AS TREF Nord kaebus Keskkonnaameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: AS TREF Nord (rg-kood: 10217746), esindaja v-adv Robert Sarv Vastustaja: Keskkonnaamet, esindajad Olga Kuvatova, Liisa Pedosk, Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaministeerium
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 07.01.2016 ja 3.05.2016
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Keskkonnaameti 13.08.2014 keskkonnatasu teade nr KKO 6-15.3/14/13.
2.Jätta menetluskulud Keskonnaameti kanda.
3.Välja mõista Keskkonnaametilt AS Tref Nord kasuks AS Tref Nord menetluskulud kogusummas 4 896 eurot (sh käibemaks 979,20 eurot). Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 12.03.2018, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.
12.01.2015 saabus Tallinna Halduskohtule on AS-i TREF Nord kaebus Keskkonnaameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks. Kaebusele on lisatud ka taotlus tunnistaja (J. V.) ülekuulamiseks ning ekspertiisi läbiviimiseks.
2.14.01.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti ning kaasas menetlusse Keskkonnaministeeriumi. Vastustajal ja kaasatud haldusorganil tuli 30 päeva jooksul esitada kohtule seisukoht AS-i TREF Nord kaebuse osas. Seejuures palus kohus esitada seisukoht ka kaebaja taotlustele tunnistaja ülekuulamiseks ning ekspertiisi läbiviibimiseks.
3.Keskkonnaministeerium edastas omapoolse selgituse 13.02.2015, Keskkonnaamet vastas kaebusele 16.02.2015.
4.26.05.2015 määrusega tegi halduskohus teatavaks kohtuistungi toimumise aja ja koha ning jättis kaebaja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.
5.23.07.2015 esitas kaebaja vastuväite ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmise peale.
6.01.09.2015 kohtunõudes palus halduskohus kaebajal esitatud vastuväitest tulenevalt oma ekspertiisitaotlust täpsustada. Kaebaja vastas 07.10.2015
7.Kohtuistungid asja arutamiseks toimusid 7.01.2016 ja 3.05.2016 ning vastustaja esitas istungite toimumise järgselt täiendavaid menetlusdokumente kohtule 8.01.2016, 26.04.2016, 3.05.2016, 13.07.2017 ja 17.11.2017.
8.17.11.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses, menetlusosalistele tähtajad lõplike menetlusdokumentide esitamiseks ning tegi menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse kuulutamise aja. Kaebaja on esitanud täiendavad menetlusdokumendid kohtule 27.12.2017 ja 9.01.2018 ning Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium 8.01.2018.
9.Kompromissi asjas ei sõlmitud.
KAEBAJA SEISUKOHAD
10.Kaebaja (AS TREF Nord) seisukohad on kokkuvõttes järgmised.
11.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebaja maksuarvestus karjäärist välja kaevandatud maavara osas on õige ning kas KKA on õigustatud maksu juurde määrama. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul puuduvad seaduse nõuetele vastavad tõendid, mis lükkaksid ümber kaebaja maksuarvestuse. Keskkonnaamet on kasutanud seaduse nõuete mittevastavat Sirkel & Mall Geodeesia OÜ 22.09.2013 tööd (SMG töö). SMG tööd tõendina kasutades on KKA teinud meelevaldselt järeldusi ja rikkunud uurimispõhimõtet. KKA jättis arvestamata Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-67-14 järeldused. SMG töö usaldusvääruse kontrollimisel tuleb tuvastada, kas see on jälgitav ning vastab MõõteS nõuetele. Tuginedes MõõtS § 5 lg 1, § 7 lg 3, § 2 lg 1 p 6 leiab kaebaja, et mõõtevahend peab olema jälgitavalt kalibreeritud. Või kui seda kalibreerida ei saa, ei ole võimalik mõõtmiseks kasutada. Kaebaja jäi seisukohale, et VMB mõõdistustööd vastasid nõuetele nende koostamise ajal. Kontrollmõõdistuse akti ei saa seetõttu arvestada, seega sellel põhinevat mahuarvutust samuti mitte. MõõtS § 5 lg 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on tegemist lubamatu tõendiga ja maksuotsus tuleb tühistada.
12.KKA ei ole esitanud SMG töö alusel ühelegi isikule kahtlustust vertikaalsuunas või horisontaalsuunas ca 112 m ülekaevandamise tõttu. Kriminaalmenetluses ei tuvastatud vertikaalset ja horisontaalset ülekaevandamist, seega ei saanud selle alusel teha seda ka KKA.
13.SMG töös esineb põhjendamatuid järeldusi ja töö alusel ei saa järeldada, et karjääri põhja on tasandatud, sealt ei selgu, kuidas tuvastati kaevandamise täpne maht, tööst ei selgu, kuidas arvestati
roobastega, mis on tekkinud erinevate sõidukitega sõitmisest karjääris, kuidas määartleti karjääri väidetud sügavaim nivoo. Tööle ei saa omistada eksperdi arvamuse tähendust. Töö ei vasta Majandusja kommunikatsiooniministri 23.01.12 määrusele nr 9 „Markšeideritöö kord“.
14.VMB töö alusel on kaebaja saanud kaevandatud mahud esitada ALA 1 osas kaevandatud mahu 2011.a. mahuaruande koosseisus. ALA 1 ei ole küll eraldi mahuaruandes välja toodud, kuid kehtiv õigus seda ei nõua. Maksukohustuse ulatuse selgekstegemiseks tuleks kindlaks teha kogu 2008.a kuni 2013.a. kaevandatud maht aastate lõikes ja teha arvutused sellel alusel. Kuna Tref Nord on deklareerinud kõik mahud vastavuses VMB esitatud mahuaruannetele 2008-2013, siis ei saa väita, et kaebaja jättis mahukogused deklareerimata.
15.Kaebaja täpsustas (ala 1 b) osas, et horisontaalsuunas (külgsuunas) ei ole üle kaevandatud ( 112 m3), kuna karjäärinõlva on mõjutanud kolmandate isikute poolt, kuid kontrollaktis seda ei käsitletud. Selle käigus ei toimunud maavara eemaldamist maakoorest, seega ei saa kõnelda kaevandamisest. ALALT 1 kaevandamise osas ei ole vastustaja tuvastanud, missuguses mahus ja missuguses deklaratsioonis jättis kaebaja konkreetse mahu deklareerimata. KKA tuvastas vääralt 2013.a. II kv kaevandamismahu ja seetõttu arvestati ebaõigesti keskkonnatasu summa. 2013 a III kv kaevandamise üldmaht on 44 636 m3 ja kaebaja esitas VMB töö nr 13M114. Siiani ei ole KKA tõendanud, et kaebaja ei ole ALA 1 mahte deklareerinud, KKA on SMG töös toodud mahud kaebaja poolt arvestatud mahtudele otsa liitnud. SMG töö ei too välja kogu perioodi 2008-2013 karjääris välja kaevatud mahtu, siis ei saa seda lugeda adekvaatseks bilansi muutmise ja keskkonnatasude nõude aluseks. 2013a tehtud mõõdistused ei näita ülekaevandamist, jooksvat mahuarvestust kontrollitakse 1 kord aastas. Arvestamata jäeti maksukohustust vähendavad asjaolud, so nõlva sõitmine madalamaks.
16.KKA tuvastas vääralt 2013 a III kv kaevandamismahu ja seetõttu arvutati vääralt 2013 a III kv kaevandamismahtu. Parandatud kaevandamistasude deklaratsiooni oli esitatud koos kaaskirjaga. SMG töö seda ei haaranud, talle ei esitatud küsimust, kas ja kui suures ulatuses on kaebaja maksuarvestus vale. SMG tööd on asunud vastustaja kasutama keskkonnatasude määramise kontekstis ja teinud sealt pinnalt järeldusi maksuarvestuse üle. Maksuarvestuse käik jäi kaebajale ebaselgeks ja oli üllatuslik. KKA-il puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et 2013 a III kvartalis oleks kaebaja kaevandanud üle 44 636 m3. SMG tööst ei saanud välja toodud mahte arvata kaebaja poolt lisaks juba deklareeritud mahtudele. KKA pole välja selgitanud kaevandamise kogumahtu. Kaebaja esitas 23.mai 2013 eriarvamuse, mida ei arvestatud.
17.KKA on kõiki tõendeid hinnanud kaebaja kahjuks. Nii on keskkonnatasu teates märgitud, et ALA 1 toimus ülekaevandamine mahus ca 2125 m3, samas on teada muu. Seda mahtu ei saa hinnata selle mõõdistamise hetke aja järgi ( septembris 2013) ja oletuslikul infol, et ala oli ära kaevandatud. VMB on oma kirjas märkinud 27.01.14, et alal toimus ülekaevandamine ca 1200 m3. Kaebaja möönab, et ta kaevandas osaliselt ALA 1, kuid taastas ALA 1, seega ei saanud aluseks võtta, et kaevandati kogu kuhjatis. Puuduvad tõendid, et kaebaja taastas ala selle esialgses nn looduslikus mahus, kuna pole teada, kui suur oli ala selle esialgses looduslikus mahus. Seega on ekslik väita, et ALA 1 maht oli enne ekslikku kaevandamist ca 2125 m3. Ei nähtu, kas SMG töös või maksumenetluses üleüldse arvestati kehtivas õiguses lubatud mõõtmisvea tolerantsidega, kui mitte, siis see mõjutab maksukohustuse ulatust.
18.Kaebaja ei ole horisontaalsuunas (külgmises) ca 112 m3 üle kaevandanud. See järeldus ei põhine tegelikkusele. Kaebaja esitas eriarvamuse ja fotod. Kaevandamiseks MaaPS § 2 p 7 tähenduses saab lugeda tahtlikku akti, mille eesmärgiks on maavara eemaldamine maakoorest -KetS § 3 lg 1, lg 2 p 2 järgi on keskkonnatasu maavara kaevandamise hind. Seega ei saa tasu nõuda isikult, kes pole maavara kaevandanud. Antud juhul on karjääri nõlva sisse sõidetud ja toimunud on varing.
19.J.V. saab selgitada mõõdistuste metoodikat ning korda, ta saab tõendada et 2013 III kv kaevandatud kogumaht on 44 636 m3. Ekspertiisiga saab hinnata SMG töö puuduste kohta esitatud
kaebaja väiteid, kahe markšeideri töö arvamused on erinevad, seega peavad esinema mõjuvad põhjused.
20.27. 12. 2017. a esitas kaebaja kokkuvõtvad kirjalikud seisukohad kogutud tõendite valguses.
21.SMG töö ei vastanud kehtiva õiguse nõuetele ja menetluses selgus üllatusena, et SMG töö koostas üliõpilane, mistõttu antud tööd maksuarvestuse määramisel kasutada ei saa. I. D.i ütlused 03.05.2016 istungil kinnitavad, et antud töö on tõendamisväärtusetu dokument, kuivõrd seda pole koostanud pädev spetsialist. Kui siinses asjas ei saa arvestada SMG tööd, kui ainsat kaebaja kahjuks kõnelevat tõendit, vastustaja saab kaebaja esitatud maksudeklaratsiooni ümber lükata vaid pädeva markšeideri antud arvamusega. Kuna kohus saab üksnes kontrollida maksuotsuse seaduslikkust, ei ole võimalik maksuotsust jätta jõusse, kui selle tegemise aluseks on seaduse nõuetele mittevastav markšeidertöö.
22.Riigikohus leidis asjas nr 3-3-1-34-07 (p-s 12), et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja hinnangul maksuhalduril selliseid tõendeid ei ole. MKS § 56 lg 2 nõuete kohaselt saab antud juhul kaevandamismahte tõendada vaid markšeidermõõdistusega. Pooltel ei ole vaidlust selles, et vaid markšeider saab antud mahud tuvastada ning et MKS § 56 lg 2, keskkonnaministri määruse nr 22 § 3 lg 4 ning KeTS § 321 koostoimes nõuavad maavaravaru kaevandamise puhul kohustusliku tõendina instrumentaalmõõdistamist. Seega ei ole kaebajal vaja SMG töö järeldusi ümber lükata, sest tõenduslikus plaanis SMG tööd justkui ei eksisteeri. Kaebaja ei pea esitama tõendeid juhul, kui maksuhalduril puuduvad tõendid kaebaja maksuarvestuses esinevate väidetavate vigade kohta.
23.Siinses asjas võib tekkida küsimus ka sellest, kas vaidlustatud keskkonnatasuteate võib jätta (kas või osaliselt) jõusse põhjusel, et vastustaja oleks võinud määrata maksukohustuse hindamise teel. Vastustaja ei ole kasutanud enda õigust määrata maksukohustuse ulatus kindlaks hinnanguliselt (MKS § 94 alusel). Eelkõige omab avaldatu tähtsust „ALA1“ seisukohalt. Eeltoodud järeldusi ei muuda fakt, et kaebaja on siinses menetluses möönnud kaevandamist ALA1 piirkonnas. Kui alalt „ALA1“ ei ole täpset väidetavat kaevandamismahtu tuvastatud (eriteadmisi rakendatud) ja maksu pole määratud hindamise teel, ei saa jätta maksuotsust osaliselt jõusse puutuvalt „ALA1“.
24.Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sh nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning nende asjaolude väljaselgitamine ja arvestamine ei eelda maksukohustuslase vastavat taotlust (MKS § 11 lg-d 1 ja 2), vaid vastustaja pidi lähtuma uurimispõhimõttest. Vastustaja ei osundanud tähelepanu SMG tööle sisuliselt, vaid on kasutanud seda endale sobivate järelduste tegemiseks.
25.Tunnistaja I.D. kuulati üle 03. 05. 2016. a istungil (II kd 117 – 125). Ülekuulamisel ei järgitud täielikult tunnistaja ülekuulamise nõudeid ja põhimõtteid, muuhulgas võimaldas kohus vastustajal esitada ning esitas ise suunavaid küsimusi ning kohus sekkus kaebaja hinnangul ülemääraselt tunnistaja küsitlemisse. Pooltel puudub vaidlus selles, et just I. D. koostas SMG töö (seda nii mõõtmiste kui ka analüüsi poolelt). Kuna I. D. ütluste kohaselt tegi kõik välitööd tema üksi, siis ei oma mingit tähendust enam see, kas arvutuste tegemisel osales keegi kolmas või kas kellelgi kolmandal oli mingi pädevus või mitte. Kui välitööd ehk arvutuste eeltöö on teinud pädevuseta isik, ei oma hilisem töö või järeldused mingit väärtust, sest alusandmed ei ole mõõteseaduse tähenduses jälgitavad (MõõteS § 5 lg 1 rikkumine, sest mõõtmisi pole teinud pädev isik). MõõteS § 5 lg 2 p 1 keelab maksude määramise juhul, kui mõõtmistulemused pole jälgitavad. Kuivõrd SMG töö koostati septembris 2013. a, tuleb I. D. ja SMG pädevuse tuvastamisel lähtuda sellel ajal kehtinud õigusnormidest. KutS § 1 lg 1 ja 2 koostoimes sedastavad, et markšeideri pädevusele tuleb kohaldada KutS-i, sest ükski teine seadus markšeideri pädevuse küsimusi ei reguleeri. KutS § 1 lg 1 ja § 2 lg 2 teise lause kohaselt luuakse antud seadusega kutsesüsteem ning kutsesüsteem seob haridussüsteemi
tööturuga. KutS § 3 p 2 sätestab kutse mõiste - kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. I. D. koostatud tööl ei ole sisulist tõenduslikku jõudu, kuivõrd ta ei ole seaduse kohaselt pädev sellist arvamust andma, tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga. Eksperdiarvamust saab anda vaid seadusega tunnustatud pädevust omav isik. Samadele järeldustele viib ka KES regulatsioon (§ 10 jj). Riiklikult tunnustatud eksperdiks ei saa nimetada isikut, kes pole vastaval kutsealal tegutsenud vähemalt kolm aastat ega oma vastavat riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni (vt KES § 12 lg 1 p 1). KutS § 5 lg 3 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrus nr 69 annab pädevuse markšeideri kutsenõuete koostamisel Inseneride Kutsenõukogule. Viimane on kehtestanud diplomeeritud mäeinseneride kutsestandardi, mis näeb mh ette ka spetsialiseerumise markšeideri valdkonnas. Kutsekoja andmetel ei olnud I. D. 2013. a seisuga ühtegi väljastatud kutset. Tal ei saanudki ühtegi väljastatud kutset olla, sest ükskõik missuguse kutse taotlemise eelduseks on vastava hariduse omandamine (ehk kõrgkooli lõpetamine). I. D. varasem väidetav tõendamata töökogemus ei võimaldanud tema koostatud mõõdistusi arvestada. Seega puudub maksuhalduril tõend, mis lükkaks ümber kaebaja maksudeklaratsioonides esitatud andmed või kaebaja esitatud markšeidermõõdistuste tulemused.
26.Kui SMG töö tuleb kõrvale jätta, sest see on tõendina väärtusetu, tähendab see, et vastustajal puuduvad tõendid kaebaja maksuarvestuse ümberlükkamiseks. Järelikult tuleb maksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks VMB tööd ja ükski 2013. a toimunud markšeidermõõdistus ei näita ülekaevandamist. Kuna TREF Nord on deklareerinud kõik mahud vastavalt VMB esitatud mahuaruannetele perioodil 2008. – 2013. a, ei saa kindlasti väita, et kaebaja on jätnud mahukoguseid deklareerimata või deklareerinud midagi vääralt.
27.SMG töö kõrvalejätmine tähendab ka alljärgnevat: karjääri tasandamise väide on tõendamata; 112 m3 ulatuses „kaevandamine“ ehk karjääris ratastraktoritega sõitmise tulemusel tekkinud rattajäljed ja muutused nõlval on tõendamata; „ALA1“ kaevandamise maht jääb kindlaks määramata sõltumata poolte väidetest selles menetluses (mitte et seda oleks saanud määrata olemasoleva „ALA1“ mahu järgi). Isegi juhul, kui jätta kõrvale VMB tööd, puudub maksuhalduril tõend, mis lükkaks ümber kaebaja maksudeklaratsioonides esitatud andmed. Siit järeldub, et keskkonnatasu teadet pole võimalik jõusse jätta.
28.112 m3 kaevandamise küsimuses jääb kaebaja seisukohale, et tegemist pole kaevandamisega. Keskkonnatasude seaduse kohaselt on maksustatav maapõue kaevandamine (KeTS § 3 lg 1 ja § 3 lg 2 p 2). Kaevandamine kaevandamisseaduse § 3 lg 1 p 1 tähenduses on maavara kasutamise eesmärgil selle maapõuest väljamisel, allmaakaeveõõne rajamisel, geoloogilisel uuringul või kaevanduse osaks oleva allmaaehitise ehitamisel maapõues tehtav töö. KeTS mõtte kohaselt ei saa kaevandamist KeTS § 3 lg 1 ja § 3 lg 2 p 2 võrdsustada kasutuskõlbmatu pinnase ehitustööde aegse eemaldamisega ning mujale paigutamisega. Kaevandamine on eesmärgipärane tegevus, mille läbiviimise eesmärk on maakoore pealmisest osast kasutuskõlbliku teatud omadustega osise eemaldamine ja selle hilisem kasutamine. Ehitustööde käigus kasutuskõlbmatu pinnase teisaldamine kaevandamisega võrdsustamine proportsionaalne pole. Keskkonnatasude seaduse kohaselt on maksustatav maapõue kaevandamine (KeTS § 3 lg 1 ja § 3 lg 2 p 2). Lisaks tuleb 112 m3 juures arvestada asjas nr 1-1016795 esitatud seisukohti mäeeraldisest väljumise juures. Kui kaebaja ei ole tahtlikult mäeeraldisest väljunud (nagu ka piltidelt nähtub, nt I kd tl 187), ei ole tegemist kaevandamisega ning kaebajalt ei saa selle eest maksu tasumist nõuda.
