Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2031
Haldusasi
A.H kaebus Maksu- ja Tolliameti 8. augusti 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00708-30 tühistamiseks Kaebaja – A.H, volitatud esindaja v.adv Rene Hallemaa Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.H apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.H apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2018. a otsuse haldusasjas nr 3-17-2031 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 1. märtsil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.MPM Lahendused UÜ (kustutatud) deklareeris, kuid jättis tasumata maksukohustused (tööjõumaksud ning käibemaks) summas 28 028,42 eurot perioodil 2014. a august kuni 2015. a oktoober. Maksusummadelt on arvestatud intressi 14 944,71 eurot (02.05.2017 intressinõudest on tasumata 13 599,33 eurot). Äriühingu juhatuse liikmeks perioodil 31.10.2012–03.11.2015 oli A.H.
2.Tartu Maakohtu 17.02.2017 määrusega asjas nr 2-16-16981 lõpetati MPM Lahendused UÜ (kustutatud) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
3.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 08.08.2017 vastutusotsuse, millega kohustas A.Hi tasuma MPM Lahendused UÜ (kustutatud) maksukohustus 41 627,74 eurot (sh põhivõlg 28 028,41 eurot ja intress 13 599,33 eurot). MPM Lahendused UÜ (kustutatud) 2015. a deklareeritud kogukäive oli 0 eurot ning maksuvõlg 13 369,90 eurot. Alates 2014. a novembrikuust puudus äriühingul deklareeritav käive, kuid jätkati töötajatele töötasu väljamaksete tegemist kuni 2015. a oktoobrini. Seega tasus MPM Lahendused UÜ (kustutatud) töötajatele töötasu olukorras, kus äriühingul puudus majandustegevus. MPM Lahendused UÜ (kustutatud) ja Stroitelnaja Firma H.E.O sõlmisid 15.12.2014 teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt ostis MPM Lahendused UÜ (kustutatud) firma, mille eest kohustus tasuma 175 000 eurot sularahas või pangaülekandega. Lepingu sisuks oli ette valmistada vajalik dokumentatsioon, viia läbi toimingud ning teostada MPM Lahendused OÜ (kustutatud) omandiõiguse registreering äriühingule Novator. Äriühing tasus lepingu alusel 09.01.2015 sularahas 65 000 eurot ja 22.01.2015 40 000 eurot. Viimase osamakse 70 000 eurot oli MPM Lahendused UÜ (kustutatud) kohustatud tasuma 10.07.2015. MPM Lahendused UÜl (kustutatud) oli 2015. a jaanuaris maksukohustusi kokku 17 304,22 eurot, kuid sellest olenemata tasuti väidetava äriühingu Novator omandamise eest 105 000 eurot sularahas. Venemaa äriregistris puudub märge, et MPM Lahendused UÜ (kustutatud) oleks saanud äriühingu omandiõiguse. Seega ei saanud MPM Lahendused UÜ (kustutatud) tehingust kasu ning tehingut tuleb hinnata majanduslikult kahjulikuks ja ebamõistlikuks. MPM Lahendused UÜ (kustutatud) endised töötajad kinnitasid, et tööd oli pidevalt ning perioodil 2014. a aprill kuni 2015. a oktoober toimusid töötasu väljamaksed regulaarselt. Isikutele tasuti osaliselt sularahas (kassaorderite alusel 22 615,73 eurot). S.S selgitas 09.05.2017, et tööle asumisest kuni 2014. a juuli töötasu maksmiseni toimus laekumine MPM Lahendused UÜ (kustutatud) arvelduskontolt, augusti töötasu K.K kontolt ning edaspidi tehti makseid sularahas. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et MPM Lahendused UÜ (kustutatud) töötajad ei täitnud tööülesandeid äriühingu huvides, vaid MPM Lahendused UÜd (kustutatud) kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Selle tulemusena sai Balti Projekti Grupp OÜ maksueelise. Perioodil 2015. a märts kuni 2015. a oktoober tasuti Balti Projekti Grupp OÜ-le kokku 108 780 eurot erinevate projekteerimistööde eest. Äriühingu aadress oli sama, mis MPM Lahendused UÜ-l (kustutatud). Balti Projekti Grupp OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks oli perioodil 12.02.2015–19.12.2016 K.K (MPM Lahendused UÜ (kustutatud) tegevjuht). Samuti ei ole eluliselt usutav, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena tehti 27 000 euro väärtuses projekteerimistöid Vene Föderatsioonis asuvale äriparterile. Äriühingul oli varem mitmeid teisi tehingupartnereid ning arvelduskontole laekus piisavas ulatuses käibevahendeid. Isegi kui MPM Lahendused UÜ-l
2(14)
3-17-2031 (kustutatud) oli vajalik ajutiste makseraskuste tingimustes töötajatele töötasu välja maksta, oli võimalik esitada maksuvõla ajatamise taotlus. A.H rikkus juhatuse liikmena maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, jättes tagamata MPM Lahendused UÜ (kustutatud) maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise maksustamisperioodidel 2014. a august kuni 2015. a oktoober. Samuti on A.H jätnud tasumata MKS § 115 lg-st 1 tuleneva rahalise kõrvalkohustuse. Maksuvõlg on tekkinud A.Hi raskelt hooletu tegevuse tõttu. Olukorras, kus äriühingul on üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad ning seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. A.H on varem olnud seotud mitme äriühinguga ning omab piisavaid teadmisi ja juhtimiskogemusi äriühingute majandustegevuse korraldamisel. A.H ja K.K olid pikaaegsed äripartnerid ning A.H ei saanud olla teadmatuses MPM Lahendused UÜ (kustutatud) tegevjuhi toimingutest äriühingu majandustegevuse korraldamisel. A.H ei kontrollinud piisava hoolsusega äriühingu tegevjuhi tegevust, ei lähtunud äriühingu üldistest huvidest ega tegutsenud äris nõutava tavapärase hoolsusega. Kui äriühingu juhatuse liikmele on võimaldatud ligipääs äriühingu dokumentidele, pangakontole ning ta teab üldist informatsiooni majandusolukorra kohta, ent jätab tagamata või tähelepanuta igapäevaste kohustuste täitmise, on selline käitumine vähemalt raskelt hooletu. Tagamiskohustuse täitmiseks tuleb juhtida äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel äriühingu majanduslik olukord ei halveneks ning laekuks piisavalt vahendeid kohustuste täitmiseks. Selle kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning tehingud, mille tulemusena tekib maksuvõlg või satub juriidiline isik sellisesse majanduslikku olukorda, et maksuvõla sissenõudmine muutub võimatuks. A.H juhatuse liikmena ei täitnud neid kohustusi. Äriühingu tegutsemine ei olnud majanduslikult põhjendatud ega toimunud äriühingu huve silmas pidades. MPM Lahendused UÜ (kustutatud) oleks pidanud likviidsed käibevahendid suunama maksukohustuste täitmiseks, mitte sõlmima ebamõistlikke tehinguid. A.H ja K.K olid pikaajalised äripartnerid ning on põhjust eeldada isikute suhtlust MPM Lahendused UÜ (kustutatud) ja Balti Projekti Grupp OÜ majandustegevuste osas. Lisaks eeltoodule on A.H olnud lepinguline töötaja Balti Projekti Grupp OÜ-s 02.05.2016–01.08.2016, mille juhatuse liige oli K.K. A.Hi tegevuse ja tasumata maksuvõla vahel on põhjuslik seos. A.H jättis juhatuse liikmena tagamata, et äriühingu seadusest tulenevad maksukohustused oleksid täidetud täielikult ja õigeaegselt. A.H võimaldas K.Kl korraldada ettevõtte majandustegevust viisil, mis ei olnud kooskõlas äriühingu huvidega ega teinud midagi, et seda tegevust lõpetada. MPM Lahendused UÜ (kustutatud) töötajad töötasid Balti Projekti Grupp OÜ kasuks ning äriühingu kassast viidi 2015. a jaanuaris välja sularaha 105 000 eurot. A.H on jätnud arvestamata ja tasumata intressi. Maksusumma sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 98 lg 1). Samuti ei olnud äriühingu õigusvõime lõppenud vastutusotsuse koostamisel ajal.
