XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 otsustuse nr 9-13/36671 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – XX; esindajad Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 23.05.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule 17.05.2016 saadetud kaebuses taotles XX Pärnu Linnavalitsuse kohustamist väljastama kaebaja 22.03.2016 esitatud taotluse pinnalt asjakohane haldusakt, millega lahendatakse 22.03.2016 taotlus sisuliselt. Kaebaja leidis, et vastustaja oleks pidanud vormistama vastava lahenduse haldusakti näol. Alternatiivselt oli taotletud Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 vastuskirja nr 9-13/36671 tühistamist ja seda olukorras, kus nimetatud kirja võiks vaadelda siiski keelduva haldusaktina.
2.Tallinna Halduskohus küsis vaidluse eseme täpsustamiseks 15.06.2016 kohtunõudega Pärnu linna seisukohta, selles kas Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 kirja nr 9-13/3667-1 näol on tegemist lihtsalt vastusega, millega keelduti haldusakti andmisest ja taotluse lahendamisest haldusakti vormis (HKMS § 46 lg 2 esimene lause) või keelduva haldusaktiga, mille puhul on vaidlustamisviide märkimata jäänud.
3.Pärnu linn vastas 21.06.2016. Vastustaja teatas, et eelnimetatud kirja näol on tegemist keelduva haldusaktiga, mille puhul on vaidlustamisviide ära jäänud.
4.Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 määrusega võeti kaebus menetlusse 20.04.2016 otsustuse nr 913/3667-1 tühistamise nõudes (tl 22). Pärnu linn vastas kaebusele 22.07.2016.
5.Tallinna Halduskohtu 08.03.2017 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 77).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja selgitab, et taotles 22.03.2016 Pärnu Linnavalitsuse 15.05.2000 ehitusloa nr 115 (Kuninga 30a) kehtetuks tunnistamist. Pärnu Linnavalitsus vastas taotlusele 20.04.2016 kirjaga nr 9-13/377-1. Kirjas oli küll selgitatud, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuid taotluses otseselt viidatud küsimustele linn vastanud ei ole. Samuti ei ole selgitatud võimalikku edasikaebamise korda.
7.Kuninga 30a algatatud detailplaneeringu lõplik lahend puudutab otseselt kaebaja õigusi ning on seotud käsitletava 2000. aastal välja antud Kuninga 30a ehitusloaga, ka selle kehtivusega Kuninga 30a rekonstrueerimise lõpule viimisel 2004. aasta detsembris. Kuninga 30a ehitamine toimus siis, kui ehitusluba oli kohtuotsuse tulemusel peatatud ja seega pole ehitamine toimunud seaduslikul alusel. Linnavalitsus on rõhutanud, et Kuninga 30a rekonstrueerimine viidi läbi ehitusloa kehtivuse ajal ja seega ei oleks nagu vajagi Kuninga 30a detailplaneerimise käigus enam käsitleda, kas ehitis on tänases mahus seaduslik või mitte. Ehitusloa nr 115 kehtivuse käsitlemine ja vastava haldusakti andmine võimaldaks poolelioleva Kuninga 30a detailplaneeringuga edasi minna. Kaebaja, kui piirinaabri huvides on, et 16 aastat kestnud vaidlused ükskord lõpeksid.
8.Täiendavas 28.07.2016 seisukohas toob kaebaja välja, et nõustub põhimõtteliselt sellega, et 18.05.2001 kohtuotsusest tulenevalt ja peatatuna ei saa selline ehitusluba hetkel formaalselt vahetult tema õiguseid otseselt kahjustada. Õigusi kahjustab see, kuidas Pärnu Linnavalitsus seda ehitusluba oma korraldusega nr 110 Kuninga 30a suhtes 27.02.2012 algatatud detailplaneeringu menetluses käsitleb. Kaebaja on 79 aastane ja on vastuvõetamatu, et probleemi lahendust püütakse jälle edasi lükata. Linnavalitsuse etteheited, et kaebaja on aja jooksul oma seisukohti muutnud, tulenevad ju sellest, et menetlus on sedavõrd veninud. Kohtud on ehitusloa tühistamist ka varem käsitlenud, kuid seda rohkem kui 10 aastat tagasi. Ehitusluba ei saa olla igavene ja selle seaduslikkuse hindamisel tuleb arvestada ka selle andmisest möödunud aega.