29.ALA1 kaevandamine pole kaevandamine, vaid karjäärisisene maavara ümberpaigutamine. Kaebaja ei ole antud kogust materjali karjäärist välja viinud ehk välja kaevandanud.
30.Vastustaja poolt kohtule esitatud „analüüs“ ei ole tõend. Tõendiks halduskohtumenetluses saab olla vaid protsessuaalses vormis olev teave, millest on võimalik teha järeldusi tõendamisesemesse kuuluva asjaolu olemasolu või puudumise kohta. Lisaks on antud analüüs koostatud ja esitatud hilinenult (HKMS § 51 lg 3 esimene lause) ning tuleb jätta tähelepanuta, sest vastustaja ei lähtunud
vaidlustatud keskkonnatasu teate koostamisel antud analüüsist ega selles esitatud väidetest. Kusjuures pole ka vastustaja ise välja toonud, et ta tugines vaidlustatud maksuotsuse tegemise juures antud analüüsi mõtetele ning seetõttu ei ole kohtumenetluses võimalik kontrollida, kas keskkonnatasu teate koostamisel nendest kaalutlustest ka tegelikult lähtuti. Kuivõrd analüüs on koostatud SMG töö baasil, ei oma antud analüüs sisulist tähtsust, sest SMG tööd ei ole võimalik maksukohustust puudutavate asjaolude tuvastamisel arvestada. Samuti pole antud dokumenti ega selles sisalduvaid järeldusi istungil uuritud, mistõttu pole võimalik antud dokumenti otsuse tegemisel arvestada (HKMS § 157 lg 3). Sisulist tähtsust ei oma see, kui palju enam oli SMG töö puhul mõõdistuspunkte (vms), sest pädevuseta isiku töö juures ei oma ükski sisuline aspekt tähendust. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta antud analüüs tähelepanuta.
31.Kaebaja esitab kohtuistungi helisalvestise ja kirjaliku protokolli võrdluse toimikusse selleks, et kohus ei peaks (nt vajadusel ka edasikaebemenetluses) helisalvestist üle kuulama. Kaebaja märgib, et kirjalik istungiprotokoll ei kajasta ülevaatlikult ja terviklikult tunnistaja I. D. poolt antud ütluseid. Eeltoodu moonutab olulises ulatuses tunnistaja I. D. ütluseid. I. D. ütluste hindamisel palub kaebaja lähtuda helisalvestisest. Kuivõrd ükski menetlusosaline pole nõudnud tunnistaja ütluste või menetlusosaliste seletuste protokollimist, tuleb lähtuda helisalvestisest.
32.Kaebaja on 9.01.2018 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et on algusest peale soovinud vaidlustada ka vaideotsuse ning inimliku eksituse tõttu on see nõue jäänud kaebuse resolutsioonis lõpuni märkimata, kuid kaebuse põhjendused puudutavad ka vaideotsust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
33.KKA palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Ameti 13.08.2014 keskkonnatasu teade nr KKO 6-15.3/14/13 on õiguspärane ja kooskõlas kehtiva õigusega. KKA on keskkonnatasu määramise menetluse läbiviimisel ning keskkonnatasu teate vastuvõtmisel lähtunud õigusaktide nõuetest ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mis tõendaks vastupidist.
34.Maavara kaevandamisõiguse tasu arvestuse ja tasumise õigsuse üksikjuhtumi kontrolli tulemusena maavara kaevandamisõiguse loa nr KMIN-098 (Tammemäe IV liivakarjäär) osas on tuvastatud, et TREF Nord ei ole kaevandamisõiguse tasu deklaratsioonidel deklareerinud kaevandamist alalt „ALA 1“ ning kaevandamist mäeeraldise piirest väljaspool. Järelikult on AS TREF Nord esitanud kaevandamisõiguse tasu deklaratsioonil valeandmeid, mille tulemusel on deklareeritud keskkonnatasu summa väiksem kui keskkonnatasude seaduse (KeTS) alusel oleks tulnud deklareerida.
35.Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 92 lg-st 1 p-st 2 on Ametil õigus määrata 2011. a IV kvartali ja 2013. a III kvartali maavara kaevandamisõiguse tasu ning rakendada tulenevalt KeTS § 5 lg-st 4 ning §-st 30 üle loa ja loata kaevandatud mahu osas kõrgendatud tasumäära. Amet on tuginenud keskkonnatasu väljaarvutamisel SMG poolt teostatud mõõdistamisele, mis on kaevandatud maavara mahtude kindlakstegemisel kohustuslikuks tõendiks tulenevalt MKS § 56 lg 2, keskkonnaministri 05.04.2011 määrusest nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ (edaspidi ka määrus nr 22) § 3 lg 4 ning KeTS § 321.
36.Kaebaja etteheide Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-6-14 järeldusega arvestamata jätmises osas on põhjendamatu. Vaidlusalune keskkonnatasu teade on antud 13.08.2014 ning Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse asjas nr 3-1-1-67-14 teinud 13.11.2014. Amet ei saanud haldusmenetluses otsuse tegemisel arvesse võtta asjaolusid, mida haldusmenetluse ajal ei esinenud. Kaebajale oli piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võis varasemates menetlustes oma arvamuse ja vastuväited esitada. Väidet seoses Riigikohtu lahendi arvestamata jätmisega ei ole kaebaja varasemates menetlustes esitanud. Vastavalt HKMS § 158 lg 2 lausele 2 hindab kohus haldusakti
õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Nii ei saa ka kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida kaebaja vastuväidetes haldusakti andmisel ei ole märkinud. Vastavalt HMS §-le 44 lg 3 haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Kaebaja ei ole vastavat taotlust esitanud. Riigikohtus on teinud asjas nr 3-1-1-67-14 lahendi 13.11.2014.
37.HKMS § 59 kohaselt lasub tõendamiskoormus menetlusosalisel, kes mingi väite esitab. Kohtupraktika on väljendanud seadusele tuginedes seisukohta, et kui maksuhalduri poolt tehtud maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, läheb tõendamiskoormus üle kõnesolevat otsust vaidlustavale maksukohustuslasele. Nii on Riigikohtu halduskolleegium märkinud 20.07.2007 kohtuasjas nr 3-3-1-34-07 tehtud otsuses, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Ka MKS § 150 lg 1 järgi lasub keskkonnatasu teates määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS § 56 lg 2, keskkonnaministri määrus nr 22 § 3 lg 4 ning KeTS § 321 koostoimes on maavaravaru kaevandamise puhul kohustuslikuks tõendiks instrumentaalmõõdistamine. AS TREF Nord ei ole esitanud omalt poolt ühtegi markšeidermõõdistust, mis tõendaks, et SMG koostatud ekspertarvamus annab valed mahud. Seega on AS TREF Nord piirdunud vaid paljasõnaliste väidetega, mis ei lükka ümber SMG mõõdistuse tulemusi.
38.AS TREF Nord on kontrollimenetluse käigus kinnitanud fakti (06.12.2013 saadetud vastused Keskkonnaameti korraldusele), et on kaevandanud alalt „ALA 1“, ometi ei ole seda keskkonnatasu deklaratsioonil nõuetekohaselt kajastanud. AS TREF Nord on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust, mistõttu suurenes juba seeläbi tema kohustus tõendada, et täiendav keskkonnatasu on määratud valesti (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-39-04 p 10). AS TREF Nord ei ole esitanud tõendeid (mõõdistamisi), mis näitavad, et keskkonnatasu on määratud valesti. Maksukohustuslane peab ise korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (vt Riigikohtu 04.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 15). Seega oleks kaebaja pidanud ise oma majandustehinguid dokumenteerima viisil, mis oleks võimaldanud maksukohustuse väljaselgitamist, ning vajadusel esitama täiendavaid tõendeid. Jättes täitmata oma maksuarvestuse pidamise kohustuse, võttis kaebaja endale riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib tehingute toimumise tõendamine olla raskendatud (3-3-1-65-14).
39.Väide, et VMB markšeiderdokumentatsioon vastas selle koostamise hetkel kehtinud õigusaktidele on üldistav ja eksitav järgmiste asjaolude tõttu: kontrollimenetluse käigus on AS TREF Nord esitanud muu hulgas markšeidermõõdistamise nr 13M027, mis on teostatud seisuga 19.04.2013. Sel ajahetkel kehtis markšeideritöö kord (redaktsioon kehtivusega alates 28.01.2012), mille § 3 sätestab, et mäeeraldise piirest väljumised tuleb kajastada markšeiderdokumentatsioonis. Markšeiderdokumentatsioon koosneb § 6 kohaselt seletuskirjast, mõõdistuste tulemustest, arvutustest ja graafilisest osast. SMG ekspertiisi tulemuse kohaselt oli sügavuti loata kaevandamine tuvastatav alates 16.09.2010 mõõdistamisest ja see jätkus kuni 22.09.2013 (SMG töö teostamiseni). Sama nähtub kõigi kolme VMB mõõdistamise mahuaarvutuse plaanidel kajastatud kõrgusandmetest, sh tööst nr 13M027. Kuna sügavuti loata kaevandamine toimus ka 19.04.2013 teostatud mõõdistamise ajal, siis pidi lähtuvalt markšeideritöö korra §-st 3 kajastuma info sügavuti loata kaevandamisest lisaks graafilisele lisale ka mõõdistuse seletuskirjas. Seal aga vastavasisuline info puudub. Kuni 27.01.2012 kehtinud markšeideritöö kord ei nõudnud kaevandamiseks mittemõeldud alalt ja loata kaevandatud varu mahu väljatoomist markšeidermõõdistamises, kuid lähtudes KeTS § 5 lg-st 4 oleks AS TREF Nord pidanud eristama need mahud üldmahu koosseisust, kuna AS TREF Nord vajas neid
andmeid korrektsete maavara kaevandamise mahuaruannete ja keskkonnatasu deklaratsioonide esitamiseks, kuna nendele mahtudele kuulus kohaldamisele kõrgendatud keskkonnatasu määr ning samuti oli tegemist erinevatest maavaravaru plokkidest kaevandatud varudega. Deklaratsioonis esitatud andmete eest vastutab keskkonnatasu maksja, mistõttu oli AS TREF Nord kohustus välja selgitada, kas mõõdistuste seletuskirjad sisaldavad kõiki mõõdistamisega tuvastatud mahtusid (sh graafilises lisal kajastatu), et veenduda deklareeritavate andmete õigsuses. Kaebaja on nõustunud vastustajaga (vt kaebuse punkt 2.3.3), et kehtiv õigus näeb ette nõude tuvastada kaevandatud maht markšeidertiöö läbiviimise kaudu. Samas peab kaebaja ammendavaks, et talle mõõdistusteenust pakkuv ettevõte on maininud kaevandatud mahtu kirjas ja leiab, et see on piisav tõendamaks tegelikult kaevandatud mahtu. On ilmselge, et kirjas vaid sõnaliselt väljatoodud kaevandatud mahtu ei saa võrdsustada mõõdistamise alusel (kohustuslik tõend) arvutatud mahuga. Loa tingimusi rikkudes ja loata kaevandamist ei saa põhjendada asjaoluga, et maht on üldist kaevandatud mahtu arvestades väike.
40.KKA peab vajalikuks rõhutada, et olukorras, kus ühe ja sama teoga ehk maksuõigusnormide rikkumisega seotud faktilised asjaolud tuvastatakse ja neile antakse õiguslik hinnang teineteisest sõltumatult nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses - ei saa maksuhaldur maksusumma määramise kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas.
41.Kaebaja väitele justkui ei vasta SMG töö kehtivatele õigusaktidele on vastustaja andnud hinnangu oma 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks“ p-s 2. Kaebaja väitele justkui tuginenuks KKA põhjendamatult vaid SMG tööle ning jätnuks VMB tehtud tööd kõrvale, on kaebaja andnud hinnangu oma 26.09.2014 kirjas nr 110.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks“ selgituste p 4. Väite osas, et keskkonnatasu teates tuginetakse puudulikult tuvastatud asjaoludele, jääb vastustaja oma 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks“ selgituste p 5 avaldatud seisukohtadele. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et KKA tuvastas vääralt kaebaja 2013. a III kvartali kaevandamismahu. Amet on kaebaja väitele andnud hinnangu oma 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks“ selgituste p 6. Kaebaja leiab, justkui pidanuks keskkonnatasu kohustuse kindlakstegemiseks olema Sirkel & Mall Geodeesia OÜ-le esitatud küsimus „kas“ ja „kui suures ulatuses on maksuarvestus“ ekslik. Keskkonnatasu suuruse kontrollimise õigus tuleneb seadusest ja on üksnes KKA pädevuses (MKS § 5 koostoimes KeTS § 331 lg 4), mistõttu seda kohustust ei saa panna eraõiguslikule isikule. SMG töö eesmärk oli määrata kindlaks väljaspool mäeeraldise piiri kaevandatud mahud ajavahemikul 29.04.2008-26.08.2013. KKA saab lähtuda SMG poolt tuvastatud mahtudest, et määrata kindlaks keskkonnatasu kohustus loata ja üle loa kaevandatud mahtude osas ehk leitud mahtude puhul on tegemist algandmetega keskkonnatasu kohustuse väljaarvutamiseks.
42.KKA on selgitanud keskkonnatasu arvutuskäiku piisavalt oma 13.08.2014 keskkonnatasu teates KKO 6-15.3/14/13 ja oma 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks“. Kaebaja väide nagu oleks ameti otsustus temale täielikult üllatuslik, on ebaõige. Keskkonnaameti 08.04.2014 kontrollakti nr KKO 5-15.4/14/13-12 lisaks 1 olnud kaevandamisõiguse tasu arvutus (vt Lisa 1 – Haldusmenetluse toimik, lk 53-57) kajastas täpselt samasid andmeid, mis on toodud 13.08.2014 keskkonnatasu teate KKO 6-15.3/14/13 lisas 1. Seega oli AS-le TREF Nord kättesaadav teave, mis kajastub arvutuses. Keskkonnaamet oli kontrollaktis välja toonud, et ettevõtte operatiivarvestust ei muudeta (kontrollakti lk 6) ning kontrollakti lisast nähtub, et 7055 m3 on arvestatud lisaks ettevõtte deklareeritud mahule. AS TREF Nord ei saa ametile
ette heita enda hooletust andmetega tutvumisel. Kontrollakti näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid kontrollimenetluse kokkuvõttega. Amet on taganud kaebajale võimaluse esitada sellele oma arvamuse ja vastuväited MKS § 13 lg 1 alusel ning kaebaja on seda võimalust kasutanud.
43.Amet on korduvalt selgitanud, et kaevandamine alalt „ALA 1“ on tõendatud SMG mõõdistamisega. Seetõttu jäävad arusaamatuks väited, et alalt „ALA 1“ kaevandamine mahus 2125 m3 ei ole tõendatud. Niisamuti on paljasõnaline väide, et Ametil on teada tõendid, millest selguvad muud asjaolud, kuivõrd AS TREF Nord ei viita, milliseid tõendeid ta silmas peab. Kaebaja ei ole esitanud Ametile ühtegi mõõdistust, mis tõendaks, kui palju on alalt „ALA 1“ kaevandatud. Ka AS TREF Nord on nõustunud, et kaevandatud maavara mahtu saab tõendada üksnes mõõdistus (nn kohustuslik tõend).
44.SMG ei järeldu mitte kuskilt, et kogu ala „ALA 1“ on ära kaevandatud, vaid tööst järeldub, et alalt „ALA 1“ on kaevandatud 2125 m3. Kaevandamisloa KMIN-098 taotluse seletuskirja kohaselt on ala „ALA 1“ kogumahuks aga 3100 m3.
45.Kaebuses esitatud etteheited on otsitud, nende käsitlus vastuolus kehtivate õigusnormide mõtte ja eesmärgiga ning kaebus on seetõttu pahatahtlik. Amet palub lugeda Keskkonnaameti 08.04.2014 kontrollaktis nr KKO 5-15.4/14/13-12, Keskkonnaameti 13.08.2014 keskkonnatasu teates KKO 6-15.3/14/13 ja Keskkonnaameti 26.09.2014 kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 „Keskkonnaameti seisukoht Aktsiaselts TREF Nord 12.09.2014 vaidele Keskkonnameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks“ esitatud õiguslikud ja faktilised asjaolud ja selgitused täiendavalt vastustaja vastuse osaks.
46.18.01.2018 esitas KKA seisukohad kaebaja lõppjäreldustele. KKA märgib, et kaebaja 27.12.2017 seisukoht rajaneb peaasjalikult väitel, et KKA 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 aluseks olnud Sirkel & Mall Geodeesia OÜ 22.09.2013 koostatud töö ei vasta kehtiva õiguse nõuetele ega ole seetõttu tõendamisväärtusega, kuna see on koostatud lõpetamata kõrgharidusega üliõpilase I. D. ́i poolt. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta leiab, et SMG töö ei vasta majandus-ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012 määrusele nr 9 „Markšeideritöö kord“. Kuna 2013.a (st ajal kui koostati SMG töö) ei olnud markšeideritöö tegijal kohustus omada konkreetset kutset (geodeet, mäeinsener vms), siis SMG töö usaldusväärsuse kontrollimiseks piisab sellest kui markšeideritöö vastab määrusele nr 9. Lisaks sellele, et SMG töö vastab määrusele nr 9, peab vastustaja SMG tööd usaldusväärseks ka seetõttu, et Sirkel &Mall Geodeesia OÜ näol on tegemist sõltumatu mõõdistusettevõttega, kes teostas SMG töö kriminaalmenetluse käigus ning eksperti on hoiatatud vastutusest teadlikult vale ekspertiisiarvamuse andmise eest karistusseadustiku § 321 järgi. Alates 01.01.2017 hakkas kehtima nõue kompetentsi ja kutseseadusele vastava kutse olemasolu kohta ning varasemalt sellist nõuet ei ole olnud, mistõttu tuleb kaebaja viited kutseseadusele jätta tähelepanuta. 2013. a ei olnud õigusaktidega reguleeritud, kes on markšeideritöö tegemiseks pädev isik. Kaebaja poolt otsitud kaudsed viited, et siduda markšeideritöö tegemise pädevus kutseseaduse, kutsetunnistuse ja haridust tõendava dokumendi olemasoluga on asjakohatud. Kuna kutsetunnistuse nõuet ei olnud, siis ei ole kaebajal ka alust väita, et tegu oli ebapädeva markšeideriga, seda enam, et kaebajal puuduvad etteheited töö sisule.
47.Asjakohatud on ka viited kohtuekspertiisiseaduse (KES) §-le 10, sest markšeiderimõõdistuse tegija ei pea olema riiklikult tunnustatud ekspert KES tähenduses. Kui kaebaja peab riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja all silmas www.kutsekoda.ee registrit, siis Keskkonnaameti hinnangul ei saa seda registrit lugeda KES §-ide 10, 11 ja 16 kohaselt riiklikult tunnustatud ekspertide registriks. Kutsetunnistuse saamine ei tähenda automaatselt kohtueksperdiks olemist.