4.A.H esitas 06.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 08.08.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00708-30 tühistamiseks, alternatiivselt tühistamiseks 9448,27 eurot ületavas osas või alternatiivselt põhivõlga 28 028,41 eurot ületavas osas. MTA on laadinud 21.07.2017 vastutusotsuse projekti e-maksuametisse, saatnud kaebaja e-posti aadressile [email protected] ja rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Kaebaja ei ole 3(14)
3-17-2031 vastutusotsuse projekti kätte saanud. Kaebaja ei ole juriidiline isik, mistõttu ei piisa üksnes dokumentide postitamisest. Varasem suhtlus e-posti kaudu ei mõjuta dokumentide kättetoimetatuks lugemist. Lisaks on vastutusotsuse menetluses olnud kaebajal sama esindaja. Kaebaja ei ole vältinud vastutusotsuse projekti vastuvõtmist, vaid tegemist oli suvise perioodiga, millal isikult ei saa eeldada püsivalt postkasti või e-posti jälgimist. Seega ei saanud kaebaja enne haldusakti andmist esitada arvamust ja vastuväiteid. Vastutusotsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Rikkumise puudumisel oleks kaebaja saanud esitada kaebuses toodud vastuväited enne vastutusotsuse tegemist. Venemaa äriühingutega 2014. ja 2015. aastal tehtud tehingute eesmärgiks oli sisenemine Venemaa turule ning tegevuse suunamine sinna. Uude ärikeskkonda sisenemisel võeti suuri riske. Turule sisenemist pidi lihtsustama äriühingu Novator omandamine. Turgude eripära silmas pidades toimus suurem osa raha liikumistest sularahas. Seoses 2014. a poliitilise olukorraga muutus Venemaa turule sisenemine raskendatuks ning äripartnerid ei täitnud võetud kohustusi. Seetõttu muutusid kasutuks 2014. aastal laenude andmise kaudu äriühingusse OOO GBD Projektirovanije tehtud kulutused. Ka ajutise pankrotihalduri aruandes on kajastatud, et äriühingu maksejõuetuse põhjuseks võisid olla probleemid seoses lepingupartneritega. Aruandes ei tuvastatud, et maksejõuetus tekkis juhtimisvea või kuriteotunnustega teo tagajärjel. Seega ei ole põhjendatud vastutusotsuse p-s 3.2 tehtud järeldus, et äriühingu Novator omandamisele suunatud tehingut tuleb hinnata majanduslikult ebamõistlikuks. 2015. aastal toimus MPM Lahendused UÜ-s (kustutatud) reaalne äritegevus ja selleks oli vajalik töötajate olemasolu ning töötasu maksmine, mistõttu deklareeriti ka tööjõumakse. Selle tulemusena tehti 27 000 euro väärtuses projekteerimistöid Promolator OOO-le. Selle kinnituseks on projektdokumentatsioon CD-plaadil, mida tellija vastu ei võtnud ja mille eest tasu ei laekunud. Kui selgus, et tööde vastuvõtmist ei toimu ning tehtud töö eest ei tasuta, puudus vajadus arve väljastamiseks ja deklareeritava käibe kaudu täiendavate kohustuste tekitamiseks. Tööde vastuvõtmise korral pidid kaebajale laekuma täiendavad rahalised vahendid, millega saanuks tasuda tööjõumaksud. 2015. a teises pooles selgus, et Venemaa turgudele sisenemine ebaõnnestub. Tekkinud probleemide tõttu võõrandati äriühing 30.10.2015. Projekteerimistööde teostamine, tööjõumaksude deklareerimine ja võlgnevuste tekitamine oli põhjendatud, kuna äriühingu majanduslik seis oli paljulubav. Ettevõtte dokumentatsiooni üleandmise hetke seisuga (30.10.2015) oli bilansis varasid 227 503,68 eurot ning ennustatav ei olnud majandusseisu niivõrd järsk halvenemine. Seega ei olnud tööjõumaksude deklareerimine maksuvõlgnevuse tahtlik tekitamine, vaid eesmärgiks oli äritegevuse jätkamine ja Venemaa turgudele sisenemine. Asjakohased ei ole MTA väited, et maksukohustuse tekkimisel tulnuks täita esmajärjekorras maksukohustus ning maksuvõla tekkimise järgsed tehingud on eelduslikult kahjulikud. Oluline on hinnata tehingu eesmärki. Ainuüksi asjaolu, et majandustehingud ei toonud lõpptulemusena majanduslikku kasu, ei tähenda, et need olid ebamõistlikud, kuna eksisteeris võimalus saada kasu. Tasumata maksukohustus ei ole seotud väidetava tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmise perioodiga, vaid suuremas osas tekkis maksuvõlgnevus enne seda. Kaebaja ei olnud hooletu ega raskelt hooletu. Realiseerusid ettenägematud riskid, olemas olid konkreetsed lepingupartnerid, lepingud ja dokumentatsioon, mille alusel 2014. a augustist kuni 2015. a oktoobrini toimus äritegevus. Äriühingu ja juhatuse liikme sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumine ei ole automaatseks vastutusotsuse tegemise aluseks. Süü küsimuse puhul tuleb hinnata, millest tulenevalt maksuvõlg tekkis ja kas maksuvõla tekkimine oli kaebaja käitumise eesmärgiks. Üksnes maksuvõla tekkimine iseenesest ei kinnita juhatuse liikme süüd. Maksuhaldur ei ole kaebaja käitumises sellist eesmärki välja selgitanud.