9.Täiendavas 06.03.2017 seisukohas loobub kaebaja oma 28.07.2016 vastuses esitatud nõude muutmise taotlusest, kuid jääb varasemalt väljendatu juurde selles osas, et kui lugeda Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 kirja haldusaktiks, siis pidanuks selles selgelt olema näidatud ka õiguslik alus ja põhjendus seisukohale, et Kuninga 30a hoone on püstitatud kehtiva ehitusloa alusel. Selline põhjendus kirjas puudub. Käesoleva vaidluse tulemus omab olulist tähendust selles, kuidas jätkub Kuninga 30a algatatud detailplaneeringu koostamine.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja vaidleb esitatud tühistamiskaebusele vastu ega pea seda põhjendatuks.
11.Kaebaja ei ole peale vaidlustamisviite puudumise nimetanud ühtegi konkreetset puudust vorminõuete osas ega ole konkretiseerinud, millises osas on vastuskiri ebaselge või arusaamatu. Vastustaja hinnangul ei riku vastuskiri seadusega sätestatud vorminõudeid. Vastuskiri on kirjalikus vormis, selles on märgitud haldusorgani nimetus, selle juhi nimi ja allkiri, vastuskirja koostaja, selle väljaandmise aeg ja registreerimise number, vastuskirja adressaat ja talle kättetoimetamise koht ning vastuskirjas toodud otsustuse asjaolud ja alus.
12.Vastustaja selgitab, et kaebajat on seoses ehitusloaga nr 115, Kuninga 30a kinnistu detailplaneeringute ja sellel kinnistul toimuva ehitustegevusega esindanud alates 2000. aastast üks esindaja – Jüri Kukk, kes on koostanud kõik kaebaja esitatud seisukohad, taotlused, vastuväited ja kaebused, on esindanud kaebajat nii haldus- kui kohtumenetluses. Vastustaja on vastuskirja koostamisel lähtunud just eelnimetatud asjaolust, et taotluse esitaja on oma esindaja kaudu teadlik kõigist seotud asjaoludest, sh jõustunud kohtulahenditest ja nende sisust, mille kohaselt tegi halduskohus ettepaneku peatada ehitusluba nr 115 kuni kehtestatakse Kuninga 30a kinnistule selline detailplaneering, mille käigus on kaalutud nii kaebaja kui Kuninga 30a kinnistu omaniku õigustatud huvid. Vastustaja on kaebajale andnud korduvalt (aastaid) vastuseid Kuninga 30a ehitisega seotud haldus- ja kohtumenetluste tulemuste kohta. Nii on vastustaja 07.01.2016 kirjas nr 8-4/5473-53 kaebajale korranud lõppenud kohtumenetluste kulgu, ehitusloa 115 peatamise käiku ja kohtu seisukohta, et enne ehitusloa nr 115 kehtivuse jätkamist tuleb kehtestada detailplaneering. 10.02.2016 kirjaga nr 8-4/5478-58 on kaebajale veelkord selgitatud Kuninga 30a hoone seadustamiseks detailplaneeringu menetluse läbiviimise möödapääsmatust ja ehitise auditi eesmärki.
13.Vastustaja nõustub, et vastuskirjas puudub vaidlustamisviide. Samas ei mõjuta HMS § 57 lõike 2 kohaselt vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Käesoleval juhul on ilmselge, et vaidlustamisviite puudumine ei ole piiranud kaebaja võimalusi ega seadnud talle takistusi oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Vastustaja hinnangul ei saa vastuskirja kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selles puudus vaidlustamisviide.
14.Kaebaja on taotlenud ehitusloa nr 115 tühistamist, on vaidlustanud mitmeid ametnike toiminguid, kuid ehitusloa nr 115 kehtivuse peatamist ei ole vaidlustatud, ehitusloa nr 115 kehtivuse peatamine on tänaseni kehtiv. Kaebaja seisukoht, et ehitamine toimus siis, kui ehitusluba oli kohtuotsuse tulemusel peatatud, on arusaamatu. Kaebaja on ilma asjakohase põhjenduseta oma varasemast ütlusest taganenud, seda muutnud. Vastustaja hinnangul väljendavad kaebaja ütlused (haldusasjas nr 3-081855) selgelt kaebaja arusaamist ja seisukohta, et ehitusloa nr 115 kehtivuse peatumise ajal ehitusloaga lubatud ehitustegevust Kuninga 30a hoone juures ei toimunud. Seega on kaebaja ise möönnud, et Kuninga 30a hoone rekonstrueerimine on toimunud ehitusloa nr 115 kehtivuse ajal, seega seaduslikul alusel. Vastustaja kinnitab, et rekonstrueerimiseks väljaantud ehitusluba nr 115 on antud ehitusprojektiga kavandatu realiseerimiseks, mille hulka ei kuulunud siseviimistlustööd. Vastustaja hinnangul ei takista ega piira ehitusluba nr 115 Kuninga 30a kinnistu detailplaneeringu menetlemist. Vastustaja on veendunud, et mõistliku koostöö ja konstruktiivsete ettepanekute tulemusel on võimalik jõuda tasakaalustatud lahenduseni.
