V. A. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada sigarettide ostmist ja päevas kolme sigareti suitsetamist
Menetlusosalised
Taotleja – V. A.
Menetlustoiming
Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada V. A. riigilõivu 15 euro tasumise kohustusest.
2.Jätta V. A. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. A. esitas 23.11.2017 Tallinna Vanglale taotluse suitsetamise ja kauplusest sigarettide ostmise võimaldamiseks. Tallinna Vangla 29.12.2017 otsusega nr 5-8/17/25135-2 jäeti taotlus rahuldamata.
2.V. A. esitas 16.01.2018 vaide Tallinna Vangla 29.12.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Vangla andis 22.01.2018 kirjaga nr 5-15/18/12-2 V. A. vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva alates kirja kättesaamisest.
3.V. A. esitas 18.01.2018 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. V. A. palus lubada vaidluse ajaks vangla territooriumil suitsetada ja sigarette osta ning peatada Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 punkti 31 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.3 kehtivus.
4.Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis taotlejale tähtaja, et põhjendada esialgse õiguskaitse vajadust. Muuhulgas tõlgendas kohus esialgse õiguskaitse taotlust lähtuvalt taotleja tegelikust eesmärgist selliselt, et ta nõuab
Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamist ja Tallinna Vangla kohustamist võimaldada sigarettide ostmist ja suitsetamist varem kehtinud korra järgi (kuni kolm sigaretti päevas).
5.Taotleja vastas kohtule 25.01.2018. Taotleja selgitas, et temal on õigus ise otsustada, kas suitsetada või mitte, arvestades seda, et tubakas on legaliseeritud ja vabas müügis. Taotleja üritas suitsetamisest loobuda, kuid see on tema jaoks tohutu stress, mis põhjustab nii psühholoogilist kui ka füüsilist kahju. Psühholoogiline surve väljendub eelkõige selles, et suitsetamisest loobumine ei olnud taotleja enda otsus, vaid survestamine Tallinna Vangla poolt. Seoses oma füüsilise seisundiga märgib taotleja, et ta ei saa juba mitu kuud normaalselt magada, on pidevalt liigselt ärrituv ja ärevuses, tal on peavalud ja see kõik võib lõpuks põhjustada raske depressiooni, mille tagajärgi on raske prognoosida. Juba vanglas viibimine avaldab tohutut mõju psüühikale ning vangla õigusvastane tegevus viib närvivapustuse ja vaimse kurnatuseni. Iga kinnipeetav on juba saanud oma kuriteo eest karistuse vabadusekaotuse näol ning Tallinna Vangla tegevus kinnipeetavate kohtlemisel on võrdsustatav nende mõnitamise ja inimõiguste teotamisega.
6.Tallinna Vangla esitas 29.01.2018 kohtule oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas. Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla selgitab, et Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31 muudeti Tallinna Vangla kodukorda ja selle seletuskirja. Käskkirja punktid 1.1-1.15 sätestavad muudatusi regulatsioonis, mis ei seondu suitsetamisega ja nende osas jõustus käskkiri 01.05.2017. Käskkirja punktid 1.16-1.26 sätestavad muudatused suitsetamisega seonduvas regulatsioonis ning nende osas jõustus käskkiri 01.10.2017. Taotleja viibib vanglas alates 02.05.2016 ja suitsetamise keeld Tallinna Vangla kodukorras sai temale teatavaks 02.05.2017. Vangla peab oluliseks märkida, et taotleja ei ole Tallinna Vangla kodukorra punkte 2.3 ja 7.1.15 vaidlustanud. Juhul, kui taotleja vaide puuduste kõrvaldamise käigus oma vaiet täiendab, tekib tähtaja küsimus. Isegi kui kohus peataks Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse taotleja osas, tuleneb suitsetatavate tubakatoodete keeld VSkE § 641 punktist 31. Vanglal on kohustus VSkE-d täita ning taotlejale ei oleks võimalik vanglas sigarette võimaldada. Tallinna Vanglasse saabumisel 01.02.2016 märkis taotleja end suitsetajaks ega soovinud suitsetamisest loobuda. Taotleja esitas 11.09.2017 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus oma suitsulaeka sulgeda ja avaldas soovi liituda suitsetamisest loobumise motivatsiooniprogrammiga. Taotleja esitas 12.09.2017 taotluse suitsetamisest loobumise motivatsiooniprogrammiga liitumiseks ning ta lisati samal päeval motivatsiooniprogrammi. Alates 13.09.2017 ei ole taotleja saanud suitsetada, seega vastuse esitamise seisuga 139 päeva. Tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida nikotiini võõrutusnähud. Need nähud avalduvad inimeseti erinevalt ja on tugevamad esimestel päevadel peale loobumist. Võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Taotleja tervisekaardist nähtub, et unehäireid, peavalu ja ärrituvust on taotleja kurtnud juba enne suitsetamise lõpetamist septembris 2017. Ajavahemikul 13.09.2017-29.01.2018 ei nähtu tervisekaardis kandeid terviseprobleemide kohta, mida saaks seostada suitsetamise võõrutusnähtudega. Taotleja esitas Tallinna Vanglale 11.01.2018 taotluse nikotiinisõltuvuse ravi määramiseks, mis on menetlemisel. Enne 11.01.2018 ei ole taotleja nikotiinisõltuvuse ravi taotlenud ja talle ei ole ravi näidustatud. Vangla osundab, et Euroopas on suitsetamine täielikult keelatud Mani saare vangla sise- ja välisterritooriumil. Mani saar on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) kohaldamisalas ning seega on piirangu kehtivust peetud EIÕK kehtivusalal õiguspäraseks.
2(5)
Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-17-2001 lahendanud sarnastel asjaoludel põhinevat kaebust ning asus 12.10.2017 määruses seisukohale, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. Lisaks on Tallinna Halduskohus erinevates kohtuasjades (317-2432, 3-17-2435 jt) lahendanud Tallinna Vangla kinnipeetavate esialgse õiguskaitse taotlusi, millistes on soovitud kohtumenetluse ajal suitsetada ja taotlused on jäänud rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise õiguspärasust on hinnanud ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-17-2476. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Vanglates oli suitsetamine piiratud ka enne 01.10.2017. Tallinna Vangla kodukorra kohaselt oli vahemikul 11.01.2016 kuni 01.10.2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas ja seda vaid ajal, kui nad said viibida kohas, mis oli suitsetamiseks määratud. Praktikas tähendas see seda, et kinnipeetav, sh esialgse õiguskaitse taotleja, sai päevas lubatud arvu sigarette suitsetada ühe tunni jooksul, kui ta viibis värskes õhus jalutuskäigul. Märkimata ei saa jätta, et olukorras, kus taotlejal oli võimalik suitsetada sedavõrd väike kogus sigarette päevas, on taotlejale suitsetamise korralduse muutusega kaasnevad ebamugavused minimaalsed ja ajutist laadi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab taotlejat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Riigikohus on leidnud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt loob juba kohtumenetluse ajal taotleja õigusi rikkuvaid tagajärgi, millised võivad tekitada kahju kaebuse esitajale peale asja sisulist lahendamist. Käesoleval juhul ei ole kindlasti tegu sättes kirjeldatud olukorraga. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise. Vanglate tubakavabaks muutmise tegevuskava ja VSkE muudatuse peamisteks eesmärkideks on tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine), vabanemine sõltuvusest, riiklike ressursside säästmine ja julgeoleku tagamine. Õigus tervise kaitsele kaalub üles õiguse vabale eneseteostusele, milleks praegusel juhul oleks suitsetatavate tubakatoodete tarvitamine. Suitsetatavate tubakatoodete ja esemete, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, keelamise vajalikkust ja proportsionaalsust on VSkE muutmise käigus põhjalikult analüüsitud. Asjakohased põhjendused on esitatud määruse seletuskirjas. Vanglates suitsetamise keeld kehtib ka paljudes teistes riikides, mistõttu ei ole õigusmaastikul tegemist uudse või seni lahendamata küsimusega. Vanglas suitsetamise keelu proportsionaalsust on analüüsinud ka välisriikide kohtud ning leidnud, et piirang on õiguspärane. Olukorras, kus ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, ei saa järeldada, et taotleja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud ja vastava taotluse rahuldamiseks puudub alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on palunud end menetlusabi korras riigilõivust vabastada. Kohus leiab taotleja vanglasisese vabakasutuskonto põhjal, et tema menetlusabi taotlus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldamisele. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud HKMS § 110 lg 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama (HKMS § 116 lg 1 kolmas lause).
