Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-16-2002
Haldusasi
KÜ Suur-Karja 18 kaebus Tallinna kesklinna vanema 31.08.2016 korralduse nr 401 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – KÜ Suur-Karja 18, esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Liisi Kalm ja Angela Reinland Kolmas isik – M&A Pubid OÜ, esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna linna ja M&A Pubid OÜ apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna linna ja M&A Pubid OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2002 muutmata.
2.Mõista Tallinna linnalt KÜ Suur-Karja 18 apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 552 eurot. Ülejäänud osas jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-16-2002 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KÜ Suur-Karja 18 korraldas parkimist Tallinnas Vabaduse väljak 2a asuval maa-alal (reformimata riigimaal). KÜ Suur-Karja 18 liikmete kasutuses oli viis ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kasutuses samuti viis parkimiskohta.
2.Vabaduse väljak 2a kinnistu kanti 18.05.2016 kinnistusraamatusse ning selle omanikuks sai Tallinna linn (tl 4). Tallinna Kesklinna Valitsus teatas 12.07.2016 kirjaga nr 9-11/3300 II (tl 5) KÜ-le Suur-Karja 18, et korteriühistu kasutab Vabaduse väljak 2a kinnistut õigusliku aluseta. Korteriühistul paluti teisaldada parkimise märgised ja anda otsene valdus (sh värava võtmed) üle Tallinna Kesklinna Valitsusele. KÜ Suur-Karja 18 andis valduse üle 25.07.2016.
3.Tallinna Kesklinna Valitsus teatas 01.09.2016 kirjaga nr 12-3/4075 (tl 6–7) KÜ-le SuurKarja 18, et andis Vabaduse väljak 2a kinnistu kasutada M&A Pubid OÜ-le ning G. Otsa nimelisele Tallinna Muusikakoolile. Vastuseks KÜ Suur-Karja 18 päringule edastas Tallinna Kesklinna Valitsus 07.09.2016 kirjaga nr 12-3/4075 III (tl 11) Tallinna Kesklinna vanema 31.08.2016 korralduse nr 401 (tl 9–10). Korralduse kohaselt on otsustuskorras antud M&A Pubid OÜ-le kolmeks aastaks üürile Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel olev Vabaduse väljak 2a kinnistu ning otsustatud sõlmida M&A Pubid OÜ-ga Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise leping, arvestades korralduse punktides 2.1–2.6 sätestatud tingimusi. Muu hulgas tuli üürnikul lubada G. Otsa nimelisel Tallinna Muusikakoolil kasutada tasuta viit parkimiskohta (p 2.1.5) ja tagada, et Suur-Karja 18/Müürivahe 14/16/Vabaduse väljak 2 korterite nr 1–10 omanikel oleks võimalik kasutada elamu külgmise sissepääsu ees ühte auto peatumiskohta (p 2.1.6). Korralduse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 57 lg 5, Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (määrus nr 32), Tallinna Linnavolikogu 08.04.2010 määruse nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord“ (määrus nr 21), Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2013 määruse nr 4 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks üürile andmiseks korraldava eelläbirääkimistega pakkumise alghinnad ja üüri suurus otsustuskorras üürile andmisel“ (määrus nr 4) ning M&A Pubid OÜ ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli 20.06.2016 taotlused.
