk 22). Seega ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et 06.08.2018 esitatud menetluskulude taotluses märgitud toimingud seonduvad praeguses haldusasjas esitatud menetlusdokumentidega (tl 159–160, kd Ehitusseadustiku seletuskiri. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/ehitusseadustiku_seletuskiri.pdf (27.03.2019).

16(17)

3-17-2823 I). Sarnaselt ei seondu volitatud esindaja toimingutega ka 14.08.2018 täiendava seisukoha koostamine (tl 194–194p, kd I). Seega tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta tema enda kanda.

23.Apellatsiooniastmes on kaebajad taotlenud õigusabikulude hüvitamist summas 1207,26 eurot (koos käibemaksuga; tl 23–26, kd II; tl 33, kd II) ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu hüvitamist summas 75 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude suurus põhjendatud. Kuigi haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ega toimiku materjale mahukaks, tuleb arvestada sellega, et ringkonnakohtus vaadati haldusasi läbi kohtuistungil ning apellatsioonkaebuses on esitatud mitmeid sisulisi vastuväiteid halduskohtu otsusele. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas, mis moodustab ca 20% kogu apellatsioonkaebuse mahust, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15 eurot riigilõivu katteks (0,2 × 75) ning 241,45 eurot (koos käibemaksuga) õigusabikulude katteks (0,2 × 1207,26). Ülejäänud osas jäävad kaebajate apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
24.Kolmas isik taotleb apellatsiooniastmes menetluskulude hüvitamist summas 244,80 eurot (koos käibemaksuga), mis seonduvad 21.03.2019 toimunud ringkonnakohtu istungiga. Arvestades, et vaidlus on tõusetunud kolmanda isiku õigusvastasest tegevusest, oleks ebaõiglane mõista kaebajatelt välja kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud. Seetõttu jäävad kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel tema enda kanda.
25.Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja