Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-16-948 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole peale vaidlustamisviite puudumise nimetanud ühtegi konkreetset puudust vorminõuete osas ega konkretiseerinud, millises osas on vastuskiri ebaselge või arusaamatu. Vastuskiri ei riku seadusega sätestatud vorminõudeid. 2(7)

3-16-948 Kaebajal on seoses ehitusloaga nr 115 alates 2000. aastast olnud üks esindaja – JK, kes on koostanud kõik kaebaja esitatud seisukohad, taotlused, vastuväited ja kaebused, on esindanud kaebajat nii haldus- kui kohtumenetluses. Vastustaja on vastuskirja koostamisel lähtunud just asjaolust, et taotluse esitaja on oma esindaja kaudu teadlik kõigist seotud asjaoludest, sh jõustunud kohtulahenditest ja nende sisust. Vastustaja on kaebajale andnud korduvalt (aastaid) vastuseid Kuninga 30a ehitisega seotud haldus- ja kohtumenetluste tulemuste kohta. Nii on vastustaja 07.01.2016 kirjas nr 8-4/5473-53 kaebajale korranud lõppenud kohtumenetluste kulgu, ehitusloa 115 peatamise käiku ja kohtu seisukohta, et enne ehitusloa nr 115 kehtivuse jätkamist tuleb kehtestada detailplaneering. 10.02.2016 kirjaga nr 8-4/5478-58 on kaebajale veelkord selgitatud Kuninga 30a hoone seadustamiseks detailplaneeringu menetluse läbiviimise möödapääsmatust ja ehitise auditi eesmärki. Vastustaja nõustub, et vastuskirjas puudub vaidlustamisviide. Samas ei mõjuta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 2 kohaselt vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. On ilmselge, et vaidlustamisviite puudumine ei ole piiranud kaebaja võimalusi ega seadnud talle takistusi oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebaja ei ole ehitusloa nr 115 kehtivuse peatamist vaidlustatud, ehitusloa nr 115 kehtivuse peatamine on tänaseni kehtiv. Kaebaja seisukoht, et ehitamine toimus siis, kui ehitusluba oli kohtuotsuse tulemusel peatatud, on arusaamatu. Kaebaja ütlused haldusasjas nr 3-08-1855 väljendavad selgelt kaebaja arusaamist ja seisukohta, et ehitusloa nr 115 kehtivuse peatumise ajal ehitusloaga lubatud ehitustegevust Kuninga 30a hoone juures ei toimunud. Seega on kaebaja ise möönnud, et Kuninga 30a hoone rekonstrueerimine on toimunud ehitusloa nr 115 kehtivuse ajal. Vastustaja kinnitab, et rekonstrueerimiseks väljaantud ehitusluba nr 115 on antud ehitusprojektiga kavandatu realiseerimiseks, mille hulka ei kuulunud siseviimistlustööd. Ehitusluba nr 115 ei takista ega piira Kuninga 30a kinnistu detailplaneeringu menetlemist. Kaebaja ei ole selgitanud, millist tema subjektiivset õigust vastuskiri rikub või millisel viisil tema õigus võib selle vastuskirja tõttu rikutud või kahjustatud saada. Ehitusloa nr 115 kehtivuse peatamine ei ole kaebaja õigusi riivanud ja seda kinnitavad jõustunud kohtulahendid. Ehitusloa tühistamine ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjendatud ega lubatav, sest veel ei ole selgunud Kuninga 30a kinnistu ehitusõigus. Vastavalt jõustunud kohtulahendites antud juhistele kaalutakse kõigi asjaosaliste õigustatud huvisid otstarbekaima lahenduse leidmiseni detailplaneeringu menetluses.

Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on tuginenud Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 lahendile haldusasjas nr 3-31/2001, millega jäeti XX nõue 15.05.2000 ehitusloa nr 115 tühistamiseks rahuldamata, kuid samas tehti Pärnu Linnavalitsusele ettepanek eelnimetatud ehitusloa peatamiseks kuni Rüütli tn 39a (nüüd Kuninga 30a) asuva hoone rekonstrueerimiseks vajalikud projektid on planeerimis- ja ehitusseadusega kooskõlla viidud. Nimetatud otsus on jõustunud. Vastavalt eelnimetatud otsusele peatas Pärnu Linnavalitus 04.03.2002 ehitusloa nr 115 kuni ehitamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtestamiseni ning tegi selle asjaosalistele teatavaks. Jõustunud kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud. 2003. a jaanuaris tühistas Pärnu Linnavalitsus ehitusloa nr 115 peatamise, mille kaebaja vaidlustas. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2004 otsusega tühistati Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 20.01.2003 kirjas nr 4-7.323/300-1 tehtud otsus tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 04.03.2002 kirjas nr 4-7.3/10/1566 tehtud otsus ehitusloa nr 115 peatamise kohta. Ringkonnakohus märkis eelnimetatud lahendi p-s 17, et 20.01.2003 kirjas nr 4-7.3-23/300-1 tehtud otsuse tühistamise järgselt on ehitusloa kehtivus uuesti peatunud ning see on kooskõlas Pärnu Halduskohtu 3(7)

