Alar Maiste kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.04.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/606-11 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 15.11.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Alar Maiste apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Alar Maiste, esindaja advokaat Rene Varul Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.11.2016. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 31.01.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) kohustas 07.04.2016. a vastutusotsusega nr 13-7/606-11 Alar Maistet tasuma Almest Mets OÜ maksuvõla summas 47 742,31 eurot (I kd, tl-d 7-14). Maksuhaldur leidis, et A. Maiste rikkus raskest hooletusest juhatuse liikme kohustusi, põhjustades sellega Almest Mets OÜ-le maksuvõla tekkimise ja selle tasumata jätmise.
2.A. Maiste esitas 07.04.2016. a vastutusotsuse peale MTA-le vaide, mille MTA jättis 25.05.2016. a vaideotsusega nr 13-7/606-11 (I kd, tl 16-19p) rahuldamata.
3.A. Maiste esitas 27.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 07.06.2016. a vastutusotsuse tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vastutusotsuses kajastatud asjaolud ei luba tuvastada maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist raskest hooletusest tulenevalt. Kaebaja ei ole juhatuse liikmena ise raielankidel lepinguid sõlminud ega nende täitmist kontrollinud, vaid on selleks volitanud esindaja. Kaebaja on seisukohal, et ta on kontrollinud volitatud isiku tegevust mõistlikult oodatava hoolega. Kaebaja on seisukohal, et ta sai juhatuse liikmena eeldada, et volitatud isik ja tegevjuht esitab raamatupidamisele õiguspärased arved ja muud dokumendid. Kaebajale jääb arusaamatuks, milline õigusnorm paneb juhatuse liikmele kohustuse teostada arvetel kajastatud tehingute osas põhjalikumat analüüsi. MTA kontrollakti kohaselt ei ole kaebajat kontrollaktis käsitletud tehingute või arvetega üldse otseselt seostatud.
4.Tartu Halduskohus jättis 15.11.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata, kummagi poole menetluskulud tema enda kanda ning tühistas esialgse õiguskaitse, millega oli peatatud MTA 07.04.2016. a vastutusotsuse nr 13-7/606-11 täitmine. Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse abinõu kehtib kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohus leidis otsuses, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Halduskohus ei pidanud vajalikuks kõiki maksuhalduri seisukohti üle korrata. Halduskohus märkis, et tulenevalt maksukorralduse seadusest ning Riigikohtu praktikast peavad juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks olema täidetud järgmised eeldused: 1) kaebaja kui juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Halduskohtu hinnangul on tuvastatud, et Almest Mets OÜ-l on maksuvõlg ja maksuhalduril ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult seda sisse nõuda. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja oli maksuvõla tekkimise ajal Almest Mets OÜ juhatuse liige ja seega Almest Mets OÜ seaduslik esindaja. Seega pidi kaebaja ainuisikuliselt täitma kõiki juhatuse liikmeks olekuga kaasnevaid kohustusi, sh kohustust tagada maksuseadustest tulenevate kohustuste õigeaegne ja korrektne täitmine. Riigikohtu praktika kohaselt peab tahtluse tõendamisel vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel sageli lähtuma tõendite (mõnikord üksnes kaudsete) ja asjaolude kogumist ning „elulise usutavuse“ kriteeriumist. Halduskohus leidis, et maksuhaldur on selle põhjendamiskohustuse täitnud. Halduskohtu hinnangul on põhjendatud ka maksuhalduri seisukoht, et kaebaja