3(5)
8.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kohtule on teada, et vaie on esitatud ja vaidemenetlus veel kestab. Seega saab V. Alver kohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist.
9.Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause).
10.Kohus tõlgendas esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et V. A. taotleb Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamist ja Tallinna Vangla kohustamist võimaldada sigarettide ostmist ja päevas kolme sigareti suitsetamist kuni eeldatava kaebuse menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotleja ei ole selles osas kohtule vastuväiteid esitanud. Tallinna Vangla on kohtule teatanud, et taotleja ei ole vaides nõudnud Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtetuks tunnistamist. Samas on taotlejal vaidemenetluses veel aega, et vaide puudused kõrvaldada ja oma lõplikud taotlused esitada, mistõttu peab kohus võimalikuks esialgse õiguskaitse taotlus praegusel kujul läbi vaadata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.11.2017 määruse nr 5-17-33 kohaselt saab halduskohus kaitsta kaebaja õigusi piisavalt tõhusalt esialgse õiguskaitse korras, keelates vanglal toimingu tegemise või kohustades vanglat toimingut tegema (HKMS § 251 lg 1 punktid 2 ja 3). Kolleegiumi hinnangul saab halduskohus kohustada vanglat võimaldama kinnipeetavale suitsetamiseks vajalike esemete kasutamist ka olukorras, kus see oleks vastuolus VSkE sätetega (punkt 11). Riigikohus ei välistanud võimalust taotleda vangla kodukorra asjakohaste punktide kehtivuse peatamist.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb esmalt tuvastada, et esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib saabuda pöördumatu tagajärg. Taotluse esitaja on viidanud võõrutusnähtudele (unehäired, ärevus, peavalud), mida ta pärast suitsetamise keelu jõustumist väidetavalt kogema hakkas. Kohus leiab praegusel juhul, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne taotleja jaoks pöördumatu tagajärje ohtu. Taotluse esitaja eesmärk on saavutada olukord, kus tal oleks võimalik vanglas suitsetada. Kui kohtud otsustavad, et suitsetamise keeld on õigusvastane, saavad kinnipeetavad uuesti suitsetama hakata. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus taotluse esitaja võiks mingi õiguse pöördumatult kaotada. Taotluse esitaja ei saa küll kohtumenetluse kestel suitsetada, kuid kohus ei pea pöördumatuks tagajärjeks ka seda, et isikul ei ole võimalik tagasi saada vahepealset aega, mil ta oleks võinud suitsetada. On üldteada, et suitsetamine kahjustab tervist, samas kui suitsetamisest loobumisega kaasnevad võõrutusnähud on ajutised. Kohus leiab, et võimalikud võõrutusnähud on praeguseks ilmselt möödunud ega kaalunud üles suitsetamisega kaasnevat kahjulikku mõju tervisele. Lisaks leidis Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449, et võõrutusnähtude esinemine ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et taotleja on esitanud vanglas taotluse nikotiinisõltuvuse ravi määramiseks, mis on menetlemisel. Taotleja tervisekaardist nähtub, et tal on kirjeldatud terviseprobleeme olnud ka varem (näiteks ärevus juulis 2017, peavalud juunis 2017). Alates 01.10.2017 ei ole taotleja kurtnud meditsiiniosakonnale probleeme seoses sellega, et ta ei saa suitsetada. Arvesse tuleb võtta ka seda, et taotleja