Kruuson Kaubandus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.10.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/016395-16 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Kruuson Kaubandus OÜ, seaduslik esindaja Kristjan Kruus, volitatud esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
09.01.2018 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-14-52734 muutmata.
2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt Kruuson Kaubandus OÜ kasuks välja menetluskulud 1635,40 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-14-52734 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 07.10.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/016395-16 Kruuson Kaubandus OÜ maksustamisperioodi mai 2013 sisendkäibemaksu 27 000 eurot, nõudis tagasi alusetult tagastatud käibemaksusumma 16 442,51 eurot ning määras mais 2013 tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 10 557,49 eurot. Maksuotsus puudutas tehingut Kohvimaja OÜ-ga summas 135 000 eurot, mille lisandus käibemaks 27 000 eurot. Kruuson Kaubandus OÜ soetas mais 2013 AS-lt Svendsen Kinnisvara kinnistu aadressil Lydia Koidula 13a. Kruuson Kaubandus OÜ koostas 23.04.2013 kinnistu ostupakkumise, mille järgi oli nõus soetama kinnistu 1 460 000 euro eest, millest 145 000 oli ette nähtud tehingu korraldamise eest. AS-ga Svendsen Kinnisvara 03.05.2013 sõlmitud kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus oli kinnistu hinnaks märgitud 1 325 000 eurot, millele lisandus käibemaks 265 000 eurot, mis kuulus vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) §-le 41 deklareerimisele ja tasumisele ostja poolt. Lepingus oli maakleritasu suuruseks 135 000 eurot, millele lisandus käibemaks 27 000 eurot. Asjaõigusleping sõlmiti AS-ga Svendsen Kinnisvara 28.05.2013 ja selle kohaselt soetati kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus fikseeritud hinnaga, millele lisandus maakleritasu. Asjaõiguslepingu alusel on müüja palvel notarikontole hoiustatud raha (maakleritasu) kantud Kohvimaja OÜ kontole. Lepingus kinnitab müüja, et Kohvimaja OÜ on osutanud kinnistu müügil maaklerteenust. Kruuson Kaubandus OÜ poolt maksumenetluses antud ütluste kohaselt tutvustas kinnistut maakler HS koos IR-ga. IR nähti esimest korda ja Kruuson Kaubandus OÜ ei teadnud, kelle heaks ta töötab. IR korraldas kinnistu esialgse hinna osas allahindluse ja pidas kinnistu üürnikega läbirääkimisi, koostas samuti ostupakkumise. Kruuson Kaubandus OÜ-d esindas vandeadvokaat Merilin Valdmaa. Kruuson Kaubandus OÜ kuulis Kohvimaja OÜ-st esimest korda asjaõiguslepingu sõlmimisel, kui sai maaklerteenuse eest arve. Kes nimeliselt Kohvimaja OÜ-d esindas, OÜ Kruuson Kaubandus ei tea. Kohvimaja OÜ väidetava esindaja AS-ga ei kohtutud. AS Svendsen Kinnisvara juhatuse liige ET andis ütlusi, mille kohaselt kinnistu müüki ei reklaamitud, vaid nende poole pöörduti huviga kinnistu omandamiseks. Kinnistu müügi ettevalmistamine ja läbiviimine usaldati OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi vandeadvokaadile Jüri Ploomile. Müügiprotsessi ajal võttis J. Ploomiga ühendust IR, kes esines ostja maaklerina ning esindas ostjat. AS Svendsen Kinnisvara ei ole maaklerlepinguid sõlminud. J. Ploom selgitas maksuhaldurile, et tema ülesannete hulka kuulus kinnistu müügiprotsessi läbiviimisega seonduv asjaajamine, mis