tegevuse ja Almest Mets OÜ maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos. Halduskohus märkis, et maksuhaldur on tuvastanud, et Almest Mets OÜ suhtes läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli raames kajastati kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal maksustamisperioodidel veebruar kuni märts 2014 Almest Mets OÜ sisendkäibemaksu hulgas TTP Metsatööd OÜ ning Almest OÜ arvetel märgitud käibemaksu, kuigi TTP Metsatööd OÜ-lt ning Almest OÜ-lt metsamaterjali ost Almest Mets OÜ poolt üksikjuhtumi kontrolli raames tuvastamist ei leidnud. Seega on Almest Mets OÜ maksudeklaratsioonides esitatud ebaõigeid andmeid, ehk kajastati tehinguid, mis tegelikkuses aset ei leidnud. Halduskohus nõustus MTA kontrollaktis toodud järeldustega ega pidanud vajalikuks neid üle korrata. Kuna kauba tegelik müüja pole teada, ei saa ka eeldada, et see tundmatu kolmas isik on
käibemaksukohustuslane. Samas on ainult käibemaksukohustuslasest müüjal õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Halduskohus nõustus MTA-ga, et kuigi kaebaja oli delegeerinud Almest Mets OÜ igapäevast majandustegevust puudutavad õigused ja kohustused O. Tšikanovile, ei vabanenud ta seeläbi juhatuse liikme vastutusest. Lähtudes Almest Mets OÜ KMD-sid esitades üksnes O. Tšikanovilt saadud arvetest ja dokumentidest ning jättes teostamata põhjalikuma analüüsi arvetel kajastatud tehingute tegeliku toimumise osas, on kaebaja olnud raskelt hooletu. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et maksuhalduril lasus tõendamiskoormus tuvastamaks, kas kaebaja oli piisavalt hoolas. Maksuhaldur on vastutusotsuses tuvastanud kaebaja raske hooletuse MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel. Halduskohus leidis, et vastutusotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 15.11.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha ise uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, et õiguste ja tööülesannete delegeerimisega kaasneb äriühingu juhatuse liikmel kohustus teostada järelevalvet tööülesannete nõuetekohase ja seaduskuuleka täitmise eest. Üldjuhul on juhatuse liikme vastutuse kohaldamise eelduseks see, et ta pole tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seaduses ei ole juhatuse liikmele sätestatud kõrgendatud järelevalve või kontrollikohustust volitatud isikute, töötajate ja muude alluvate suhtes. Kaebaja on seisukohal, et ta ei ole rikkunud kohustust tagada maksude õiget deklareerimist ja tasumist. Kaebaja ei nõustu sellega, et ta on olnud arvetel kajastatud tehingute tegeliku toimumise osas põhjalikuma analüüsi teostamata jätmise tõttu raskelt hooletu. Isegi kui nõustuda MTA ja kohtu seisukohaga, et kaebaja oleks pidanud juhatuse liikmena teostama põhjalikumat analüüsi arvel kajastatud tehingute tegeliku toimumise osas, siis saab seejuures pidada teda hooletuks, mitte raskelt hooletuks. Asjaolu, kas tegelikud müüjad on hoopis nn. tundmatud eraisikud või siis arvetelt nähtuvad äriühingud, ei ole juhatuse liikmel võimalik tavapärast hoolt rakendades tuvastada. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja tehingute tegelikku majanduslikku sisu täpsemalt ei uurinud, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 18.10.2016. a seisukohtadega koos esitatud 05.06.2014. a suuliste ütluste protokolli MTA-s, millest nähtub, et kaebaja oli äriühingu tegevusega piisavalt hästi kursis. Kaebaja on seisukohal, et metsamaterjali müük oli seaduslik. Eraisikutest müüjad on kinnitanud müügitehingute toimumist ja metsamaterjali müüki OÜ-le Almest ja TTP Metsatööd OÜ-le. Seega ei ole eraisikud müünud kaupa otse Almest Mets OÜ-le.
6.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus tühistamata. Vastustaja leiab, et halduskohus on piisava selgusega kaebaja vastutust äriühingu maksuvõla eest käsitlenud ning leidnud õigesti, et vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Vastustaja märgib, et kaebaja on rikkunud deklareerimiskohustust, tasumiskohustust ja tagamiskohustust. Juhatuse liige tekitas olukorra, kus vältis tasumiskohustuse tekkimist. Võltsarvete kajastamise tõttu raamatupidamises ei täitnud Almest Mets OÜ rahalist kohustust tähtaegselt ja täielikult. Seega on isik rikkunud MKS § 105 lg-t 1
ja käibemaksuseaduse (KMS) § 38 lg-t 1. Maksukorralduse seadus ei sätesta erireegleid, mis välistaksid passiivse juhatuse liikme vastutavate isikute ringist ning laiendaks vastutavate isikute ringi faktiliselt juhtivatele isikutele. Vastutusotsuses on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks on kaebaja tegevuse puhul jõutud raske hooletuseni. Kaebaja käitumist, mis seisnes ostetava metsamaterjali päritolu ja keskkonnanõuete kontrollimise puudumises, saab pidada metsandusvaldkonnas tegutseva juhatuse liikme seisukohast vastuvõetamatuks. Vaatamata täisvolituse andmisele Almest Mets OÜ esindamiseks lasusid MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused ikkagi kaebajal kui äriühingu seaduslikul esindajal. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mis lükkaks ümber kontrollaktis tuvastatud maksustamise seisukohast olulised asjaolud. Vastuväiteks ei saa lugeda kaebaja paljasõnalist väidet selle kohta, et metsamaterjali ostud on olnud seaduspärased. Maksukontrolli lõppemisel toimunud Almest Mets OÜ juhatuse liikme vahetuse ja osa võõrandamisega lootis kaebaja ilmselt vabaneda maksukohustusest. Vaidlus puudub ka küsimuses, et kaebaja võttis kontrollitavatel perioodidel äriühingu pangakontodelt välja sularaha kokku summas 56 690 eurot, mis oli piisav maksuhalduri poolt tuvastatud maksukohustuse täitmiseks. Seega oli Almest Mets OÜ maksukohustuse tekkimise ajal maksejõuline, kuid teadmata põhjusel äriühingust raha väljaviimisega põhjustas kaebaja äriühingule maksuvõla, mille täitmise jättis näiliselt järgmistele juhatuse liikmetele. Maksuhaldur on kontrollaktis tuginenud ja viidanud 05.06.2014. a seletusele ning halduskohus on analüüsinud kontrollaktis kajastatut, mistõttu polnud vajadust eraldi 05.06.2014. a seletust analüüsida.
7.Kaebaja märgib täiendavas seisukohas, et MTA on sidunud kaebaja raske hooletuse metsamaterjali puhul selle päritolu kontrollimata jätmisega. Kaebaja on seisukohal, et metsamaterjali päritolu on kontrollitav ja sellega seoses midagi juhatuse liikmele ette heita ei saa. Kaebaja on maksuhaldurile kontrollitava perioodi kohta esitanud kõik metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamist tõendavad dokumendid, samuti metsateatised. Vastustaja väide, nagu oleksid eraisikud müünud materjali/raieõigust otse kaebaja juhitud Almest Mets OÜ-le, ei ole õige. Eraisikud müüsid TTP Metsatööd OÜ-le ja Almest OÜ-le, kes on omakorda edasi müünud Almest Mets OÜ-le.
