A.H.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.08.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00708-30 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.H., esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa
Asja läbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.H. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta A.H. taotlus Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määruse haldusasjas 3-16-2140 tühistamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.03.2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MPM Lahendused UÜ (likvideerimisel) (MPM) on deklareerinud ning jätnud tasumata maksukohustused (tööjõumaksud ning käibemaks) summas 28 028,42 eurot perioodil 08.2014 kuni 10.2015.Toodud maksusummadelt on maksuhaldur arvestanud intressi kogusummas 14 944,71 eurot. Maksuhaldur on koostanud 02.05.2017 MPM-le intressinõude, millest on tasumata 13 599,33 eurot.
2.17.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-16981 lõpetati võlgniku MPM pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 08.02.2017 esitas maksuhaldur taotluse äriühingu likvideerimistähtaja pikendamiseks ning äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. MPM kustutatakse ärigeristrist kuue kuu möödumisel alates nimetatud kohtumääruse jõustumisest.
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 08.08.2017 A.H.ile (kaebaja) vastutusotsuse, milles kohustas kaebajat tasuma MPM maksukohustuse, mille suuruseks on 41 627,74 eurot (sh põhivõlg 28 028,41 eurot ja intress 13 599,33 eurot). 3.1 MPM-il on tasumata maksustamisperioodi 08.2014 kuni 10.2015 tööjõumaksud ning käibemaks. Nimetatud perioodide maksukohustused on deklareeritud ja nende tasumise tähtpäevad on 1(13)
saabunud kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. MPM maksuvõlg tekkis põhjusel, et : a) MPM sõlmis 12.2014 tehingu 175 000 euro ulatuses teise äriühingu („Novator“) ostmiseks ja tasus jaanuaris 105 000 eurot, ehk ajal, mil äriühingul oli juba tekkinud maksuvõlg ning ettevõtte arvelduskontod olid maksuhalduri poolt maksukohustuse täitmise tagamiseks arestitud. MPM-l oli piisavas ulatuses käibevahendeid, et tasuda juba tekkinud maksukohustused ja maksukohustused, mis tekkisid peale jaanuari 2015; b) on põhjendatud kahtlus, et MPM töötajad ei täitnud tööülesandeid MPM huvisid silmas pidades ja MPM -i kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks perioodil 04.2015 kuni 10.2015. Selle tulemusel sai Balti Projekti Grupp OÜ maksueelise. Alates Balti Projekt Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris registreerimisest kuni 10.2015 deklareeriti käivet äriühingusse Balti Projekt Grupp OÜ ning tööjõumakse äriühingusse MPM . 3.2 Kaebaja oli MPM juhatuse ainuliige perioodil 31.02.2012 kuni 03.11.2015. Ettevõtte maksukohustus tekkis kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil. Kaebaja on MPM juhatuse liikmena rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, jättes tagamata MKM maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. 3.3 Maksuvõlg kogusummas 41 627,74 eurot on tekkinud kaebaja raskelt hooletu tegevuse tõttu. Tuvastatud rikkumise toimepanemise ajal oli kaebaja äriühingu ainus juhatuse liige ja osanik. Sellises olukorras seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Kaebajal pidi oma haridusest ning varasemat juhtimiskogemusest tulenevalt olema piisavalt teadmisi selleks kuidas hinnata äriühingu majanduslikku olukorda ning tagada kohustuste täitmine, võttes seejuures vajadusel tarvitusele meetmed majandustegevuse muutmiseks või selle lõpetamiseks. Kaebaja selliseid meetmeid äriühingu maksukohustuste tagamiseks kasutusele ei võtnud. 3.4 Kaebajal pidi olema ligipääs kõikidele äriühingu dokumentidele ajal, mil ta oli juhatuse liikmeks. 3.5 Kaebaja ja K.K. on pikaajalised äripartnerid ning seega ei saanud kaebaja olla teadmatuses MPM tegevjuhi tegemistest ettevõtte majandustegevuse korraldamisel. Kaebaja näol oli tegemist passiivse juhatuse liikmega ning MPM majandustegevusega tegeles aktiivselt tegevjuht K.K.. Maksuhaldur peab eluliselt usutavaks, et kaebaja oli teadlik ettevõtte majandustegevusest kuivõrd usaldas enda tegevjuhti ning isikud olid olnud varasemalt pikaaegselt äripartnerid. Kaebaja oli passiivne juhatuse liige, kes ei kontrollinud piisava hoolsusega äriühingu tegevjuhi tegevust ega lähtunud äriühingu üldistest huvidest. Kaebajal oli võimalus olla informeeritud, kuid sellele vaatamata ei tegutsenud äris nõutava tavapärase hoolsusega. Sellest tulenevalt on kaebaja käitumine käsitletav raske hooletusena. Kaebaja juhatuse liikmena ei taganud piisavate käibevahendite laekumist, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Kaebaja oleks pidanud likviidsed vahendid suunama maksukohustuse täitmisse, mitte sõlmima sedavõrd suures ulatuses ebamõistlikke tehinguid, mis ei toonud äriühingule majanduslikku kasu. Esmalt oleks tulnud kontrollida, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. 3.6 Deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksud ei tekkinud ainuüksi käibevahendite ebamõistliku kasutamise tõttu, vaid põhjusel, et MPM –i kasutati maksueelise loomise eesmärgil, mille tulemusena sai Balti Projekt Grupp OÜ maksueelise. Eluliselt ei ole usutav, et tööjõumaksude deklareerimine oli vajalik põhjusel, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena toimus 27 000 euro väärtuses projekteerimistööde teostamine Vene Föderatsioonis asuvale äripartnerile. Ajutiste makseraskuste tingimustes oli võimalik esitada maksuvõlgade ajatamise taotlus võimalike makseraskuste leevendamiseks. Kaebaja ei võtnud midagi ette tekkinud probleemide lahendamiseks ning seda põhjusel, et MPM-il ei olnud kunagi plaanis tööjõumakse tasuda. Kuna kaebaja omas ülevaadet MPM majandustegevusest, pidi ta aru saama, et tegelikult majandustegevust ei toimu ja ta ei oleks tohtinud lubada K.K.ul korraldada äriühingu majandustegevust selliselt, kus majandustegevus ja töötajad olid eraldi äriühingutes. 3.7 Kaebaja tegevuse ja MPM tasumata maksuvõla vahel on põhjuslik seos, kuivõrd maksukohustused jäid täitmata kuna kaebaja jättis raskest hooletusest tagamata nimetatud kohustuste täitmise. Kaebaja ei teinud midagi selleks, et K.K. vastuolulist ja äriühingu huve kahjustavat tegevust lõpetada. MPM töötajad töötasid Balti Projekt Grupp OÜ kasuks ning MPM kassast viidi 2015 aasta 2(13)
jaanuaris välja sularaha 105 000 eurot. Nimetatu tulemusena tekkis maksuvõlg. Maksuvõla tekkimine oleks olnud välditav, kui töötajad oleksid teinud tööd MPM huvides ning välja ei oleks viidud rahalisi vahendeid 105 000 euro ulatuses. Eelnimetatud rikkumise puudumisel ja kontrolli teostamisel K.K. üle, oleks olnud välditav MPM maksuvõla tekkimine kogusummas 41 627,74 eurot, mille sissenõudmine MPM -lt on võimatu. Lisaks on kaebaja jätnud tagamata MPM rahalise kõrvalkohustuse arvestada ja tasuda maksukohustuselt intressi. Maksuvõla puudumisel puuduks ka intressivõlg , millest tulenevalt on intressivõlg summas 13 599,33 kaebaja süülise tegevuse tulemuseks.