hõlmas suhtlust teiste esindajatega (maakler IR, juhatuse liige KK, advokaat Merilin Valdmaa), suhtluse vahendamine ja vajaliku asjaajamise korraldamine. J. Ploomiga kontakteerus kinnistu ostu sooviga maakler IR. Kohvimaja OÜ asutati 06.05.2013. Perioodil 06.05.2013-28.05.2013 oli äriühingu juhatuse liikmeks MA, kes on OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi töötaja. Alates 28.05.2013 on äriühingu juhatuse liikmeks AS. Kohvimaja OÜ maksuhalduri korraldusi teabe andmiseks ei täitnud. Äriühing on esitanud käibedeklaratsiooni üksnes perioodi mai 2013 kohta, 2(8)
3-14-52734 deklareerides müügikäivet 162 000 eurot ja enam-vähem samas suuruses sisendkäibemaksu, mistõttu kujunes maksukohustuseks üksnes 174,51 eurot. Maksuhaldur pöördus täiendava teabe saamiseks MA poole, kelle ütluste kohaselt oli tema äriühingu asutaja. Perioodil 06.05.2013-28.05.2013 ei olnud äriühingul majandustegevust ning teadaolevalt algas majandustegevus alles pärast juhatuse liikme vahetust ja osa võõrandamist. Kohvimaja OÜ-le leiti ostja nii, et AS esindaja IR pöördus aprillis 2013 Trebor Invest OÜ poole äriühingu asutamiseks. Trebor Invest OÜ kandis Kohvimaja OÜ asutamisega seotud kulusid. Trebor Invest OÜ väljastas 03.05.2013 AS-le ja IR-le volituse teostada tehinguid Kohvimaja OÜ nimel. Kohvimaja OÜ pangakontolt nähtub, et 28.05.2013 notari kontolt laekunud 162 000 eurost kantakse 29.05.2013 edasi 117 997,82 eurot Kohvimaja OÜ teisele kontole ja 44 000 eurot NBC Finants OÜ-le. Samal päeval Kohvimaja OÜ pangakonto AS-s SEB Pank suleti. Äriühingu AS Eesti Krediidipank kontole laekunud 117 997,82 eurost võeti 117 000 eurot 30.05.2013 sularahas välja AS poolt läbi AS Eurex Capital ja 900 eurot AS Eesti Krediidipank kontoris. NBC Finants OÜ juhatuse liikme VK selgitustest nähtub, et enne väidetava kreeditarve väljastamist ei saanud äriühingul Kohvimaja OÜ-ga mingeid läbirääkimisi toimuda. VK selgitused on vastuolulised, väites esmalt, et raha kanti üle raamatupidamise teenuse eest, hiljem aga, et vahendustasu ja Eesti maksude osas nõustamise eest. Maakler HS ütluste kohaselt tellis Kruuson Kaubandus OÜ temalt kinnistu vahendamise teenust. HS teadis, et müügis on üks sobiv kinnistu. Müüja poolt suhtles HS IR-ga, kuid volitust ta ei küsinud. Vahendustasu ta ei saanud, kuna 162 000 eurot investeeris ta koos IRga AS äriühingusse. AS-ga tutvus HS VK juures ning tutvustas seejärel AS IR-le, kes aitas viimasel äriühingut luua. IR on maksuhaldurile selgitanud, et ta aitas HS-l ja Kruuson Kaubandus OÜ-l ostumüügitehingut korraldada. Ta viis kokku ostja ja müüja kontaktid ning tegeles HS juriidilise nõustamisega. IR sõnul ei olnud tal ühtegi volitust. HS palus, et IR asutaks AS-le äriühingu, selle info edastas IR omakorda J. Ploomi äriühingule Trebor Invest OÜ. IR oli nõus osalema kinnistu ostu-müügitehingus HS ja Kruuson Kaubandus OÜ palvel. Vahendustasu kanti AS äriühingule, kes lubas selle aasta pärast tagasi maksta. Kohvimaja OÜ ei ole IR-le volitust väljastanud ning IR ei ole selle äriühingu nimel tegutsenud. Kruuson Kaubandus OÜ-l pidi hoolsuskohustuse nõuete täimisel tekkima põhjendatud kahtlus, et Kohvimaja OÜ ei ole teenuse osutaja. Arve väljastas J. Ploom, kes ei ole Kohvimaja OÜ-ga seotud. Kuigi Kruuson Kaubandus OÜ-l tekkis arve õigsuse osas kahtlus, kajastas ta seda oma raamatupidamisarvestuses