8.Vastustaja kaebaja täiendavate seisukohtadega ei nõustu. Vastustaja tuletab meelde, et Almest Mets OÜ maksuvõlg tekkis kaebaja poolt tehtud KMD parandustest. KMD-d oli tarvis parandada seetõttu, et Almest Mets OÜ maksudeklaratsioonidel oli kajastatud ka selliseid tehinguid, mis tegelikkuses aset ei leidnud. Asjaolu, et äriühingu juhatuse liige kajastab maksudeklaratsioonides tehinguid, mis ei vasta tegelikkusele, viitavad vähemalt raskele hooletusele või pigem isegi tahtlusele. Vaidlust ei ole selles, et nii ebaõigete andmete kui õigete andmetega deklaratsioonid on esitanud kaebaja isiklikult. Seega on juhatuse liige rikkunud deklareerimiskohustust, mis omakorda viis tasumiskohustuse rikkumiseni. Vaatamata täisvolituse andmisele O. Tšikanovile Almest Mets OÜ esindamiseks, lasusid MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused ikkagi kaebajal kui äriühingu seaduslikul esindajal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses ega ka täiendavas seisukohas esitatud ükski väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le
4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuhaldur kontrollis MKS § 10 ja § 59 lg 2 p 1 alusel ja vastavalt 19.05.2014. a korraldusele nr 12.2-3/23911-2 Almest Mets OÜ käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil veebruar kuni märts 2014. 27.02.2015 väljastas MTA Almest Mets OÜ-le kontrollakti, milles leidis, et Almest Mets OÜ sisendkäibemaks kuulub vähendamisele maksustamisperioodi veebruar 2014 osas summas 25 645,96 eurot ning maksustamisperioodi märts 2014 osas summas 28 684,66 eurot. Kontrolli käigus MTA-le esitatud raamatupidamise dokumentidest nähtus, et Almest Mets OÜ on soetanud TTP Metsatööd OÜ-lt ja Almest OÜ-lt metsamaterjali ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas. Põhjusel, et TTP Metsatööd OÜ ning Almest OÜ nimel koostatud arved ei vastanud nõuetele ning kajastasid tehinguid, mis tegelikkuses aset ei leidnud, asus maksuhaldur seisukohale, et Almest Mets OÜ-l puudus õigus TTP Metsatööd OÜ ning Almest OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhaldur tuvastas, et maksustamisperioodidel veebruar kuni märts 2014 esitas Almest Mets OÜ nimel maksudeklaratsioone A. Maiste. Üksikjuhtumi kontrolli perioodide osas esitas Almest Mets OÜ nimel KMD-d A. Maiste 20.03.2014 (maksustamisperioodi veebruar 2014 osas) ning 21.04.2014 (maksustamisperioodi märts 2014 osas). 08.04.2015 viis A. Maiste sisse käibedeklaratsioonide parandused, millega seoses tekkis Almest Mets OÜ-l käibemaksukohustus kokku summas 54 330,62 eurot. 14.04.2015 tegi MTA Almest Mets OÜ-le korralduse nr 13-11/25271 maksuvõla tasumiseks summas 54 330,62 eurot, mida äriühing ei tasunud. 07.04.2016. a vastutusotsusega nr 13-7/606-11 kohustas MTA A. Maistet tasuma solidaarselt Almest Mets OÜ-ga maksuvõlga summas 47 742,31 eurot.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus oma 15.11.2016. a otsuses piisava selgusega käsitlenud kaebaja kui juhatuse liikme vastutust äriühingu maksuvõla eest ning õigesti leidnud, et vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Halduskohus on kokkuvõtvalt leidnud, et vastutusotsuses tehtud järeldused põhinevad tõendite nõuetekohasel hindamisel kogumis ja vastastikuses seoses ning maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud kaebaja süü maksuvõla tekkimises.
12.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et tema kui juhatuse liige ei ole oma kohustusi rikkunud, kuna esitas maksudeklaratsioone O. Tšikanovi (volitatud isik) koostatud kokkuvõtete ja raamatupidamisse tulnud arvete järgi. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja nii vastutusotsuses kui ka vastuses kaebusele põhjalikult selgitanud, et kaebaja rikkus deklareerimiskohustust, tasumiskohustust ning ka tagamiskohustust ja nende selgitustega nõustus ka halduskohus vaidlusaluses otsuses. Ka ringkonnakohus nõustub halduskohtu eelpoolnimetatud hinnanguga, kuna antud juhul on Almest Mets OÜ juhatuse liige perioodil veebruar kuni märts 2014 küll esitanud juhatuse liikmena käibedeklaratsioone, kuid on nendes kajastanud ebaõigeid andmeid. Täpsemalt on kaebaja juhatuse liikmena kasutanud sisendkäibemaksu hulgas võltsarvetel kajastatud käibemaksu ning sellega vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Seega on juhatuse liige rikkunud mitterahalise kohustuse täitmist. Äriühingu juhatuse liikmel on aga kohustus tagada maksuseadustest tulenevate rahaliste kohustuste täielik ja tähtaegne täitmine. Käesoleval juhul tekitas juhatuse liige aga olukorra, kus vältis tasumiskohustuse tekkimist.