48.Ametile jääb arusaamatuks, miks kaebaja viitab haridus-ja teadusministri 14.12.2008 määrusele nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“, milles ei ole ei otsest ega ka kaudset viidet Inseneride Kutsenõukogule. Viidatud määrus reguleerib kutsestandardite koostamist, muutmist ja vormistamist. Inseneride Kutsenõukogu lõpetas tegevuse 31.12.2015. Inseneride
Kutsenõukogu kehtestas kutsestandardid diplomeeritud mäeinseneri V (versioon 1 kehtis kuni 02.12.2010, diplomeeritud mäeinsener V (versioon 2, kehtis kuni 31.12.2013) ja diplomeeritud mäeinsener tase 7 (versioon 3 kehtis kuni 25.04.2017), üksi neist ei näinud ette spetsialiseerumist markšeideri valdkonnas. Spetsialiseerumise markšeideri valdkonnas näeb ette diplomeeritud mäeinseneri, tase 7, versioon 4, mis kehtib alates 26.04.2017 ning kutse väljastajaks on Eesti Mäeselts. 2013.aastal puudus markšeideri kutsestandard ehk siis ei olnud markšeideritele olemas mingeid riiklikult tunnustatud pädevuse nõudeid. Kaebaja toodud vandeadvokaadi ja markšeideri võrdlus on asjakohatu, kuna vandeadvokaadi kutse ja pädevus on reguleeritud advokatuuriseaduse § 26, kuid markšeideri kutse andmine ei olnud vaidlustatud haldusakti andmise ajal reguleeritud ühegi seaduse ega muu õigusaktiga.
49.Kaebaja ei ole täpsustanud, millises osas I.D. ütlused 03.05.2016 kohtuistungil viitavad tema ebapädevusele. 03.05.2016 kohtuistungil antud ütlused ei viita üheski punktis I.D., kui mõõdistaja ebapädevusele. Lisaks eeltoodule on kaebaja väide tunnistaja I.D. pädevuse puudumise kohta esitatud hilinemisega ning tuleb ka seetõttu tähelepanuta jätta. Kaebaja on I.D. ebapädevusele viidanud esmakordselt alles kohtumenetluses, kuid kõik asjas tähtsust omavad asjaolud tuleb esitada haldusmenetluses või hiljemalt vaidemenetluses (MKS § 102 lg 1 p 2). Haldusorgan ei saa võtta seisukohta asjaolude kohta, mida talle ei ole enne haldusakti andmist esitatud. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (Riigikohtu HK 14.11.2007 otsus nr 3-3-147-07). Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta kõik kaebaja väited seoses I.D. ebapädevusega ning sellest tuleneva SMG töö (markšeideritöö) mittevastavusega seaduse nõuetele.
50.KKA poolt läbiviidud maksumenetluses on leidnud tõendamist asjaolu, et maksudeklaratsioonis esitatud andmed on väärad, kuna maksudeklaratsioonis ei ole kajastatud kaevandamisloata ning üle kaevandatud maavara kogus. See asjaolu on tõendamist leidnud ka läbi SMG töö. SMG töö vastab selle töö teostamise ajal kehtinud õigusnormidele ning Ametil puudub põhjus kahelda selle usaldusväärsuses.
51.Kaebaja on 27.12.2017 seisukoha p 15 märkinud, et kaebaja ei pea esitama tõendeid juhul, kui maksuhalduril puuduvad tõendid kaebaja maksuarvestuses esinevate väidetavate vigade kohta. Keskkonnaamet on maksumenetluses tuvastanud, et maavara kaevandamisloata ja üle kaevandamine toimus. Kui kaebaja väidab, et üle kaevandamist ei toimunud, siis jääb arusaamatuks, miks ta pidas vajalikuks tagasitäitmist. Tagasitäitmise osas vaidlus puudub. SMG tööd kasutas Keskkonnaamet üle kaevandatud maavara mahu kindlakstegemiseks. Seega on kaebaja väide, et „maksuhalduril puuduvad tõendid kaebaja maksuarvestuses tehtud vigade kohta“ kohut eksitav.
52.Kaebaja on 27.12.2017 seisukoha p19 märkinud, et Keskkonnaamet on püüdnud massiivsete otsitud üldsõnaliste põhjendustega SMG tööd kui tõendit upitada. Kaebaja jõudis järeldusele, et sellega on Amet kinnitanud, et ta on määranud maksusumma asjas kogutud tõendite hindamise teel ning tõendid on piisavad maksusumma määramiseks. Kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, millised on olnud need KKA poolsed massiivsed otsitud üldsõnalised põhjendused SMG töö upitamiseks, tuleb kaebaja seesuguseid väiteid pidada otsituteks ja paljasõnalisteks.
53.Keskkonnaamet on korduvalt selgitanud ning teeb seda veelkord, et keskkonnatasu ei määratud hindamise teel, vaid SMG töö alusel. Seda kinnitavad nii keskkonnatasu teade kui kontrollakt. Seetõttu tuleb tähelepanuta kõik kaebaja 27.12.2017 seisukoha ptk IV väited.
54.Kaebaja väide uurimispõhimõtte rikkumise kohta põhineb taaskord ebaõigel järeldusel, et SMG töö ei olnud kõlblik ning sellele tuginemine tõi kaasa väära keskkonnatasu teate koostamise. Keskkonnaamet on nii haldusmenetluse kui ka kohtumenetluse käigus vastanud kaebaja eriarvamustele ja selgitatud keskkonnatasu teate koostamisega seotud asjaolusid, seetõttu jääb arusaamatuks, milliseid „põhimõttelisi minetusi“ ja „suuri sisulisi puudusi“ kaebaja silmas peab. Sellistele sisututele üldsõnalistele süüdistustele on võimatu konkreetseid vastuväiteid esitada. Kaebaja ei ole toonud välja, millises osas uurimispõhimõtet rikuti.
55.Amet ei nõustu 27.12.2017 seisukoha ptk VII tooduga. KaevS § 3 lg 3 ja 4 kohaselt oli tegu kaevandamisega ning kuna ei ole tuvastatud, et tegu oleks olnud kasutuskõlbmatu maavaraga, siis ei saa kaebaja seda omaalgatuslikult ka kasutuskõlbmatuks lugeda. Kuna kaevandati arvel olevat maavara, siis ei saa olla tegu kasutuskõlbmatu maavaraga. KeTS § 3 sätestab keskkonnakasutuse ning KeTS § 5 selle, mida maksustatakse ning KeTS § 5 on üheselt kirjas, et maksustamisele kuulub loodusvara looduslikust seisundist eemaldamine.
56.Keskkonnatasu on tasu keskkonnakasutuse eest ning pole oluline kas tegemist on tahtliku või tahtmatu tegevusega. Lisaks sellele tuleks kaebaja tõlgenduse kohaselt maksuhalduril iga rikkumise korral tuvastada, kas tegu on tahtliku või tahtmatu tegevusega ning kõik ülekaevandajad, loata tegutsejad ja muid rikkumisi toimepanevad maksukohustuslased, viidates tahtmatusele, vabanevad keskkonnatasu maksmise kohustusest.
57.Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väitega, mille kohaselt ALA1 kaevandamine pole kaevandamine, vaid karjäärisisene maavara ümberpaigutamine. Antud juhul ei ole oluline, kas maavara paigutatakse ümber või mitte. Oluline on vaid see, kas maavara on looduslikust seisundist eemaldatud, sest looduslikust seisundist eemaldamine on kaevandamine, olenemata sellest, kas seda paigutatakse ümber, ladustatakse karjääri sees või väljas või tehakse midagi muud.
KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHAD
58.Vaidlustatud 13.08.2014 keskkonnatasu teade nr KKO 6-15.3/14/13 on selge, üheselt mõistetav ning selle põhjendus sisaldab faktilist ja õiguslikku alust. KM hinnangul on KKA poolt maksumenetluses aluseks võetud tõendid piisavad ja sobilikud. AS TREF Nord rikkus maksuarvestuse pidamise kohustust, mistõttu suurenes tema kohustus tõendada, et maks on määratud valesti. Kaebuse esitaja ei ole aga neid tõendeid esitanud.
59.Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-67-14 esitatud tõlgendus ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Esiteks ei ole keskkonnatasu teade ettekirjutus, karistus ega eriõiguse piiramine, tegemist on maksuseaduse alusel toimuva maksumenetlusega. Seega kohalduks antud juhul MõõteS-st mitte § 5 lg 2 p 2, vaid § 5 lg 2 p 1, mida riigikohus otsuses nr 3-1-1-67-14 tõlgendanud ei ole.
60.MõõteS § 5 lg 2 p 1 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral. Keskkonnatasude seaduse § 311 lõike 6 kohaselt on KKA selle seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove. Muudest mõõdistustest keskkonnatasude seadus ei räägi. SMG töö ei ole koostatud kontrollmõõdistamisena keskkonnatasu määramiseks, töö puhul ei ole tegemist ka ekspertarvamusega MKS § 68 tähenduses. SMG töö on koostatud ekspertarvamusena kriminaalmenetluses ja KKA on selle kogunud tõendina maksumenetluses.
61.Tulenevalt MKS § 11 lg-st 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda ning millise tähtsuse ta igale tõendile annab. SMG töö ei ole „tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmine“ ning sellele ei kohaldu MõõtS § 5. See, millised nõuded nimetatud tööle kehtisid kriminaalmenetluses, ei oma maksumenetluses tähtsust, maksumenetluses on SMG tõendina kasutatav ka juhul kui mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ei ole.
62.SMG töö käigus viidi küll läbi täiendavad mõõtmised, kuid suur osa järeldusena saadud andmetest saadi olemasolevate ja AS TREF Nord enda poolt tellitud ja esitatud VMB poolt teostatud markšeidermõõdistuste andmete alusel. Need on samad mõõdistusaruanded, mille alusel AS TREF Nord koostas oma keskkonnatasu deklaratsioonid. Deklaratsioonides ei olnud märgitud kõiki keskkonnatasu arvestamiseks olulisi asjaolusid, mis nähtusid küll VMB tööde mõõdistusandmetest, kuid mitte seletuskirjadest. ALAL 1 tuvastati ülekaevandamine täielikult VMB mõõdistamistulemuste alusel, ning alal 1a suures osas nende alusel. MõõtS § 5 ei reguleeri isiku enda poolt esitatud mõõdistusandmeid ega nende alusel uute ja korrektsete arvutuste tegemist, nagu antud juhul tehti.
63.Markšeiderimõõdistamise teostamiseks kasutatakse sageli GPS seadmeid (GNSS (Global Navigation Satellite System) - ühine nimetaja kõigile navigatsioonisatelliitide süsteemidele (GPS, GLONASS, GALILEO, COMPASS, jne) ja RTK (Real Time Kinematic) mõõtemeetodit (GNSS mõõtemeetod kus referentsjaamalt saadava korrektsioonisignaali abil arvutatakse liikuva jaama koordinaadid reaal-ajas). Samuti on viimasel ajal kiirelt arenenud droonid ning nendega teostatav mõõdistamine, mida kasutatakse ka markšeiderimõõdistamise teostamiseks (aerofotomõõdistamine, aerofotogrammeetria). VMB poolt teostatud, käesolevas vastuses viidatud, markšeidermõõdistuste tegemisel on kasutatud GPS mõõtmisseadmeid (liikuvjaam Trimble R8 GNSS). GPS mõõdistamisseadmete kalibreerimist, mis teostaksid ka kõrgus- ja sügavusmõõdistusi, Eestis praegu ei tehta. MõõtS § 5 lg 2 p-le 1 teistsuguse sisu andmine oleks praktiliselt oluliste tagajärgedega ja muudaks kaevandamisettevõtjatele oluliselt keerulisemaks ja kallimaks markšeidermõõdistuste läbiviimise. MõõtS § 5 lg 2 p 1 kohaldub seega vaid maksu(tolli)menetluse raames läbiviidavatele kontrollmõõdistamistele ning ei kohaldunud SMG tööle, mis võeti maksumenetluses aluseks tõendina MKS § 59 lg 1 kohaselt. Kindlasti ei kohaldunud MõõtS § 5 lg 2 p 1 SMG töö raames tehtud täiendavatele arvutustele.
64.Tõendamiskoormus oli AS-il TREF Nord. Tõendite kogumisel kehtib maksumenetluses uurimispõhimõte, mis tähendab seda, et menetluse läbiviija kogub omal algatusel asja õigeks otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril tõendite valikul kaalutlusõigus. Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid (MKS § 82). Maksuhalduri kohustusega lähtuda uurimispõhimõttest seondub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus. Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teada olevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane on kohustatud pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (MKS § 56). Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit (MKS § 56 lg 2). Kui maksukohustuslane on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise teel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti (vt RK lahend 3-3-1-65-13 ja 33-1-50-04).
65.Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt ja kohustuslik oli esitada KKA-le andmed loa kohaselt, üle loa ja loata kaevandatud maavara kohta, plokkide kaupa. Samal kujul kehtis vorm keskkonnatasu arvutamiseks ka kuni 01.04.2011 ja oli kehtestatud keskkonnaministri 20.12.2005. a määruse nr 77 „Keskkonnatasu arvutuse vormid“ lisas
1.Ameti poolt enne keskkonnatasu teate koostamist läbi viidud kontroll hõlmas aruandeperioodi 2011. a IV kvartal kuni 2013. a III kvartal. Ükski aruandeperioodi kohta koostatud VMB markšeideritöö aruande seletuskiri ei kajastanud kaevandamist plokkidest 92 ja 72 (alad 1a ja 1b). Aruannetes on selgelt märgitud kaevandamise plokiks plokk 81. Plokkidest 92 ja 72 kaevandamist ei
kajastanud ka nimetatud perioodi kohta esitatud keskkonnatasu deklaratsioonid. Keskkonnatasu deklaratsioonidel tuli kajastada andmed loata ja üle loa kaevandamise kohta. ALALT 1 kaevandamist, mida kaebuse esitaja on siiski vähemalt osaliselt tunnistanud (kaebuse p 2.5.2), ei olnud välja toodud samuti üheski selle perioodi kohta esitatud keskkonnatasu deklaratsioonis.
66.ALA 1 ei ole kaevandamisloa KMIN-098 eritingimuse kohaselt ette nähtud kaevandamiseks. Tammemäe IV liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotluse seletuskirjast nähtub (seletuskirja p 6), et kaevandamisloale KMIN-098 kantud ehitusliiva aktiivne varu ja kaevandatav varu ei hõlma ALADE 1 ja 2 varu. Seega ei ole nendelt aladelt kaevandamine loa alusel lubatud, nende alade varu kaevandamisel ületataks loaga lubatud varukoguseid, mistõttu tuleb ALALT 1 kaevandatud kogused eraldi deklareerida. KeTS § 5 lõike 4 kohaselt tuleb kõrgendatud keskkonnatasu maksta (ja seega ka keskkonnakasutus eraldi deklareerida) juhtudel, kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, seega ka ALALT 1 kaevandamisel.
67.Alad 1a ja 1b asuvad väljaspool mäeeraldise piire, kus kaevandamiseks ei ole AS-l TREF Nord luba. Seega on tegemist loata, väljastpoolt mäeeraldist kaevandamisega. Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ lisa 4 tabelis 1 esitatud maavaravaru kaevandamise mahu aruandesse tuleb märkida väljastpoolt mäeeraldist kaevandamise andmed eraldi real. Tabeli 2 kohaselt tuleb esitada eraldi andmed ja arvutada tasu loata kaevandatud maavara kohta. Seega rikkus AS-l TREF Nord maksuarvestuse pidamise kohustust, mistõttu suurenes tema kohustus tõendada, et maks on määratud valesti. Kaebaja vastupidised seisukohad on ebaõiged.
68.Asjaolu, et markšeidermõõdistamisel on tõendina oluline kaal, on varasemas menetluses nii Keskkonnaministeeriumi kui Keskkonnaameti poolt kinnitatud. Kaevandatud maavarakoguse määramisel on suurem kaal mõõdistamisega saadud andmetel. SMG töö võttis aruande koostamise aluseks ka VMB varasemad tööd (tellitud kaebaja enda poolt) ning märgib, et nende plaanimaterjali alusel on samuti tuvastav kaevandamine alalt 1a ja ALALT 1. SMG töö käsitles 29.04.2008 – 26.08.2013 Tammemäe IV liivakarjääris kaevandatud mahtu väljaspool mäeeraldise piiri ja kaevandamiseks keelatud aladelt. SMG töös tuvastati, et: ALALT 1 on kaevandamine toimunud 16.09.2010 – 28.11.2011 (tuginedes VMB mõõdistamisandmetele); Alal 1a esineb kaevandamine 16.09.2010 aruandes ja jätkus ka SMG töö teostamise ajal (2013. a septembris) (tuginedes VMB ja SMG mõõdistamisandmetele); Alal 1b on kaevandamine toimunud 25.04.2013 kuni SMG töö teostamise ajani (2013.a septembris) (tuginedes SMG mõõdistamisandmetele). Seega on suurem osa ülekaevandatud kogustest tuvastatud just kaebaja enda poolt esitatud ja keskkonnatasu arvutamisel aluseks võetud markšeidermõõdistuste plaanimaterjali alusel.
69.J.V. selgitas 27.01.2014 kirjas nr 03, et „Alalt „ALA 1“ on tõepoolest toimunud kaevandamine, mida ei ole markšeiderdokumentatsioonis välja toodud. Kaevandamine on toimunud perioodil 16.09.2010.a – 28.11.2011.a. ca 1,3 tuhat m3 ulatuses. Tegemist on kaevandaja poolt tõenäoliselt inimliku eksitusega ja markšeider ei ole seda välja toonud seetõttu, et varasem Markšeideritöö kord, mis on vastu võetud 09.12.2003 selleks otseselt ei kohustanud. „ALA 1“ kuulub keskkonnaregistris maavarana arvele võetud Plokk 81 hulka ning seisuga 19.11.2013. a on antud ala taastatud ca 1,5 tuhat m3 samaväärse materjaliga.“. VMB markšeidermõõdistamise aruannete seletuskirjades seda aga ei mainitud ega esitatud andmeid ALALT 1 ja alalt 1a kaevandatud koguste kohta. KKA poolt kogutud markšeidermõõdistamise tulemustest kasutati ainult SMG töö numbriliselt ülekaevandatud aladelt kaevandatud koguseid. Kaebuse esitaja ja J.V. poolt esitatud andmed ALALT 1 kaevandatud koguste kohta on esitatud hinnangutena ja ei ole üheselt selge, millistele andmetele tuginedes ja kuidas on niisuguste numbriteni jõutud.
70.J. V. Markšeideribüroo tööd ei kajastanud kõiki keskkonnatasu arvutamiseks vajalikke andmeid. Keskkonnatasu arvestamisel ei ole antud juhul niivõrd oluline see, kas VMB tööd vastasid nende
koostamise ajal kehtinud markšeideritöö nõuetele, kui see, kas neid oli kajastatud kõik vajalik info. Alates 28.01.2012 kehtiva markšeideritöö korra kohaselt tuleb mäeeraldise piirest väljumised kajastada markšeiderdokumentatsioonis. See nõue kehtis seega 19.04.2013 mõõdistamisele.