15.Vastustaja hinnangul ei selgu kaebusest milline kaebaja subjektiivne õigus on sedavõrd ohustatud, et selle kaitseks on möödapääsmatu nõuda ehitusloa nr 115 tühistamist. Kaebaja väidab, et tema vajab puudusteta haldusakti oma õiguste kaitseks, kuid jätab selgitamata, millist tema subjektiivset õigust vastuskiri rikub või millisel viisil tema õigus võib selle vastuskirja tõttu möödapääsmatult rikutud või kahjustatud saada. Vastustaja on seisukohal, ehitusloa nr 115 kehtivuse peatamine ei ole kaebaja õigust riivanud, mida kinnitavad jõustunud kohtulahendid. Ehitusloa tühistamine ei ole käesolevas menetlusstaadiumis põhjendatud ega lubatav, sest veel ei ole selgunud Kuninga 30a kinnistu
ehitusõigus. Vastavalt jõustunud kohtulahendites antud juhistele kaalutakse käesolevas asjas kõigi asjaosaliste õigustatud huvisid otstarbekaima lahenduse leidmiseni detailplaneeringu menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 20.04.2016 otsustust nr 9-13/3667-1 ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud otsustusega keelduti Kuninga tänav 30a puudutava ja 15.05.2000 väljastatud ehitusloa nr 115 kehtetuks tunnistamisest. Arvestades asjaolu, et 20.04.2016 otsustus oli võetud vastu ja tehtud kaebajale teatavaks kirja vormis, tõusetus ühtlasi ka küsimus, et kuidas seda tõlgendada ja kas tegemist oli näiteks haldusakti andmisest keeldumisega või siis keelduva sisuga haldusaktiga. Vaidluse eseme täpsustamise raames selgitas vastustaja, et 20.04.2016 kirja tuleks vaadelda keelduva haldusaktina, mille puhul on vaidlustamisviide ära jäänud. Seega võeti kaebus menetlusse 20.04.2016 otsustuse nr 9-13/3667-1 tühistamise nõudes (tl 22). Kaebaja leidis, et nimetatud kiri haldusaktile esitatavatele nõuetele täiel määral küll ei vasta, kuid pidas siiski võimalikuks käsitada seda haldusaktina. Kohus lähtub menetlusosaliste vastavasisulistest seisukohtadest. Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt õigusliku aluse märkimata jätmisega haldusaktis või selle vähese põhjendatusega, siis see on eraldi teema, mille mõju saab vajadusel hinnata põhivaidluse raames. Põhiküsimus ja põhivaidlus taandub aga antud juhul küsimusele sellest kas vastustaja võis 15.05.2000 ehitusloa nr 115 kehtetuks tunnistada või mitte.
17.Menetlusosaliste positsioone ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja on tuginenud Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 lahendile haldusasjas nr 3-31/2001, millega jäeti XX nõue 15.05.2000 ehitusloa nr 115 tühistamiseks rahuldamata, kuid samas tehti Pärnu Linnavalitsusele ettepanek eelnimetatud ehitusloa peatamiseks kuni Rüütli tänav 39a (nüüd Kuninga 30a) asuva hoone rekonstrueerimiseks vajalikud projektid on planeerimis- ja ehitusseadusega kooskõlla viidud. Nimetatud otsus on haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitatud ning see on jõustunud (tl 38-40). Vastavalt eelnimetatud otsusele peatas Pärnu Linnavalitus 04.03.2002 ehitusloa nr 115 kuni ehitamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtestamiseni ning tegi selle asjaosalistele teatavaks (tl 41). Jõustunud kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud. See on üldine põhimõte, mis põhjalikumat selgitamist ei vaja. Vahepealsel perioodil, 2003. aasta jaanuaris, tühistas Pärnu Linnavalitsus ehitusloa nr 115 peatamise, mille aga kaebaja õigeaegselt vaidlustas ja mis osutuski õigusvastaseks otsustuseks. Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2004 otsusega tühistati Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 20.01.2003 kirjas nr 4-7.323/300-1 tehtud otsus tühistada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 04.03.2002 kirjas nr 47.3/10/1566 tehtud otsus ehitusloa nr 115/15.05.2000 peatamise kohta. Ringkonnakohus märkis eelnimetatud lahendi punktis 17, et 20.01.2003 kirjas nr 4-7.3-23/300-1 tehtud otsuse tühistamise järgselt on ehitusloa kehtivus uuesti peatunud ning see on ka kooskõlas Pärnu Halduskohtu 18.05.2001 otsuses nr 3-31/2001 tehtud ettekirjutusega, mille sisuks on ehitusloa kehtivuse peatamine seniks, kuni viiakse läbi detailplaneering, mis Pärnu Halduskohtu eelviidatud otsuse kohaselt pidi olema sellise ehitusloa andmise eeltingimuseks. Ringkonnakohus selgitas, et Pärnu Halduskohtu otsuse sisu seisnes selles, et ehitusloa taaskehtestamine on võimalik pärast seda, kui planeeringumenetluses on ehitusloa adressaadi ja kaebuse esitaja huvid kaalutud ja et kohtuotsuse täitmine eeldab, et taasjõustatava ehitusloa sisu võib sõltuvalt planeeringumenetluse ning ehitusloa taaskehtestamise menetluse tulemustest esialgsest ehitusloast ka erineda. Nähtuvalt vaidlustatud otsustusest nr 9-13/3667-1 ongi Kuninga 30a kinnistu detailplaneeringu koostamine 2012. aastal algatatud, kuid planeeringu menetlusprotsessiga ei ole jõutud käesolevaks ajaks veel lõpetada. Varasemalt oli kehtestatud vastava kvartali detailplaneering osaliselt, jättes planeeringust välja Kuninga 30a ja Pühavaimu 16 kinnistud ning Pärnu Linnavolikogu 18.06.2009 otsusega nr 50 oli kehtestatud Pühavaimu, Rüütli, Kuninga ja Hospidali tänavate vahelise kvartali detailplaneering. Seda vaidlustati ning Tallinna Ringkonnakohtu
28.01.2011 otsusega haldusasjas nr 3-08-1855 tühistati eelnimetatud volikogu otsus nr 50, sest planeering oli olulise kaalutlusveaga. Sellest ei nähtunud Kuninga 30a ja Pühavaimu 16 kinnistute omanike huvide piisavat kaalumist. Seejärel algatati Pärnu Linnavalitsuse 27.02.2012 korraldusega nr 110 konkreetselt üksnes Kuninga 30a detailplaneeringu koostamine. Pärnu Linnavalitsus on menetluse varasemat käiku ja kogu menetluslikku olukorda kaebajale ka selgitanud, näiteks 07.01.2016 kirjas nr 8-4/5475-53. Vastustaja asus seejuures seisukohale, et vaidluste senist kulgu ja mitmeid kohtulahendeid aluseks võttes, on hoone kasutusloa väljastamine võimalik vaid pärast detailplaneeringu kehtestamist. Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada, et eelnevalt nimetatud haldusasja nr 3-08-1855 raames toimus ka vaidlus seonduvalt kasutusloa väljastamisest keeldumisega, kuid käesolevas asjas esitatud nõudega see aspekt otseselt siiski ei seostu. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et tulenevalt jõustnud kohtulahenditest on tarvis planeeringumenetlus ettenähtud korras läbi viia ning leida tasakaalustatud lahendus.
18.Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et vastustajal ei olnud võimalik kaebaja 22.03.2016 taotlust rahuldada ega 15.05.2000 ehitusluba nr 115 kehtetuks tunnistada. See oleks olnud jõustunud kohtulahendiga vastuolus. Mis puutub kaebaja väidetesse seonduvalt õigusliku aluse välja toomata jätmise ja põhjendamiskohustuse ebapiisavusega ning ka vorminõuete eiramisega üldisemalt, siis antud juhul see vaidlusaluse otsustuse tühistamise aluseks olla ei saa. Tühistamise aluseks ei saa olla ka mingisugune üksik vaidlusi tekitav või erinevat tõlgendamist võimaldav lause, kui kokkuvõttev seisukoht sellest ei muutu. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 58 ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sama põhimõte kohaldub ka tühistamisnõuete puhul. Antud juhul need puudused asja otsustamist ei mõjutanud, sest vastustaja ei saanud ehitusluba kehtetuks tunnistada. Seega jääb kaebus rahuldamata.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole vastavate kulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2018 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. mai 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-948 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Riigikohtu 28.05.2018 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
Jätta XX kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.