4(14)
3-17-2031 Makseraskuste leevendamiseks maksukohustuse ajatamata jätmise taotluse esitamata jätmine ei saa olla vastutusotsuse tegemise aluseks ega kinnita kaebaja tahtlust. Kaebaja kohustused 2015. a jaanuaris olid 192 304,22 eurot ning kohustuste täitmiseks rahalisi vahendeid 105 000 eurot. Rahaliste vahendite proportsionaalse jaotumise korral tulnuks maksukohustuse täitmiseks tasuda 9448,27 eurot. See summa on maksimaalne kaebajalt väljamõistetav maksuvõlg. Kaebajal tekib põhivõlgnikuga solidaarkohustus maksuvõla täitmise eest alates hetkest, kui vastutusotsuse tegemise järgselt teavitatakse kaebajat ning kohustatakse teda maksuvõlga tasuma. Kaebajale on vastutusotsus kätte toimetatud 10.09.2017. Seega on kaebaja jätnud vastutusotsuses märgitud maksuvõla täitmata alates 11.09.2017. Alates 03.11.2015 ei olnud kaebaja enam maksukohustuslase juhatuse liige ega vastuta kohustuste täitmise eest. Seega ei vastuta kaebaja vastutusotsuses märgitud intressinõude eest.
5.MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on võimaldanud tutvuda vastutusotsuse projektiga. Ärakuulamisõiguse tagamine ei tähenda keeldu menetluse lõpetamiseks olukorras, kus isik ei soovi vastavat õigust kasutada, vaid mõistliku võimaluse loomist vastuväidete esitamiseks. Maksuhaldur on edastanud vastutusotsuse projekti e-kirja teel, e-maksuameti kaudu ning posti teel. Arvestades, et eelneva menetluse käigus oli kaebaja e-posti aadressilt kättesaadav, oli õigustatud projekti sellisel viisil edastamine. Kaebaja ei ole põhjendanud, millistel põhjustel ei saanud ta vastutusotsuse projekti kätte. Kaebaja lepinguline esindaja ei ole vastutusmenetluses kinnitanud esindusõigust. Asjaolu, et esindaja esitas vastutusmenetluses koostatud korralduse peale vaide, ei ole piisav järeldamaks tema esindusõigust kogu suhtluses MTA-ga. Kaebaja vastas maksuhalduri küsimustele isiklikult e-posti kaudu ega viidanud lepingulisele esindajale. Pankrotihalduri seisukoht ei ole maksuvõla tekkimise hindamisel määrava tähtsusega. Ajutisel pankrotihalduril oli andmeid vähem kui maksuhalduril ning ajutine pankrotihaldur on üksnes nentinud, et maksejõuetuse põhjuseks võisid olla probleemid lepingupartneritega. Alates 2014. a novembrist äriühing käivet ei deklareerinud, kuigi jätkas töötajatele töötasu väljamakseid kuni 2015. a oktoobrini. Kaebaja väited deklaratsioonide esitamata jätmisest on alusetud ega põhjenda tegevust kogu 14-kuulisel perioodil, mil käivet ei deklareeritud. Samuti ei ole eluliselt usutav väide tööjõumaksude deklareerimise vajalikkuse kohta põhjusel, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega Venemaal asuvale äriparterile. Äriühingul oli varem mitmeid teisi tehingupartnereid ning arvelduskontole laekus piisavas ulatuses käibevahendeid. Venemaa äriregistris puudub märge, et MPM Lahendused UÜ (kustutatud) oleks saanud äriühingu Novator omandiõiguse. Perioodil 21.04.2014–26.08.2014 sõlmiti MPM Lahendused UÜ (kustutatud) ning ООО GBD Projektirovanije vahel neli laenulepingut. Laenulepingute kohaselt andis MPM Lahendused UÜ (kustutatud) Venemaa äriühingule laenu kokku 42 500 eurot. Laenumaksed toimusid sularahas, mille kohta on olemas kassaorderid, laenud olid tagatiseta. ООО GBD Projektirovanije asutajaks oli JKL Teenused OÜ, mille osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid K.K ja J.T. Laen anti üle sularahas. Seotud isikute vahel tehingute tegemine on põhjendatult kahtlusi tekitav ning võimaldab tehingute vormi ja sisu leppida kokku erinevalt. MTA on tuvastanud kaebaja raske hooletuse kohustuste täitmisel. Juhatuse liikmena jättis kaebaja tagamata tasumiskohustuse nõuetekohase täitmise. Seega on kaebaja kohustuste täitmata jätmine toonud kaasa intressikohustuse. Seadus ei välista seadusliku esindaja vastutust intressivõla osas. Maksukohustuse ajatamise taotluse esitamata jätmine ei olnud aluseks 5(14)
3-17-2031 vastutusotsuse tegemisele, vaid selle võimaluse kasutamata jätmine on üks asjaolu, mis kinnitab kaebajal tuvastatud süü vormi. MPM Lahendused UÜ-d (kustutatud) kasutati maksueelise saamise eesmärgil, mille tulemusena sai Balti Projekti Grupp OÜ maksueelise. Kaebaja ja K.K olid pikaaegsed äripartnerid, mistõttu oli kaebaja teadlik ettevõtte majandustegevusest. Hoolsalt käituv juhatuse liige peaks seadusest tulenevate kohustuste täitmist pidama prioriteetseks.
6.Tallinna Halduskohtu 16.02.2018 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1), menetluskulud poolte endi kanda (p 2) ning taotlus Tallinna Halduskohtu 31.10.2016 määruse haldusasjas nr 3-16-2140 tühistamiseks rahuldamata (p 3). Kaebajale ei ole vastutusotsuse projekti allkirja vastu üle antud ega posti teel kätte toimetatud. Vastutusotsuse projekti ei saa lugeda elektrooniliselt kätte toimetatuks, sest kaebaja ei ole enne kinnitanud e-posti aadressile saadetud vastutusotsuse projekti kättesaamist (MKS 54 lg 2) ega avanud e-maksuametisse üles laetud dokumenti. Kaebajal oli küll faktiliselt võimalik tutvuda e-posti aadressile saadetud vastutusotsuse projektiga, kuid ta ei ole seda kinnitanud. Samuti oleks MTA-l olnud võimalik edastada vastutusotsuse projekt tutvumiseks kaebajat esindanud advokaadile või nõuda esindusõiguse kinnitust. Kaebaja on maksuhaldurile olnud varasemalt menetluses kättesaadav, mistõttu oleks maksuhaldur pidanud püüdma teavitada kaebajat vastutusotsuse projekti koostamisest või püüdma projekti korduvalt kätte toimetada (vt MKS § 55). Seega ei ole kaebajale tagatud ärakuulamisõigust. Kaebaja on selgitanud, et ärakuulamisõiguse realiseerimisel oleks tal olnud võimalik esitada vastutusotsuse koostamisele sisulised vastuväited, mille ta on esitanud kaebuses. Kaebaja ei väida, et rikkumine oleks mõjutanud tema õigusi mõnel muul viisil. Vastutusotsuse projekti sõnastus ei erine vastutusotsuse sõnastusest. Kaebaja väited ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks, mistõttu ei saanud ära kuulamata jätmine mõjutada asja otsustamist ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 