4.KÜ Suur-Karja 18 palus 21.09.2016 pöördumises (tl 14–15) tühistada korraldus nr 401 ja anda Vabaduse väljak 2a kinnistu otsustuskorras tasuta KÜ Suur-Karja 18 kasutusse parkimise korraldamiseks. Tallinna Kesklinna Valitsus selgitas 14.10.2016 vastuses (tl 43–44), et see kinnistu on avalik tasuline parkimisala ja seda ei ole kohane anda KÜ-le Suur-Karja 18 tasuta kasutamiseks. Linna üks eesmärke on teenida tulu. KÜ Suur-Karja 18 taotluse järgselt tekkinud olukorra lahendamiseks kaaluti linnarajatise tasu eest kasutusse andmiseks avaliku enampakkumise korraldamist, kuid kuna korteriühistu pöördus kohtusse, siis annab lõpliku seisukoha kohus. 2(10)
3-16-2002
5.KÜ Suur-Karja 18 esitas 07.10.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada korraldus nr 401. Korraldus on vastuolus määruse nr 32 §-ga 41 ja määruse nr 21 § 5 lg-ga 2. Linnavara saab anda otsustuskorras kasutusse või üürile ainult neis sätetes loetletud erandlikel juhtudel. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, millisest alusest on linnaosa vanem lähtunud. Ükski nimetatud alustest ei ole kohaldatav M&A Pubid OÜ-le. Vabaduse väljak 2a kinnistu ei ole avalik tasuline parkimisala ja linnavara valitseja ei saanud anda linnavara M&A Pubid OÜ-le üürile teeseaduse (TeeS) § 29 lg 3 alusel. Määruse nr 32 § 41 p 10 võimaldab anda olemasoleva parkla või muu parkimisrajatise otsustuskorras kuni 15 aastaks korteriühistu tasuta kasutusse. Kaebaja on ajalooliselt korraldanud vaidlusalusel maa-alal tasuta parkimist, kuna see piirneb vahetult Suur-Karja tn 18/Müürivahe tn 14/16/Vabaduse väljak 2 hoonega ning korterite 1–10 omanikud pääsevad oma korteritesse ainult selle maa-ala kaudu. Korteriühistu paigaldas oma kulul maa-alale parkimist korraldava märgistuse. Maa-alal parkisid ka korteriühistu liikmed. Tallinna linn kui Suur-Karja tn 18/Müürivahe tn 14/16/Vabaduse väljak 2 hoones asuvate äripindade omanik oli sellest asjaolust teadlik ning oleks pidanud seda vaidlustatud korralduses kaaluma. Korraldus nr 401 ei võimalda kaebaja liikmetel kasutada enam ühtki parkimiskohta. Vabaduse väljak 2a kinnistu on eraldatud aiaga ning sisuliselt on tegemist sisehooviga, mille kaudu on ligipääs G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli hoonesse ja kaebaja liikmete Vabaduse väljak 2 korteritesse nr 1–10. Jalakäijad pääsevad kinnistule läbi avatud jalgvärava ning sõidukitega on võimalik pääseda läbi eraldi sissesõiduvärava, mis on tavaolukorras lukustatud. Korterite nr 1– 10 omanikel on oma korteritesse sissepääs üksnes Vabaduse väljak 2a kinnistu kaudu ja varem, kui parkimist korraldas kaebaja, oli igal korteriomanikul võti, millega oli võimalik avada Vabaduse väljak 2a hoovi värav ning pääseda sõidukiga korteri sissepääsuni. Praegu on korterite nr 1–10 omanike ööpäevaringne ligipääs oma korterile takistatud, samuti on takistatud operatiivautode ööpäevaringne ligipääs, kuna hooviväravad on suletud ja kaebajal ning korterite 1–10 omanikel puuduvad võtmed väravate avamiseks. Vastustaja linnavara valitsejana ei ole kohelnud kaebajat võrdselt G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga, kellele on võimaldatud kinnistul viis tasuta parkimiskohta, kuid kaebajale mitte ühtegi. Vastustaja väide, et kaebaja üürib parkimiskohti kolmandatele isikutele, on tõendamata ning ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei pea praegu õigusvaidlust juhatuse liikme ega ka muu põhikirjas ettenähtud organi liikmega, vaid on vaidlustanud Tallinna linna haldusakti. Seetõttu ei ole kaebuse esitamiseks vaja üldkoosoleku otsust, vaid piisas kaebaja juhatuse volitusest.
Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
Vaidlustatud korraldus ei riiva korteriühistu õigusi. Parkimiskohtade olemasolu Vabaduse väljak 2a kinnistul ei puuduta ühistut. Enne kinnistu kinnistusraamatusse kandmist oli tegemist reformimata riigimaaga ning kaebaja korraldas seal parkimist õigusliku aluseta. Korteriühistu liikmed saavad parkida Suur-Karja 18 sisehoovis. Tallinna linnale kuulub aadressil Müürivahe tn 14/16/Suur-Karja tn 18/Vabaduse väljak 2 neli korteriomandit, seega on Tallinna linn korteriühistu liige (korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1). Kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p-ga 4 oleks pidanud üldkoosolek andma kaebajale volituse käesoleva õigusvaidluse pidamiseks. Kaebaja liikmed ei ole andnud juhatusele üldkoosoleku otsusega sellist volitust. Vabaduse väljak 2a kinnistu kolmanda isiku kasutusse andmine on õiguspärane. TeeS § 29 lg 1 järgi on avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve transpordimaa. TeeS § 29 lg 3 sätestab, et avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate 3(10)
3-16-2002 õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule. Määrus nr 21 reguleerib Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva rajatise või selle osa üürile või tasuta kasutusse andmist isikule, kes soovib seal teostada kaubandustegevust (§ 1 lg 1) ning määrusega nr 21 reguleerimata küsimustes juhindutakse määrusest nr 32 (§ 1 lg 3). Vaidlusalust kinnistut ei antud üürile määruse nr 32 alusel. Vastustaja viitas määrusele nr 32 õigusliku alusena, kuna määrus nr 21 ei sisalda kõiki vajalikke sätteid (nt kinnistu heakorra tingimusi). Määrusega nr 32 reguleeritakse Tallinna linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade kasutusse andmist (§ 1 lg 1). Sellise linnavara kasutusse andmisel, mille kohta on kehtestatud erikord (mh rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmine), kohaldatakse määrust nr 32 erikordades sätestatud erisustega (määruse nr 32 § 1 lg 2). Vastustaja nimetas korralduse täpsema õigusliku alusena esialgu määruse nr 21 § 5 lg 2 p-i 3 ja hiljem p-i 4. Vabaduse väljak 2a kinnistu on avalik tasuline parkimisala ning seda ei ole kohane anda tasuta kasutamiseks kaebajale. Linna üks eesmärke on teenida tulu. Kinnistu kasutamise vastu on ka avalik huvi, sest G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, kes kasutab seal tasuta parkimiskohti, on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Kaebaja üürib kinnistul asuvaid parkimiskohti kolmandatele isikutele, teenides sellelt tulu. Seega ei ole korteriühistul parkimiskohtadest puudus.
7.M&A Pubid OÜ palus jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse ja esindusõiguse puudumise tõttu.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.03.2017 otsusega kaebuse, tühistas korralduse nr 401 ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2200 eurot. Kaebaja korraldas kuni 25.07.2016 Vabaduse väljak 2a kinnistul (tasuta) parkimist ning kaebaja liikmete kasutuses oli viis parkimiskohta. Vaidlustatud korraldusega andis vastustaja kinnistu otsustuskorras kolmeks aastaks üürile kolmandale isikule, pannes talle kohustuse tagada kaebaja liikmetele üks auto peatumiskoht elamu külgmise sissepääsu ees. Määrus nr 32 võimaldab otsustuskorras anda parkimisrajatise tasuta korteriühistu kasutusse. Kaebaja on pärast korraldusest teadasaamist taotlenud kinnistut kooskõlas määruse nr 32 § 41 p-ga 10 enda tasuta kasutusse. Asjas on vaidlus selle üle, kas vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud. Samuti vaidlevad menetlusosalised korralduse andmise õigusliku aluse ning määruse nr 32 kohaldamise ja sisu üle. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühise huvina ei saa välistada parkimise korraldamist elamu läheduses ja parkimisvõimaluse tagamist oma liikmetele. Seega võib korraldus rikkuda kaebaja õigusi. MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 peetakse lisaks juhatusele silmas selliseid MTÜ organeid, mis luuakse täiendavalt põhikirjaga teatud eesmärkide saavutamiseks (teatud tehingute tegemiseks), kuid mitte neid MTÜ organeid, mille vältimatu olemasolu tuleneb seadusest (üldkoosolek, MTÜS § 18 lg 1). Kaebaja põhikirjaga ei ole loodud MTÜS §-s 31 nimetatud täiendavaid organeid. Asjaolu, et kaebaja peab õigusvaidlust avalik-õiguslikus suhtes haldusorganiga, kes on ühtlasi ka ühingu liikmena kaebajaga eraõiguslikus õigussuhtes, ei laienda MTÜS § 19 lg 1 p-i 4 kohaldamisala väljapoole liikmete ja ühingu (korteriühistu) vahelist suhet. Seega ei pidanud kaebaja õigusvaidluse pidamist vastustajaga otsustama üldkoosolekul. Kaebaja esindajale volituse andmiseks oli pädevus kaebaja juhatusel ja juhatus otsustas volituste andmise 06.10.2016 koosolekul põhikirja nõudeid järgides. Määrus nr 21 on antud kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) ja Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 määrusega nr 27 kinnitatud „Tallinna põhimääruse“ alusel. Määrus nr 21 reguleerib linnale kuuluva rajatise või selle osa üürile andmist isikule, kes soovib seal teostada 4(10)
3-16-2002 kaubandustegevust. Parkimisteenuse osutamine ei ole kaubandustegevus KaubTS tähenduses ning sellele ei kohaldu KaubTS. Seega ei saa kinnistu parkimisteenuse osutamiseks otsustuskorras üürile andmisele kohaldada ka KaubTS § 17 lg-te 1 ja 4 ning § 20 lg 5 alusel vastuvõetud määrust nr 21. Tallinna põhimäärus ei laienda kaubandustegevuse mõistet. Määrusega nr 4 ei saa samuti kaubandustegevuse mõistet laiendada. Seega ei saanud korralduse andmisel lähtuda määrusest nr 21 ja anda selle alusel rajatist kolmandale isikule üürile. Puudub vaidlus, et kolmas isik ei vasta ühelegi määruse nr 32 §-s 41 sätestatud tingimusele, mis oleks võimaldanud anda talle linnavara kasutada otsustuskorras. Vastustaja kohtumenetluses esitatud argument, et kaebajale ei saa parklat tasuta kasutusse anda põhjusel, et tegemist on avaliku tasulise parkimise alaga, ei ole veenev, sest sama kinnistu on antud kolmandale isikule üürile parkimise korraldamiseks. Kaebaja korraldas vaidlusalusel maa-alal parkimist ja tema liikmed kasutasid sealseid parkimiskohti. Pole vaidlust, et enne, kui Tallinna linn sai kinnistu omanikuks, kasutas korteriühistu maad õigusliku aluseta. Asjaolust, et avalik võim võimaldas kaebajal kasutada reformimata riigimaal tasuta parkimiskohti, ei teki kaebajale õigustatud ootust, et sama praktika saaks jätkuda ka pärast seda, kui kinnistu omanikuks sai Tallinna linn. Samas ei välista kehtiv õigus parkimisrajatise otsustuskorras tasuta korteriühistu kasutusse andmist. Vastustajal on kinnistu omanikuna õigus otsustada kinnistu kasutamise üle, kuid ka kohustus arvestada oma vara valitsemisel kohaliku omavalitsuse eesmärke, milleks on muu hulgas kohaliku elu korraldamine, lähtudes linnaelanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linna iseärasusi (KOKS § 2 lg 1). Vastustaja on vaidlustatud korralduse andmisel arvestanud varem vaidlusalusel kinnistul parkimiskohti kasutanud G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli huviga ja säilitanud koolile tasuta parkimiskohad. Kaebajat on teavitatud omaniku vahetumisest ja kohustatud valdust üle andma, kuid korraldusest ei nähtu arvestamist kaebaja huvidega (ega üldse mingeid põhjendusi). Puuduvad andmed, et kaebajal oleks olnud enne korralduse andmist võimalust esitada kinnistu edasise kasutusega seonduvaid