ega üritanud maaklerteenusega seotud täpsemaid asjaolusid välja selgitada. Arve anti üle 27.05.2013, kuid arve kuupäev oli 28.05.2013. Arvel oli selle väljastajana kirjas AS, kuid arve andis üle J. Ploom. Kruuson Kaubandus OÜ seletuste kohaselt sai ta maaklerteenust IR-lt, kes aga ei olnud Kohvimaja OÜ volitatud isikuks. Kui ka lähtuda MA ütlustest, et Kohvimaja OÜ asutamisel väljastati IR-le volitus tegutseda Kohvimaja OÜ nimel, ei saa seda õigust anda tagantjärgi. IR vahendas kinnistu ostu-müügitehingut perioodil märts-aprill 2013, kuid Kohvimaja OÜ asutati alles 03.05.2013. Hoolsuskohustuse ulatuse hindamisel tuleb arvestada, et maaklerteenuse hind oli turuhinnast märkimisväärselt kõrgem. Kruuson Kaubandus OÜ-d esindas M. Valdmaa ning AS Svendsen Kinnisvara esindas J. Ploom. Sellele vaatamata oli tehingusse kaasatud veel IR, kes tegeles informatsiooni vahendamisega, ning HS. Maaklerteenus oli sisuliselt dubleeriv teenus, mille hind oli 10% tehingu hinnast. See pidi tekitama Kruuson Kaubandus OÜ-l kahtluse, et Kohvimaja OÜ ei ole tegelikuks teenuse osutajaks. Kruuson Kaubandus OÜ käitumine ei olnud heauskne, sest ta ei eeldanud, et Kohvimaja OÜ on ka tegelikult maaklerteenust osutanud. Enne asjaõiguslepingu sõlmimist ei olnud Kruuson Kaubandus OÜ 3(8)
3-14-52734 midagi kuulnud Kohvimaja OÜ-st, saades arve J. Ploomi käest ning jättes tuvastamata, kas IR sai Kohvimaja OÜ nimel tehinguid teha.
2.Kruuson Kaubandus OÜ palus Tallinna Halduskohtule 07.11.2014 esitatud kaebuses Maksu- ja Tolliameti 07.10.2014 maksuotsus nr 12.2-3/016395-16 tühistada.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.12.2016 otsusega Kruuson Kaubandus OÜ kaebuse ning tühistas 07.10.2014 maksuotsuse. Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg-te 1 ja 4 kohaselt tuleb käibe tekkimise ajaks lugeda notari poolt maaklerteenuse tasu kandmine maaklerite poolt osundatud Kohvimaja OÜ pangakontole. Asjaõiguslepingu sõlmimise ajal oli Kohvimaja OÜ registreeritud nii äriregistris kui ka käibemaksukohustuslaste registris. Maaklerteenus loetakse osutatuks ja saaduks asjaõiguslepingu sõlmimisel. Notari tehingu sõlmimise juures kinnitasid kohal olnud müüja esindaja vandeadvokaat J. Ploom ning maaklerid IR ja HS, et teenuse osutajaks on Kohvimaja OÜ. Kinnitus on vormistatud asjaõiguslepingu punktina. Kaebaja väidab, et ta sai alles võlaõigusliku lepingu sõlmimisel teada, et maaklerteenust on osutatud juriidilise isiku vahendusel. Päev enne asjaõiguslepingu sõlmimist sai ta müüja esindajalt vandeadvokaat J. Ploomilt arve osutatud maaklerteenuse kohta. Kaebaja kontrollis Kohvimaja OÜ andmeid krediidiinfost, äriregistrist ja käibemaksukohustuslaste registrist. Kohvimaja OÜ asutajaks oli MA, kes töötab J. Ploomiga samas advokaadibüroos. AS sai juhatuse liikmeks 28.05.2013. Usutav on kaebaja väide, et eeltoodu lisas Kohvimaja OÜ-le usaldusväärsust, kuna tegemist oli müüjaga seotud isikutega, seda enam, et maaklerteenuse arve edastas kaebajale vandeadvokaat J. Ploom, kellel on advokatuuriseadusest tulenevalt kohustus tegutseda kooskõlas seadusega. Pole põhjust eeldada, et advokaat osaleb maksupettuses. Sellele vaatamata võttis kaebaja tarvitusele täiendavad hoolsusmeetmed ning keeldus kandmast maaklerteenuse tasu enne asjaõiguslepingu sõlmimist notari deposiidikontole. Kaebaja seadis maakleritasu