4.Kaebaja esitas 06.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.08.2017 vastutusotsuse tühistamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada vastutusotsus nõuet 9448,27 eurot puudutavas osas või põhivõlga ületavas osas. Lisaks taotles kaebaja et kohus tühistaks Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrusega haldusasjas 3-16-2140 antud loa haldustoimingu tegemiseks, kui kohus kaebuse rahuldab. Kaebaja selgitas, et tema huviks ei ole viidatud kohtumääruse tühistamine kohtumenetluse kestel.
5.Kohus võttis 10.10.2017 kohtumäärusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja taotleb vastutusotsuse tühistamist. 6.1 MTA vastuse lisadega tutvumise järgselt nõustub kaebaja, et vastutusotsus on esitatud postiasutusele tähtaegselt ning puudub alus aegumistähtajale tuginemiseks. 6.2 HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastutusotsuse punktist 6 nähtub, et MTA on väljastanud kaebajale 21.07.2017 vastutusotsuse projekti e- maksuametisse, e-posti teel aadressil xxxxxxx ja koopia posti teel rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Kaebaja ei ole sellele vaatamata vastutusotsuse projekti kätte saanud. Kuna kaebaja puhul ei ole tegemist juriidilise isikuga, ei piisa üksnes dokumentide postitamisest ning vastutusotsuse projekti ei ole kaebajale kätte toimetatud. Tagamata on oluline haldusõiguse põhimõte, mille kohaselt kuulatakse enne haldusakti andmist ära menetlusosalise arvamus ja vastuväited. Lisaks on oluline rõhutada, et vastutusotsuse menetluse kestel on kaebajal olnud kogu aeg üks ja sama esindaja (advokaat Rene Hallemaa). Puudub vähimgi kahtlus, et kaebaja oleks vältinud vastutusotsuse projekti vastu võtmist. Vastutusotsuse projektile eelnenud perioodil ei ole kaebaja kunagi olnud passiivne. Oluline on rõhutada, et tegemist oli suvise perioodiga, millal füüsiliselt isikult ei saagi eeldada püsivalt oma elukohas oleva postkasti või elektronposti jälgimist. Kaebaja on elektronposti aadressi küll kasutanud, kuid ei ole elektronkirjade igapäevase mittelugemise tõttu ka varasemalt maksuhalduri kirjadele koheselt reageerinud. Seega tuleb vastutusotsus tühistada, menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Rikkumise puudumisel oleks kaebaja saanud esitada samad vastuväited, mis on toodud kaebuses juba enne vastutusotsuse tegemist. 6.3 2014 ja 2015 erinevate Venemaa äriühingutega tehtud tehingute eesmärgiks oli Venemaa turule sisenemine. MPM eesmärgiks oli tegevuse suunamine Venemaa turgudele ning uude ärikeskkonda sisenemisel võeti suuri riske. Turule sisenemist pidi lihtsustama kohaliku äriühingu „Novator“ omandamine, mis oligi ettevõtte omandamise eesmärgiks. Turgude eripära silmas pidades toimus suurem osa raha liikumistest Venemaa suunal sularahas. Seoses 2014 poliitilise olukorraga (EU ja Venemaa vastastikuste sanktsioonide kehtestamine) muutus Venemaa turule sisenemine raskendatuks ning Venemaa äripartnerid ei täitnud enam võetud kohustusi. Seetõttu muutusid ka kasutuks 2014 aastal laenude andmise kaudu Venemaa äriühingusse OOO „GBD Projektirovanije“ tehtud kulutused, mis oli osa eesmärgist äritegevuse edendamiseks ja äri ülesehitamiseks Vene3(13)
maal. Ka ajutise pankrotihalduri aruandes tsiviilasjas 2-16-16981 on kajastatud, et MPM maksejõuetuse põhjuseks võisid olla probleemid seoses lepingupartneritega. Üheks teenuse tellijaks oli Promolator OOO. Aruandes ei tuvastatud, et MPM maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks juhtimisviga või kuriteotunnustega tegu. Nimetatust tulenevalt ei ole põhjendatud vastutusotsuse punktis 3.2 tehtud järeldus, et äriühingu „Novator“ omandamisele suunatud tehingut ja makseid tuleb hinnata kui majanduslikult kahjulikku ja ebamõistlikku tehingut MPM suhtes.
6.4.2015 aastal toimus MPM-is reaalne äritegevus ja selleks oli vajalik töötajate olemasolu ning neile töötasu maksmine, mistõttu toimus ka tööjõumaksude deklareerimine. Töötajad tegelesid 2015 tööülesannete täitmisega, mille tulemusena toimus 27 000 euro väärtuses projekteerimistööde teostamine Vene Föderatsioonis asuvale äripartnerile Promolator OOO ning selle kinnituseks on pankrotimenetluses MPM varana kajastatud projektdokumentatsioon CD- plaadil, mida tellija vastu ei võtnud ja mille eest MPM-le kokku lepitud tasu ei laekunud. Venemaa äritavasid arvestades on arvete esitamine pärast tööde vastuvõtmist tavapärane praktika. Olukorras, kus selgus, et tööde vastuvõtmist ei toimu ning samuti ei toimu juba tehtud töö eest vabatahtlikku tasumist, puudus mõistlik vajadus tehtud tööde eest arve väljastamiseks ja deklareeritava käibe kaudu täiendavate kohustuste tekitamiseks. Viidatud tööde vastuvõtmise korral pidi kaeajale laekuma täiendavaid rahalised vahendid, millega saanuks tasuda tööjõumaksud. 2015 aasta teises pooles selgus, et Venemaa turgudele sisenemine osutus ebaõnnestunuks. Tekkinud probleemide tõttu töö üleandmisel ning maksukohustuste täitmisel võõrandati MPM koos kõigi õiguste ja kohustustega 30.10.2015 ettevõtetele Via Valdera OÜ ja Ragnarök OÜ. Projekteerimistööde teostamine, tööjõumaksude deklareerimine ja võlgnevuste tekitamine oli põhjendatud, kuna MPM majanduslik seis oli paljulubav. Ettevõtte dokumentatsiooni üleandmise hetke seisuga (30.10.2015) oli ettevõttel bilansis varasid 227 503,68 eurot ehk seitse korda rohkem kui kohustusi ning ennustatav ei olnud majandusseisu niivõrd järsk halvenemine. MPM omas mitmeid laenunõudeid ning müügiootel kaubana oli valmis projekteerimist Promolator OOO jaoks. Varade olemasolust lähtudes ja reaalse töö toimumise tõttu ei olnud tööjõumaksude deklareerimine maksuvõlgnevuse tahtlik tekitamine, vaid eesmärgiks oli äritegevuse jätkamine ja Venemaa turgudele sisenemine. 