71.Kaevandaja väites, et aluseks tuleks võtta markšeidermõõdistus, teiselt poolt heites ette, et viimane ei ole aluseks võtnud J V. kirjas märgitud ligikaudset maavarakogust, kuna aluseks tuli võtta mõõdistuse andmed, ei saanud amet arvestada kirjas märgitud ligikaudset kogust keskkonnatasu määramisel. VMB töid ei „jäetud kõrvale“. Eespool on selgitatud, et ka Keskkonnaameti poolt aluseks võetud SMG töö tugines VMB tööde mõõdistamisandmetele. KKA ei saanud VMB töödest ALALT 1 ja 1a kaevandatud koguseid võtta, kuna seda ei olnud nendes töödes numbriliselt väljendatud. KKA-le ei saa heita ette, et ta ei ole aluseks võtnud olematuid numbreid.
72.Kriminaalasi nr xxxxxxxx algatati selle kohta, et Tammemäe IV liivakarjääris tuvastati ülekaevandamine nii ALAL 1 kui alal 1a. Selles kriminaalasjas tehti kaks erinevat lõpetamise määrust. KKI selgitusest ei tulene, et alalt 1b maavara looduslikust seisundist eemaldamist oleks peetud mittetõendatuks. 09.06.2014. a kriminaalasja nr xxxxxxxx osalise lõpetamise määruse kohaselt lõpetati kriminaalasi vertikaalse ülekaevandamise osas, menetlus lõpetati, kuna selles ei tuvastatud tahtlust, mis on KarS § 363 lg 1 sätestatud koosseisu täitmise eelduseks. Kriminaalasjas xxxxxxxx alustati menetlust 23.07.2013. a KarS § 363 lg 2 tunnustel, selles et ajavahemikul 02.08.2008 kuni 19.04.2013 Harjumaal Saku vallas, Männiku külas, Männiku harjutusväljakul Tammemäe IV mäeeraldisel on kaevandatud alal, kus puudub kaevandamise õigus (nii ALAL 1 kui 1a). Alad 1a ja 1b jäävad väljapoole mäeeraldise piiri, mistõttu on tegemist loata kaevandamisega. ALA 1 jääb mäeeraldise piiresse, kuid selle kaevandamine ei ole loa alusel lubatud. Keskkonnainspektsiooni poolt 13.06.2014 kriminaalasjas xxxxxxxx koostatud kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt on Keskkonnainspektsioon kvalifitseerinud ALALT 1 kaevandamise maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 681 lg 1 alusel maavara kaevandamisloa nõuete rikkumisena. Kuna tegu kvalifitseeriti väärteona, oli aegumistähtaeg möödunud ning kriminaalasjas tuli menetlus lõpetada. N. K. esitatud kahtlustuses märgitud ALALT 1 kaevandatud ehitusliiva mahuks oli 2125,09 m3 (vastavalt kriminaalasja lõpetamise määrusele 13.06.2014). Kriminaalasjas menetluse lõpetamine on seotud mitte piisavate tõendite puudumisega (ülekaevandamine oli kriminaalmenetluse käigus tuvastatud), vaid muude menetluslike asjaoludega. KKA on selgitanud oma 26.09.2014 kirjas nr 110.1/14/19939-3 (lisatud kaebusele) õigesti, et kriminaalmenetluse mittealgatamine ei tähenda, et keskkonnakasutust ei ole MaaPS mõttes toimunud ja et ei saa arvestada keskkonnatasu. Maksumenetlus ja kriminaalmenetlus toimuvad erinevatel alustel, mistõttu ei pea ka menetluse tulemused kattuma.
73.SMG töö vastab nõuetele. KKA poolt maksumenetluses kogutud markšeidermõõdistamise aruannetest sisaldas ainult SMG töö ALALT 1 ja aladelt 1a ja 1b kaevandatud koguste arvutust. SMG töö oli koostatud ekspertarvamusena kriminaalmenetluse käigus ning Keskkonnainspektsioon pidas seda piisavalt usaldusväärseks kriminaalmenetluse algatamiseks.
74.Karjääri põhja tasandamine ei oma maksuarvestuse seisukohast tähtsust, kuna vastavalt MaaPS § 2 p 7 loetakse maavara kaevandamiseks maavaravaru looduslikust seisundist eemaldamist ning kui maavara looduslikust olekust eemaldamise fakt on tuvastatud, siis ei ole oluline, kas hiljem on see ala tagasitäidetud või tasandatud. Lisaks ei ole tegemist väitega, mis, isegi siis, kui see oleks tõendamata, muudaks valeks SMG töös teostatud mõõdistuse ja arvutatud maavaravaru kogused. Ajaline võrdlusmaterjal oli tööde näol olemas. Mõõdistamismeetodeid ja teostatud töid on selgitatud SMG ekspertiisiakti p 4.
75.Kaebuse esitaja ei selgitanud maksumenetluses, millises osas jääb kaevandamise mahu arvutamine arusaamatuks ja millised konkreetsed puudused arvutamismetoodikal või aluseks võetud andmetel on. Kaebuse esitaja ei teinud seda ka vaidemenetluses ega kaebuses, mistõttu ei ole võimalik nimetatud väidet põhjalikumalt analüüsida.
76.Kahtlemata sõidetakse karjääris erinevate sõidukitega ja karjääri põhi ei saa olla kunagi täiesti tasane. Selleks on mõõdistamistäpsuse tagamiseks ette nõutud nõutav mõõdistamisvõrgu tihedus ja kehtestatud muud markšeideritööle esitatavad nõuded. SMG ekspertarvamuses on esitatud kinnitus: „Markšeiderimõõdistamine ja arvutused on tehtud vastavalt keskkonnaministri 05.04.2011. a määrusele nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012. a määrusele „Markšeideritöö kord“.“ Kaebaja ei ole esitanud andmeid, mis näitaksid, et neid nõudeid ei täidetud. Kaebuse esitaja väidet järgides peaks sellisel juhul kõik tööd ebausaldusväärseks tunnistama. Keskkonnatasu määramise aspektist ei oma karjääri tasandamise fakt mingit tähtsust, mistõttu ei olnud fotodele hinnangu andmine vajalik.
77.Sügavaima nivoo tuvastamise kirjeldamise nõuet ei ole. Sügavaim punkt fikseeritakse välitööde käigus ja esitatakse aruandes pärast kameraaltööde tegemist. Kaebuse esitaja leiab, et sügavaima nivoo arvutamise viis ja sõiduroobaste arvestamine on maksukohustuse määramiseks ülioluline, samas ei selgita ta, mil viisil see on ülioluline ja täpselt millised eksimused tema arvates SMG töös sisalduvad.
78.KKA on oma 26.09.2014. a kirjas nr 1-10.1/14/19939-3 KM-le selgitanud, et Keskkonnaamet ei pea J. V. Markšeideribüroo mõõdistusi usaldusväärseks eelkõige põhjusel, et nende tööde seletuskirjades ei ole üldse välja toodud, et kaevandatud on alalt „ALA 1“ ja horisontaalselt ning vertikaalselt väljaspool mäeeraldist, kuigi J. V. Markšeideribüroo mõõdistuste graafilistel lisadel kajastatud kõrgusandmed kinnitavad ülekaevandamist ja kaevandamist alalt „ALA 1. KKA on ka keskkonnatasu teates põhjendanud, miks ta on keskkonnatasu arvestamisel tuginetud SMG tööle (leheküljed 2-5, 9-11). Seega ei ole SMG töö keskkonnatasu arvutamisel aluseks võtmine põhjendamatu. Lisaks ei ole õige väide, et OÜ J. V. Markšeideribüroo tööd oleks tasu arvutamisel kõrvale jäetud. Need mõõdistused on muuhulgas aluseks võetud SMG töö koostamisel ning nende alusel on tuvastatud ALAL 1 ja alal 1a kaevandamise ajaline kestus.
79.Kaebaja leiab, et amet oleks pidanud tellima ekspertarvamuse SMG ja VMB tööde lahknevuste väljaselgitamiseks. Kaasatud haldusorgani hinnangul ei olnud ekspertarvamuse tellimine nõutav ega vajalik. Arusaamatuks jääb, milliste aruannete milliste lahknevuste tuvastamiseks oleks amet pidanud ekspertarvamuse tellima.
80.Kaebuse esitaja on seisukohal, et: „KA ei ole absoluutselt arvesse võtnud fakti, et VMB on arvutanud „ALA 1“ kaevandatud mahu 2011. a mahuaruande koosseisus. „ALA 1“ ei ole küll eraldi mahuaruandes välja toodud, mida kehtiv õigus ka ei nõua.“. Kaevandamisõiguse tasu deklaratsioonile esitatavaid nõudeid analüüsides nähtus, et ALALT 1 kaevandatud maht oleks tulnud deklareerida eraldi üldisest mahust. Kaebaja ei esitanud ka vaidemenetluse käigus ega kaebuses tõendeid, et ALALT 1 kaevandatud mahud sisaldusid 2011. a mahuaruande koosseisus.
81.Kaevandatud mahu aruannete esitamise kohustus on kaevandajal. Kui kaevandaja on aruannetes siiani esitanud ebapiisavaid ja ebaõigeid andmeid, mille tulemusel on tema hinnangul amet arvutanud makstava keskkonnatasu valesti, on vastupidise tõendamise kohustus kaevandajal, kellel lasus kohustus esitada õige maksusumma arvutamist võimaldavad andmed (tõendamiskoormuse üleminek, nt Riigikohus 3-3-1-18-10). Keskkonnatasu teates märgitakse järgmist: „Sirkel ja Mall Geodeesia OÜ on ekspertiisi teostamisel arvesse võtnud lisaks enda mõõdistamisele OÜ J. V. Markšeideribüroo 16.09.2010, 28.11.2011 ja 19.04.2013 mõõdistamisi, mis tähendab, et hõlmatud on kogu kaevandamisperiood. Seejuures on 16.09.2010 mõõdistamise mõõdistamisperiood 02.08.2008 – 16.09.2010, mis tähendab, et see kajastab olukorda loa saamisest alates.“.
82.KM hinnangul ei pidanud Keskkonnaamet karjäärinõlvalt varu eemaldamise asjaolude väljaselgitamiseks täiendavaid samme astuma, kuna see, millistel asjaoludel varu looduslikust seisust eemaldati, ei saa mõjutada keskkonnatasu arvutamist. Vastavalt KeTS § 9 lõikele 1 makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või
kasutuskõlbmatuks muutmise eest. MaaPS § 2 p 7 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine, kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine. Seega toimus alal 1b kaevandamine MaaPS mõttes. Kaebuse esitaja leiab, et MaaPS § 2 lõikest 7 tuleneb, nagu peaks kaevandamine eeldama tahtlikku tegevust maavaravaru eemaldamiseks. Termin „kaevandamine“ ei ole aga maapõueseaduses seostatud tahtluse või selle puudumisega. Seega tuleb alalt 1b maavara looduslikust seisundist eemaldamine lugeda kaevandamiseks ja AS TREF Nord on keskkonnaloa omajana keskkonnatasu maksmiseks kohustatud isikuks. MaaPS §-st 57 tulenevalt peab kaevandamisloa omanik võtma samme, et ära hoida kolmandate isikute juhuslik viibimine mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.
83.ALALT 1 kaevandatud mahu deklareerimine 2011. a IV kvartali deklaratsioonis. AS TREF Nord ei toonud keskkonnatasu deklaratsioonis välja ALALT 1 kaevandamist, kuigi see oli keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrusest nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ tulenevalt nõutav. Seega oli Keskkonnaametil õigus määrata täiendavalt tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa. Keskkonnaameti poolt keskkonnatasu määramisel aluseks võetud SMG töös on tuvastatud, et kaevandamine ALAL 1 toimus 16.09.2010 – 28.11.2011. Ka OÜ J. V. Markšeideribüroo 27.01.2014 kirjas nr 03 märgitakse, et „Alalt „ALA 1“ on tõepoolest toimunud kaevandamine, mida ei ole markšeiderdokumentatsioonis välja toodud. Kaevandamine on toimunud perioodil 16.09.2010.a – 28.11.2011.a ca 1,3 tuhat m3 ulatuses“.Keskkonnaamet on keskkonnatasu teates põhjendanud KeTS § 321 kohaldamist. KeTS § 321 lg 3 sätestab, et kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on väiksem instrumentaalmõõdistamise või kontrollmõõdistamise tulemusena tuvastatud mahust, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr. Tulenevalt KeTS § 321 lg-st 2 kajastatakse instrumentaalmõõdistamise tulemused selles aruandekvartalis, mil instrumentaalmõõdistamine toimus. Kuna AS TREF Nord ei ole nii horisontaalset kui vertikaalset ülekaevandamist ega kaevandamist alalt „ALA 1“ deklareerinud, siis on kajastatud deklaratsioonidel selles osas hinnangulist arvestust (mahud 0 m3), kuivõrd tegelikkuses on nendes piirkondades kaevandatud.“ Hinnanguliselt määratud mahtude puhul kuulub KeTS § 321 kohaldamisele. Mõlemal juhul on tegemist mahtude määramisega markšeidermõõdistamise andmetele tuginemata. Sisuliselt oluline ei ole, kas mõõdistamise andmetele ei tugineta seetõttu, et mõõdistamisaruanne ei anna toimunud kaevandamise kohta andmeid, kuigi peaks, või et mõõdistamist ei ole üldse tehtud. Tagajärjeks on mõlemal juhul see, et tegelik kaevandatud kogus ei ole teada.
84.2013. a III kvartali kaevandamismahu tuvastamine 2013. a III kvartali loa alusel kaevandatud maht 44 636 m3 tuleneb AS TREF Nord enda poolt esitatud deklaratsioonist, seda ei ole määratud maksuotsusega. Aktsiaselts TREF Nord esitas 01.09.2014 Keskkonnaametile kirja nr 14, milles soovis parandada kaevandamisloa KMIN-098 osas 2013. aasta III kvartali maavara kaevandamisõiguse tasu deklaratsiooni, kuna leidis, et ameti arvutuskäik keskkonnatasu määramisel 2013. a III kvartalis on vale. KKA on MKS § 92 lg-st 4 tulenevalt välja toonud, et maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Töö nr 13M144 sisu analüüsides nähtub järgnev. Markšeidermõõdistamise seletuskirjas on perioodil 19.04.2013. a-19.11.2013. a Tammemäe IV liivakarjääri kaevandatud kogustena märgitud: „Kaevise üldmaht 100,7 tuhat m3, sh ehitusliiv Plokk 81 Ta 91,5 tuhat m3, katend 9,2 tuhat m3“. Kaebuses selgitab Aktsiaselts TREF Nord järgmist: „Keskkonnaamet märgib revisjoni käigus koostatud 2013. aasta III kvartali deklaratsioonis, et oleme loata kaevandanud 7 055 m3 ja loaga 44 636 m3, mis teeb kokku 2013. aasta III kvartali kaevandamise üldmahuks ekslikult 55 795 m3. Õige 2013. aasta kaevandamise maht on siiski 44 636
m3 ja juhul kui loata on kaevandatud 7 055 m3, siis on loa kohaselt kaevandatud 37 581 m3.“ Keskkonnaamet märgib keskkonnatasu teates: „Kuna AS TREF Nord on teostanud korrapäraselt instrumentaalmõõdistamisi ja nende mahud ühtivad AS TREF Nord operatiivarvestusega (va horisontaalselt ja vertikaalselt ülekaevandamine ja kaevandamine alalt „ALA 1“, mida mõõdistamise seletuskirjad ei ole käsitlenud), siis ei muuda amet AS TREF Nord kaevandamisõiguse tasu arvestust selles osas.“.Töös nr 13M144 on märgitud kaevandamise üldmaht plokist 81 perioodil 19.04.2013. a-19.11.2013. a. Töös ei ole välja toodud eraldi andmeid III kvartalis kaevandatud maavarakoguste kohta. Poole II, III ja poole IV kvartali kogu mahu põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kui palju sellest oli kaevandatud III kvartalis. Vastavalt keskkonnatasu teatele määrati 2013. aasta III kvartali eest täiendavalt tasumisele 44093,75 eurot. Tasu oli määratud aladelt 1a ja 1b kaevandatud koguste eest. Ala 1a varu asub 92 plokis ja ala 1b varu 72 plokis. Töö nr 13M144 sisaldab ainult plokist 81 kaevandatud ehitusliiva kogust. Plokke 92 ja 72 töös ei mainita, vastupidi töö seletuskirjas märgitakse, et mäeeraldise kõrvalt ega lamamist ei ole maavaravaru looduslikust olekust välja viidud. Seega ei ole alust osa plokist 81 kaevandatud kogusest plokkide 92 ja 72 arvele kandmiseks. Tulenevalt markšeideritöö korra § 8 lg-st 2 tuli kajastada mõõdistamise tulemustes kaevandatud maavara maht maavaravaru plokkide kaupa. Eeltoodu alusel töö nr 13M144 alusel ei olnud 2013. a III kvartali deklaratsiooni võimalik korrigeerida. Lisaks ei saaks OÜ J. V. Markšeideribüroo töö nr 13M114 tulemusi kasutada 2013.a III kvartali kaevandamisõiguse tasu deklaratsiooni
korrigeerimiseks, kuna töö nr 13M144 on teostatud seisuga 19.11.2013 ja tulenevalt KeTS § 32 lgst 2 kajastatakse instrumentaalmõõdistamise tulemused selles aruandekvartalis, mil instrumentaalmõõdistamine toimus. Seega puudutaksid töö nr 13M144 tulemused eelkõige 2013. aasta IV kvartali deklaratsiooni. Kaebuse esitaja väide, et amet tuvastas vääralt kaebuse esitaja 2013. a III kvartali kaevandamismahu, on seega tõendamata.
85.Kaebuse esitaja leiab, et SMG töö alusel ei olnud võimalik teha järeldust, et kaebaja kaevandas võrreldes deklareeritud mahuga üle 7055 m3 ulatuses, kuna SMG tööl oli teine eesmärk ja Keskkonnainspektsiooni poolt ei olnud talle vastavat küsimust esitatud. SMG töö ei pidanudki otseselt käsitlema keskkonnatasu küsimust, tegemist oli markšeidermõõdistamise aruandega, mitte keskkonnatasu ekspertiisiga. SMG töös, VMB töödes ja AS TREF Nord esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides märgitud andmetele tuginedes arvutas amet keskkonnatasu. AS TREF Nord ei ole esitanud tõendeid, mis näitaksid, et deklareerimata koguse 7055 m3 eest oleks juba deklareeritud ja tasutud.
86.Üheski ameti poolt aluseks võetud (SMG töö) või koostatud dokumendis ei ole väidetud, et ALA 1 oleks täies ulatuses ära kaevandatud ja seejärel tagasi pandud. Samuti ei ole õige kaebaja väide, et ALA 1 maht ei olnud teada, mistõttu ei saanud kindlaks teha ära kaevandatud kogust. ALA 1 esialgne maht oli märgitud AS TREF Nord enda kaevandamisloa KMIN-098 (Tammemäe IV liivakarjääri) taotluse seletuskirjas (lk7) maavarakogus järgmiselt: „Aladel 1 ja 2 (tankimäed) kaevetöid ei teostata. Ehitusliiva varu aladel 1 ja 2 moodustab: Ala 1: 0,05 ha x 6,2 m = 3,1 tuh m3; Ala 2: 0,35 ha x 6,2 m = 21,7 tuh m3“. Kaebuse esitaja käsitleb kaebuses ekslikult J. V. 27.01.2014 kirjas nr 03 märgitud ALALT 1 kaevandatud ligikaudset kogust 1300 m3 VMB töös märgitud mõõtmisele tugineva kogusena. Nimetatud number ei nähtu ühestki VMB markšeidertöö seletuskirjast ja esineb vaid eelnimetatud kirjas ligikaudse hinnanguna. Seega on põhjendatud, et amet eelistas sellele markšeidertöö (SMG töö) seletuskirjas sisalduvat, arvutustele tuginevat, kogust.