rikkumine ei ole vastutusotsuse tühistamise aluseks (HMS § 58). MPM Lahendused UÜ (kustutatud) ja Stroitelnaja Firma N.E.O vahel 15.12.2014 sõlmitud lepingu kohaselt pidi MPM Lahendused UÜ (kustutatud) tasuma 65 000 eurot 10.01.2015, 40 000 eurot 23.01.2015 ja 70 000 eurot enne 10.07.2015. Lepingu objektiks oli kogu vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine ja toimingute tegemine omandiõiguse registreerimiseks osalusele äriühingus Novator. Lepingul puuduvad lisad, mis võimaldaksid tuvastada omandatava ettevõtte väärtuse. Lepingu p 4.4 viitab lepingu p-s 2.1 nimetatud dokumentatsiooni ja sellekohase üleandmise akti allakirjutamise kuupäevale, kuid puudub kokkulepe, millal on MPM Lahendused UÜ-l (kustutatud) õigus nõuda omandiõiguse üleandmist. Seega ei taganud lepingu sõnastus ostja huvide kaitset ning puudus garantii, et lepingus toodud kohustuste nõuetekohasel täitmisel oleks MPM Lahendused UÜ (kustutatud) saanud äriühingu Novator omanikuks. Seega oli viidatud lepingu alusel 105 000 euro tasumine ebamõistlik. Lisaks puudub Venemaa äriregistris märge, et MPM Lahendused UÜ (kustutatud) oleks saanud äriühingu Novator osanikuks. Seejuures oli äriühingul täitmata maksukohustus 17 304,22 eurot, maksustatav käive 0 eurot, puudus leping ning garanteeritud ei olnud tööde eest tasumine (27 000 eurot), mis väidetavalt teostati OOO Promolator tellimusel. Samuti väljastas MPM Lahendused UÜ (kustutatud) ajavahemikul 2014. a aprill kuni august tagatiseta laene 42 500 eurot OOO-le GBD Projektirovanije, mis jäid tagastamata. OOO GBD Projektirovanije asutajaks oli JKL Teenused OÜ, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks olid K.K ja J.T. Seotud isikute omavaheline tehingute tegemine on põhjendatult kahtlusi tekitav ning võimaldab teha tehingu kavatsuseta seda hiljem täita. Nimetatu seab omakorda kahtluse alla kaebaja väite, et 2014. a lõpus ja 2015. a alguses tehtud tehingute eesmärgiks oli Venemaa turule sisenemine. Tekkinud olukorras oleks tulnud täita esmajärjekorras maksukohustused. Seda järeldust 6(14)
3-17-2031 kinnitab äriühingu 2015. a oktoobrikuu bilanss, mis kajastab varana üksnes nõudeid, mida ei õnnestunud sisse nõuda. Alates 2014. a novembrist puudus MPM Lahendused UÜ-l (kustutatud) deklareeritav käive, kuid äriühing jätkas töötajatele töötasu maksmist kuni 2015. a oktoobrini. Maksuhaldur on põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja väite, et töötajad tegelesid tööülesannete täitmisega, mille tulemusena valmisid projekteerimistööd. MPM Lahendused UÜ-l (kustutatud) oli varasema tegevuse perioodil teisi kliente, kellelt laekus piisavalt rahalisi vahendeid. Näiteks kajastub arvelduskontol 2017. a juuli laekumine Venemaa äriühingult summas 40 000 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus ettevõttel oli varem erinevaid kliente, kellega sõlmitud lepingute tulemusena laekus ettevõttele regulaarselt rahalisi vahendeid, keskendub ettevõte üksnes ühele kliendile ning suunab kõik oma töötajad nimetatud lepingu täitmisele. Seejuures muudab väite kaheldavaks asjaolu, et kaebaja enda kinnituse kohaselt oli leping sõlmitud suuliselt ja väidetavalt tellijalt ei nõutud ettemaksu tasumist. Seega on usutav, et tasumata tööjõumaksud ei tekkinud üksnes käibevahendite ebamõistliku kasutamise tõttu, vaid põhjusel, et äriühingut kasutati selleks, et Balti Projekt Grupp OÜ saaks maksueelise. Balti Projekt Grupp OÜ-l puudusid töötajad kuni 30.09.2015, kuid alates sellest ajast alustas ettevõttes tööd viis MPM Lahendused UÜ (kustutatud) endistest töötajatest. Maksumenetluses üle kuulatud töötajate ütlustest nähtub, et nad ei eristanud alati tööandjat, kelle juures nad töötasid ning nende hinnangul oli MPM Lahendused UÜ (kustutatud) ning GBD (Balti Projekt Grupp OÜ varasem ärinimi oli GBD Projekteerimine OÜ) sama ettevõte. Seega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et MPM Lahendused UÜ (kustutatud) töötajad ei täitnud tööülesandeid äriühingu huvides, sest MPM Lahendused UÜ-l (kustutatud) puudus alates 2014. a novembrist käive. Äriühingu juhatus peab tagama piisava vara olemasolu, et maksunõue oleks võimalik reaalselt täita. Juhatuse liige peab vajadusel optimeerima äriühingu majandustegevust, hoiduma majanduslikult kahjulike ja kõrge riskiga tehingute tegemisest, vähendama töötajate arvu, suurendama käivet jms. Majanduslikult kahjulike ja kõrge riskitasemega tehingute tegemine ja töötajatele töötasu maksmise jätkamine olukorras, kus ettevõttel puudus reaalne maksustatav käive, on juhatuse liikme kohustustega vastuolus. Ajal, mil ettevõttel oli juba tekkinud maksuvõlg, sõlmis äriühing majanduslikult kahjuliku ja kõrge riskitasemega tehingu Venemaa äriühingu soetamiseks ning tasus selle eest sularahas 105 000 eurot. Samuti kasutati MPM Lahendused UÜ-d (kustutatud) maksueelise saamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne on vastutusotsuse tegemise menetluses üheks tõendiks. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid kogumis. Olukorras, kus juhatuse liige jätab tagamata või tähelepanuta igapäevaste kohustuste täitmise, on selline käitumine raskelt hooletu. Juhatuse liige on tagamiskohustuse jätnud täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksukohustuste rikkumisest äriühingu poolt ega võtnud tarvitusele meetmeid selle vältimiseks. Kaebaja ei oleks tohtinud lasta K.Kl korralda äriühingu majandustegevust selliselt, et majandustegevus ja töötajad on eraldi äriühingutes, ning sõlmida äriühingu jaoks kõrge riskitasemega majandustehinguid olukorras, kus ettevõttel oli tekkinud maksuvõlg. Kaebaja leidis ekslikult, et vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud üksnes juhul, kui leiab tuvastamist, et maksuvõla tekkimine oli kaebaja käitumise eesmärgiks. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-37-13 on käsitletud olukorda, kus rikutud oli sisesuhtest tulenevat kohustust ning tehing oli tehtud osanike nõusolekuta. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist.