3-16-948 18.05.2001 otsuses nr 3-31/2001 tehtud ettekirjutusega, mille sisuks on ehitusloa kehtivuse peatamine seniks, kuni viiakse läbi detailplaneering, mis Pärnu Halduskohtu eelviidatud otsuse kohaselt pidi olema sellise ehitusloa andmise eeltingimuseks. Ringkonnakohus selgitas, et Pärnu Halduskohtu otsuse sisu seisnes selles, et ehitusloa taaskehtestamine on võimalik pärast seda, kui planeeringumenetluses on ehitusloa adressaadi ja kaebaja huvid kaalutud ja kohtuotsuse täitmine eeldab, et taasjõustatava ehitusloa sisu võib sõltuvalt planeeringumenetluse ning ehitusloa taaskehtestamise menetluse tulemustest esialgsest ehitusloast erineda. Nähtuvalt vaidlustatud otsustusest nr 9-13/3667-1 ongi Kuninga 30a kinnistu detailplaneeringu koostamine 2012. a-l algatatud, kuid planeeringu menetlusprotsessiga ei ole jõutud käesolevaks ajaks veel lõpetada. Varasemalt oli kehtestatud vastava kvartali detailplaneering osaliselt, jättes planeeringust välja Kuninga 30a ja Pühavaimu 16 kinnistud ning Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50 oli kehtestatud Pühavaimu, Rüütli, Kuninga ja Hospidali tänavate vahelise kvartali detailplaneering. Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusega haldusasjas nr 3-08-1855 tühistati eelnimetatud volikogu otsus nr 50, sest planeering oli olulise kaalutlusveaga. Seejärel algatati Pärnu Linnavalitsuse 27.02.2012 korraldusega nr 110 konkreetselt üksnes Kuninga 30a detailplaneeringu koostamine. Pärnu Linnavalitsus on menetluse varasemat käiku ja kogu menetluslikku olukorda kaebajale selgitanud, näiteks 07.01.2016 kirjas nr 8-4/5475-53. Kohus nõustus vastustajaga, et tulenevalt jõustunud kohtulahenditest on tarvis planeeringumenetlus ettenähtud korras läbi viia ning leida tasakaalustatud lahendus. Vastustajal ei olnud võimalik kaebaja 22.03.2016 taotlust rahuldada ega 15.05.2000 ehitusluba nr 115 kehtetuks tunnistada. See oleks olnud jõustunud kohtulahendiga vastuolus. Kaebaja väited seonduvalt õigusliku aluse välja toomata jätmise ja põhjendamiskohustuse ebapiisavusega ning vorminõuete eiramisega ei saa olla vaidlusaluse otsustuse tühistamise aluseks (HMS § 58).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-948 115 oli Kuninga 30a väljaehitamise ajal peatatud. Seega ei saanud pärast 2001. aastat seaduslikku ehitamist toimuda. Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 otsusele nr 3-08-1855 ei saa seoses võimaliku ehitusõigusega tugineda. Tallinna Halduskohtu 23.07.2010 kohtuotsus jäeti ringkonnakohtu poolt muutmata. Halduskohtu seisukoht nimetaud otsuses oli, et hoone ehitamine viidi lõpule olukorras, kus ehitusloa kehtivus oli peatatud. Kaebajale jääb Pärnu Linnavalitsuse tõlgendus, et ehitusluba kehtis ja võimaldas seaduslikku ehitamist 20.01.2003‒12.12.2004 arusaamatuks. Pärnu Linnavalitsus ei saa muuta 11.12.2001 jõustunud Pärnu Halduskohtu otsust ja muuta ehitusluba kehtivaks. Olenemata sellest, kas ehitusloa peatas Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 otsus või Pärnu Linnavalitsus oma 04.03.2002 kirjaga nr 4-3-10/1566 (nagu leiab vastustaja), oli ehitusluba vähemalt pärast 04.03.2002 peatatud ja selle alusel ei saanud seaduslikus korras ehitada. Pärnu Linnavalitsuse 20.04.20016 kirja tühistamine looks õigusselguse selles, kas ehitamine oli pärast ehitusloa peatamist 11.12.2001 Pärnu Halduskohtu poolt seaduslik või mitte ning kas detailplaneeringu koostamisel tuleb vaadelda Kuninga 30a tänast seisundit kui õiguslikul alusel toimunud ehitamist või on see küsimus, mida detailplaneeringu koostaja peab detailplaneeringus käsitlema.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-948 HMS § 43 lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Niisiis on halduskohus asunud õigele seisukohale, et vastustaja 20.04.2016 kirja tuleb käsitada haldusaktina, mille suhtes saab esitada tühistamiskaebuse ning sellisena määratlenud kaebuse nõude. 20.04.2016 haldusakt on formaalselt puudulik, kuna sellest ei nähtu selgelt akti resolutsiooni ega vaidlustamisviidet, kuid need puudused ei ole takistanud kaebajal realiseerimast oma kaebeõigust, mistõttu ei saa neil põhjustel akti tühistada (HMS § 58). Akti sisulistest põhjendustest on võimalik aru saada, et linn keeldub ehitusluba nr 115 kehtetuks tunnistamast ning samuti on esitatud vastavasisulised põhjendused. Niisiis oli kaebaja eesmärk haldusmenetluses ehitusloa nr 115 kehtetuks tunnistamine ning see eesmärk kandus linna 20.04.2016 otsustuse vaidlustamise kaudu edasi kohtumenetlusse.

3-16-948 nr 3-08-1855 on kohus tuvastanud, et vastustaja on peatanud kasutusloa menetluse kuni detailplaneeringu kehtestamiseni ning seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Kuna ehitusloaga nr 115 seonduv tuleb lahendada detailplaneeringu menetluses (mida Pärnu linn menetlebki), siis on olnud jõustunud kohtuotsustega kooskõlas Pärnu linnavalitsuse 20.04.2016 otsustuses võetud seisukoht, et ehitusõiguse küsimuse saab lahendada pärast detailplaneeringu kehtestamist. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta detailplaneeringu menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.