87.Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitaja maksukohustust ei saa suurendada lubatud veatolerantsi võrra. Kaebuse esitaja viitab majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ § 9 lg 1 p-le 4, mille kohaselt on reljeefielementide ja kõlvikute piiride asendi maksimaalne viga plaanil lähimate mõõdistusvõrgu punktide suhtes 1 mm plaanil. KM hinnangul ei puuduta nimetatud säte kaevandatud mahu koguseid. Seega käsitleb viidatud säte plaanil objektide kujutamise nõudeid ning sellel puudub seos kaevandatud, sh ülekaevandatud mahtudega. Kaebuse esitaja toob välja sama määruse § 9 lg 3 p 2, mille kohaselt on
situatsiooni mõõdistamise täpsusnõuded muude maapinnapunktide kõrguste maksimaalsed vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes M1:500 puhul – 10 cm, M1:1000 puhul – 15 cm, M1:2000 puhul – 20 cm. Tegemist on maksimaalsete lubatud vigadega. Aruanne koostatakse siiski ühe konkreetse tulemusega, mis võetakse aluseks maavaravaru kaevandatud koguste arvestamisel. Kaebuse esitaja toob välja ka sama määruse § 9 lg 4, mille kohaselt võib metsasel maastikul lg 3 järgi nimetatud lubatavaid kõrguslikke maksimaalseid vigu suurendada 1,5 korda. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, kuidas nimetatud säte asjasse puutub - karjääri, kus katend on kooritud, ei saa lugeda metsaseks maastikuks. Kaebuse esitaja märgib: „Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 9 „Markšeideritöö kord“ § 4 lg-s 3 on nimetatud tabelis 2 %-arv kahe erineva määrangu lubatud suhteline erinevus väiksema mõõtetulemuse suhtes. Seega näiteks kui kaevise maht on 100 000 m3, siis lubatud suhteline erinevus vahemikus 50-200 tuhat m3 on 4 % ja mahuliselt väljendatult on see 4000 m3 (mis on lubamatuks määramatus). Viimast tuleb käsitleda lubatud määramatusena.“. Näide on kontekstiväline. Näite puhul saaks viidatud tabelis toodud protsente kasutada olukorras, kus lisaks näitena toodud 100 000 m3 mõõdistusele tehakse teine mõõdistus, mille tulemus on 104 000 m3. Sellises olukorras saaks õigeks lugeda esimese mõõdistuse, kuna kahe mõõdistustulemuse erinevus on 4% piires. Kui aga teine mõõdistus oleks näiteks suurem kui 104 000 m3, tuleks esimese mõõdistusega saadud tulemus kahtluse alla seada, kuna erinevus ületab 4%. Arvestada tuleb siiski sellega, et viidatud tingimustel saavad võrreldavad olla ainult tööd, mille alusel on mõõdetud sama kaevandamise seisu. See eeldab tegutseva karjääri puhul, et mõõdistused oleks tehtud ka ajaliselt lähestikku. Keskkonnaametile kontrolli raames ja pärast seda esitatud mõõdistamisaruanded (nimetatud punktis 2) on tehtud erineval ajal ja mõõdistamise olukord ei ole seega olnud sama. Kaebuse esitaja ei selgita, milliste mõõdistamistulemuste võrdlemisele tuleks markšeideritöö korra § 4 lg-s 3 kohaldada. Keskkonnaamet on oma 08.04.2013. a kontrollaktis nr 6-15.4/14/13-12 selgitanud markšeideritöö korra § 4 lg 3 tabeli 2 kohta, et see käsitleb kahe mõõtesuuruse väärtuse erinevust kordusmõõtmisel, mis tähendab, et kui üheaegselt on tehtud mitu mõõdistamist, siis on lubatud teatud ulatuses suhteline erinevus: „See ei ole see seotud ülekaevandamisega ja reguleerib eelkõige olukorda, kus kahe ajaliselt ligilähedaselt toimunud mõõdistamise tulemustes on erinevused.“. Tõlgendades viidatud sätteid nii nagu kaebuse esitaja seda näib soovivat, jõuame meelevaldse järelduseni, nagu peaks alati markšeidermõõdistamise aruande alusel keskkonnatasu suuruse arvutamisel vea võrra vähem tasu nõudma. Markšeideritöö kord määrab nõuded markšeideritööle, kuid selle alusel koostatakse siiski aruanne konkreetsete tulemustega, mida saab amet keskkonnatasu arvutamisel edaspidi aluseks võtta.
88.8.01.2018 kohtule esitatud täiendavas arvamuses märgib Keskkonnaamet, et keskkonnatasu teates on esitatud piisavad selgitused, miks on peetud Sirkel & Mall Geodeesia OÜ tööd keskkonnatasu määramise aluseks olevate asjaolude tuvastamisel usaldusväärseks. Seejuures on SMG eksperti hoiatatud vastutusest teadlikult vale ekspertiisiarvamuse andmise eest karistusseadustiku § 321 järgi, mistõttu puudus haldusorganil alus kahelda esitatud töö õigsuses. See, et kaebajat ei veena keskkonnatasu teate põhjendused ja ta üritab neid kohtumenetluses ümber lükata, ei tähenda, et keskkonnatasu teate põhjendus ei vastaks seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule miinimumstandardile.
89.Ka ei ole põhjendatud kaebaja mõttekäik, et I.D.i markšeideri pädevusele tuleb kohaldada kutseseadust kuivõrd, KutS § 15 lg 2 järgi ei ole kutsetunnistuse omamine töötamise eeltingimus ning kõnealusel juhul ei tulenenud õigusaktist instrumentaalmõõdistuse läbiviinud isikule kutseseaduse nõuetele vastamise kohustust.
90.Lisaks rõhutab kaasatud haldusorgan, et MKS § 102 lg 1 p 2 ja § 92 lg 4 järgi tuli kaebajal esitada uued maksukohustust vähendada võivad tõendid või väited maksumenetluse ajal enne maksuotsuse koostamist. Kaebaja on saanud nii haldusmenetluses kui vaidemenetluses esitada maksuotsusele täiendavaid arvamusi või vastuväiteid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid objektiivsetest takistustest
uute väidete esitamisel kohtumenetluses, mistõttu on kõik kohtumenetluses esitatud uued väited hilinenult esitatud ja pole asjakohased.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
91.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
92.Vaidlust ei ole selles, et KeTS § 33.1 lg 4 ja MKS §59 lg 2 p 1 lähtudes andis KKA korraldused, mille alusel viidi läbi üksikjuhtumi kontroll AS Tref Nord maavara kaevandamisõiguse tasu arvestuse ja tasumise õigsust kaevandamisloa nr KMIN -098 osas Tammemäe IV liivakarjääris. KKA koostas kontrollakti 08.04.2014 (tlk 154-157 I kd). KKA-le olid esitatud kontrolli raames mõõdistused, millest 3 tööd teostas VMB ( 16.09.10; 28.11.11; 19.04.13) ja SMG töö, mis tehti 22.09.13.a. VMB tööd olid tellitud kaebaja poolt ning SMG töö tellijaks oli KKI. Kaebajale heidetakse ette horisontaalselt ja vertikaalselt ülekaevandamist, so loata kaevandamine, ning kaevandamist mittekaevandamiseks mõeldud alalt, milleks on nn ALA I. Kaevandamisloa KMIN-098 järgi on liivakarjääri territoorium jaotatud aladeks, kus eristatakse ALA I ja ALA 2, mis maastikukujunduse otstarbel ei kuulu kaevandamisele, st nad peavad säilima liivast tervikutena. KKA andis kaebajale 30.10.13 kohustuse anda teavet sellest, kas liivakarjääris on ajavahemikul 01.10.11- 30.06.13 toimunud sügavuti või külgmiselt kaevandamine ja kaevandamine alalt, mis kaevandamiseks ei ole mõeldud ning kui kaevandati, siis millises mahus. Kaebaja esitas oma selgitused 06.12.13, milles märkis, et instrumentaalmõõdistamisel on fikseeritud kaevandamine kaevandamiseks mittemõeldud alalt, ent sügavuti ja külgmiselt ülekaevandamist ei ole toimunud. VMB Markšeidermõõdistamise (edasiselt mõõdistamise) seletuskirjades 16.09.10, 28.11.11 ja 19.04.13 ei ole välja toodud, et toimus ülekaevandamine ja et kaevandati alalt, mis kaevandamiseks ei ole mõeldud, vastavalt ei ole näidatud ka mahtusid. Markšeideritöö korra § 3 (redaktsioon 28.01.12 seisul) kohaselt tuli mäeeraldise piiridest väljumisel see kajastada mõõdistamise dokumentatsioonis.
93.Vastustaja sai andmed KKI-lt, et Tammemäe IV liivakarjääris on teostatud ekspertiis, mille tulemused edastas KKI vastustajale, ekspertiis oli tehtud 22.09.13.a. KKA märgib, et maksu arvestamisel võeti aluseks SMG läbi viidud mõõdistuse tulemused ja VMB mõõdistuse tulemused
16.09.10; 28.11.11 ja 19.04.13. Ekspertiis oli tellitud KKI poolt kriminaalasja huvides. Ekspertiis tuvastas, et liivakarjääris on kaevandatud ajavahemikul 16.09.10-28.11.11 ALA I kokku ca 2125 m3 ehitusliiva ja ajavahemikul 16.09.2010-22.09.13 ülekaevandamise teel vertikaalselt (sügavuti) mahus 6943 m3 ja horisontaalselt (külgmiselt) mahus 112 m3.
94.Kohtule jääb ebaselgeks kaebaja positsioon selles, et ta ühteaegu on tunnistanud ALA I kaevandamist, teisalt eitab seda; samas leiab kaebaja, et ta on taastanud ALA I suuremas mahus, kui see oli, ent samas on ta väitnud, et olemas olnu suurus pole teada ja keegi pole selle varasemat mahtu kindlaks teinud. Kaevandamisloas märgitud mahtu arvestades ei saa kaebaja kuidagi väita, et keegi selle suurust ei tea, samas kui kaebaja ise väidab, et ta on ala taastanud samas mahus või suuremas mahus. Kaebaja jäi seisukohale, et ALA1 kaevandamine pole kaevandamine, vaid karjäärisisene maavara ümberpaigutamine. Kaebaja ei ole antud kogust materjali karjäärist välja viinud ehk välja kaevandanud. See selgitus ei vastaks aga omakorda kaebaja väidetele, et ta on selle koguse eest juba riigile tasunud, seega pidi ta kaevandama, et mahte näidata. Kuna kaevandamine toimus, siis tuleb seda pidada nii loatingimuste eiramiseks, kuid ka ALA I kaevandamiseks. Kaebaja on ise selgitanud, et ta on ALA I tagasi täitnud, kuid leiab jätkuvalt vääralt, et see pole kaevandamine. Tagasitäitmine ei tähenda, et keskkonnatasu kohustust ei teki ja mahu tagasitäide ei ole keskkonnatasu seisukohalt oluline asjaolu. MaaPS § 2 p 7 ja KeTS § 9 lg 1 alusel tuleb tasuda looduslikust olekust eemaldatud maavaravaru eest olenemata sellest, miks liiva kasutati või kas see paigutati samasse kohta tagasi või kas seda tehti samas mahus või enamas mahus. Kui uskuda, et seda ei ole väljutatud karjäärist, siis ei saanud kaebaja seda näidata varasemate kaevandamismahtude hulgas, sest kaebaja ise ei käsitlenud seda kaevandamisena ning kui seda ei väljutatud karjäärist ja ei käsitletud kaevandamisena, puuduks
loogiliselt põhjus näidata teda kaevandatud mahtude hulgas ja väita selle eest tasumist. Vastustaja on kontrollinud Maa-ameti kaudu, millisesse blokki kuulub ALA I ja millisesse horisontaalselt ja vertikaalselt ülekaevandatud maavaravaru. 03.01.14 saadud vastuse alusel kuulub ALA 1 ehitusliiv aktiivse tarbevaru 81 bloki varu koosseisu. Mäe-eraldise põhjaosas ja allpool mäeeraldise piiri abs kõrgusega 46, 7 m tarbevaru blokki 92 ja kirdes blokis 72 aktiivse reservvaru hulka. Kaevandamine oli nendel aladel keelatud.
95.Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, justkui pidanuks KKA karjäärinõlvalt varu eemaldamise asjaolude väljaselgitamiseks täiendavalt uurima või arvestama kaebaja fotosid, et nõlvadel võidi sõita sõidukitega ja see võis põhjustada varinguid. Fotode alusel ei saa kontrollida kaevandamist, katendi eraldamist jms. Kaebaja selgitustel sõidetakse karjääris ATV-de jm sõidukitega. Isegi, kui karjääri kasutatakse teiste isikute poolt, ei ole neil asjaoludel tähtsust, sest kaebaja peab tagama, et varu looduslikust seisust ei eemaldata. Vastupidiselt võiks karjääris tekitada olukorra, kus loodusressurss on pidevalt tasuta kasutuses. Vastavalt KeTS § 9 lõikele 1 makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu riigile kuuluva maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. MaaPS § 2 p 7 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine, kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine. Seega kaevandamist MaaPS mõttes ei välista olukord, kui maastik on nüüdseks muutunud väidetult seal sõitmise tõttu. See ei ole nn pehmendav asjaolu, mida saanuks seaduse kohaselt arvesse võtta, kuna loodusvara õige kasutuse pidi tagama kaebaja. Kaebaja väidab küll MaaPS § 2 lg 7 tuleneva alusel tahtliku tegevuse puudumist maavaravaru eemaldamiseks, ent kohus nõustub vastustaja antud seisukohaga, et nn süü astmel pole määravat tähendust. Isegi kui osa kaevandatud pinnasest oli jäetud hunnikusse kaevise kõrvale, mistõttu seda saadi nt kasutada ATV -dega sõitmiseks, on faktiliselt varu looduslikust seisundist eemaldatud. Seega alalt maavara looduslikust seisundist eemaldamist saab lugeda kaevandamiseks ja AS TREF Nord on keskkonnaloa omajana keskkonnatasu maksmiseks kohustatud isikuks, MaaPS §st 57 tulenevalt peab kaevandamisloa omanik võtma ette samme, et ära hoida kolmandate isikute tegevus ja viibimine mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, et tagada varu looduslik seisund. Maavaravaru looduslik seisund on jäänud antud juhul tagamata.
96.Vastavalt MKS § 92 lg –le 1 kooskõlas KeTS § 34.1 lg sätestatuga oli KKA pädevaks isikuks, kes määrab keskkonnatasu, kui tasukohuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, TREF Nord ei olnud kaevandamisõiguse tasu deklareerinud ALA I osas ja mäeeraldise piirest väljaspool. Seega tuli KKA määrata maavara kaevandamise õiguse tasu ja rakendada KeTS § 5 lg 4 ning § 30 tulenevalt üle loa ja loata kaevandamise mahu osas kõrgendatud tasumäära.
97.Kontrollaktist nähtub, et tugineti KKI poolt tellitud ekspertiisile ja tuvastati ALA 1 kaevandatud ehitusliiva mahuks 2125 m3. Lisaks leiti, et täiendavalt tuleb deklareerida horisontaalselt ja vertikaalselt loata kaevandamise eest ehitusliiva kokku mahus 7055 m3. Täiendavalt kuulus selliselt tasumisele maavara kaevandamisõiguse tasu 2011 IV kvartalis 11475 eur ja aruandeperioodil 2013.a. III kv eest 4409,75 eur. Lisatud oli tabel maavara kaevandamisõiguse tasu arvutuste kohta ( tlk 158 I kd). Kaebaja esitas eriarvamuse kontrollaktile 23.05.14 (tlk 175). Vastustaja koostas keskkonnatasu teate 13.08.2014 (tlk 188- 195), milles jäi oma seisukohtade juurde, märkis selles õiguslikud ja faktilised asjaolud ja tasu arvutuskäigu kvartalite kaupa (kaevandatud maht*tasumäär*üle loata/loata koefitsient). Tasuarvutus lisatud (tlk 195 pöördel). Koostatud oli haldusmenetluse toimik ja kohtule on esitatud ka selle elektroonilised osad ( tlk 38 I kd koos kaaskirjaga ja loendiga).
98.Vastustaja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei rakendanud MKS § 94. Vaidlust ei ole, et tõendite kogumisel kehtib maksumenetluses uurimispõhimõte, mis tähendab seda, et menetluse läbiviija kogub omal algatusel asja õigeks otsustamiseks vajalikke tõendeid. MKS § 59 lõike 1 kohaselt on maksuhalduril tõendite valikul kaalutlusõigus. Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud
maksudeklaratsioonidest. Maksukohustuslane on kohustatud pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (MKS § 56). Kui maksukohustuslane on aga rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise teel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti (vt RK lahend 3-3-1-65-13 ja 33-1-50-04).
99.Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ § 3 lg 1 kohaselt tuli esitada KKA-le andmed loa kohaselt, üle loa ja loata kaevandatud maavara kohta, plokkide kaupa. Ükski aruandeperioodi kohta koostatud VMB markšeideritöö aruande seletuskiri ei kajastanud kaevandamist plokkidest 92 ja 72 (alad 1a ja 1b). Aruannetes on selgelt märgitud kaevandamise plokiks plokk 81. Plokkidest 92 ja 72 kaevandamist ei kajastanud ka nimetatud perioodi kohta esitatud keskkonnatasu deklaratsioonid. Keskkonnatasu deklaratsioonidel tuli kajastada andmed loata ja üle loa kaevandamise kohta. ALALT 1 kaevandamist, mida kaebuse esitaja on osaliselt tunnistanud (kaebuse p 2.5.2), ei olnud välja toodud üheski selle perioodi kohta esitatud keskkonnatasu deklaratsioonis ehkki kaebajale endale oli kaevandamine teada.
100.KeTS § 5 lõike 4 kohaselt tuleb kõrgendatud keskkonnatasu maksta juhtudel, kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, seega oleks kaebaja pidanud märkama, et keskkonnakasutus tuli eraldi deklareerida, kuna kaevandamine toimus. Keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määruse nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ lisa 4 tabelis 1 esitatud maavaravaru kaevandamise mahu aruandesse saabki märkida väljastpoolt mäeeraldist kaevandamise andmed eraldi real. Tabeli 2 kohaselt tuleb esitada eraldi andmed ja arvutada tasu loata kaevandatud maavara kohta. Kui TREF Nord oli vähemalt ALA I suhtes teadlik, et ta kaevandada ei tohi, kuid erinevatel põhistustel ta seda siiski tegi, siis kohus juba märkis, et KKA ei saanud lähtuda kaebaja esitatud erinevatest subjektiivsetest ajenditest. Samas nõustub kohus kaebajaga, et haldusaktist ei nähtu, kuidas vastustaja tegi mahuarvutused; kaebaja antud andmetega vastustaja ei arvestanud. Vastustaja selgitabki, et SMG töö käsitles 29.04.2008 – 26.08.2013 Tammemäe IV liivakarjääris kaevandatud mahtu väljaspool mäeeraldise piiri ja kaevandamiseks keelatud aladelt, SMG tööga tehti kindlaks ALALT 1 kaevandamise toimumine 16.09.2010 – 28.11.2011 tuginedes VMB mõõdistamisandmetele; alal 1a esines kaevandamine 16.09.2010 aruandes, jätkus SMG töö teostamise ajal (2013. a septembris); Alal 1b kaevandamine toimus 25.04.2013, kuni SMG töö teostamise ajani (2013.a septembris) (tuginedes SMG mõõdistamisandmetele). Kaebuse esitaja ja J.V. poolt esitatud hilisemad andmed ALALT 1 kaevandatud koguste kohta on küll esitatud, kuid KKA leiab, et ta ei saanud nendega arvestada, kuna polnud selge, millele tuginedes ta väidab mahte.