See tähendab, et kaebaja tegevuse tulemusel ei täitnud Almest Mets OÜ rahalist kohustust tähtaegselt ja täielikult ning kaebaja rikkus MKS § 105 lg-t 1 ja KMS § 38 lg-t 1. Kaebaja juhatuse liikmena rikkus ka deklareerimiskohustust, mis omakorda viis ka tasumiskohustuse rikkumiseni. Seega on kaebaja rikkunud äriühingu juhatuse liikme kohustust tagada rahaliste kui ka mitterahaliste kohustuste täitmine. Kuigi MKS § 40 lg 1 nimetab võimalike vastutavate isikutena lisaks seaduslikele esindajatele veel tegevjuhti ja vara valitsejat, välistab MKS § 8 sõnastus äriühingu seadusliku esindaja mõiste laiendamise selliselt, et see hõlmaks ka tegevjuhi ja vara valitseja. MKS § 8 ei kasuta seega tegevjuhi ja vara valitseja instituute mitte juriidiliste isikute puhul, vaid üksnes seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse puhul sama paragrahvi lg 2 tähenduses. Ka MKS ei sätesta mingeid erireegleid, mis välistaksid näiteks passiivse juhatuse liikme vastutavate isikute ringist või laiendaks vahetult võlausaldajate ees vastutavate isikute ringi näiteks äriühingu tegevjuhile, raamatupidajale või nõukogu liikmele. MKS § 8 lg 1 kasutab samuti mõistet „seaduslik esindaja“, millest järeldub seadusandja tahe siduda juriidilise isiku puhul vastutuse koosseisud üksnes isikutega, kes formaalsete kriteeriumite järgi vastavad juhatuse liikme mõistele. Juhul, kui seadusandja eesmärgiks olnuks olnud kõnealuste sätetega hõlmata ka juriidilise isiku üle faktilist kontrolli omavaid isikuid, kes juhatuse liikmed ei ole, oleks norm ilmselt sellisena ka sätestatud. Seega on äriühingute puhul vastutavate isikute ring formaalsete kriteeriumite abil selgelt piiritletav ja ka väidetavalt mitteaktiivsed juhatuse liikmed ei saa üksnes faktilisele olukorrale tuginedes vastutust vältida. Seega vaatamata sellele, et kaebaja väidetavalt Almest Mets OÜ juhtimises ja igapäevase majandustegevuse korraldamises ei osalenud, ei ole see tema vastutust välistavaks asjaoluks ei MKS § 8 lg 1 ega sama seaduse § 40 lg 1 alusel. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et kaebaja oli maksuvõla tekkimise ajal Almest Mets OÜ juhatuse liige ja seega Almest Mets OÜ seaduslik esindaja, kes pidi ainuisikuliselt täitma kõiki juhatuse liikmeks olekuga kaasnevaid kohustusi, s. h ka kohustust tagada maksuseadustest tulenevate kohustuste õigeaegne ja korrektne täitmine. Asjaolu, et kaebaja läks vahepeal palgatööle ka teise ettevõttesse, mille tõttu tema koormus Almest Mets OÜ-s väidetavalt vähenes, ei oma maksustamise seisukohalt tähtsust.