on kinnipidamisasutuses viibiva suitsetajana pidanud pika aja jooksul järgima piiranguid sigarettide arvule, mistõttu tal ei saanud väga tugevat sõltuvust olla. Seega leiab kohus, et taotleja ei vaja esialgset õiguskaitset oma tervise ja enesetunde huvides. Lisaks on oluline märkida, et VSkE sätted, millest 01.10.2017 jõustunud vanglas suitsetamise keeld tuleneb (sätted, millega muudeti VSkE § 81 ja 641), võeti vastu juba justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 ehk ligi aasta enne nende jõustumist. Vanglas suitsetamise keelamist on vahepealsel ajal korduvalt kajastatud ajakirjanduses ja kindlasti olid selle 4(5)
muudatusega kursis ka Eesti vanglates kinni peetavad isikud. Tallinna Vangla kodukorra asjassepuutuvaid sätteid muudeti 26.04.2017 käskkirjaga. Seega on vanglas kinni peetavatel isikutel olnud piisavalt aega, et oma harjumused aegsasti ümber kujundada ja tagada suitsetamise keelu jõustumisel võimalikult vähesed ebameeldivused.
12.Isegi kui taotlejal oleks esialgse õiguskaitse vajadus, ei saaks taotlust rahuldada ka seetõttu, et taotluse põhjendatuse eeldused on täitmata.
13.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata kaebuse perspektiivi. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal, mistõttu tuleb hinnata eeldusliku tulevikus esitatava kaebuse perspektiivi. Kohus leiab, et kui taotluse esitaja esitaks kaebuse Tallinna Vangla kodukorra suitsetamist keelavate sätete tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks tagada võimalused suitsetamiseks, jääks see tõenäoliselt rahuldamata. Tõusetuda võib ka kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimise probleem seoses Tallinna Vanglale vaide esitamise tähtaegsusega. Iseenesest tuleneb põhiõigustest õigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada, kuid see õigus ei ole absoluutne. Tegemist on õigusega, mida on võimalik piirata, muuhulgas ka vangla julgeoleku tagamise, suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse ning maksumaksja raha otstarbekama kasutamise eesmärkidel. Vangistuse olemusega on kooskõlas, et teatud tegevused on kas keelatud või olulisel määral piiratud. Riigil on õigus vangistusega kaasnevate piirangute kogumit muuta ning kinnipeetav isik ei saa nõuda, et piirangud ei muutuks vangistuse kestel rangemaks. Kohtul puudub ka alus arvata, et suitsetamise keeld oleks meelevaldne ja ilma läbimõeldud eesmärkideta. Näiteks VSkE muutmise määruse seletuskirja sissejuhatuses on märgitud, et võttes arvesse vajadust kaitsta kinnipeetavate ja teenistujate tervist, tagada vanglas julgeolek ja kord ning hõlbustada töökorraldust, tuleks vangla keskkond muuta täielikult suitsuvabaks. Tegemist on õigustatud eesmärkidega suitsetamise keelamiseks.
14.Kohus leiab, et taotleja õiguse suitsetada kaalub üles ka avalik huvi. Suitsetamise lubamine vanglas nõuab vanglateenistuselt täiendavaid tegevusi, mis seonduvad tubakatoodete hoiustamisega ning selle tagamisega, et kinni peetavad isikud kasutaksid suitsetamistarbeid eesmärgipäraselt. Suitsetamise keelu kehtimine kohtumenetluse ajal on seega vangla julgeoleku huvides. Samuti on suitsetamisest loobuma pidanute endi, kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise huvides parem kui kinnipeetavatel ei lubata esialgse õiguskaitse korras suitsetada.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.