101.Vaidlused selle üle, miks rikkumise tuvastamisel kedagi kriminaal või väärteo korras vastutusele ei võetud, ei ole asjakohane. Tammemäe IV liivakarjääris ülekaevandamisega seotult algatatud kriminaalasjas tehti kaks erinevat lõpetamise määrust, kuid kriminaalasjas menetluse lõpetamine on seotud muude menetluslike asjaoludega ja kriminaalmenetluse mittealgatamine ei tähenda, et keskkonnakasutust ei ole MaaPS mõttes toimunud ning ei saa arvestada keskkonnatasu.
102.Ainetu on kohtule nähtuvalt ka väitlus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-6-14 järelduste arvestamata jätmises, so kas sellele saanuks haldusaktis viidata või mitte või kas seda hilisemat kaebaja väidet saab arvestada. See ei too kaasa KKA või KM märgitud olukord, mil kohus hakkaks tehtud haldusakti põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida kaebaja vastuväidetes haldusakti andmisel ei ole märkinud. Kaebaja viitas Riigikohtu lahendile põhjusel, et selles selgitati ja rõhutati MõõtS kohaldumist. MõõtS kehtis sõltumata Riigikohtu lahendist. Kohus ei saa ühtlasi nõustuda seisukohaga, justkui Riigikohtu seisukohad pole käesolevas asjas arvestatavad. Asjaolul, et RK otsust
haldusakti andmisel ei olnud, ei ole määravat tähendust, vaid määrav on, et olid õigusnormid, millest tuli juhinduda.
103.Kuigi SMG töö oli koostatud ekspertarvamusena kriminaalmenetluse käigus ning Keskkonnainspektsioon pidas seda piisavalt usaldusväärseks kriminaalmenetluse algatamiseks, ei saanud KKA ainuüksi sellest faktist lähtudes jätta uurimata, kas töö vastab MõõtS normidele, st kas ja kuivõrd seda saab arvestada isegi siis, kui SMG ekspertarvamuses on esitatud kinnitus: „Markšeiderimõõdistamine ja arvutused on tehtud vastavalt keskkonnaministri 05.04.2011. a määrusele nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja nende täitmise ning maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012. a määrusele „Markšeideritöö kord“ või eksperti on hoiatatud.
104.Kuigi kaebaja leidis veel, et KKA oleks pidanud tellima ekspertarvamuse SMG ja VMB tööde lahknevuste väljaselgitamiseks, on ka kaebaja oma soovides vastuoluline, sest arusaamatuks jääb, millise mõistliku tulemuse selline võrdlus oleks viinud, kui kaebaja ise leiab, et SMG töö ei vasta MõõtS nõuetele ja KKA ei saanud nendes toodud mahtusid tasu arvutamisel kasutada ning täiendav hiljem esitatud analüüs ei ole talle samuti asjakohane. Kaebaja esitas kohtus taotluse ekspertiisi tegemiseks, ent selle taotluse rahuldamiseks puudus ja puudub alus ning vajadus, kuivõrd MõõtS kohaldumine on õiguslik küsimus ja kaebaja palub selle tööga ise mitte arvestada.
105.Tulenevalt kaebaja enda poolt teema püstitusest esitas vastustaja seejärel kohtumenetluses nn täiendava „analüüsi“ ja tegi võrdluse, et veenda kaebajat SMG töö õigsuses. Kuna kohus mõistis, et pooled soovivad otsida lähtealuseid kompromissi sõlmimiseks lähtudes asjaolust, et kaebaja pidas oluliseks MõõtS sätestatust ning vastustajast ei olnud äratuntav, kas ta siiski mingis osas rakendaks hoopiski MKS § 94, siis andis kohus võimaluse pooltel kompromissi korras asi lahendada. Kuigi vastustaja soovis esitada kaebaja kohtus püstitatud väidetele täiendavaid tõendeid, nähtub, et ta asus küll tegema analüüsi, kuid kompromissi ei sõlmitud ja antud analüüsist tulenevalt kaebajale mingeid ettepanekuid siiski ei ole tehtud. Kohus ei pea enam võimalikuks uuesti kompromissivõimalust pakkuda, mis ei tähenda, et kohtuväliselt pooled ei saaks jätkuvalt leida mõistlikke lahendusi.
106.KKA esitas 13.07.17 (tlk 137-143 II kd) Tammemäe IV liivakarjääris 2013 a teostatud markseidermõõdistuse võrdleva analüüsi, mille kohta märgib, et sellest nähtub SMG ja VMB töö mõõdistuspunktide võrgustiku andmete erinevus, so et SMG mõõdistuspunktide võrgustik on oluliselt tihedam, seetõttu peab KKA SMG tööd oluliselt täpsemaks. KKA märgib, et analüüs näitab, et mõõtmistulemused langevad ühte kattuvates punktides (joonis 3) ja et ülekaevandamine on tuvastatav ka VMB töö alusel. SMG ja VMB töödes ülekaevandatud mahud on oluliselt erinevad, so asjaolul, et osadel sügavuti ülekaevandatud aladel, kus SMG töö käigus mõõtmised teostati, ei ole VMB mõõtmisi teostanud. VMB mõõtmispunktide valiku põhimõtted ei ole KKA teada, miks osa alasid jäi VMB töös mõõdistamata, need põhjused võisid olla erinevaid. KKA asus juba varem seisukohale, et VMB mõõdistustöö ei ole usaldusväärne ja seetõttu ülekaevandatud maavara koguste mahud, mille alusel KKA keskkonnatasu teate koostas, on tema meelest õiged. Kohus nõustub kaebajaga, et kuigi see töö oli keskkonnatasu teate koostamisel eraldiseisvalt vormistamata, võis kaebaja selgitustest ja taotlustest mõista, et see võrdlus on kaebaja jaoks oluline ja et see oli KKA-il selgelt välja toomata. Samas nõustub kohus kaebajaga, et kokkuvõttes juhul, kui SMG tööd ei ole võimalik maksukohustust puudutavate asjaolude tuvastamisel arvestada, ei muuda see täiendavalt esitatud analüüs lõpptulemust. Seda enam, et vastustaja ei ole tehtud tööd selgitanud aspektist, mis puudutab mahtude määramist.
107.Kuigi KKA leidis, et MKS § 94 lg 1 kohaselt on hindamine lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada, ei selgita see kohtule piisavalt vajadust kasutada SMG töö andmeid, kui selle töö vastavus MõõtS § 5 nõuetega oli kontrollimata ja hiljem kaheldav. Kohus nõustub printsiibis seisukohaga, et MKS § 59 lg 1 järgi
on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus, kui see on olemas. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega on maksuhalduril maksumenetluses tõendite kogumisel ulatuslik kaalumisruum. Riigikohus on leidnud, et maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku vahetada tõendusteavet ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus (Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2003. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 21; Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-2-03, p 10 ja 6. novembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5401, p 1). Seega ei ole iseenesest välistatud kriminaalasja materjalide kasutamine maksumenetluses. KKA on aga korduvalt kinnitanud, et maksuhaldurina ei tuginenud ta otsuse tegemisel MKS § 94 lg-le 1, mille kohaselt maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Maksusumma määramist hindamise teel on Riigikohus selgitanud (nt halduskolleegiumi 4. 06. 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 19;
16.10. 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-42-13, p-d 12-18; 12.12. 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-54-13, p-d 22-26; 17.12. 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-49-13, p-d 18-20; 3.03 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-65-13,
05.06. 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-33-14, p 15 jt). Kuna MKS annab KKA-le õiguse otsustada maksusumma määramise valiku üle, siis saab kohus vaid märkida, et maksusumma määramiseks ei piisa sageli kõik mõõdistustööd, sj isegi siis, kui nad on valminud kriminaalasja huvides; vastustajale jääb valikuõigus, kuidas õige tulemuseni jõuda ja millist tööd tellida või kasutada.
108.Vältimatult kujuneb põhiliseks vaidlusküsimuseks, kas SMG töö andmed mahtude osas sai tasu arvutusel aluseks võtta ehk vaidluse all on mõõtmistulemuste õigsus. Kui vastustaja ei tõenda, et kaebaja on kaevandanud liiva deklareeritust enam, ei ole keskkonnatasu määramine õiguspärane. Vastustaja on korduvalt nimetanud, et SMG koostatud ekspertarvamus annab mahud, vastustaja nimetab ka kohtus (vt refereering kohtuotsuse p 42), et ALA 1 kaevandamine on tõendatud SMG mõõdistamisega. Seda kinnitavad mh ka keskkonnatasu teade ja kontrollakt. Ka kaasatud isik märgib (refereeritud kohtuotsuse p 68), et SMG tööst kasutatu numbriliselt ülekaevandatud mahtu või et kaevandatud koguste mahtu kajastas vaid SMG töö ALALT 1 ja aladelt 1 a ja 1 b kaevandatud koguste arvutust (refereering kohtuotsuse p 72). Lisaks nähtub ka kontrollaktist ja keskkonnatasu teatest, ka kaasatud isiku vastusest (käesolevas otsuses refereeringu p 77), et VMB tööd võeti aluseks SMG koostamisel ning nende alusel on tuvastatud kaevandamise ajaline kestus. Ehk kohus nõustub kaebajaga, et kaevandamise mahtude osas võis talle jääda arusaamatuks, mismoodi vastustaja mahud määras, va SMG tööst arvutused. Vastustaja samas kinnitas, et ta ei ole kasutanud enda õigust määrata maksukohustuse ulatus kindlaks hinnanguliselt (MKS § 94 alusel), sj ka „ALA1“ osas. Iseenesest on õige, et keskkonnatasu teates oli esitatud (tabelina) tasu arvutuskäik kvartalite kaupa, mis on esitatud selgelt ja arusaadavalt. Samas ei selgita olukorda ka vastustaja ja KM positsioon, et ameti poolt ei ole (SMG töö) väidetud, et ALA I oleks täies ulatuses ära kaevandatud ja seejärel tagasi pandud. Haldusaktis endas mahtude arvutuste kujunemist ei kajastata ja see pole sealt jälgitav, kuna see esitab vaid saadud numbrilised mahud SMG tööst, samal ajal puuduvad mistahes selgitused arvutiprogrammide kasutamise ja metoodika suhtes. Haldusakt ei ole selles osas jälgitav ega kontrollitav ehkki kaebaja küsimuste alusel on esitatud erinevaid selgitusi.
109.Vastustaja ja KM on seisukohal, et Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-67-14 esitatud tõlgendus ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna keskkonnatasu teade ei ole ettekirjutus, karistus ega eriõiguse piiramine, tegemist on maksuseaduse alusel toimuva maksumenetlusega. Seega kohalduks antud juhul MõõteS-st mitte § 5 lg 2 p 2, vaid § 5 lg 2 p 1, mida riigikohus otsuses nr 3-1-1-67-14 tõlgendanud ei ole ehk SMG töö ei ole „tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmine“ ning sellele ei kohaldu MõõtS § 5. See, millised nõuded nimetatud tööle kehtisid kriminaalmenetluses, ei oma
maksumenetluses tähtsust, maksumenetluses on SMG tõendina kasutatav ka juhul, kui mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ei ole.
110.Kohus siinkohal nimetab, et MõõtS § 5 jälgitavuse nõue kehtib muuhulgas ka kriminaalmenetluse (lg 2 p 3) töö kohta, seega töö pidi vastama MõõtS § 5 nõuetele, kuigi kriminaalasjas võib mahu arvutus osutuda mittemääravaks, seega pelgalt loendist tööle hinnangut anda ei saaks. Mahu õige arvutus on oluline maksumenetluses. Vastustaja märgib, et kuigi MõõtS § 5 ei reguleeri isiku enda poolt esitatud mõõdistusandmete nõudeid ja markšeiderimõõdistamise teostamiseks kasutatakse sageli GPS seadmeid, ei selgita see kohtule SMG töö kasutamise osas midagi. Kuigi KM leiab, et MõõtS § 5 lg 2 p-le 1 teistsuguse sisu andmine oleks praktiliselt oluliste tagajärgedega ja muudaks kaevandamisettevõtjatele oluliselt keerulisemaks ja kallimaks markšeidermõõdistuste läbiviimise, ei ole antud asjaolul käesolevalt tähtsust. Käesolevas asjas ei ole vaidlusküsimuseks, kidas kaevandajad peaksid endale vajalikke töid tellima. Hinnatakse SMG tööd ja kohus ei saa kokkuvõttes nõustuda, et MõõtS § 5 ei kohaldunud SMG töö kasutamisele, mis võeti maksumenetluses aluseks tõendina (MKS § 59 lg 1 kohaselt) või et kindlasti ei kohaldunud MõõtS § 5 lg 2 p 1 SMG töö raames tehtud täiendavatele arvutustele.
111.Kohus leiab, et kui kaevandamismahtude üle järelevalve teostamise pädevus ja kohustus on riigil ning kui mahtude määramine pole nõuetekohaselt tõendatud, siis on keskkonnatasu teade õigusvastane ja tuleb tühistada. Kõrgendatud määra kohaldamine tasu arvutamisel saab üksikjuhtumil olla põhjendatud ja proportsionaalne vaid siis, kui tasu arvutamise aluseks võetud kogus on võimalikult õigesti ja täpselt välja selgitatud (nt RK otsus asjas nr 3-3-1-3-05, p 13) ja tõendatud.
112.MõõtS § 5 sätestab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise alused. Riigikohus ei ole jätnud kohtule nähtuvalt lahti selgitamata Mõõtseadust ja kohus ei saa ka kuidagi järeldada, et lahendis selgitatu alusel saaks käesolevalt järeldada, et MõõtS antud asjas ei kohaldu. Vastavalt seaduse §-le 5 on jälgitavus mõõtetulemuse omadus, mis võimaldab seda seostada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ühikuga katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse mõõtemääramatusesse; mõõtetulemus on tõendatult jälgitav, kui selle on läbi viinud mõõtja, kelle kompetentsust on hinnanud ja tõendanud. Käesolevalt pidanuks vastustaja kontrollima ja ise tõendama, et töö teinud isikul (juriidilisel isikul või Fiena töötaval füüsilisel isikul) on olemas kompetents, seda võib tõendada riigikohtu lahendist nähtuvalt instrumentaalmõõdistuse koostamisel EAK tõend. Eesti Akrediteerimiskeskus tegeleb akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega, akrediteerimisel hinnatakse mõõtja vastavust asjakohastele kompetentsusnõudeid kehtestavatele rahvusvahelistele standarditele akrediteerimisprotseduuride nõuete järgi, ent mõõdistustöid tegevad firmad sageli sellist akrediteerimist ei ole läbinud.
113.Tunnistaja I.D. ütlustele ei oleks kohus kuidagi saanud rajada järeldusi tema pädevuse või siis firma akrediteerimise kohta, lisaks ta ei vallanud seda teemat ja see pole ka tunnistaja kohustuseks. Akrediteerimise kohta on võimalik saada teavet - http://www.eak.ee/?pageCus=head&head=4 (mil tunnistused avanevad konkreetse nime all). Erialaselt pädevate mõõtjate andmed avanevad - http://www.eak.ee/?pageId=102. Majandustegevusteate alusel (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/233060#alaliik_ja_p__dev_isik) sai I.D. rakendusgeodeesia hariduse alles 16.06.16. ja ta vastutab ehitusgeodeetilise uuringu eest. Ehk vaidlust ei saaks olla selles, et Sirkel & Mall Geodeesia OÜ tegevusalaks on ehitusuuringud ja tegevus on küll lubatud 04.01.2010, kuid ei firma ega I.D. pole akrediteerimist taotlenud, kuid nagu nähtub, siis sai I.D. sai vastutada ehitusgeodeetilise uuringu eest märgitud ajast.
114.Asjas on koostatud kontrolltoimik (tlk 97 I kd), kohtule on esitatud SMG ekspertiis ( tlk 120 I kd), mille tiitellehel ja üldosas on märgitud geodeet - I. D.; projektijuht M.A., töö tehti 2013 septembris KKI tellimusel, välitööd ja hilisemad arvutused tegi I.D.. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST ́97 ja kõrgused on antud BK77 kõrguste süsteemis, GPS baasjaamana
kasutati Geosoft OÜ kahesageduslikku püsijaama nr 5001(GEOSOFT), mis asub mõõdistusalast ca 7 km kaugusel. Saadud L-EST97 süsteemi koordinaadid rahuldavad mõõdistamise täpsusvajadusi; mõõdistatud ala suuruseks on ca 9,0 ha; mõõtmismeetod – GPS. Arvutuste osas on viited, et need vastavad Keskkonnaministri määrusele nr 22 05.04.11.a. ja Majandus –ja Kommunikatsiooniministri 23.01.12 määrusele (viited paragrahvidele puuduvad) ja I.D. märkis, et metoodikat ta eraldi oma töös välja ei toonud. Tlk 124 on töö seletuskiri, milles on nimetatud, et töö läbiviija oli firma töötaja markšeider I. D.; kameraaltöö teostas I.D.; välitööde aeg: 09.09.13- 22.09.13, kameraaltöö 2013 september ja mõõtmise eesmärk- kindlaks määrata ülekaevandatud maavara maht. Ehk kohus saab järeldada, et tööst võeti ja sai võtta eelmärgitud mahu andmed ja kohtule ei nähtu et mahu oleks määranud KKA, kui ta kasutas seda tööd ja muid töid ei koostatud; vastavalt ei ole selliselt ka haldusaktis teistsugust motivatsiooni esitatud. Veel on seletuskirjas täpsustatud mõõtmisviisi, kasutatud instrumente, so GNSS mõõdistus, Trimble R 8 – 2 GNSS süsteem, antud on horisontaalne ja vertikaalne mõõtmistäpsus, plaani mõõtkava, arvuti tarkvara (AutoCAD Civil 3 D 2014; AutoCAD 2010 (lepingu nr 34711392789); lisatud on mahu arvutuse tabelid Cut/Fill Report. I.D. oskas kohtuistungil 03.05.2016 tunnistajana täpsustada, et kasutatud instrumendi numbrit ei fikseeritud ja kuigi I.D. ütles kohtule, et GPS seadmel on pass, on ta hiljem teatanud, et passi seadmel ei ole (tlk 132 II kd ). I.D. selgitas R.S. küsimusele, et kolmas isik saab tööd kontrollida, kuna lisas on esitatud mõõdetud punktid ja küsimusele, kus töös on esitatud mahtude arvutused, vastas tunnistaja, et lisatud on programmist väljavõtted, mahu arvutused tabelid Cut/Fill Report (protokolli lk 11). I.D. selgitas, et programmi andmete sisestamisel on see koht, mil võib eksimusi tulla, mahu arvutamisel kasutatakse programmi (protokolli lk 16). Samas tuleb kohtul nõustuda kaebajaga selles, et töö kinnitamine projektijuhi poolt jääb ebaselgeks; I.D. on teinud ise kõik tööd, ent kohtul puudub teave projektijuhi kompetentsis neid töid kontrollida. Tlk 186 (II kd) esitas KKA oma seisukohad ja jäi selle juurde, et Majandus-ja Kommunikatsiooniministri 23.01.12 määrus nr 9 „Markseideritöö kord“ on toodud tööle kohustuslikud nõuded ja kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt ta leiab, et SMG töö ei vasta nõuetele; kutse osas nõudeid ei olnud esitatud, lisaks on tegemist sõltumatu mõõdistusettevõttega, kes teostas töö kriminaalmenetluse käigus ja eksperti on hoiatatud (KarS § 321 järgi). Alates 01.01.17 hakkas kehtima uus MaapS, mille § 74 lg 1 ja 2 kohaselt on kompetentsuse nõue, varem sellist nõuet kutse osas ei olnud. Kutsetunnistuse saamine ei tähenda ka automaatselt kohtueksperdiks olemist; 2013 ei kehtinud ka kutsestandard ja Kutseseadusele ei saa tugineda. Kaebaja ei ole ka viidanud, millised I.D.i ütlused on 03.05.16 antud nii, et saaks teda lugeda ebapädevaks. KKA selgitab veelkord, et keskkonnatasu ei määratud hindamise teel, varem on ta seda juba selgitanud nt 07.01.16 istungil (protokoll lk 13 kolmas lõik). KKA leiab, et tähelepanuta tuleb jätta kõik kaebaja väited seoses I.D.i, SMG töö ebapädevusega, seisukohtade ptk IV, V väidetega, kuna kaebaja ei ole esitanud, milles seisneb uurimispõhimõtte rikkumine; ptk VII keskkonnakasutuse argumentatsioon ei vasta kaebajal seaduse nõuetele. Oma seisukohti ei muutnud ka KM 08.01.18 vastuses ( tlk 184 II kd). Vaidlustatud keskkonnatasu teade on HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 üheselt mõistetav, selles on faktilised ja õiguslikud põhjendused, piisavad selgitused, sj SMG töö kasutamiseks; I.D.i suhtes ei tule kasutada ka KutS, sest § 15 lg 2 järgi ei ole kutsetunnistus töötamise eeltingimus. Uued maksukohustust vähendada võivad tõendid või väited tuli esitada enne maksuotsuse tegemist ja kohtumenetluses on nad esitatud hilinemisega.