13.Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses juhatuse liikme vastutusest vabanemiseks ka volitatud esindaja vastutusele. Käesolevas asja kontekstis ei saa kuidagi nõustuda kaebaja väitega, et kui volitatud esindaja millegi vastu eksib või pädevust ületab, siis on seadusandja näinud TsÜS-is ette eraldi esindaja vastutuse ja juhatuse liige ei saa ega pea tema eest või asemel vastutama. Nagu juba märgitud, on MKS-i kohaselt makskohustuste täitmise eest vastustav äriühingu seaduslik esindaja ehk juhatuse liige. Juhul, kui volitatud esindaja on tekitanud äriühingule kahju, siis peaks äriühingu seaduslik esindaja sellise kahju hüvitamiseks ise kasutama tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid, kuid see ei välista juhatuse liikme MKS-st tulenevat vastutust.
14.Kaebaja leiab, et juhatuse liige ei ole tegutsenud raskelt hooletult, kuna jääb arusaamatuks, millega on maksuhaldur eristanud A. Maiste tegevuse puhul võimalikku hooletust ja võimalikku rasket hooletust. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur vastutusotsuse p-s 7 alapunktis 4, (vastutusotsuse lk 13-14) piisava põhjalikkusega juba selgitatud, miks leiti, et A. Maiste oli raskelt hooletu. Ringkonnakohus nõustub nii maksuhalduri kui ka halduskohtu vastava hinnanguga, kuna metsanduses peaks ostetava metsamaterjali päritolu ja keskkonnanõuete kontroll olema ostjaks
oleva äriühingu tavapärane tegevus. Seetõttu võib A. Maiste kui äriühingu juhatuse liikme käitumist, mis seisnes ostetava metsamaterjali päritolu ja keskkonnanõuete kontrollimise tagamata jätmises, pidada metsandusvaldkonnas tegutseva äriühingu juhatuse liikme seisukohast lubamatuks. Ka kehtivas kohtupraktikas on märgitud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab kohustust teha informeeritud otsuseid, st küsida asjatundjatelt vajadusel lisateavet ja selgitusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole ebaõiged ka maksuhalduri selgitused selle kohta, et juhatuse liikme kohustuste hulka peaks kuuluma vähemalt algne taustakontroll oma äripartnerite ja volitatud isikute kohta, mis kõige tavapärasemal kujul tähendab tänapäeval vähemalt Google otsingu kasutamist. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et A. Maiste pidi teadma, et tema poolt volitatud isikul O. Tšikanovil on olnud kriminaalne taust (16.11.2006. a Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-04-128, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja raieõigust omamata raius vahendlikult kasvavaid puid) ning selline asjaolu iseenesest oleks pidanud kutsuma juhatuse liiget üles tema äriühingu nimel volitatud isikuna tehinguid tegeva isiku tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama. Maksuhaldur kvalifitseeris asja materjalidest nähtuvalt kaebaja tegevuse raske hooletusena põhjusel, et ta oli juhatuse liikmena sisuliselt tegevusetu, kui jättis kontrollimata tema juhitava äriühingu nimel esitatud andmete õigsuse ning eeldas, et need on õiged. A. Maiste rasket hooletust äriühingu juhatuse liikmena on piisaval määral põhjendatud ka vastutusotsuse p-s 5. Haldusasjas nr 3-11-2445 viitas ka Tallinna Ringkonnakohus kohtu praktikale, mille kohaselt äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Viidatud kohtuotsuse p-s 13 märkis ringkonnakohus, et seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Kohus selgitas, et juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks. Seega, kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ta