7(14)
3-17-2031 Kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Seejuures ei ole maksuhaldur väitnud, et tehingud, mis tehti pärast maksuvõlgnevuse tekkimist, on igal juhul kahjulikud, vaid on võtnud arvesse ka tekkinud majanduslikku olukorda. Äriühingu rahaliste vahendite arvelt oleks tulnud täita maksukohustus kogu ulatuses, mitte proportsionaalselt teiste olemasolevate kohustustega. Seega ei saa tekkida küsimust sellest, kas kaebaja oleks pidanud täitma olemasolevaid kohustusi proportsionaalselt ning põhjendatud ei ole alternatiivsena esitatud nõue tühistada vastutusotsus 9448,27 eurot ületavas osas. Seaduslik esindaja vastutab lisaks põhivõlgnevusele ka intressivõlgnevuse eest. Kaebaja saanuks intressi teket maksukohustuste õigeaegse tasumisega ära hoida või intressi põhivõla (osalise) tasumisega vähendada. Kaebaja vastu ei olnud võimalik enne vastutusmenetlust nõudeid esitada. Seega puudub alus rahuldada alternatiivset nõuet vastutusotsuse tühistamiseks põhivõlgnevust ületavas osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.A.H esitas 19.03.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 16.02.2018 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kohus ei saa otsustada menetlusnõude rikkumise võimaliku mõju üle üksnes sellest lähtudes, kas kaebus on põhjendatud või mitte. Olukorras, kus kaebaja oleks saanud vastutusotsuse menetluses esitada maksuhaldurile vastuväited ning kompromissettepaneku, võinuks maksuhaldur asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Lisaks oleks menetlusnorme järgides tehtud vastutusotsus tõenäoliselt ületanud aegumistähtaega. Halduskohtu tõlgendus loob olukorra, kus menetlusnormide rikkumine toob haldusakti kehtetuks tunnistamise kaasa üksnes siis, kui haldusakt kuulub lõpptulemusena igal juhul tühistamisele. Selline tõlgendus ei vasta seaduse mõttele ning säte oleks sisutühi. Nii puuduks kohtul HMS § 58 alusel võimalus menetlusnormide rikkumise tõttu haldusakti tühistada. Seaduses ei ole sätestatud, et maksukohuslane peaks esmajärjekorras täitma maksunõude. Oluline on hinnata kohustuste olemasolu ning nende täitmise tähtaegu, aluseks ei saa võtta äririskide suurust ja ülejäänud kohustuste täitmise eesmärke. Halduskohus on läinud vastuollu senise Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu 19.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 17), millest tuleneb, et kohustuste kollisiooni korral ei ole maksuvõlg teiste kohustuste ees eelisseisundis. Nimetatud seisukoht ei ole seotud üksnes sisesuhtest tuleneva vastutusega, vaid on üldine põhimõte. Maksuvõla tekkimise hetkel tuli A.Hil valida korraga mitme võlausaldaja kohustuste täitmise vahel. Olukorras, kus äriühing eelistas maksuhaldurile teisi võlausaldajaid, oli kohustuste rikkumine osaliselt vabandatav ning kaebaja vastutab nõude eest proportsionaalselt maksuvõla tekkimise hetkel eksisteerinud äriühingu võimalustega. Jääb selgusetuks, millest tulenevalt on halduskohus tuvastanud Balti Projekt Grupp OÜ-l töötajate puudumise kuni 30.09.2015. Äriühingul olid olemas mitmed töötajad ka enne seda. Halduskohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt. MPM Lahendused UÜ (kustutatud) omas tihedaid sidemeid Venemaa äriühingutega, mistõttu oli põhjendatud, et ärikulude kokkuhoidmise ning äritegevuse parema koordineerimise eesmärgil planeeriti laialdasemat Venemaa turule sisenemist. Maksejõuetuse põhjuseks oli äririskide realiseerumine. Venemaal olid äriühingul olemas reaalsed kliendid ning toimus rahade liikumine. Määravaks said alates 2014. aastast Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Muutunud majanduslikus olukorras tellijatega ettemaksuta lepingute sõlmimine ei muuda 8(14)
3-17-2031 tehingut ebausaldusväärseks. Selle tõenduseks on esitatud CD-plaadil olev reaalne tellimustöö. Maksueelise tuvastamise osas on halduskohtu otsus ebaõige. Süü küsimuse puhul tuleb hinnata, millest tulenevalt maksuvõlgnevus tekkis ning kas maksuvõla tekkimine oli kaebaja käitumise eesmärgiks (vt ka Riigikohtu 19.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-37-13, p 24). Maksuhaldur ei ole seda välja selgitanud ning on jätnud hindamata tehingute majandusliku eesmärgi. Hoolsusnõuete eiramine võib olla oluline seoses käibemaksuarvestuse ja -kohustuse täitmise, kuid mitte tahtluse väljaselgitamisega (vt Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 16). Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest, vaid välistab maksuhalduri õiguse nõuda tasumata maksuvõlalt intressi. Seetõttu ei saa maksukohustuse ajatamata jätmise taotluse esitamata jätmine olla aluseks vastutusotsuse tegemisele ja tahtluse väljaselgitamisele.
8.MTA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maksuhaldur on taganud võimaluse tutvuda vastutusotsuse projektiga. Ärakuulamisõiguse tagamine ei tähenda keeldu menetluse lõpetamiseks olukorras, kus isik ei soovi seda õigust kasutada, vaid selle tagamine tähendab mõistliku võimaluse loomist vastuväidete esitamiseks. Maksuhaldur on teinud püüdlusi vastutusotsuse projekti edastamiseks nii posti teel kui elektrooniliste vahendite kaudu. Eelneva menetluse käigus oli kaebaja e-posti aadressilt kättesaadav, mistõttu oli õigustatud vastutusotsuse projekti sinna edastamine ning eeldamine, et kaebaja saab selle kätte. Vastutusotsuse projekti osas dokumendi kätte toimetamise kohustust MKS ette ei näe ning on põhjendamatu suurendada halduskoormust kohustusega avaldada vastutusotsuse projekt Ametlikes Teadaannetes. Isegi kui maksuhaldur on rikkunud ärakuulamisõigust, kohaldub HMS § 58. Juhul, kui kaebaja esitab kohtumenetluses väited, mis lükkaksid maksuhalduri seisukoha ümber, oleks MTA-l võimalus vastutusotsus kehtetuks tunnistada või seda muuta. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine. Seega ei annaks kohtumenetluses esitatud väited alust teistsuguse vastutusotsuse tegemiseks. HMS § 58 ei ole sisutühi. MTA on selgitanud, et alates 2014. a novembrist äriühing käivet ei deklareerinud, kuigi jätkas töötajatele töötasu väljamakseid kuni 2015. a oktoobrini. MPM Lahendused UÜ (kustutatud) tasus töötasu veel 14 kuu jooksul pärast viimase käibedeklaratsiooni esitamist. Äriühingu arvelduskontolt nähtub, et äriühingul oli varasemalt mitmeid teisi tehingupartnereid ning arvelduskontole laekus piisavas ulatuses käibevahendeid. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et 2014. a lõpus ja 2015. a alguses tehtud tehingute eesmärk oli Venemaa turule sisenemine ja selleks ei tulnud maksukohustusi täita. MTA järeldust ei muuda asjaolu, kas enne 30.09.2015 oli Balti Projekt Grupp OÜ-l mõned töötajad või mitte, sest MPM Lahendused UÜ (kustutatud) töötajad selgitasid töötamise asjaolusid ning väitsid, et tööd oli piisavalt ning palka maksti valdavalt sularahas. Lisaks järeldub tööde tellijate vastustest, et nad tasusid tööde eest, mida MPM Lahendused UÜ (kustutatud) tegi Balti Projekt Grupp OÜ-le. Seega ei täitnud töötajad tööülesandeid MPM Lahendused UÜ (kustutatud) huve silmas pidades, vaid äriühingut kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Selle tulemusena sai Balti Projekt Grupp OÜ maksueelise. Arvelduskontol nähtuv laekumine Venemaa äriühingult ei tõenda tihedaid sidemeid Venemaa äriühingutega ega toeta kaebaja seisukohta maksejõuetuse põhjuse kohta. Samuti ei kinnita raha liikumine tehingute tegelikku toimumist, arvestades, et Venemaa äriregistris puudub märge, et MPM Lahendused UÜ (kustutatud) oleks saanud äriühingu Novator omandiõiguse.