6.5 Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et MPM-il on täitmata maksukohustus, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. MPM maksuvõla tekkimise perioodil tehti äritegevuse jätkamise ja laiendamise eesmärgil kaalutletud, kuid keskmisest kõrgema riskiga otsuseid. Määravaks said 2014 aastal EU poolt Venemaale ja vastupidi kehtestatud sanktsioonid, mis muutsid prognoosimatult seniseid ärisuhteid. Kohased ei ole MTA poolt kajastatud põhimõtted, mille kohaselt tulnuks maksukohustuse tekkimisel täita esmajärjekorras maksukohustus ning maksuvõla tekkimise järgsed tehingud on majanduslikult eelduslikult kahjulikud. Oluline on hinnata tehingu eesmärki. Ainuüksi asjaolu, et majandustehingud ei toonud lõpptulemusena majanduslikku kasu, ei tähenda tehingu ebamõistlikkust kuna eksisteeris potentsiaalne võimalus kasu saamiseks. 6.6 Kaebaja ei ole olnud raskelt hooletu ega hooletu. Realiseerunud on ettenägematud riskid, olemas on olnud konkreetsed lepingupartnerid, lepingud ja dokumentatsioon, mille alusel 08.2014 kuni 10.2015 äritegevus toimus. Riigikohus on rõhutanud, et oluline on tuvastada juhatuse liikme eesmärk jätta maksud tasumata. Äriühingu ja äriühingu juhatuse liikme sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumine ei ole automaatselt vastutusotsuse tegemise aluseks. Süü küsimuse hindamisel tuleb hinnata, millest tulenevalt maksuvõlg tekkis ja kas maksuvõla tekkimine oli kaebaja käitumise eesmärgiks. Maksuhaldur ei ole kaebaja käitumises sellist eesmärki välja selgitanud. Kaebaja on selgitanud maksuvõla kujunemises enda tahtluse puudumist. 6.7 Makseraskuste leevendamiseks maksukohustuse ajatamata jätmise taotluse esitamata jätmine ei saa vähimalgi määral olla aluseks vastutusotsuse tegemisele ja selle alusel ei saa välja selgitada tahtlust. Kaebaja kohustused jaanuaris 2015 olid kogusummas 192 304,22 eurot ning kohustuste täitmiseks rahalisi vahendeid 105 000 eurot. Eelnevast tulenevalt rahaliste vahendite proportsionaalse jaotumise korral tulnuks maksukohustuse täitmiseks jaanuaris 2015 tasuda maksuhaldurile 4(13)
17304,22/192304,22 x 105 000 = 9448,27 eurot. Kohustuste täitmata jätmise tõttu on tegemist summaga, mis on maksimaalne kaebajalt väljamõistetav maksuvõlg. 6.8 Materiaalõigusega ei ole kooskõlas maksuhalduri seisukoht, et kaebaja vastutab lisaks maksuvõla eest solidaarselt põhivõlgnikuga ka intressinõude eest. Kaebajal juhatuse liikmena tekib põhivõlgnikuga solidaarkohustus maksuvõla täitmise eest alates hetkest, kui vastutusotsuse tegemise järgselt kaebajat vastutusotsuse tegemisest teavitatakse ning kohustatakse maksuvõlg tasuma. Kaebajale on vastutusotsus kätte toimetatud 10.09.2017 ning seega on kaebaja jätnud vastutusotsuses märgitud maksuvõla täitmata alates 11.09.2017. Alates 03.11.2015 ei ole kaebaja enam MPM juhatuse liige ning ei vastuta MPM kohustuste täitmise eest. Seega ei vastuta kaebaja vastutusotsuses märgitud intressinõude eest. MTA seisukoht
7.MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. 7.1 MTA on vastutusotsuse punktis 5 selgitanud vastutusotsuse aegumistähtaja saabumise algust ning jääb toodud seisukoha juurde. MTA on vastutusotse esitanud tähtaegselt nii konkreetsele postiteenuse osutajale kui ka elektrooniliste kanalite kaudu. 7.2 MTA on kaebaja ärakuulamisõiguse sisuliselt taganud läbi võimaluse tutvuda vastutusmenetluse tulemusena koostatud vastutusotsuse projektiga ja selle kohta oma arvamus ja vastuväited esitada. Ärakuulamisõiguse tagamine ei tähenda maksuhaldurile keeldu menetluse lõpetamiseks olukorras, kus isik ei soovi vastavat õigust kasutada, kuna ärakuulamine tähendab mõistliku võimaluse loomist vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur kaebajale vastavad võimalused loonud, esitades vastutusotsuse projekti e-kirja teel (lisa 58), e-maksuametisse (lisa 59) ning posti teel (lisa 76). Arvestades, et eelneva menetluse kestel oli kaebaja elektronposti aadressilt kättesaadav, oli MTA poolt igati õigustatud vastutusotsuse projekti sinna edastamine. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses kuidagi põhjendanud, kas ja mis põhjustel ta nimetatud kanalite kaudu edastatud vastutusotsuse projekti kätte ei saanud. Kaebaja esindaja ei ole vastutusmenetluse käigus esitanud oma volikirja ega kinnitanud enda esindusõigust. Kaebaja vastas maksuhalduri küsimustele isiklikult oma elektronposti kaudu ning pole lepingulisele esindajale kui kontaktisikule viidanud. 7.3 Maksuhaldur on selgelt ja põhjalikult analüüsinud maksuvõla tekkimist vastutusotsuse punktis
3.Kaebaja viidatud pankrotihalduri seisukoht ei ole maksuvõla tekkimise hindamisel määrava tähtsusega. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud juhtimisviga või kuriteotunnustega tegu olemasolevate andmete põhjal. On selge võimalus, et pankrotihalduril oli vähem andmeid, kui maksuhalduril. Kaebaja väited deklaratsioonide esitamata jätmisest on alusetud ning ei põhjenda kahtlemata kogu 14-kuist perioodi, mil käivet ei deklareeritud. Samuti ei ole eluliselt usutav väide tööjõumaksude deklareerimise vajalikkuse kohta põhjusel, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena toimus 27 000 euro väärtuses projekteerimistööde teostamine Vene Föderatsioonis asuvale äripartnerile. MPM arvelduskontolt on üheselt tuvastatav, et äriühingul oli varasemalt mitmeid teisi tehingupartnereid ning arvelduskontole laekus piisavas ulatuses käibevahendeid, mille eest tasuti igapäevaseid kohustusi. Maksuhaldur on toonud ka välja, et MPM ja „Stroitelnaja firma H.E.O“ sõlmisid 15.12.2014 aastal teenuse osutamise lepingu ning MPM tasus väidetava äriühingu „Novator“ eest 105 000 eurot sularahas. Venemaa äriregistris puudub aga märkis, et MPM oleks saanud äriühingu „Novator“ omandiõiguse. Seoses kaebaja poolt viidatud äriühinguga OOO „GBD Projektirovanije“ toob MTA välja, et perioodil 21.04.2014 kuni 26.08.2014 sõlmiti MPM ja viidatud äriühingu vahel neli laenulepingut, mille alusel anti MPM poolt laene 42 500 euro ulatuses. Laenumaksed toimusid sularahas, mille kohta on olemas kassaorderid. Laenud olid tagatiseta. Lepingute allkirjastajaks MPM poolelt oli K.K. ja GBD poolelt J.T.. GBD asutajaks oli JKL Teenused OÜ, mille asutajateks ja juhatuse liikmeteks olid K.K. ja J.T.. Samuti selgitasid MPM töötajad oma tööde asjaolusid ning väitsid, et tööd oli piisavalt ning palka maksti valdavalt 5(13)