115.Kohus ei nõustu kokkuvõttes sellega, et kehtinud Mõõteseaduse kohaselt, kui seal on märgitud, et mõõtetulemuse jälgitavus peab olema tõendatud tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral, riikliku järelevalve käigus, ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses, väärteo kohtuvälises menetluses ning muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel, et siis ei kohaldunud see vaidlusalusele haldusaktile. Riigikohus on ammendavalt selgitanud
mõõtja pädevuse nõude osas, miks see on oluline mõõtmiste usaldusväärsuse seisukohast. Mõõtetulemuse jälgitavuse osas ei olnud MõõteS §-s 5 kehtestatud viisil, et muu õigusakt sellega arvestamise välistanuks ja mõõtetulemuse jälgitavus oli selliselt tagatud valdkondades, kus mõõtmise usaldusväärsus on nõutav kõrgeimal tasemel. Seadusandja on otsustanud määrata kõrgema keskkonna kasutusõiguse hinna loata tegutsemise puhul (KeTS § 5 lg 4). KeTS § 4 lg 1 kohaselt on keskkonnatasu eesmärk vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, siis keskkonnatasu määramine KKA poolt keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa osas tähendab keskkonna kasutusõiguse hinda. KeTS § 3 lg 3 kohaselt keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. KeTS § 3 lg 2 p 2 järgi loetakse keskkonnakasutuseks KeTS tähenduses maavaravaru kaevandamist. Loodusvara kasutusõiguse tasu makstakse KeTS alusel kehtestatud tasumäärade järgi, millede kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust (KeTS § 3 lg 4). KeTS § 5 lg 1 järgi maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Põhiseaduse § 113 kaitsealas on kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused. Ülaltoodust tulenevalt nähtub, et vastustaja asus määrama rahalist kohustust, seega kohus ei saa nõustuda seisukohaga, et MõõtS § lg 2 p 1 loendi tõttu MõõtS § 5 ei kohaldu, kui maksuhaldurina KKA määrab keskkonnatasu ja koostab selleks teate.
116.Vastustaja ja KM selgitustest jääb mulje, nagu ei oleks tegemist avalik-õigusliku rahalise kohustuse panemisega kaebajale, kui samas nähtub, et viidi läbi üksikjuhtumi kontroll AS TREF Nord maavara kaevandamisõiguse tasu arvestuse ja tasumise õigsuse üle. Kuigi KM märgib, et Keskkonnatasude seaduse § 311 lõike 6 kohaselt on KKA selle seaduse nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove, siis selle üle keegi ka ei vaidle. Antud tingimustel ei tähenda see, et käesolevalt ei viidud läbi kontrollmenetlust maksude tasumise suhtes. KKA ei ole ise tellinud mahu mõõtmiseks eraldi tööd, seega on ta kasutanud enda maksuteate koostamiseks tõendina SMG tööd. Kohtule jääb selles valguses arusaamatuks selgitus, et muudest mõõdistustest keskkonnatasude seadus ei räägi ja SMG töö ei ole koostatud kontrollmõõdistamisena keskkonnatasu määramiseks, töö puhul ei ole tegemist ka ekspertarvamusega MKS § 68 tähenduses. Asjaolu, et ekspertiis tehti kriminaalasja menetluses ei välistanud ega takistanud KKA läbi viia maksu määramiseks kontrolli, mis seadus nimetab ja millele vastustaja viitab. Iseenesest on õige, et tulenevalt MKS § 11 lg-st 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid, kuid kui vastustaja maksuhaldurina otsustas kasutada SMG tööd ja saab mahud esitada sealt, siis peab see tõend olema vastavuses ka MõõtS nõuetega. Mõõtetulemuste jälgitavuse nõude osas ei kehtinud töö tegemise ja haldusakti andmise ajal erisusi ja missugused muutused kaasnevad seotult MõõtS muutmisega, ei ole käesoleva kohtuasja küsimus, tagasiulatuvalt neid muutunud norme ei saa rakendada. Muutuste vajadus MõõtS ja teistes seadustes on pigem reaktsioon Riigikohtu lahendis märgitule, mis veelkord kinnitab, et MõõtS kuulus kohaldamisele nii nagu ta oli sätestatud.
117.KKA koostatud teatises ja alusmaterjalides ei ole kajastatud, kuidas KKA teostas kontrolli SMG töö kasutamise võimalikkuse üle. Pigem võib mõista, et usaldati SMG tööd, kuna see oli tehtud kriminaalasja raames, ta oli olemas instrumentaalmõõdistusena, eksperti oli hoiatatud. KKA tuli seadusest tulenevaga arvestada aga ka ajal, mil puudus Riigikohtu otsus. Küsimuse komplitseerituse
tõttu asus vastustaja kohtumenetluses küll koguma tõendeid GPS seadmete kasutamise kohta (MõõtS § 2 lg 6) ja esitas kohtule tehtud päringud ja saadud vastused Maa-ametilt, AS Metrosert, OÜ Geosoft ( tlk 101; 103; 105; 107; 109; 111) ja TTÜ- lt (tlk 114). Saadud tõendid aga ei väära asjaolu, et SMG töö ei saa olla tõendiks mahuarvutuse osas, kui see ei arvesta MõõtS nõudeid. Sj on TTÜ vastusest äratuntav, et ka nemad arvestavad, et GPS seadmete kalibreerimise menetlusest ei saa lahus hoida mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatusse nõuet (MõõtS § 5 lg 1) ja pädeva mõõtja nõuet.
118.KKA maksuhaldurina (KeTS § 331 lg 4) on kohustatud koguma ja kasutama lubatud tõendeid, et maksuhaldur saaks koostada keskkonnatasu teate. Nagu kohus märkis, siis teate koostamiseks on vajalik teada tegelikult kaevandatud maavara kogust. Teadmata kogust/mahtu, ei ole võimalik tasu arvutada. Kohus juba märkis, et asjaolu, et väidet seoses Riigikohtu lahendi arvestamata jätmisega ei ole kaebaja varasemates menetlustes esitanud, ei oma tähtsust. Maksumaksja ei pea taotlema seaduste õiget kohaldamist ja väite esitamata jätmine või hiline esitamine ei vabasta vastustajat kohustusest koostada seadusekohane haldusakt. Vastab tõele, et vastavalt HKMS § 158 lg 2 lausele 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Kohus käesolevalt aga saabki asuda seisukohale, et haldusakti andmise ajal tuli vastustajal lähtuda akti andmise ajal kehtivast seadusest vaatama sellele, kas kaebaja oli seda varem ära märkinud. Kuigi Riigikohus on teinud asjas nr 3-1-1-67-14 lahendi 13.11.2014 ja maksuteade koostati 13.08.14.a., ei ole Riigikohtu lahend selleks õiguslikuks aluseks, vaid kehtinud seadus. Kaebaja on käesolevalt kasutanud selle tõlgendamisel antud seisukohti. Riigikohus on selgitanud, et MõõteS § 2 lg 1 p 22 kohaselt on mõõtmine menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil. Nagu nähtub, siis ka käesolevas asjas on vastustaja tuginenud tööle, milles kirjeldatud tegevus vastab MõõteS § 2 lg 1 p-s 22 toodud määratlusele ja on käsitatav mõõtmisena. GPS-liikuvjaam Trimble R8 on aga selle mõõtmistöö käigus kasutatud mõõtevahend ehk kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega (MõõteS § 2 lg 1 p 19). Kontrollmõõdistamise välitöid teinud isik on vaadeldav mõõtjana ehk isikuna, kes mõõtmiste või katsetuste käigus määrab füüsikaliste suuruste väärtusi (MõõteS § 2 lg 1 p 21). Mõõteseadus nõuab, et teatud juhtudel oleks mõõtetulemuse jälgitavus (MõõteS § 2 lg 1 p 5) tõendatud (MõõteS § 5). MõõteS § 5 lg 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud järgmistel juhtudel: tollija maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral (p 1); riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust (p 2); ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses (p 3); muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel (p 4). Vastustaja leiab jätkuvalt, et MõõteS § 5 lg 2 p 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud vaid seaduses loetletud juhtudel. Riigikohus märgib, et MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaldatavuse seisukohalt on otsustav hoopis see, millisel eesmärgil mõõtetulemust kasutatakse. Olukorras, kus riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et tõendada mõne avalik-õigusliku normi rikkumist, mille tõttu tehakse isikut koormav ettekirjutus, kohaldatakse väärteokaristust või piiratakse eriõigust, ei sõltu mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise olulisus sellest, millise menetluse raames mõõtmine on tehtud. Tähtis on hoopis see, millisel viisil ja määral mõõtetulemusele tuginedes isiku põhiõigusi piiratakse. MõõteS § 5 lg 2 p 2 formuleerides on seadusandja tõenäoliselt lähtunud eeldusest, et sellised mõõtmised, mille tulemuste alusel võidakse tuvastada avalik-õiguslike normide rikkumine ja teha ettekirjutus, määrata karistus väärteoasjas või piirata eriõigust, toimuvad reeglina riikliku järelevalve käigus. Sellest ei saa aga järeldada, et kui näiteks ettekirjutuse tegemisel tuginetakse väljaspool riikliku järelevalve menetlust tehtud mõõtmise tulemustele, võib nende jälgitavus olla mõõteseaduse kohaselt tõendamata.
119.Kohus ei näe käesolevas asjas võimalust jätta tähelepanuta, et ka käesolevalt tuginetakse avalikõiguslike normide rikkumisele, mil MõõtS kuulub kohaldamisele. Iseenesest on õige, et maksuhaldur
ei saa maksusumma määramise kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas, ent see peab toimuma kohases menetluses ja kui MõõteS § 5 lg 2 p 2 nõuab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust alati, kui mõõtetulemuste alusel tuvastatakse avalik-õiguslike normide rikkumine, mille tõttu pannakse isikule maksukohustus, siis tuleb lähtuda sellest, et riigi keskkonnakahju nõude materiaalõiguslikuks aluseks on MaaPS § 74 lg 1 p 1 koostoimes sama paragrahvi lõikega 41. Nende normide alusel saab tekkida üksnes avalik-õiguslik suhe ja maksukohustus. Riigikohus selgitabki, et sellest, kas haldusorgan peab avalik-õigusliku normi rikkumisest tuleneva riigi nõude, nt avalik-õigusliku keskkonnakahju nõude, maksmapanekuks väljastama sundtäidetava ettekirjutuse või makseteatise või esitama kahju tekitaja vastu hagi tsiviilkohtu- või kriminaalmenetluses, ei saa olulisel määral sõltuda tõendamisstandard, mida riigil tuleb oma nõude eeldusi või ulatust põhjendades järgida.
120.Käesolevalt puuduks alus väita, et kui riik paneb avalik-õigusliku normi rikkumisest tuleneva rahalise nõude maksma haldusmenetluses keskkonnatasu määramiseks, et siis ei pea riik nõude tõendamisel järgima reegleid, mis kehtivad sarnaste nõuete maksmapanekul ettekirjutusega haldusmenetluses. Seadusandja võib teatud juhtudel näha ette erisused üldisest tõendamisstandardist. Käesolevalt teistsuguseid standardeid kasutatud töö suhtes teate koostamise ajal ei esinenud. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Seega jagunevad mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõuded mõõtja ja mõõtevahendi suhtes kehtivateks nõueteks. Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse MõõteS § 5 lg 3 kohaselt akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Akrediteerimisel hindab akrediteerimisasutus mõõtja vastavust asjakohase pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid (MõõteS § 5 lg 4). Mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab Eestis akrediteerimisasutus (MõõteS § 5 lg 5). Ka Riigikohus selgitab, et lisaks mõõtja pädevusele eeldab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatus seda, et mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi taatluskohustus oleks täidetud või kui taatluskohustus puudub, oleks see jälgitavalt kalibreeritud. Käesolevalt kasutati SMG tööd, mil mõõtmiseks kasutati GPS-seadet ja vaidlust ei jäänud selles, et kui GPS-seadmeid ei ole kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse, et siis pole sellise seadme puhul taatluskohustust. Kuna aga MõõteS § 5 lg 1 kohaselt eeldab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatus taatluskohustuseta mõõtevahendi kasutamise korral seda, et mõõtevahend oleks jälgitavalt kalibreeritud, siis on Riigikohus selgitanud, et kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel (MõõteS § 2 lg 1 p 6). Selleks, et oleks võimalik eitada MõõteS § 5 kehtivus geodeetiliste mõõtmiste puhul, peaks seadus ette nägema sellekohase erinormi. Sellist normi kehtivas õiguses ei ole, vaid geodeetiliste mõõtmistööde käigus kasutatavate mõõteriistade puhul on kalibreerimine võimalik ja teatud juhtudel ka vajalik. Ehk MõõteS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevat nõuet, et teatud mõõtmiste puhul peab kasutama jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, ei mõjuta ka see, kas konkreetsel mõõtmisel kasutatud mõõtevahendit on tehniliselt võimalik kalibreerida või mitte. Olukorras, kus mõõtevahendit ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida, ei saa seda MõõteS § 5 lg 1 kohaselt ka MõõteS § 5 lg-s 2 nimetatud mõõtmisteks kasutada. Lisaks nimetab kolleegium, et vähemalt teatud mõõtmiste jaoks on GPS-seadmete kalibreerimine võimalik, nt on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud PRIA GPS-i töögrupile akrediteerimistunnistuse
põllumajanduslike maatükkide pindala mõõtmisel kasutatavate GPS-mõõturite kalibreerimiseks (vt http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/K021.pdf). Kuivõrd kohtupraktikas tsiviilhagi tõendamiseks ei loetud piisavaks akrediteerimistunnistuseta mõõtja tegevust, siis ei saa käesoleva kohtu arvates olla olemuslikku vahet kontrolli teostamise nõuetel, kuivõrd tegemist on avalik õigusliku kohustuse täitmisele suunatud tegevusega ja keskkonnatasu määramisega, millega tuleb arvestada ka haldusmenetluses (maksumenetluses). Käesolevas haldusasjas sellist tunnistust SMG kohta kohtule ei esitatud ja jälgitavalt kalibreeritud ehk keskkonnakahju suuruse tõendamiseks kasutatud mõõtetulemuste andmete puhul ei ole täidetud kumbki MõõteS § 5 lg-s 1 sätestatud jälgitavuse kriteerium. Kuna muid tõendeid vastustaja liiva koguses ja mahuarvutuses kaevandamisega tekitatud keskkonnakahju ulatuse tõendamisel ei kasutanud, VMB tööst olid saadud andmed kaevandamise ajalise kestuse esitamiseks, mida vastustaja usaldas. Maksuteatise aluseks olnud kontrollakt toetub mahuarvutuses SMG tööle, seega toetus vastustaja MõõteS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetele mittevastavale tõendile. Kuigi juriidiline isik on majandustegevuse registris õigustatud seal märgitud töid teostama, ei asendaks see eelnevalt kirjeldatud akrediteerimissüsteemi kasutust. Kuna määrati maavara kaevandamisõiguse tasu ning kõrgendatud tasumäärad, siis peavad kogused/mahud olema tuvastud nõutaval viisil ja ei piisa, kui tasumise arvutustehted on jälgitavad. Vastustaja on korduvalt kinnitanud, et ta lähtus vaid mõõdistuse andmetest, seega sai ta mahud eelmärgitud viisil ehk tõendil, mida kohtus ei saa kasutada. Kui maksuarvutuseks oluline tõend langeb ära, siis nähtub, et haldusakti ei ole muudmoodi motiveeritud, kui viidetega SMG tööst võetud mahu andmetele, lisamata endapoolselt mahu arvutamise metoodikat või käiku, et saadud tulemust saaks kontrollida.
121.Menetluslikud küsimused. Kaebaja pretensioonid seotult tunnistaja I.D. ülekuulamisega ei ole asjakohased, kuna kaebaja sai väidetult vastused enda küsimustele ja ei nähtu, et menetlusosalised oleksid tema ütlustele tuginenud. Kohus lähtub helisalvestisest ja ei hakka kontrollima üle kaebaja protokolli adekvaatsust. Ekspertiisi vajaduse asjaolud langesid kohtule nähtuvalt ära juba menetluse käigus ja kaebaja uuesti taotlust ei korranud ega põhjendanud, selleks puudub ka vajadus, kuna kaebaja palub kohaldada kehtivat õigust. Tunnistaja J.V. ülekuulamisest kaebaja sisuliselt loobus ja J.V. osales asjas nõustajana.
122.Vaideotsuse vaidlustamisega seotult märgib kohus, et kaebaja on esitanud kohtule selgelt kaebuse Keskkonnaameti 13.08.2014 keskkonnatasu teate nr KKO 6-15.3/14/13 tühistamiseks. Kohtule vastamisel on kaebaja läbivalt märkinud vaid selle nõude ning ka vastustajana on kaebaja käsitlenud üksnes KKA. Kaebaja ei ole kordagi märkinud, et kohtumäärus (tlk 46 I kd) oleks vigane. Seega teadis kaebaja, milline haldusakt on arutamisel, kes on vastustajaks ning kellele ta vastas ja millise otsuse kohus saab teha.