9(14)
3-17-2031 Kaebaja rikkus enda kohustusi raske hooletusega. Muu hulgas olid kaebaja ja K.K pikaaegsed äripartnerid, mistõttu oli kaebaja teadlik ettevõtte majandustegevusest. Äriühingu juhatus peab tagama piisava vara olemasolu, et maksukohustused oleks võimalik reaalselt täita. Majanduslikult kahjulike ja kõrge riskitasemega tehingute tegemine ja töötajatele töötasu maksmise jätkamine olukorras, kus ettevõttel puudus reaalne maksustatav käive, on juhatuse liikme kohustustega vastuolus. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksimaalne kaebajalt välja mõistetav summa on 9448,27 eurot. Arvutuskäik on sisuliselt põhjendamata ning ebaselge. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, mille alusel peaks maksuhaldur nimetatud summat ületava maksuvõla kustutama. Vastutusotsuse tegemise ega tahtluse väljaselgitamise aluseks ei ole olnud pelgalt asjaolu, et maksukohustus on jäetud ajatamata. Küll aga viitab see sellele, et kaebaja ei püüdnud tekkinud olukorrale lahendust leida.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.02.2018 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
10.Menetlusdokumentide kättetoimetamist maksumenetluses reguleerivad MKS §-d 52–55. MKS § 52 lg-st 1 tulenevalt oli maksuhalduril õigus valida, millist kättetoimetamise viisi kasutada. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur laadinud vastutusotsuse projekti 21.07.2017 üles e-maksuametisse (MTA vastus kaebusele, lisa 59), saatnud selle samal päeval kaebaja e-posti aadressile (MTA vastus kaebusele, lisa 58) ning postiaadressile (MTA vastus kaebusele, lisa 76). Postiaadressile on vastutusotsuse projekt saadetud tähitud kirjaga ning saadetise teekonna jälgimise väljavõttest nähtub, et seda on üritatud kaebajale kätte toimetada 25.07.2017 kell 10.10 ning on seejärel hoiustatud postkontoris. Saadetis saadeti MTA-le tagasi 11.08.2017 ning väljastati 14.08.2017. Ringkonnakohus on 05.12.2018 määruse asjas nr 3-18724 p-des 15–16 asunud seonduvalt vaideotsuse kättetoimetamisega seisukohale, et olukorras, kus isik ei ole avanud dokumenti e-maksuametis, saatnud kättesaamiskinnitust dokumendi elektrooniliselt kättesaamise kohta ning dokumenti ei ole isikule õnnestunud kätte toimetada ka tähitud kirjaga, ei ole dokumendi kättetoimetamine (olenemata selle põhjustest) tõendatud (vt ka MKS § 54 lg 3; vrdl nt MKS § 531 lg 4, mis reguleerib dokumentide kättetoimetamist juriidilistele isikutele). Ringkonnakohtu hinnangul on need seisukohad kohaldatavad ka praegusel juhul ning nõustuda ei saa maksuhalduriga, et MKS sätestab selles osas vastutusotsuse projekti kättetoimetamisele erisusi (vt MKS § 52 lg 1). Eelnevast tulenevalt ei taganud maksuhaldur isikule võimalust vastuväidete ja arvamuse esitamiseks ning on rikkunud HMS § 40 lg-t 1. Halduskohtu seisukohad selles osas on õiged.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et praegusel juhul ei tingi HMS § 40 lg 1 rikkumine haldusakti tühistamist. Halduskohtu tõlgendus HMS §-st 58 ei muuda sätet sisutühjaks. Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on eelkõige tagada sisuliselt õige haldusakti andmine (vt ka A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2004, lk 332), mistõttu on menetlus- ja vormivigadele hinnangu andmisel oluline, kas need mõjutasid haldusakti sisulist õigsust ning oleksid võinud kaasa tuua teistsuguse otsustuse tegemise. Puudub mõistlik põhjendus haldusakti tühistamiseks olukorras, kus haldusorganil tuleks uuesti välja anda samasisuline haldusakt. Selline lahendus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega (vt samas, lk 333). HMS § 58 on mõeldud olukordadeks, kus haldusorgan on eksinud menetlus- või vorminõuete vastu, ent kohtumenetluses leiab kinnitust, et menetlus- või vorminõuete rikkumine ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. Kaebaja 10(14)
3-17-2031 väited selle kohta, et ärakuulamisõiguse tagamise korral oleks vastutusotsus tõenäoliselt tehtud pärast aegumistähtaega, on oletuslikud ega välista HMS § 58 kohaldamist. Samuti ei too asjaolu, et halduskohus leidis praegusel juhul, et kaebaja ära kuulamata jätmine ei tingi haldusakti tühistamist, kaasa seda, et HMS §-le 58 toetumine oleks igal juhul perspektiivitu. Viidatud sätte kohaldamine sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest ning pole välistatud, et konkreetsel juhul on menetlus- või vorminõuete rikkumine nii kaalukas viga, et haldusakt tuleb tühistada. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Kaebaja ei ole viidanud ka konkreetsele asjaoludele, mis võisid maksuhalduril jääda arvesse võtmata seetõttu, et kaebajat ei olnud ära kuulatud (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2018 otsus asjas nr 3-16-1860, p 16). Kaebaja on selgitanud, et soovis maksumenetluses esitada samu vastuväiteid, mida kaebuses.