sularahas. Samuti järeldub tööde tellijate vastustest, et tellijad tasusid tööde eest, mida MPM tegi Balti Projekt Group OÜ-le. Seega on maksuhalduri põhjendused ja järeldus maksuvõla tekkimise põhjuste kohta õiged ja motiveeritud. 7.4 Antus asjas on täidetud kõik MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevad juhatuse liikmelt maksuvõla sissenõudmiseks vajalikud eeldused. Seejuures on maksuhaldur tuvastanud, et vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. MTA on vastutusotsuse tuginenud tõendite kogumile, mille põhjal on tuvastatud kaebaja raske hooletus kohustuste täitmisel, mitte üksikutele asjaoludele eraldiseisvalt. Kaebaja juhatuse liikmeks olemise perioodi (31.10.2012-03.11.2015) jäi töötasu pealt tööjõumaksude deklareerimine, tasumata jätmine ning maksuvõla tekkimine. Jättes esitatud deklaratsioonide pealt maksukohustused tasumata, on MPM rikkunud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustust. Vastutusotsuse punktist 4.2 nähtuvalt on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja rikkus enda kohustusi raske hooletuse tõttu. Maksuhaldur tuvastas töötajate ja tellijate seletuste abil, et deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksud ei tekkinud ainuüksi käibevahendite ebamõistliku kasutamise tõttu, vaid põhjusel, et MPM-i kasutati maksueelise saamise eesmärgil, mille tulemusel sai Baltic Projekt Grupp OÜ (perioodil 12.02.2015-19.12.2016 oli juhatuse liige ja osanik K.K.) maksueelise. Kaebaja ja K.K. olid pikaaegsed äripartnerid, mille tõttu saab järeldada, et kaebaja oli teadlik ettevõtte majandustegevusest. Lisaks on kaebuses viidatud äriühingu OOO „GBD Projektirovanije“ , kellele MPM laenu andis, asutajaks äriühing, mille osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid K.K. ja J.T. ise. Seotud isikute vahel tehingute tegemine on põhjendatult kahtlust tekitav ning võimaldab tehingute sisus reaalsusest erinevalt kokku leppida. Kui äriühingu juhatuse liikmele on võimaldatud ligipääs äriühingu dokumentidele, pangakontole ning ta teab üldist informatsiooni saab selline käitumine olla raskelt hooletu. Kohtupraktikast tulenevalt vastutab juhatuse liige äriühingu kohustuste täitmise eest ka siis, kui ta reaalselt äriühingu juhtimisega ei tegele. 7.5 Juhatuse liikmena jättis kaebaja tagamata tasumiskohustuse nõuetekohase täitmise ning MKS § 115 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Seega on selgelt kaebaja kohustuste täitmata jätmine toonud kaasa ka intressikohustuse. Seadus ei välista seadusliku esindaja vastutust intressivõla osas ning kaebaja pole vastavale alusele ka viidanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus ei anna alust 08.08.2017 vastutusotsuse tühistamiseks.
9.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab MPM maksuvõla eest. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKSist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutusotsuse. Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus 3-3-1-37-13 p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised : a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus), b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alus6(13)
tatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha ( nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).
10.Vaidlustatud vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt sisse MPM maksuvõlga, mille sissenõudmiseks äriühingu vara arvelt puudub võimalus. 17.02.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-1616981 lõpetati MPM pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning 08.02.2017 esitas maksuhaldur taotluse äriühingu likvideerimistähtaja pikendamiseks ning äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. MPM kustutati äriregistrist 05.10.2017 (MTA vastuse lisa 68). Seega on vastutusotsus tehtud enne MPM õigusvõime lõppemist. Vastutusotsuse punktist 2.1 tulenevalt esines maksuvõlg vastutusotsuse tegemise aja seisuga. Maksuvõla esinemise fakti ei ole kaebaja vaidlustanud, st selles küsimuses puudub poolte vahel vaidlus.
11.Kaebaja leidis algselt, et olukorras, kus vastustaja ei ole vastutusotsust postiasutusele esitanud enne 11.08.2017 tuleb vastutusotsus tühistada aegumise tõttu. MTA esitas tõendid, mille kohaselt on vastutusotsus antud postiasutusele üle 09.08.2017 (MTA vastuse lisa 74). MTA vastuse lisadega tutvumise järgselt on kaebaja aegumise vastuväitest loobunud, ning nõustunud, et vastutusotsus on esitatud postiasutusele tähtaegselt ning puudub alus aegumistähtajale tuginemiseks. Kohus nõustub kaebaja ja MTA-ga, et vastutusotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul. Kohus nõustub seejuures vastutusotsuse punktis 5 toodud käsitlusega ning ei korda seda siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2).
12.Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et MPM-il on kehtiv maksuvõlg, maksuvõlg tekkis perioodil, mil juhatuse liikmeks oli kaebaja, maksu määramisel ei ole aegumistähtaeg möödunud, maksuhalduril ei ole õnnestunud maksuvõlga äriühingult sisse nõuda ning äriühing on äriregistrist kustutatud pärast vastutusotsuse tegemist (st 05.10.2017). Vaidlus on maksuvõla tekkimise põhjuste üle ning selle üle, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü, mis on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Lisaks sellele on vaidlus selles, kas vastutusotsuse andmisele eelnevas menetluses on rikutud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamise õigust.