123.Kaebaja palub määrata kindlaks menetluskulud ning mõista Eesti Vabariigilt Keskkonnaameti
kaudu välja 7884 eurot (sh käibemaks 1314 eurot). Vastustaja menetluskulude suurusega ei nõustu ning vaidleb nendele vastu. Vastustaja on seisukohal, et menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt vähendada. Riigilõivu väljamõistmisele kaebuse rahuldamisel vastustaja vastu ei vaidle. Vastustaja ei ole nõus hüvitama kaebaja lepingulise esindaja kulusid, mille kandmine seoses käesoleva kohtuvaidlusega ei ole üheselt tõendatud. Vastustaja toob välja, et arvetele nr 150103, nr 150222, nr 20150070, nr 20150133, nr 20160068, nr 20160188, nr 2605019, nr 2606018 ja nr 2607020 lisatud spetsifikatsioonide kohaselt on teenus osutatud keskkonnatasude maksuvaidluses, kuid neist ei selgu, millise kohtuvaidlusega või maksuvaidlusega seoses nendes viidatud teenus on osutatud. Osaliselt jääb isegi arusaamatuks, kas tegemist on üleüldse kohtumenetluses oleva maksuvaidlusega. Nii näiteks on arve nr 20150070 spetsifikatsiooni kohaselt kaebaja esindaja poolt 22.07.2015 osutatud teenuse sisuks olnud „vastuväidete koostamine taotluse rahuldamata jätmise peale“. Seega on vastavate teenustega seotud kulud põhjendamatud ning nende vajalikkust ei saa hinnata. Vastustaja ei ole ka nõus hüvitama kaebaja lepingulise esindaja kulusid, mis on seotud Keskkonnaministeeriumis
läbiviidud vaidemenetlusega. Vastustaja toob välja, et arve nr 150103 lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et kaebaja esindaja kulud on seotud keskkonnaministri 10.12.2014 vaideotsusega ja Keskkonnaameti 26.09.2014 arvamusega tutvumisega. Tegemist ei ole haldusasjas 3-15-78 kantud menetluskuludega HKMS §101 mõttes, vaid kaebaja esindaja vaidemenetluses kantud kuludega. Ka ei ole vastustaja nõus hüvitama kaebaja lepingulise esindaja kulusid, mis on kantud seoses kaebaja ja asjatundjaga suhtlemisega (nõupidamine kliendiga, e-kirjade vahetamine, suhtlemine asjatundjaga jmt.). Arvetele nr 150103, nr 20160068, nr 20160188, nr 2605019,nr 2606018, nr 2607020 ja nr 2708038 lisatud spetsifikatsioonidest nähtub, et osaliselt on kaebaja esindaja kulud seotud suhtlemisega kliendi ja asjatundjaga (sealhulgas kirjed nimetustega: „nõupidamine kliendiga“, „e-kiri kliendile“, suhtlemine asjatundjaga“) on tehtud 15.12.2014, 22.12.2014, 06.01.2016, 07.01.2015, 09.03.2016, 27.04.2016, 09.05.2016, 27.05.2016, 26.06.2016, 07.01.2016, 19.07.2017. Suhtlemine on toimunud sama tunnihinnaga, mis kaebuse ja kirjalike seisukohtade koostamine (120 eur/h + km). Enamikel juhtudel on suhtluse arvete spetsifikatsioonides abstraktne ja avamata, st pole arusaadav kas suhtlus on toimunud seoses käesoleva kohtuasjaga. Vastustaja hinnangul peaks eeltoodud teenused ja nende kompenseerimine sisalduma kaebuse/seisukohtade koostamist puudutavas kõrges tunnihinnas, mitte olema eraldi hüvitatavad vastustaja poolt. Kaebaja on küll esitanud ostetud teenuste arved ja maksekorraldused, millest nähtub, et kaebaja on kulusid kandnud, kuid kuna vastustajal puudub eespool kirjeldatud privaatsele suhtlusele ja kirjavahetusele juurdepääs, on nende põhjal kulude vajalikkust ja põhjendatust võimatu järeldada. Seetõttu ei peaks need menetluskulud olema väljamõistetavad vastustajalt. Liiati on vastustaja hinnangul asjatundjaga suhtlemine eelkõige esindaja eneseharimisega seonduv ja selleks kulunud aja tasustamine ei ole põhjendatud. Ka ei ole selge, millise ala asjatundjaga kaebaja esindaja suhtles. Isegi kui nende teenuste ostmisega seotud menetluskulu lugeda hüvitatavaks, tuleb väljamõistetavat summat vähendada kuna viidatud teenuste hind ei peaks olema samaväärne kaebuse või seisukoha koostamisega. Täiendavalt leiab KKA (st juhul, kui lugeda tõendatuks, et kõik kaebaja poolt 27.12.2017 esitatud menetluskulud on seotud käesoleva kohtuasjaga), et kokku on kaebuse (5h 45min) ja kirjalike seisukohtade (12h) koostamiseks kulunud ebamõistlikult palju aega, arvestades, et kaebuses kordas kaebaja paljuski juba vaidlustusmenetluses esitatud varasemaid seisukohti. Ebausutav on ka, et kirjaliku seisukoha koostamiseks kulus kaebaja esindajal poole rohkem aega kui kaebuse koostamiseks. Menetluskulude suurus on üllatav ja ebamõistlik ega ole kooskõlas Riigikohtu seisukohaga kohtuasjas nr 3-3-1-35-13, mille kohaselt väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. Kohtu hinnangul on esitatud menetluskulude taotlus põhjendatud vaid osaliselt. Esmalt osundab kohus, et kaebaja esitatud arvete kogusumma ja kaebaja nõutud õigusabikulude suurus ei ühti ning summad on erinevad. Kaebaja nõuab menetluskulude hüvitamist summas 7884 eurot ning arvete kogusumma on 11 628 eurot, kuid arvete spetsifikatsioonidel toodud toimingute ajakulu kokku 54 h ja 45 min ning tunnitasu suurus (144 eurot koos käibemaksuga) siiski ühtivad kaebaja poolt nõutud menetluskulude suurusega (so 54 h 45 min x 144 eurot= 7884 eurot). Seejuures ei ole kaebaja nõudnud vastustajalt menetluskuluna kaebuselt tasutud riigilõivu. Kaebaja on esitanud kohtule järgmised arved kogusummas 11 628 eurot ning arvetel on toodud järgmised toimingud ja nendele kulunud aeg: 1) 12.01.2015 arve nr 150103 - keskkonnatasude maksuvaidlus 4 h 20 min, maksumusega 1296 eurot (sh käibemaks 216 eurot). Spetsifikatsioon: 12.12.2014 tutvumine keskkonnaministri 10.12.2014 vaideotsuse ja Keskkonnaameti 26.09.2014 arvamusega 1 h 25 min; 15.12.2014 nõupidamine kliendiga, ettevalmistumine 1 h 50 min; õiguslik analüüs seoses J. V.lt saadud infoga, e-kiri kliendile. 2) 3.02.2015 arve nr 150222 - keskkonnatasude maksuvaidlus 7 h 05 min, summas 1020 eurot (sh käibemaks 170 eurot). Spetsifikatsioon: 7.01.2015 nõupidamine Jaan V.
markšeiderbüroos 1 h 20 min; 12.01.2015 kaebuse koostamine Keskkonnaameti 13.08.2014 maksuotsusele 5 h 45 min. 3) 17.08.2015 arve nr 20150070 – keskkonnatasude maksuvaidlus 3 h 20 min, summas 3444 eurot (sh käibemaks 574 eurot). Spetsifikatsioon: 22.07.2015 vastuväite koostamine taotluste rahuldamata jätmise peale 3 h 20 min. 4) 16.11.2015 arve nr 20150133 - keskkonnatasude maksuvaidlus 3 h 50 min, summas 1332 eurot (sh käibemaks 222 eurot). Spetsifikatsioon: 7.10.2015 kohtunõudele vastuse koostamine 3 h 50 min. 5) 8.02.2016 arve nr 20160068 – keskkonnatasude maksuvaidlus 9 h 35 min, summas 1380 eurot (sh käibemaks 230 eurot). Spetsifikatsioon: 6.01.2016 ettevalmistumine istungiks, suhtlemine asjatundjaga 2 h 15 min; 7.01.2016 menetluskulude aruande koostamine 30 min; 7.01.2016 osalemine kohtuistungil ja kliendiga nõupidamised (enne ja pärast istungit) 6 h 50 min. 6) 7.04.2016 arve nr 20160188 - keskkonnatasude maksuvaidlus 1 h 50 min, summas 264 eurot (sh käibemaks 44 eurot). Spetsifikatsioon: 9.03.2016 nõupidamine nõustaja juures (istungiks ettevalmistumine). 7) 3.05.2016 arve nr 2605019 – keskkonnatasude maksuvaidlus 2 h 25 min, maksumusega 348 eurot (sh käibemaks 58 eurot). Spetsifikatsioon: 27.04.2016 küsimuste ettevalmistamine I. D. ́ile 2 h 25 min. 8) 10.06.2016 arve nr 2606018 - keskkonnatasude maksuvaidlus 9 h 40 min, summas 1392 eurot (sh käibemaks 232 eurot). Spetsifikatsioon: 3.05.2016 ettevalmistumine istungiks 1 h 20 min; 3.05.2016 osalemine kohtuistungil ja kliendiga nõupidamised (enne ja pärast istungit) 6 h 55 min; 9.05.2016 nõupidamine J. V. ja kliendiga 1 h 10 min; 27.05.2016 tutvumine kohtunõudega, e-kiri kliendile 15 min. 9) 7.07.2016 arve nr 2607020 - keskkonnatasude maksuvaidlus 15 min, summas 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot). Spetsifikatsioon: tutvumine SMG vastusega kohtunõudele, e-kiri kliendile 15 min. 10) 4.08.2017 arve nr 2708038 – keskkonnatasude maksuvaidlus 25 min, maksumusega 1464 eurot (sh käibemaks 244 eurot). Spetsifikatsioon: 19.07.2017 tutvumine vastustaja tõendi esitamise taotlusega, kokkuvõte ja arutelu kliendiga 25 min. 11) 21.12.2017 arve nr 2712091 - keskkonnatasude maksuvaidlus 12 h, summas 1728 eurot (sh käibemaks 288 eurot). Spetsifikatsioon: 5.12.2017 kirjaliku seisukoha koostamine 3 h 50 min; 6.12.2017 tutvumine kohtuasja toimikuga kohtus, kirjaliku seisukoha koostamine 2 h 35 min; 13.12.2017 kirjaliku seisukoha koostamine 2 h 35 min; 21.12.2017 kirjaliku seisukoha koostamine 3 h. HKMS § 108 lg 12 esimese lause kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. HKMS § 101 lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. HKMS § 108 lg 12 teise lause kohaselt kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet. Põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest, arvestades nii keerulisi õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid, mis muudavad vaidluse keeruliseks. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS §175 lg1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Arvetest nähtuvalt on esindaja tunnitasu ilma käibemaksuta 120 eurot ning koos käibemaksuga 144 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja kooskõlas tavapäraselt vastava teenuse eest nõutavate
hindadega. Et õigusteenuse osutaja osutab teenust ühe hinnaga erinevate toimingute tegemisel, ei ole aluseks õigusabikulude vähendamisele. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et arvel nr 150103 toodud toimingud puudutavad vaidemenetlust ning vastavate toimingutega seotud kulud ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele. Arvestades, et kaebaja läbis enne kohtusse pöördumist vaidemenetluse, oli kaebuse kohtule esitamiseks vaideotsusega tutvumine vajalik ja põhjendatud toiming. Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et õigusabikulud tuleks jätta välja mõistmata põhjusel, et arvetele on märgitud selgitusena „keskkonnatasude maksuvaidlus“, arvestades, et arvete spetsifikatsioonidel on ära toodud teostatud toimingud, mille kirjelduse ja kuupäeva põhjal on võimalik veenduda, et tegemist on käesolevas haldusasjas teostatud toimingutega. Küll aga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud toimingute teostamisele märgitud ajakulu. Toimingute ajakulu ja põhjendatuse hindamisel lähtub kohus kaebaja esitatud arvete spetsifikatsioonidel märgitud toimingutest ja nende ajakulust. Arvetel nr 150103 ja 150222 näidatud toimingud (tutvumine keskkonnaministri vaideotsuse ja Keskkonnaameti arvamusega, nõupidamine kliendiga, ettevalmistumine, õiguslik analüüs seoses J. V.lt saadud infoga, e-kiri kliendile, nõupidamine J. V. markšeiderbüroos ja kaebuse koostamine Keskkonnaameti 13.08.2014 maksuotsusele) puudutavad kaebuse koostamiseks ettevalmistamist ja kaebuse koostamist, kuid vastavate toimingute ajakulu (kokku 11 h ja 25 min) on ülemäära suur ja ei ole sellises mahus põhjendatud. Arvestades vaideotsuse ja Keskkonnaameti arvamuse mahtu (vastavalt 23 lk ja 6 lk) on vastavate dokumentidega tutvumise põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund. Asja mahtu ja eelneva vaidemenetluse läbimist arvestades on põhjendatud ajakulu õiguslikule analüüsile, kliendiga suhtlemisele ja eelmainitud arvetel märgitud nõupidamistele maksimaalselt 2 tundi. Arvestades kaebuse mahtu ja sisu (23 lk) ja asjaolu, et eelnevalt oli läbitud ka vaidemenetluse, on kaebuse koostamise põhjendatud ajakulu maksimaalselt 5 tundi. Seega on arvetel nr 15003 ja 150222 näidatud toimingute ajakulu teenuse osutamise tunnihinda arvestades põhjendatud maksimaalselt 8 tunni ulatuses, maksumusega 1152 eurot (sh käibemaks 230,4 eurot). Arvetel nr 20150070 ja nr 20150133 toodud toimingute „vastuväite koostamine taotluse rahuldamata jätmisele“ ja „kohtunõudele vastuse koostamine“ ajakulu on samuti põhjendamatult suur, so kokku 7 tundi ja 10 minutit. Arvestades, et 22.07.2015 koostatud ja 23.07.2015 kohtule esitatud vastuväite sisulise osa maht moodustab vaid 2 lk, on nimetatud toimingu ajakulu põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Arvestades 1.09.2015 kohtunõudele 7.10.2015 vastuseks esitatud menetlusdokumendi mahtu ja sisu (4 lk), samuti kohtunõude enda mahtu ja sisu (9 lk) on vastava toimingu ajakulu põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Seega on arvetel nr 20150070 ja 20150133 näidatud toimingute ajakulu teenuse osutamise tunnihinda arvestades põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses, maksumusega 576 eurot (sh käibemaks 115,2 eurot). Arvel nr 20160068 näidatud toimingute (ettevalmistumine istungiks, suhtlemine asjatundjaga, menetluskulude aruande koostamine, osalemine kohtuistungil ja kliendiga nõupidamised eest tasu nõudmine ei ole täies ulatuses põhjendatud. Samuti on ka sellel arvel näidatud toimingute ajakulu (kokku 9 h ja 35 minutit) ülemäära suur. Esmalt märgib kohus, et menetluskulude aruande koostamise toiminguga seonduvate kulude nõue ei ole põhjendatud. Menetluskulude aruande koostamine on vajalik menetlusosalise menetluskulude nõude hüvitamiseks. Selle aruande või nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Ka Riigikohus on märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-77-14).
7.01.2016 istungi kestus oli kokku 6 tundi ja 23 minutit. Kaebaja on märkinud istungi ja sellega seotud kliendiga peetud nõupidamiste ajakuluks kokku 6 h ja 50 minutit. Kohus loeb põhjendatuks ajakulu 6 tundi ja 30 minutit, arvestades, et enne istungit peetud nõupidamise toimingu loeb kohus kaetuks istungi ettevalmistamiseks kulunud ajaga. Istungiks ettevalmistamisele ja asjatundjaga suhtlemisele märgitud ajakulu 2 tundi ja 15 minuti ulatuses ei ole aga põhjendatud. Arvestades, et asjas oli koostatud nii vaie kui kaebus, kaebaja oli saanud varasemalt tutvuda ka vastustaja seisukohtadega ning ka peale kaebuse esitamist oli kaebaja esitanud kohtule menetlusdokumente, siis on põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamisele ja asjatundjaga suhtlemisele maksimaalselt 1 tund. Seejuures loeb kohus nimetatud ajakuluga hõlmatuks ka enne istungit kliendiga tehtud nõupidamise. Seega on arvel nr 20160068 näidatud toimingute ajakulu põhjendatud maksimaalselt 7 tundi ja 30 minutit, so maksumusega 1080 eurot (sh käibemaks 216 eurot). Ka arvetel nr 20160188, 2605019 ja 2606018 näidatud toimingute - nõupidamine nõustaja juures (istungiks ettevalmistumine), küsimuste ettevalmistamine I. D. ́ile, ettevalmistumine istungiks, osalemine kohtuistungil ja kliendiga nõupidamised, nõupidamine J. V. ja kliendiga, tutvumine kohtunõudega, e-kiri kliendile – ajakulu (kokku 13 tundi ja 55 minutit) on ülemäära suur ja seetõttu arvetel toodud mahus põhjendamatu. Istungiks ettevalmistumise ja sellega seotud nõupidamiste (kliendi ja muude isikutega nii enne istungit kui pärast istungit) ning kliendiga suhtlemise ja küsimuste ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud maksimaalselt 3 tunni ulatuses. Seejuures nähtub 3.05.2016 istungi protokollist, et istungi ajakulu on kokku 5 tundi ja 50 minutit. Seega on eelmainitud arvetel toodud toimingute ajakulu põhjendatud maksimaalselt 8 tunni ja 50 minuti ulatuses, so maksumusega 1272 eurot (sh käibemaks 254,40 eurot). Arvetel nr 2607020 ja nr 2708038 näidatud toimingute - tutvumine SMG vastusega kohtunõudele, ekiri kliendile, tutvumine vastustaja tõendi esitamise taotlusega, kokkuvõte ja arutelu kliendiga ajakulu (kokku 40 minutit, kogumaksumusega 96 eurot) loeb kohus täies ulatuses põhjendatuks. Arvel nr 2712091 toodud toimingute ajakulu kokku 12 tundi ei ole aga arvel näidatud ulatuses põhjendatud. Arvestades, et 27.12.2017 esitatud seisukohad on kokkuvõtva sisuga, sh juba varasemalt esitatud seisukohtade osas, on selle toimingu ajakulu põhjendatud maksimaalselt 4 tunni ulatuses. Kohtutoimikuga tutvumise ajakuluna loeb kohus põhjendatuks 1 tunni, arvestades, et kaebajal on olnud võimalik menetlusdokumentidega tutvuda kogu kohtumenetluse käigus ka e-toimiku vahendusel. Seega on nimetatud arvel näidatud toimingute ajakulu põhjendatud maksimaalselt 5 tunni ulatuses, maksumusega 720 eurot (sh käibemaks 144 eurot). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajakulu menetlustoimingute eest kokku 34 tundi ning kaebaja menetluskulude väljamõistmine vastustajalt kogusummas 4 896 eurot (sh käibemaks 979,20 eurot).
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.