ülekandmise eeltingimuseks, et tehingu juures viibivad isikud kinnitaksid notari juuresolekul, et teenust osutas Kohvimaja OÜ. Kaebajal polnud põhjust eeldada, et maakleritel puudub volitus. Kui tehingu juures olnud maakleritel poleks olnud Kohvimaja OÜ-ga mingit seost, poleks nad nõustunud vahendustasu kandmisega mingi tundmatu äriühingu arvele. Müüja kinnitas asjaõiguslepingu p-s 2.6, et maaklerteenuse osutajaks oli Kohvimaja OÜ. Notari tõestus lepingul on kinnitus sellest, et leping on kooskõlas kõigi osapoolte tahtega, selles sisalduvad andmed on õiged ning seadusega kooskõlas. Seadus ei määratle maaklerteenuse lõppemise aega. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt võib kokku leppida, et õigus maakleritasule tekib alles pärast seda, kui leping on sõlmitud ja täidetud. Vastustaja ei ole esitanud veenvaid selgitusi maaklerteenuse osutamise lõppemise aja kohta. Kaebaja täitis piisaval määral tavapärast hoolsuskohustust ning kontrollis müüja tausta. Isikut ei saa ebamõistlikult koormata teise poole tausta uurimisega. Kaebaja esindajal tekkis kahtlus arve osas, kuid see sai lahendatud notari osavõtul enne lepingu allkirjastamist. Usutav on kaebaja väide, et maaklerteenust osutasid HS ja IR, kes ei teavitanud kaebajat, millise juriidilise isiku nimel nad teenust osutavad. See ei sea aga maaklerteenuse osutamist kahtluse alla. Kohus kuulas tunnistajatena üle IR, HS, MA ja J. Ploomi. IR asus oma osalust eitama. Tema väited seavad kahtluse alla muud asjas kogutud tõendid. J. Ploom on kinnitanud, et tema suhtles IR-ga. Ka MA on väitnud, et J. Ploomile kuuluv äriühing Trebor Invest OÜ väljastas IR-le volituse Kohvimaja OÜ nimel tegutsemiseks. Maksuhaldur ei ole maakleri volituste 4(8)
3-14-52734 osas täiendavaid tõendeid kogunud, vaid on tuginenud üksnes IR ütlustele, mis on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. IR selgitas kohtule, et kirjalikku volitust tal ostja ja müüja poolt ei olnud, vaid „see tekkis kuidagi vabas vormis“. Eeltoodu ei tähenda, et tal ei võinud olla suulist volitust. Maksuhaldurile väitis IR, et tal volitust ei olnud, kuid oli suuline kokkulepe HS, KK ja J. Ploomiga. Müüja ja ostja ei ole väitnud, et IR oli tehingus asjassepuutumatu isik. MA on maksuhaldurile selgitanud, et IR oli AS esindaja ja pöördus aprillis 2013 advokaadibüroo poole firma asutamiseks. Kohtule ütles MA, et sai Kohvimaja OÜ loomiseks korralduse J. Ploomilt. Kohvimaja OÜ asutamisega seotud kulud kandis J. Ploomile kuuluv äriühing Trebor Invest OÜ. Trebor Invest OÜ väljastas volikirja Kohvimaja OÜ esindamiseks AS-le ja IR-le. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud J. Ploom kirjeldas IR kui värvikat kuju, keda nõustavad õiguslikes küsimustes ca 5-10 advokaadibürood. Vaidlusaluse tehinguga seotud asjaolusid J. Ploom väidetavalt ei mäletanud. Eeltoodu ei ole usutav, sest ta oli vaidlusaluses tehingus üheks võtmefiguuriks. HS väitis kohtus, et tal oli suuline leping müüja esindaja IR-ga. HS arvates olid J. Ploom ja IR mõlemad notari juures müüja esindajatena. AS-ga on HS kohtunud paar korda ning ta viis AS kokku IR-ga. Eluliselt usutav ei ole, et IR, kes osales aktiivselt kõnealuses tehingus, ei saanud aru, kas ta on ostja või müüja poolel. Tõendid lükkavad ümber ka IR väite, et tal ei olnud puutumust Kohvimaja OÜ-ga. Nii soovis ta notari juures viimasel