13.HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 13.1 Puudub vaidlus selles, et maksuhaldur on edastanud vastutusotsuse projekti kaebajale e- kirja teel 21.07.2017 kell 11.48 (MTA vastuse lisa 58), samal päeval e- maksuametisse (MTA vastuse lisa 59) ning posti teel (MTA vastuse lisa 76). Puudub ka vaidlus, et kaebajale ei ole vastutusotsuse projekti allkirja vastu üle antud ega posti teel kätte toimetatud. Kohus leiab, et kaebajale ei saa lugeda vastutusotsuse projekti ka elektroonselt kätte toimetatuks, kuivõrd kaebaja ei ole enne vastutusotsuse andmist kinnitanud tema elektronposti aadressile saadetud vastutusotsuse projekti kätte saamist (MKS 54 lg 2) ega avanud e- maksuametisse üles laetud dokumenti. Kaebajal oli küll faktiliselt võimalik tutvuda tema elektronposti aadressile saadetud vastutusotsuse projektiga, kuid kaebaja ei ole vastava asjaolu esinemist kinnitanud. Samuti oleks MTA-l olnud võimalik edastada vastutusotsuse projekt tutvumiseks kaebajat esindanud advokaadile. Olukorras, kus MTA kahtles advokaadi esindusõiguse olemasolus, oli võimalik nõuda advokaadilt esindusõiguse kohta kinnitust. Kohus leiab seega, et kaebajale ei ole vastutusotsuse projekti enne vastutusotsuse andmist kätte toimetatud, mistõttu ei ole kaebajale tagatud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud ärakuulamise õigust. Vastuseks MTA väidetele selgitab kohus, et ärakuulamise õiguse tagamine ei saa olla formaalne, vaid haldusorgan peab ka tegelikkuses tagama isikule võimaluse vastuväidete esitamiseks. Kaebaja on maksuhaldurile olnud varasemalt menetluses üldjuhul kättesaadav. Seega oleks maksuhaldur pidanud püüdma informeerida kaebajat vastutusotsuse projekti koostamisest tema esindaja kaudu 7(13)
või telefoni teel või püüdma vastutusotsuse projekti korduvalt kätte toimetada, sh MKS § 55 sätestatud viisil. Maksuhaldur seda ei teinud. 13.2 HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et HMS § 40 lg 1 rikkumise puudumisel oleks tal olnud võimalik esitada vastutusotsuse koostamisele eelnevalt sisulised vastuväited, mille ta on esitanud kaebuses. Kaebaja ei väida, et rikkumine oleks mõjutanud kaebaja õigusi mõnel muul viisil. Kuna vastutusotsuse projekti sõnastus ei erine vastutusotsuse enda sõnastusest, siis hindab kohus järgnevalt kaebaja sisulisi väiteid seonduvalt vastutusotsuse õigusvastasusega. Kui kohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks, siis ei ole rikkumine mõjutanud asja otsustamist ning HMS § 40 lg 1 rikkumine ei ole HMS § 58 järgi vastutusotsuse tühistamise aluseks.
14.Kohus leiab, et maksuhaldur on MPM maksuvõla tekkimise põhjused õigesti tuvastanud. Vastutusotsuse p.3.4 kohaselt tekkisid MPM-il maksuvõlad kahel põhjusel : a) MPM sõlmis 12.2014 tehingu 175 000 euro ulatuses teise äriühingu ostmiseks ja tasus jaanuaris 105 000 eurot, ehk ajal, mil äriühingul oli juba tekkinud maksuvõlg ning ettevõtte arvelduskontod olid maksuhalduri poolt maksukohustuse täitmise tagamiseks arestitud. MPM-il oli piisavas ulatuses käibevahendeid, et tasuda juba tekkinud maksukohustused ja maksukohustused, mis tekkisid peale jaanuari 2015; b) on põhjendatud kahtlus, et MPM töötajad ei täitnud tööülesandeid MPM huvisid silmas pidades ja MPM –i kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks perioodil 04.2015 kuni 10.2015. Selle tulemusena sai Balti Projekt OÜ (endine ärinimi GBD Projekteerimine OÜ) (maksuameti vastuse lisa 65) maksueelise. Alates Balti Projekt Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist registreerimisest kuni 10.2015 deklareeriti käivet äriühingusse Balti Projekt Grupp OÜ, kuid tööjõumakse äriühingusse MPM. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, vastutusotsuse punktis 3.2 toodud järelduste ebaõigsust seoses kaebaja ja „Stroitelnaja Firma N.E.O“ vahelise tehinguga. Kaebaja leiab, et maksuhalduri järeldus seoses tehingu ja selle alusel teostatud maksete ebamõistlikkusega on põhjendamatu. Samuti leiab kaebaja, et varade olemasolust lähtudes ei olnud tööjõumaksude deklareerimine maksuvõlgnevuse tahtlik tekitamine, vaid eesmärgiks oli äritegevuse jätkamine ja Venemaa turgudele sisenemine. 14.1 MPM ja „Stroitelnaja Firma N.E.O“ vahel 15.12.2014 sõlmitud lepingu kohaselt ( tl 29-30 ja 67-68) oli lepingu summa 175 000 eurot ning lepingu järgi pidi MPM nimetatud summast tasuma 65 000 eurot 10.01.2015, 40 000 eurot 23.01.2015 ja 70 000 eurot enne 10.07.2015. Lepingu objektiks oli kogu vajaliku dokumentatsiooni ette valmistamine ja toimingute tegemine omandiõiguse registreerimiseks osalusele äriühingus „Novator“. Lepingul puuduvad lisad, milles oleksid kirjeldatud omandatavasse ettevõttesse kuuluv vara, kliendibaas, olemasolevad litsentsid ning muud andmed, mis võimaldaksid tuvastada omandatava ettevõtte väärtuse. Samuti ei nähtu lepingust, millal täpselt pidi toimuma ettevõtte omandiõiguse ülenadmine. Lepingu punkt 4.4 viitab lepingu punktis 2.1 nimetatud dokumentatsiooni ja sellekohase üleandmise akti allakirjutamise kuupäevale, kuid lepingus puudub mistahes regulatsioon selle kohta, millise sündmuse saabumisel on MPM-il õigus nõuda omandiõiguse üleandmist. Seega ei taganud lepingu sõnastus ostja huvide kaitset ning MPM-il puudus garantii, et lepingus toodud kohustuste nõuetekohaselt täitmisel oleks MPM saanud äriühingu „Novator“ omanikuks. Sellises olukorras tuleb pidada ebamõistlikuks viidatud lepingu alusel väidetava äriühingu „Novator“ eest 105 000 euro tasumist sularahas olukorras, kus ettevõttel oli juba täitmata maksukohustus summas 17 304,22 eurot (tl 22-24), ettevõtte maksustatav käive oli lepingu sõlmimise ajal 0 eurot (tl 25) ning kaebajal puudus leping ning garanteeritud ei olnud tööde eest tasumine (27 000 eurot), mis väidetavalt teostati Venemaa äriühingu Promolator 000 tellimusel. Samuti oli MPM väljastanud ajavahemiku aprill 2014 kuni august 2014 tagatiseta laene summas 42 500 eurot Venemaa äriühingule OOO GBD Projektirovanije (tl 8(13)