12.MKS §-d 8 ja 40 näevad ette juhatuse liikme vastutuse, kui juhatuse liige jätab maksukohustused tahtlikult või raskest hooletusest täitmata. See laieneb ka olukordadele, kus juhatuse liige muudab äriühingu teadlikult varatuks, st ka siis, kui pärast äriühingul maksuvõla tekkimist hakkab äriühing tegema tehinguid, mille eesmärgiks on ilmselgelt äriühingu varatuks muutmine, s.o maksuvõla sissenõudmise takistamine. Selline käitumine on vastuolus MKS § 8 lg-ga 1. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et konkreetsel juhul tegeles MPM Lahendused UÜ (kustutatud) igapäevase majandustegevusega tegevjuht K.K, sest kaebajal kui juhatuse liikmel lasus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustus tagada äriühingu MKS-st ja maksuseadusest tulenevate kohustuste tähtaegne ning täielik tasumine. Sellist kohustust ei tulenenud MKS §-st 8 äriühingu tegevjuhile. Seetõttu ei oma kaebajale vastutusotsuse tegemisel tähtsust väited sellest, kes teostas äriühingu igapäevast majandustegevust (vt vastutusotsuse p 4.2). Õige on halduskohtu seisukoht, et Riigikohtu 19.12.2013 otsuses asjas nr 3-3-1-37-13 väljendatud seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel kohaldatavad, sest viidatud asjas oli vaidluse all juhatuse liikme tsiviilõiguslike kohustuste rikkumine suhetes nõukogu liikmetega (sisesuhtes). Praegusel juhul heidab maksuhaldur kaebajale ette majanduslikult ebamõistlike tehingute tegemist teiste äriühingutega. Viidatud lahendi p-s 17 on Riigikohus lisaks selgitanud, et olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste kollisiooni korral täitma mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate suhtes. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja hoolsusstandardi raamides otsustusvõimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades. Samas nähtub toimiku materjalidest, et kaebaja otsustas jätkata töötajatele töötasu väljamaksmist ja sõlmida uusi lepinguid olukorras, kus äriühingu käive vähenes ning ettevõttel oli juba maksuvõlg. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus äriühing rahaliste vahendite olemasolul tasus teise võlausaldaja kohustusi maksukohustuste asemel, vaid MPM Lahendused UÜ (kustutatud) edasine äritegevus oli selgelt ettevõtte majanduslikke huve kahjustav. Seejuures ei ole kaebajale ette heidetud üksnes ühe võlausaldaja eelistamist teisele (s.o töötasude väljamaksmist enne maksukohustuste täitmist), vaid ebapiisavate meetmete rakendamist rahavoogude parandamiseks ja selle asemel ettevõtte kohustuste suurendamist ning ettevõttest rahaliste vahendite põhjendamatut väljaviimist. Töötasu maksmise asemel sissetulekute puudumise korral oleks äriühing saanud töösuhted lõpetada. Samuti oli äriühingul võimalik hoiduda edasiste rahaliste kohustuste võtmisest ilma selle eest kasumit saamata enne maksukohustuste täitmist. Halduskohus on piisavalt ja õigesti põhjendanud, miks ei saanud kaebaja äririske pidada mõistlikuks.
13.Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, et maksuhalduril puudub alus sekkuda ettevõtte ärilistesse otsustesse, ent olukorras, kus maksumenetluses kogutud materjalidest nähtub, et need 11(14)
3-17-2031 otsused on vastu võetud eesmärgiga viia äriühingust välja rahalisi vahendeid ning seeläbi vältida maksukohustuse tagamist, on põhjendatud anda hinnang ka viidatud otsustele. Maksuhaldur on põhjendanud asjaolusid, mille tõttu võib kogenud ettevõtja poolset ilmselgelt põhjendamatut majandamist pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks raske hooletuse vormis. Pikaajalise ettevõtluskogemusega kaebajale pidi olema ettenähtav, et olukorras, kus äriühingul oli juba tekkinud maksuvõlg ning käive oli nullilähedane, oli riskantsete tehingute tegemine Venemaa äriühingutega (sh neile laenude andmine) põhjendamatu ning makseraskuste suurenemine tõenäoline (võttes seejuures arvesse Venemaale kehtestatud majandus- ja kaubandussanktsioone).
14.Olukorras, kus äriühingul puudus deklareeritav käive ning maksuvõlg kasvas, sõlmis äriühing lepingu, mille alusel omandas Venemaa äriühingu ning kohustus tasuma 175 000 eurot (vastutusotsuse p 3.2). Seejuures suurendab põhjendatult maksuhalduri kahtlusi see, et äriühingu eest tasuti sularahas ning Venemaa äriregistrist nähtuvalt ei saanud MPM Lahendused UÜ (kustutatud) kokkuvõttes ostetava äriühingu omandiõigust. Kaebaja ei ole ka väitnud, et omandiõigus jäi saamata kokkulepitud summa tasumata jätmise tõttu (vt 15.12.2015 lepingu p 6.3; tõlge tl 67p). Lisaks andis MPM Lahendused UÜ (kustutatud) Venemaa äriühingule GDB Projektirovanije laenu 03.06.2014 summas 8500 eurot (lepingu tõlge tl 69– 69p), 21.04.2014 summas 17 000 eurot (lepingu tõlge tl 70–70p), 26.08.2014 summas 8500 eurot (lepingu tõlge tl 71–71p) ja 28.06.2014 summas 8500 eurot (lepingu tõlge tl 72–72p). Ka juhul, kui laenu tagasi ei makstud, ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks midagi ette võtnud selleks, et laenumakseid tagasi saada. Laenulepingu sõlmimine ilma tagatisteta on ise juba ebamõistliku äririski võtmine. Lisaks nähtub vastutusotsuse p-s 3.1 esitatud tabelist, et alates 2014. a augustist on vähenenud äriühingu käive ning suurenenud maksuvõlg; 2015. a käive oli äriühingul 0 eurot, kuid äriühing jätkas töötajatele väljamaksete tegemist (millelt tuli mh tasuda tööjõumaksud). Nõnda kasvas maksukohustus, mille tasumiseks äriühingul rahalisi vahendeid ei olnud.
15.Kaebaja on selgitanud, et Venemaa suunal ei õnnestunud äritegevust käima saada Euroopa Liidu ning Venemaa kahepoolsete sanktsioonide kehtestamise tõttu. Samas kehtestas Euroopa Liit esimesed majandus- ja kaubandussanktsioonid Venemaale juba 2014. a märtsis, kuid MPM Lahendused UÜ (kustutatud) tehing Venemaa äriühingu soetamiseks toimus 2014. a detsembris.1 Seega pidi kaebaja olema tehingu tegemise ajal teadlik, et äritegevus Venemaal võib olla kehtestatud sanktsioonide tõttu raskendatud. Olukorras, kus lepingu alusel tuli tasuda 175 000 eurot ja äriühingul oli kehtiv maksuvõlg, ei saa sellist tegevust pidada tavapäraseks. See seab kahtluse alla ka kaebaja väited, et äriühingut taheti omandada selleks, et siseneda Venemaa turule.
16.Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud kahtlust, et MPM Lahendused UÜ-d (kustutatud) kasutati tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmiseks (vastutusotsuse p 3.3). Sellele viitab ka MPM Lahendused UÜ (kustutatud) ja Balti Projekti Grupp OÜ seotus läbi K.K. MPM Lahendused UÜ (kustutatud) endised töötajad on selgitanud, et töötasu maksti äriühingu arvelduskonto kaudu kuni 2014. a augustini ning seejärel kas äriühingu tegevjuhi arvelduskonto kaudu või sularahas (vastutusotsuse p 3.3). Endiste töötajate selgitused ei lahkne äriühingu käibeandmetest, millest nähtub, et äriühingu maksuvõlg tekkis samal ajal, kui töötajatele lõpetati töötasu maksmine äriühingu arvelduskonto kaudu. Samas nähtub endiste töötajate selgitustest, et hoolimata deklareeritud käibe puudumisest oli pidevalt tööd ning täideti erinevaid projekte. Sellesse perioodi jääb ajaliselt ka tööde teostamine Balti Projekti Grupp vt selle kohta nt Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu veebileht: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/sanctions/ukraine-crisis/ (23.01.2019).