hetkel muuta Kohvimaja OÜ rekvisiite, kuid notar ei olnud sellega nõus. Maksuhaldur ei ole selgitanud, millised oleksid pidanud olema need täiendavad hoolsusmeetmed, mida kaebaja oleks saanud rakendada. Maksuhaldur ei ole kaebaja pahausksust tõendanud, samuti puuduvad tõendid kaebaja osalemise kohta maksupettuses. On igati mõistetav, et kui tehingu ühe poole esindajaks on vandeadvokaat ja lepingu sõlmimine toimub notari juures, kes samuti kontrollib selle seaduslikkust, siis võib tehingu teine pool eeldada, et kõik on õiguslikult korrektne.
4.Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Kohus on jätnud maksuhalduri seisukohad ja tõendid olulises osas analüüsimata. Seetõttu ei ole võimalik aru saada, miks kohus vastustajaga ei nõustu. Kohtu põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kas arvel näidatud Kohvimaja OÜ oli tegelik maaklerteenuse osutaja või olid teenuse osutajateks füüsilised isikud, kuid kaebaja ei teadnud või ei pidanudki seda teadma. Kohus on ette heitnud, et vastustaja ei ole IR volituste osas kogunud täiendavaid tõendeid, selgitamata, milliseid tõendeid oleks maksuhaldur saanud veel koguda. Kohus ei ole analüüsinud järgimisi vastustaja seisukohti: Kohvimaja OÜ ei olnud tegelik müüja; kaebajal oli teave, et Kohvimaja OÜ ei ole tegelik müüja; sisuline teenuse osutamine lõppes ja käive tekkis enne Kohvimaja OÜ asutamist.
5(8)
3-14-52734 Halduskohus hindas tõendeid valesti. Kohus andis asjaõiguslepingu p-le 2.6 sisu, mida dokumendist endast ega teistest kogutud tõenditest ei nähtu. Tõenditel ei põhine kaebaja väide, et kõik asjaosalised kinnitasid notari juures, et IR ja HS osutasid teenust Kohvimaja OÜ nimel. IR ja HS on väitnud, et osutasid teenust füüsiliste isikutena. Asjaõiguslepingu poolteks olid kaebaja, AS Svendsen Kinnisvara ja Swedbank AS. Pole esitatud dokumentaalseid tõendeid (maaklerleping, volitus) selle kohta, et teenuse osutajaks oli Kohvimaja OÜ. Nimetatud äriühingu asutamisavaldus esitati äriregistrile alles võlaõigusliku lepingu vormistamise päeval, ehk ajaks, mil maaklerteenus oli juba osutatud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal tekkis Kohvimaja OÜ arve osas kahtlus ning ta sai sellest äriühingust teada alles päev enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Kaebaja versioon sellest, mis toimus notari juures, on tõendamata. Pigem sai kaebaja tegeliku teenuse osutaja isikust väga hästi aru, kuid otsustas arvet aktsepteerida põhjusel, et vastasel juhul oleks ta pidanud tasuma leppetrahvi 50 000 eurot. Teenuse osutamise piisaval määral dokumenteerimata jätmisega võttis kaebaja endale riski, et hiljem ei õnnestu tal tõendada teenuse saamist tema kirjeldatud isiku poolt. Halduskohus andis notarile põhjendamatult „kõiketeadja“ staatuse. Halduskohus tugineb MA maksumenetluses antud ütlustele, et IR oli Kohvimaja OÜ-ga seotud ja talle väljastati äriühingu nimel tegutsemiseks volitus. IR ja HS ei ole enda seotust Kohvimaja OÜ-ga kinnitanud. Ka J. Ploom ei kinnitanud volituste andmist. Halduskohus mõistis menetluskuludena kaebaja kasuks välja 9750 eurot. Põhjendatud menetluskulu on 5000 eurot. Tegemist ei ole keskmisest mahukama maksuvaidlusega. Kaebaja kirjalikud seisukohad on suures osas kordavad ning kahe vandeadvokaadi osavõtt ei olnud isiku õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik.