31-34 ja 69-72) tagastamise tähtajaga perioodil aprill 2015 kuni august 2015. Nimetatud laenud jäid kaebaja enda väidete kohaselt tagastamata. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et olukorras, kus MPM-il käive puudus, on igati õigustatud maksuhalduri järeldus, et tekkinud olukorras oleks tulnud täita esmajärjekorras maksukohustused selle asemel, et võtta kõrgendatud riske ning teha asjatuks osutunud kulutusi 15.12.2014 sõlmitud lepingu täitmiseks summas 105 000 eurot. Viidatud situatsioonis oli maksukohustuse täitmine primaarne. Seda järeldust kinnitab kaebaja poolt esitatud MPM oktoobri 2015 bilanss (tl 36), mis kajastab varana peaasjalikult üksnes nõudeid, mille sisse nõudmine osutus valdavas osas võimatuks. Puudub vaidlus, et tehtud kulutus osutus ka reaalselt asjatuks, kuna Venemaa äriregistris puudub märge, et MPM oleks saanud äriühingu „Novator“ osanikuks. Lisaks eeltoodule on MTA oma kirjalikus vastuses ka põhjendatult viidanud asjaolule, et perioodil 21.04.2014 kuni 26.08.2014 sõlmiti MPM ja Venemaa äriühingu OOO GBD Projektirovanije vahel neli laenulepingut, mille alusel väljastati laenu kokku summas 42 500 eurot. Laenulepingute allkirjastajateks olid K.K. MPM volitatud esindajana ja Venemaa äriühingu poolt J. T. OOO GBD Projektirovanije asutajaks oli JKL Teenused OÜ (MTA vastuse lisad 34 ja 36), mille osanikuks ja juhatuse liikmeks olid K.K. ja J.T. (MTA vastuse lisad 68 ja 71). Seotud isikute omavaheline tehingute tegemine on põhjendatult kahtlusi tekitav ning võimaldab tehingute reaalsusest erinevalt vormistamises kokku leppida või teha tehingu kavatsuseta neid hilisemalt täita. Nimetatu seab omakorda kahtluse alla kaebaja väite, mille kohaselt oli 2014 lõpus ja 2015 aasta alguses tehtud tehingute eesmärgiks Venemaa turule sisenemine. 14.2 Puudub iseenesest vaidlus selles, et MPM maksuvõlg tekkis augustis 2014, kuid alates novembrist 2014 puudus MPM-il deklareeritav käive, kuid äriühing jätkas töötajatele töötasu maksmist kuni 10.2015. Kaebaja väidete kohaselt olid tööjõumaksude tasumine vajalik, kuna töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena toimus 27 000 euro väärtuses projekteerimistööde teostamine Vene Föderatsioonis asuvale äripartnerile Promolator OOO. MTA ei ole iseenesest seadnud kahtluse alla, et väidetavad tööd on teostatud ja need tööd on salvestatud CD plaadile, mis on antud üle pankrotihaldurile. Samas on maksuhaldur põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja poolt 17.11.2016 tsiviilasjas 3-16-214 esitatud väite tööjõumaksude deklareerimise vajalikkuse kohta põhjusel, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena valmisid viidatud projekteerimistööd. MPM arvelduskonto (MTA vastuse lisa 9) analüüsi põhjal on tuvastatav, et MPM-il oli oma varasema tegevuse perioodil piisavalt teisi kliente nii Eestis, kui Vene Föderatsioonis, kellelt laekus piisavalt vahendeid, mille arvelt täitis äriühing oma igapäevaseid kohustusi. Näiteks kajastub kontol veel ka 07.2017 laekumine Venemaa äriühingult summas 40 000 eurot. Viimane laekumine MPM kontole on toimunud septembris 2014, millele järgnevalt on laekumised puudunud. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus ettevõttel oli varasemalt erinevaid kliente, kellega sõlmitud lepingute tulemusena laekus ettevõttele regulaarselt rahalisi vahendeid, keskendub ettevõtte üksnes ühele kliendile ning suunab kõik oma töötajad nimetatud lepingu täitmisele. Seejuures muudab väite veelgi enam kaheldavaks asjaolu, et kaebaja enda kinnituse kohaselt oli leping sõlmitud suuliselt ja väidetavalt tellijalt ei nõutud ettemaksu tasumist. Kohus leiab, et ei ole usutav, et MPM pidas mõistlikuks oma äritegevuse korraldamist kaebaja poolt kirjeldatud viisil. Nimetatust tulenevalt loeb kohus usutavaks, et deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksud ei tekkinud üksnes käibevahendite ebamõistliku kasutamise tõttu, vaid põhjusel, et MPM-i kasutati maksueelise loomise eesmärgil, mille tulemusel sai Balti Projekt Grupp OÜ maksueelise ning MPM-i kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Balti Projekt Grupp OÜ deklareeris 2015 aastal 20 % määraga maksustatavat käivet 144 415 eurot (MTA vastuse lisa 67). Ettevõte on sõlminud erinevaid lepinguid projekteerimistööde teostamiseks ( nt MTA vastuse lisa 42 ja 48). Balti Projekt Grupp OÜ-l (endine ärinimi ka GBD Projekteerimine OÜ) puudusid töötajad kuni 30.09.2015 (MTA vastuse lisa 66), kuid alates nimetatud kuupäevast alustas ettevõttes tööd 5 MPM endisest 8-st töötajast ( MTA vastuse lisa 69). Maksumenetluses üle kuulatud töötajate ütlustest järelduvalt ei eristanud töötajad alati tööandjat, kelle juures nad töötasid ning nende hinnangul oli MPM ning GBD oma olemuselt sama ettevõte. Samuti on töötajad selgitanud, et tööd oli piisavalt. Seega loeb kohus usutavaks maksuhalduri põhjendatud kahtluse, 9(13)
et MPM töötajad ei täitnud tööülesandeid MPM huvisid silmas pidades, vaid MPM-i kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks perioodil 04.2015 kuni 10.2015. Selle tulemusena sai Balti Projekt Grupp OÜ maksueelise, kuna alates Balti Projekt Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registris registreerimisest kuni 10.2015 deklareeriti käivet äriühingusse Balti Projekt Grupp OÜ ( MTA vastuse lisa 67) ning tööjõumakse MPM-i. Samal ajal MPM-il alates 11.2014 käive puudus (tl 25). Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur vastutusotsuses piisavalt põhjendanud maksuvõla tekkimise asjaolusid, s.o millistel asjaoludele ja tõenditele tuginedes jõuti järeldusele, et MPM oleks pidanud suunama likviidsed käibevahendid maksukohustuse täitmisse, mitte sõlmima sedavõrd suures ulatuses ebamõistlikke tehinguid, mis ei toonud äriühingule kasu ning et MPM –i töötajad ei täitnud tööülesandeid MPM huvides, vaid ettevõtet kasutati üksnes tööjõumaksude tasumisest kõrvale hoidumiseks. Kohus nõustub maksuhalduri järelduste ning põhjendustega ega pea vajalikuks neid eelpool kajastamata ulatuses üle korrata.