sellega täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikmete kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Tallinna Ringkonnakohus on viidatud asjas tehtud otsuses veel märkinud, et põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud. Eeltoodud seisukoht kohaldub ka käesolevas asjas, kus kaebaja ainukese juhatuse liikmena andis volituse äriühingu juhtimiseks ja igapäevase majandustegevuse korraldamiseks O. Tšikanovile ilma, et oleks huvitunud volitatud isikust ja tema tegevusest ning jättis volitatud isikule piiramatu tegutsemisvabaduse, mis tähendab, et ka kaebaja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui volitatud isik tegutses seadusevastaselt. Seega, vaatamata täisvolituse andmisele Almest Mets OÜ esindamiseks,
lasusid MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustused ikkagi kaebajal kui äriühingu seaduslikul esindajal ning puudub alus tema vastutuse piiramiseks ka nende tehingute osas, millega volikirja alusel tegeles eelkõige O. Tšikanov. Nimelt lasub äriühingu seaduslikul esindajal kohustus korraldada äriühingu töö selliselt, et see vastab muuhulgas maksuseaduses sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt oli seaduslikul esindajal jätkuvalt kohustus anda volituse alusel äriühingut esindavale isikule tegutsemisjuhiseid ja ka kontrollida nende täitmist. Eeltoodu tõttu puudub vajadus arutleda selle üle, kas ja mida pidi kaebaja kontrollima juhul, kui ta andis äriühingu tehingute tegemise õiguse üle kolmandale isikule, kuna kokkuvõttes vastutab nii äriühingu majandustehingute tegemise õiguspärasuse kui ka majandustegevuse tulemusena tekkivate maksukohustuste täitmise eest juhatuse liige, kelle pädevust ja vastutust ei saa edasi volitada ega üle anda. Olukorras, kus kaebaja oma sõnade kohaselt taandas ennast äriühingu tegevjuhtimisest ning tema tegevus piirdus väidetavalt vaid ülekannete tegemise ja maksudeklaratsioonide esitamisega O. Tšikanovilt saadud andmete alusel, on kaebaja süü vormina käsitletav vähemalt raske hooletus, kuigi välistatud ei oleks olnud ka tahtlus, kuna kontrollakti kohaselt oli Almest Mets OÜ teadlik sellest, et OÜ-d TTP Metsatööd ja Almest ei olnud tegelikud müüjad. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, s. h tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul vaid tahtlik tegu. Halduskohus on seega igati põhjendatult nõustunud MTA-ga, et kaebaja, delegeerides kahe erineva volikirjaga Almest Mets OÜ igapäevast majandustegevust puudutavad õigused ja kohustused O. Tšikanovile, ei vabanenud seeläbi juhatuse liikme vastutusest. Lähtudes Almest Mets OÜ KMD-sid esitades üksnes O. Tšikanovilt saadud arvetest ja dokumentidest ning jättes teostamata põhjalikuma analüüsi arvetel kajastatud tehingute tegeliku toimumise osas, on kaebaja olnud raskelt hooletu. Kuna maksukorralduse seadus ega ükski maksuseadus mõistet „raske hooletus“ ei defineeri, siis on kohtupraktikas leitud, et maksuõigussuhtes on võimalik seadusliku esindaja vastutuse raames lähtuda VÕS § 104 regulatsioonist. VÕS § 104 lg 4 defineerib rasket hooletust kui käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist. Käesolevas asjas on raske hooletusena käsitletav kaebaja tegevusetus ning täielik huvipuudus pärast seda, kui ta oli andnud volituse O. Tšikanovile Almest Mets OÜ juhtimiseks ja igapäevase majandustegevuse korraldamiseks. Nagu eelnevalt nimetatud, ei ole volituse andmine vastutusest vabanemise aluseks MKS § 40 lg 1 tähenduses.