5.Kruuson Kaubandus OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus on notari kinnitusele andnud liiga olulise tähenduse. Muus osas aga nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Asjaõiguslepingu p-st 2.6 nähtub, et notar edastab notarikontole hoiustatud maakleritasu müüja palvel Kohvimaja OÜ kontole. Müüja kinnitab, et Kohvimaja OÜ on müüjale lepingu eseme müügil maaklerteenust osutanud. Vastustaja leiab apellatsioonkaebuses õigesti, et eeltoodud lepingu punktile ei saa maksuõiguslikus vaidluses omistada mingit siduvat iseloomu. Notar ei saanud ega pidanudki hakkama kontrollima, kas müüja kinnitus on õige või mitte. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et müüja kinnitusel pole antud juhul üldse mingit tähendust. Seda saab hinnata kogumis teiste tõenditega. Halduskohtu ebaõige seisukoht ei ole viinud vale lahendi tegemisele.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega, et maaklerteenuse osutamine ei olnud asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks veel lõppenud (KMS § 11 lg-d 1 ja 4). Seega ei oma tähtsust, et läbirääkimiste toimumise ning võlaõiguslepingu sõlmimise ajal polnud Kohvimaja OÜ veel asutatud.
6(8)
3-14-52734 Maksuhaldur heidab halduskohtule ette, et otsusest ei nähtu, kas kohus aktsepteeris Kohvimaja OÜ-d maaklerteenuse osutajana. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Kohtuotsusest nähtub üheselt, et kohus käsitab Kohvimaja OÜ-d maaklerteenuse osutajana, mitte ei leia, et teenust osutasid füüsilised isikud. Ka kaebaja poolt antud selgitustest nähtub, et kuigi kaebaja puutus kokku HS ja IR-ga, ei arvanud ta, et nad osutavad teenust füüsiliste isikutena, vaid oli kindel, et viimased tegutsevad mingi äriühingu esindajatena. Sellist eeldust võib pidada igati põhjendatuks, sest maaklerteenust ei osutata üldjuhul füüsiliste isikutena.
9.Halduskohus on maksuhaldurile põhjendatult ette heitnud, et IR volitusi puudutavas küsimuses on maksuhaldur lähtunud üksnes IR seletustest, jättes tõendid kogumis hindamata. Vaidlust pole selles, et puudub Kohvimaja OÜ kirjalik volitus IR-le. MA on viidanud volituse olemasolule, kuid väidetavalt andis volituse J. Ploomile kuuluv Trebor Invest OÜ, kelle ainuke seos Kohvimaja OÜ-ga seisnes viimase asutamise rahastamises, millest ei saanud tuleneda volituse väljastamise õigust. Samas on IR seos Kohvimaja OÜ-ga ning AS-i Svendsen Kinnisvara esindanud vandeadvokaat J. Ploomiga ilmne. J. Ploom korraldas Kohvimaja OÜ asutamise. IR tundis AS, kes oli alates 28.05.2013 Kohvimaja OÜ juhataja. Nii HS kui IR olid nõus, et maaklerteenuse tasu kantakse Kohvimaja OÜ-le. Seda ei saa pidada tavapäraseks. HS ja IR ütlused väidetavast investeeringust ei ole usutavad, arvestades, et Kohvimaja OÜ tegutses tüüpilise variühinguna (arvele laekunud raha võeti sularahas välja, muud majandustegevust ei toimunud, pangaarve suleti). Halduskohus on õigesti välja toonud ka selle, et IR, olles 28.05.2013 asjaõiguslepingu sõlmimise juures, soovis notari juures muuta Kohvimaja OÜ rekvisiite, millega notar ei nõustunud. Eeltoodust saab järeldada, et IR seos Kohvimaja OÜ-ga on erinev sellest, mida ta üritab näidata. On eluliselt usutav, et Kohvimaja OÜ tegevus oli IR kontrolli all.