15.Lisaks maksuvõla tekkimise põhjuste vaidlustamisele leiab kaebaja, et maksuhaldur on tuvastanud kaebaja süü ebaõigesti. Kaebaja leiab, et ta ei olnud maksuvõlgnevuse tekkimisel raskelt hooletu, vaid realiseerunud on ettenägematud riskid. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 15.1 MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja juhul, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vaidlusaluses vastutusotsuses (p 4.2) on maksuhaldur kajastanud ja tuvastanud kaebaja süü vormi raske hooletuse näol. Vastutusotsuse punktis 4.2 on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja on MPM juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust, jättes tagamata MPM-i MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise maksustamisperioodidel 08.2014 kuni 10.2015. Samuti on kaebaja jätnud tagamata MKS lg-st 1 tuleneva rahalise kõrvalkohustuse (intressi arvestamise ja tasumise kohustuse). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et MTA ei ole kaebajale ette heitnud deklareerimiskohustuse rikkumist, vaid deklareeritud kohustuste tasumata jätmist ning äriühingu juhtimist viisil, mis ei taganud maksukohustuse täitmist. Äriühingu juhatus peab tagama äriühingul piisava vara olemasolu, et maksunõue oleks võimalik reaalselt täita. Nii peab äriühingu juhatuse liige vajadusel optimeerima äriühingu majandustegevust, hoiduma majanduslikult kahjulike ja kõrge riskiga tehingute tegemisest, vähendama töötajate arvu, suurendama käivet jms. Majanduslikult kahjulike ja kõrge riskitasemega tehingute tegemine ja töötajatele töötasu maksmise jätkamine olukorras, kus ettevõttel puudus reaalne maksustatav käive, on juhatuse liikme kohustustega vastuolus. Kaebaja hooletu tegevuse tulemusel sai võimalikuks olukorra tekkimine, kus tagatud ei olnud piisavate käibevahendite laekumine MPM-i, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Ajal, mil ettevõttel oli juba tekkinud maksuvõlg, sõlmis MPM majanduslikult kahjuliku ja kõrge riskitasemega tehingu Venemaa äriühingu soetamiseks ning tasus selle eest sularahas 105 000 eurot. Samuti sai võimalikuks olukord, kus tööjõumaksud ei jäänud tasumata üksnes käibevahendite ebamõistliku kasutamise tõttu, vaid seetõttu, et MPM-i kasutati maksueelise saamiseks Balti Projekt Grupp OÜ poolt, st käivet deklareeriti Balti Projekt OÜ-sse ning tööjõumakse MPM-i. Seejuures ei heideta kaebajale hooletusena ette mitte tööjõumaksude jätkuvat deklareerimist 2015 aastal, vaid hooletust ettevõtte tegevuse korraldamisel, mille tulemusena kasutati MPM-i maksueelise saamiseks. Vastuseks kaebaja väitele selgitab kohus, et ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatud asjaolud maksuvõla tekkimise põhjuste osas ei ole maksuhaldurile siduvad, kuivõrd vastutusotsuses kontrollitavate asjaolude ja teabe maht ei pruugi olla sama, mis on esitatud ajutisele pankrotihaldurile. Ajutise pankrotihalduri aruanne on vastutusotsus tegemise menetluses üksnes üheks tõendiks. Vastutusotsuse tegemise menetluses hinnatakse tõendeid kogumis, mida maksuhaldur on praegusel juhul ka teinud. 15.2 Kohus leiab, et vastutusotsuses esile toodud asjaolud annavad piisava aluse lugeda kaebaja teadlikuks ettevõtte tegevjuhi K.K. tegevusest ettevõtte juhtimisel ning ettevõtte majandustegevu10(13)
sest. Kaebaja ei ole ka väitnud, et talle ette heidetavate otsuste tegemine toimus kaebaja teadmata ning et tal puudus juurdepääs ettevõtte arvelduskontole ja dokumentidele ( sh lepingutele) ning informatsioon ettevõtte üldise majandusliku olukorra kohta. Seega on vastutusotsuse punktis 4.2 õigesti tuvastatud, et kaebaja omas ülevaadet MPM majandustegevusest ning pidi saama aru sellest, et tegelikku majandustegevust ei toimu ning tööjõumaksude tasumise ja deklareerimise eesmärgiks on luua äriühingule Balti Projekt Grupp OÜ võimalus teha töötajatele palgaväljamakseid, jättes samas nendelt arvestamata ja tasumata maksud. Samuti pidi kaebaja, kes omas varasemat kogemust ettevõtete majandustegevuse korraldamisel ja juhtimisel ning kes omas ka selleks vajalikku haridustaset, suutma hinnata äriühingu majanduslikku olukorda, et tagada äriühingu maksukohustuste täitmine ning võtta tarvitusele meetmed majandustegevuse muutmiseks või selle lõpetamiseks ning hoiduda ebamõistlike ja ettevõtte huve kahjustavate tehingute tegemisest. Kaebaja mitte mingeid meetmeid äriühingu maksukohustuse täitmise tagamiseks ega ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks ette ei võtnud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et olukorras, kus juhatuse liikmele on võimaldatud juurdepääs äriühingu dokumentidele, pangakontole ning ta omab informatsiooni majandusliku olukorra kohta, ent jätab tagamata või tähelepanuta igapäevaste kohustuste täitmise, on selline käitumine raskelt hooletu. Tagamiskohustuse täitmiseks tuleb juhtida ettevõtet viisil, mille tulemusel selle majanduslik olukord ei halveneks ning laekuks piisavalt vahendeid äriühingu kohustuste täitmiseks. Kaebaja ei taganud piisavate käibevahendite laekumist MPM-i, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Selle asemel sai võimalikuks maksuvõlgnevuse tekkimine põhjustel, mis on toodud vastutusotsuse punktis 3 ja mida on kohus analüüsinud käesoleva otsuse punktis 14 Seejuures ei oma seonduvalt kaebaja kohustustega juhatuse liikmena mitte mingit tähendust asjaolu, et kaebaja oli MPM passiivne juhatuse liige ning tegelikkuses juhtis ettevõtet ning tegi tehinguid ettevõtte tegevjuht K.K. Kaebaja ja K.K. on pikaaegsed äripartnerid, millest tulenevalt ei saanud kaebaja olla teadmatuses MPM tegevjuhi tegevusest ning kaebaja ei ole vastavale väitele ka tuginenud. Kohus nõustub vastutusotsuse lk-del 8-10 toodud analüüsiga, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et kaebaja K.K. tegevusest tegelikkuses ei teadnud. Samas ei omaks asjaolu, kas kaebaja oli teadlik K.K. tegevusest, ka määravat tähendust. Tallinna Ringkonnakohus on oma praktikas korduvalt leidnud, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksukohustuste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud tarvitusele meetmeid selle vältimiseks. See tähendab, et isegi kui kaebaja ei omanud ülevaadet MPM majandustegevuse kohta ega teadnud K.K. tegevusest, ei vabasta see teda vastutusest juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Kaebaja ei oleks tohtinud lasta K.K.ul korralda äriühingu majandustegevust selliselt, kus majandustegevus ja töötajad on eraldi äriühingutes ning sõlmida äriühingu jaoks kõrge riskitasemega majandustehinguid olukorras, kus ettevõttel oli tekkinud maksuvõlg. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal oli äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmiseks objektiivseid takistusi ning on vastupidiselt kinnitanud takistuste puudumist ning juhtimiseks vajaliku ettevalmistuse olemasolu. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja oli MPM majandustegevuse korraldamisel raskelt hooletu. 15.3 Õige on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole ainuüksi juhatuse liikme sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumine vastutusotsuse tegemise aluseks. Vastutusotsuses ei olegi heidetud kaebajale ette sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmist, vaid äriühingu juhtimise korraldamata jätmist viisil, mis tõi kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise. Samas ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud vaid eeldusel, kui leiab tuvastamist, et maksuvõla 11(13)
tekkimine oli kaebaja käitumise eesmärgiks. Kaebaja käsitluse kohaselt vastutaks äriühingu juhatuse liige üksnes juhul, kui ta rikkus kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja ka olukorras, kus ta rikub MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi raskest hooletusest. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-3-1-37-13 on käsitletud olukorda, kus rikutud oli sisesuhtest tulenevat kohustust ning tehing oli tehtud osanike nõusolekuta. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine.