12(14)
3-17-2031 OÜ-le (vt vastutusotsuse p 3.3). Õige on maksuhalduri järeldus, et välistatud ei ole kahtlus, et projekteerimistöid ei tehtud tegelikkuses MPM Lahendused UÜ (kustutatud) huvides. Äriühingu endiste töötajate ütlused viitavad sellele, et tööde teostamisel kasutati ka nimetust GBD (sh e-posti aadressi [email protected]; vrdl MTA vastus kaebusele, lisa 68), mis viitab nii Balti Projekti Grupp OÜ-le (varasema nimega GBD Projekteerimine OÜ) kui ka Targad Insenerid OÜ-le (varasema nimetusega Green Building Development OÜ; vt ka MTA vastus kaebusele, lisad 26, 33 ja 30; eelnimetatud äriühingute juhatuse liikmeteks on K.K ja L. L (vt ka Balti Projekti Grupp OÜ töötajate nimekirja, MTA vastus kaebusele, lisa 66; vt ka lisa 65)). Äriühingud, kellega koostööle töötajad viitasid, tegid koostööd GBD Projekteerimine OÜ-ga (vt nt MTA vastus kaebusele, lisad 41, 47 ja 50).
17.Asjaolu, et ajutine pankrotihaldur ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks pidanud juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu (Tartu Maakohtu 17.02.2017 määrus asjas nr 2-1616981, p 3.5), ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. See asjaolu ei välista maksuhalduri hinnangut, et kaebaja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning jätnud tagamata maksukohustuste täitmise. Lisaks on maksuhaldur arvestanud tehingute tegemise ärilist ebamõistlikkust, ent ajutise halduri aruanne kajastab üksnes ühe Venemaa äripartneri käitumist. Vastutusotsuse p-st 3.2 nähtub, et sellel hetkel, kui äriühing tegi 15.12.2014 tehingu Venemaa äriühingu omandamiseks, oli äriühingul piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda maksuvõlgnevus, ent need maksti sularahas teisele lepingupoolele. Kaebaja väited selle kohta, et äriühingu üleandmisel oli ettevõttel vara väärtuses 27 000 eurot (müügi ootel olevad hoone projektid), ei lükka neid seisukohti ümber (vt ka 30.10.2015 dokumentide üleandmise akt, tl 35), sest aktist nähtuvalt on vara väärtus määratud tehingu poolte poolt. Ajutise pankrotihalduri aruandes on määratud viidatud vara väärtuseks 200 eurot (vt Tartu Maakohtu 17.02.2017 määrus asjas nr 2-16-16981, p 2.4).
18.MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt peab maksuhaldur vastutusotsuses näitama ära juhatuse liikme süü vormi – kas tahtluse või raske hooletuse. MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõigetes 3–5 sätestatust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur vastutusotsuse p-s 4.2 veenvalt selgitanud, miks on alust väita, et A.H oli juhatuse liikme kohustuste täitmisel raskelt hooletu (hoolimata maksuhalduri ebaõigest viitest kaebaja tahtlusele, vt vastutusotsuse p 4.2 alapunkt 1). Seejuures on maksuhaldur arvesse võtnud nii kaebaja varasemat ettevõtluskogemust (vastutusotsuse p 4.2 alapunkt 2) kui ka kaebaja põhjendamatut passiivsust äriühingu majandustegevuse korraldamisel (vastutusotsuse p 4.2 alapunktid 4 ja 5). Juhatuse liikme kohustuste raskelt hooletu täitmine hõlmab ka olukorda, kus juhatuse liige jätab tagamata äriühingu maksukohustused selliselt, et nende täitmine äriühingu vara arvelt muutub võimatuks. Praegusel juhul ei pidanud kaebaja äriühingu juhatuse liikmena otsustama, millises järjekorras tasuda äriühingul lasuvaid kohustusi, vaid võttis uusi kohustusi või – töösuhetega seonduvalt – oli tegevusetu uute kohustuste mittetekkimiseks. Seetõttu ei olnud praegusel juhul äriühingul ärilist tegutsemisvabadust sel määral, et otsustada, milliseid kohustusi ebapiisavate varade arvel täita. Maksuhalduril tuli hinnata äriühingu tegevust kogumis. Üksikuna vaadeldes ei pruugi kaebajale etteheidetavad asjaolud kujutada endast midagi taunitavat, kuid kogumis võivad need viidata isiku raskelt hooletule käitumisele, mis tõi kaasa äriühingu majandustegevuse lõppemise viisil, et äriühingul lasuvad maksukohustused jäid täitmata. Nõnda on maksuhaldur tõendeid hinnanud ka praegusel juhul.
13(14)
3-17-2031 Nõustuda ei saa kaebajaga, et maksuhaldur ei ole hinnanud tehingute majanduslikke eesmärke. Maksuhaldur on vastutusotsuses veenvalt selgitanud, miks on põhjendatud pidada tehtud tehinguid äriühingule majanduslikult kahjulikuks ning miks ei ole veenvad kaebaja selgitused võetud äriliste riskide realiseerumise kohta. Kaebaja viited Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-3-1-23-12 p-s 16 ei muuda seda seisukohta, sest viidatud asjas tugines maksuhaldur tahtluse väljaselgitamisel nii müüja käitumisele kui ka ostja hoolsusnõuete mittejärgmisele konkreetsete tehingute tegemisel. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest maksuhaldur heidab kaebajale ette seda, et ta on, olles raskelt hooletu, jätnud täitmata juhatuse liikme kohustused maksukohustuste tagamisel, st viinud põhjendamatult äriühingust välja rahalisi vahendeid. Need etteheited on põhjendatud.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et tal ei ole kohustust tasuda intressivõlgnevust terve perioodi ulatuses, mil ta oli MPM Lahendused UÜ (kustutatud) juhatuse liikmeks. Ringkonnakohus on 31.01.2018 otsuse asjas nr 3-16-1570 p-s 12 selgitanud, et maksukohustus tekib reeglina vahetult seaduse alusel ning ka siis, kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-48-10, p 16). MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sedasi motiveerib intress maksumaksjaid oma maksukohustusi õigeaegselt täitma ning maksukohustuslasel ei teki maksu tähtaegsest tasumata jätmisest likviidsuseelist võrreldes oma maksukohustusi õiguspäraselt täitvate isikutega (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-15-16, p 110). Seega ei alga intresside arvestamine mitte vastutusotsuse kaebajale saatmisest, vaid päevast, mil maksud tuli seaduse järgi tasuda, ning kaebajalt on võimalik vastutusotsusega nõuda sisse ka tasumata intressivõlgnevust.
20.Põhjusliku seose tuvastamise osas nõustub ringkonnakohus vastutusotsuse p-s 4.3 tooduga (MKS § 40 lg 1). Maksusumma on määratud aegumistähtaja jooksul (MKS § 98 lg 1), MPM Lahendused UÜ-lt (kustutatud) ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (vt vastutusotsuse p 1) ning äriühingu õigusvõime ei olnud vastutusotsuse tegemise ajaks lõppenud. Kaebaja alternatiivse taotluse rahuldamiseks, s.o vastutusotsuse tühistamiseks 9448,27 eurot ületavas osas, puudub alus. Eelnevast tulenevalt on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.