10.Kohvimaja OÜ tegutses müüja, s.o AS Svendsen Kinnisvara huvides. Nii on müüja seaduslik esindaja 28.05.2013 asjaõiguslepingus kinnitanud. Kohvimaja OÜ arve tõi kaebajale müüja lepinguline esindaja J. Ploom. Seega ei saa kaebajal olla Kohvimaja OÜ poolt osutatud maaklerteenuse kohta täiendavaid dokumente ning vastustaja vastavasisuline etteheide ei ole põhjendatud.
11.Maksuotsuses ei ole väidetud kaebaja osalemist maksupettuses. Samas peab maksuhaldur kaebajat pahauskseks, leides, et kaebaja pidi aru saama, et Kohvimaja OÜ ei ole tegelikult maaklerteenust osutanud. Nagu eelnevalt märgitud, võib pidada tavapäraseks seda, et maaklerteenust osutatakse äriühingute vahendusel. Seega pole midagi kahtlustäratavat selles, et olles teenuse osutamise käigus suhelnud vaid füüsiliste isikutega, esitatakse teenuse osutamise lõppemisel arve äriühingu rekvisiitidega. Kaebaja kontrollis Kohvimaja OÜ äriregistri, krediidiinfo ja käibemaksukohustuslaste registri andmeid. Tehingu tegemisel kinnitas müüja, et Kohvimaja OÜ on maaklerteenust osutanud. Seejuures oli tehingu tegemise juures IR, kellel ei olnud vastuväiteid sellele, et maakleritasu kantakse Kohvimaja OÜ arvele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellisel juhul ei pidanud kaebajal tekkima kahtlust, et IR ei esinda tegelikult Kohvimaja OÜ-d, vaid Kohvimaja OÜ on tehingusse kaasatud üksnes maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Sellist kahtlust ei pruukinud tekitada ka maakleritasu suurus, sest sellises suurusjärgus oli see kokku lepitud juba võlaõiguslepingus ning ostjat huvitas eelkõige nn lõpphind. Asjaolu, et kaebajal esmalt üldse mingid kahtlused tekkisid ning ta ei soostunud
7(8)
3-14-52734 maakleritasu üle kandma enne asjaõiguslepingu sõlmimist, ei saa siinkohal tõlgendada kaebaja kahjuks.
12.Halduskohus jõudis õigele järeldusele, et kaebaja täitis oma hoolsuskohustust nõuetekohaselt ega olnud ka pahauskne. Maksuotsus on õigusvastane.
13.Apellatsioonkaebuses on esitatud vastuväited menetluskulude suurusele. Vastuväide on üldsõnaline, tuginedes vaid sellele, et tegemist ei ole keskmisest mahukama vaidlusega ning kahe advokaadi osavõtt ei olnud vajalik. Vastustaja ei ole täpsustanud, mis ulatuses on kulud ülepaisutatud. Kaebaja märgib vastuses apellatsioonkaebusele õigesti, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel on kohtul suur kaalutlusruum. Kohus on vähendanud esindajakulusid 11 194,18 eurolt 9000 eurole, leides muu hulgas, et kulude suurus ei saa sõltuda sellest, mitu advokaati isikut esindas ning arvestada tuleb materjalide mahtu ja asja keerukust. Arvestades, et asja materjalid on siiski keskmisest mahukamad ning asjas toimus 5 kohtuistungit, ei saa halduskohtu hinnangut menetluskulude suurusele pidada põhjendamatuks.
14.Kuna maksuhalduri apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt välja mõista kaebaja apellatsioonimenetluse kulud. Kaebaja taotleb esindajakulude hüvitamist summas 1635,50 eurot. Tegemist on põhjendatud kuludega.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.