16.Kohus leiab, et asjas on ka tuvastatud, et kaebaja poolse rikkumise ja MPM maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest ilma kaebajale etteheidetava tegevuseta ei oleks saanud tekkida olukorda, kus MPM-i registreeritud töötajad töötasid Balti Projekt Grupp OÜ kasuks ning MPM kassast viidi sularahas välja 105 000 eurot väidetavalt Venemaa äriühingu „Novator“ omandamise eesmärgil. Nimetatud asjaolude tulemusena tekkis MPM –il maksuvõlg, mille tekkimine olnuks välditav, kui töötajad oleksid jätkanud tööd MPM huvides ning täitnud MPM huvides sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi või oleks lõpetatud tööjõu kulude deklareerimine MPM poolt peale töötajate faktilist suundumist Balti Projekt Grupp OÜ-sse peale maksustatava käibe deklareerimise lõppemist. Samuti oleks olnud tagatud maksude tasumiseks vajalike vahendite olemasolu, kui äriühingust ei oleks viidud välja rahalisi vahendeid summas 105 000 eurot. Vastutusotsuses on õigesti leitud, et viidatud rikkumiste puudumisel ja kontrolli teostamisel K.K. tegevuse üle oleks olnud välditav MPM maksuvõla tekkimine kogusummas 41 627,74 eurot. Seejuures ei ole maksuhaldur vastutusotsuses väitnud, et tehingud, mis on tehtud peale maksuvõlgnevuse tekkimist on igal juhul kahjulikud. Maksuhaldur on hinnanud, et tekkinud majanduslikus olukorras olid tehingud ning majandustegevuse juhtimine ettevõtte jaoks kahjulikud ning eelkõige oleks tulnud tasuda maksuvõlg.
17.Kaebaja on esitanud alternatiivse väite, mille kohaselt tulnuks rahaliste vahendite proportsionaalselt jaotumise korral maksukohustuse täitmiseks MPM-l jaanuaris 2015 tasuda 9448,27 eurot, mis saab olla ka maksimaalne kaebajalt välja mõistetav maksuvõlg. Kaebaja käsitlus ei ole õige kuna esmalt ei ole kaebaja esitanud maksuvõlgade ajatamise taotlust ning teiseks on maksuhaldur leidnud, et kaebaja rahaliste vahendite arvelt oleks tulnud täita maksukohustus kogu ulatuses, mitte proportsionaalselt kaebaja teiste olemas olevate kohustustega. Tehingut, mille kaebaja tegi 15.12.2014 Venemaa äriühingu „Novator“ omandamiseks on maksuhaldur pidanud ettevõttele kahjulikuks ning ettevõttest sularaha välja viimist summas 105 000 euro ulatuses põhjendamatuks. Seega ei saa tekkida küsimust sellest, kas kaebaja oleks võinud või pidanud täitma oma olemas olevaid kohustusi proportsionaalselt. Nimetatust tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja poolt alternatiivsena esitatud nõue tühistada vastutusotsus 9448,27 eurot ületavas osas.
18.Kaebaja leiab, et materiaalõigusega ei ole kooskõlas maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt vastutab kaebaja solidaarselt põhivõlgnikuga ka põhivõlgniku kohustuste mittetäitmisest tulenevate intressinõude eest. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega mh MPM maksuvõlalt arvestatud intressi tasumist. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvutatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvutatud intress. Seega tuleneb sätetest koostoimes, et seaduslik esindaja vastutab lisaks põhivõlgnevusele ka intressivõlgnevuse eest. MKS § 40 tähenduses ei ole seadusliku esindaja vastutus piiratud üksnes põhivõlgnevuse summaga. Intressi arvestamise ja tasumise kohustus tuleneb MKS § 115 lg-st 1. MPM juhatuse liikmena saanuks kaebaja äriühingule intressi teket maksukohustuste õigeaegse tasumisega ära hoida või intressi põhivõla (osalise) tasumisega vähendada. Kaebaja, kui füüsilise isiku vastu ei olnudki võimalik enne vastutusmenetlust nõudeid esitada. Eeltoodut kokku võttes on alusetu 12(13)
kaebaja etteheide, mille kohaselt ei vastuta kaebaja intressi tasumise kohustuse eest. Sellest tulenevalt puudub ka alus rahuldada kaebaja poolt esitatud alternatiivset nõuet vastutusotsuse tühistamiseks põhivõlgnevust ületavas osas.
19.Kokkuvõttes on vastutusotsus õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Eelnevates alajaotustes jõudis kohus seisukohale, et vastutusotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puuduvad alused. Kohus analüüsis seejuures kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väiteid koosmõjus vastutusotsuses toodud põhjendustega ning leidis, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited ei annaks alust teistsuguse vastutusotsuse tegemiseks. Kaebaja on kaebuses väitnud, et oleks soovinud kohtumenetluses esitatud väited esitada juba vastutusotsuse tegemisele eelnenud haldusmenetluses. Kaebaja ei väida, et oleks tulnud koguda täiendavaid tõendeid ega ole vastavaid tõendeid esitanud ka kohtumenetluses. Kuivõrd kohus tuvastas, et kaebaja väited ei annaks alust teistsuguse vastutusotsuse tegemiseks, siis ei tühista kohus vastutusotsust põhjusel, et vastutusotsuse tegemisele eelnevas menetluses on rikutud kaebaja õigust esitada kavandatava haldusakti osas oma seisukoht ja vastuväited (HMS § 58).
21.Kaebaja on 08.11.2017 menetlusdokumendis leidnud, et Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määrus tuleks HMS § 265 lg 2 kohaselt tühistada olukorras, kus kohus kaebuse rahuldab. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kuna kaebaja on esitanud taotluse üksnes juhuks, kui kaebus rahuldatakse, siis jääb kaebaja poolt esitatud taotlus läbi vaatamata. Kohus on kaebajale juba 10.10.2017 kohtumääruses selgitanud, et vastava taotluse näol ei ole tegemist HKMS § 37 lg 2 nõuetele vastava nõudega ning halduskohtu 31.10.2016 määruse alusel seatud täitetoimingut enam kaebusega vaidlustada ei saa. Kohus on kaebajale ka oma 10.10.2017 kohtumääruses selgitanud, et kohtul puudub alus arvata, et maksuhaldur MKS § 1361 lg-s 3 sätestatud olukorra esinemisel täitetoimingut ei lõpeta. Kohus jääb viidatud seisukoha juurde.
MENETLUSKULUD
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.