15.Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses samuti esitanud ühtegi sisulist vastuväidet või tõendit, mis lükkaks ümber kontrollaktis tuvastatud maksustamise seisukohast olulised asjaolud. Sisuliseks vastuväiteks ei saa lugeda kaebaja paljasõnalist väidet selle kohta, et metsamaterjali ostud olid seaduspärased. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tegelikult möönis kaebaja Almest Mets OÜ rikkumisi vaidlusaluste tehingute tegemisel sellega, et esitas pärast kontrollaktiga tutvumist parandatud andmetega käibedeklaratsioonid, kus jättis sisendkäibemaksu arvestuses kajastamata tehingud OÜ-dega TTP Metsatööd ja Almest. Vaidlust ei ole selles, et Almest Mets OÜ maksukontrolli lõppedes väljastas MTA 08.04.2015 teate kontrolli lõpetamise kohta põhjusel, et Almest Mets OÜ juhatuse liige A. Maiste esitas 08.04.2015 parandatud andmetega maksudeklaratsioonid maksustamisperioodide veebruar ja märts 2014 kohta kokku summas 54 330,62 eurot ja rohkem maksukohustust muutvaid asjaolusid kontrollimisel ei tuvastatud. Vaidlust ei ole ka selles, et päev varem toimus Almest Mets OÜ juhatuse liikme vahetus ja äriühingu juhatuse liikmena kanti äriregistrisse
O. Tšikanov. Almest Mets OÜ osa võõrandas A. Maiste 22.04.2015. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et sellisel viisil lootis A. Maiste ilmselt vabaneda maksukohustusest, kuna eelpoolkirjeldatud sündmuste kokkulangevust ei saa pidada eluliselt usutavaks. Vaidlus puudub ka küsimuses, et kaebaja võttis kontrollitavatel perioodidel äriühingu pangakontodelt välja sularaha kokku summas 56 690 eurot, mis oli piisav maksuhalduri poolt tuvastatud maksukohustuse täitmiseks. Almest Mets OÜ oli maksukohustuse tekkimise ajal seega maksejõuline, kuid teadmata põhjusel äriühingust raha väljaviimisega põhjustas kaebaja äriühingule maksuvõla, mille täitmise jättis näiliselt järgmisele juhatuse liikmele O. Tšikanovile ja viimane omakorda J. Kittusele. Ka kohtupraktikas on leitud, et vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite, mõnikord üksnes kaudsete, ja asjaolude kogumist ning "elulise usutavuse" kriteeriumist. Halduskohus on eeltoodust tulenevalt vaidlusaluses otsuses õigesti leidnud, et kaebaja tegevuse ja Almest Mets OÜ maksuvõla vahel esineb otsene põhjuslik seos.
16.Kaebaja heidab halduskohtule ette ka istungi korraldamata jätmist, millega väidetavalt võeti temalt võimalus selgitada täiendavalt vastutusotsuses sisalduvaid asjaolusid. Ringkonnakohus kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu, sest asja materjalidest nähtuvalt on nii maksumenetluses kui vastutusmenetluses piisavalt kogutud selgitusi maksuvõla tekkimisega ja juhatuse liikme vastutusega seoses, mistõttu olnuks ilmselt vähetõenäoline, et kohtumenetluses antud ütlused võinuksid olla varasemalt antud ütlustest täpsemad või usaldusväärsemad. Lisaks on kaebajal olnud võimalik vastutusotsuses sisalduvaid asjaolusid selgitada ka kirjalikult, kui selliseid täiendavaid asjaolusid esineks. Antud juhul ei selgu ka apellatsioonkaebusest, millised on need juhatuse liikme vastutust välistavad asjaolud, mida kaebaja soovis istungil täiendavalt selgitada või milliseid tunnistajaid üle kuulata. Ringkonnakohus nõustub eeltoodust tulenevalt halduskohtu 05.09.2016. a määruses toodud põhjendustega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja leiab, et käesolevas asjas istungi korraldamata jätmine ei rikkunud kaebaja õigusi ja ei toonud ka kaasa oma sisult ning lõppjärelduselt ebaõige otsuse tegemist.
17.Kaebaja etteheide, nagu oleks halduskohus jätnud täielikult tähelepanuta 05.06.2014. a suuliste seletuste protokolli, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu, sest asja materjalidest nähtuvalt on MTA kontrollaktis tuginenud ja viidanud 05.06.2014. a seletusele ning halduskohus on otsuse p-des 25 ja 27 seda kontrollakti ka tervikuna analüüsinud, mistõttu polnud halduskohtul vajadust eraldi käsitleda just 05.06.2014. a seletust ning seda ka eraldi analüüsida.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.11.2016. a otsuse muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud, s. h kaebaja poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv ja kantud õigusabikulud, poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.