taotlusi. Kohtul puudub veendumus, et vastustaja lähtus kohtumenetluses esitatud kaalutlustest juba vaidlustatud korralduse andmise ajal. Selle vastu räägib asjaolu, et vastustaja seisukohad ei ole olnud järjekindlad. Kuna vaidlustatud korraldus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi, tuleb see tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.M&A Pubid OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 02.03.2017 otsus ja jätta kaebus läbi vaatamata. Halduskohus tuletas KÜ Suur-Karja 18 kaebeõiguse KÜS § 2 lg-st 1. Selles sättes ei sisaldu korteriühistule volitust esindada korteriühistu liikmeid kohtumenetluses. Käesoleval vaidlusel ei ole seost korteriühistu liikmete (korteriomanike) omandiga, mille majandamiseks ja korrashoiuks on korteriühistu loodud. Seega ei saa vaidlustatud korraldus rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Tallinna linn on KÜ Suur-Karja 18 liige ja temaga õigusvaidluse pidamiseks on vajalik korteriühistu üldkoosoleku otsus. Kolmas isik ja Tallinna linn on sõlminud korralduse nr 401 alusel tsiviilõigusliku lepingu. Kuna kaebaja ei ole taotlenud lepingu tühisuse tuvastamist, ei tulene kaebajale korralduse tühistamisest mingeid õigusi.
10.Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 02.03.2017 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal puudub kaebeõigus, sest korteriühistul ei ole korraldusega nr 401 isiklikku puutumust. Kaebaja kasutas kinnistut õigusliku aluseta. Kaebaja liikmetele kuuluvast kinnistust väljapoole 5(10)
3-16-2002 jääv parkimise korraldus ei kuulu korteriühistu igapäevase majandustegevuse alla. Kaebuse oleks pidanud esitama korteriomanikud. Halduskohtusse pöördumise oleks pidanud otsustama korteriühistu üldkoosolek. Korralduse nr 401 õiguslik alus on määruse nr 32 § 1 lg 2 ja määruse nr 21 § 3 lg 1, § 4 lg 3 ja § 5 lg 2 p 4. Määrus nr 21 ei välista kauplemist parkimisteenusega. Parkimisteenuse osutamine on samuti kaubandustegevus KaubTS § 1 lg 2 ja § 3 lg 1 tähenduses. Tallinna linna tahe on olnud suunatud sellele, et määrus nr 21 laieneks ka parkimisteenusega kauplemisele. Kuna korralduse nr 401 alusel on sõlmitud üürileping M&A Pubid OÜ-ga, ei ole kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (parkimiskohtade andmine korteriomanike kasutada). Vaidlustatud haldusakt on üürilepingu sõlmimisega ammendunud ja seda ei saa enam tühistada. Halduskohtul ei ole pädevust lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi.
11.Tallinna linn palub rahuldada M&A Pubid OÜ apellatsioonkaebus.
12.KÜ Suur-Karja 18 palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu 02.03.2017 otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Apellantide arvates ei ole KÜ-l Suur-Karja 18 kaebeõigust kaebuse esitamiseks. M&A Pubid OÜ on palunud apellatsioonkaebuses jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ja Tallinna linn on palunud jätta kaebus nimetatud põhjusel rahuldamata.
14.HKMS § 44 lg 1 järgi saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Riigikohtu seisukoha järgi piisab kaebeõiguse tekkimiseks sellest, kui hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 13). Ka väheintensiivsed õiguste riived on HKMS § 44 lg 1 järgi halduskohtus vaidlustatavad (Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-8716, p 8). HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse sisulist menetlemist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumise korral jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8).
15.Puudub vaidlus, et KÜ Suur-Karja 18 korraldas oma liikmete huvides kuni 25.07.2016 parkimist Vabaduse väljak 2a maa-alal, sh oli viis parkimiskohta kaebaja liikmete kasutuses. Vaidlustatud korraldusega andis vastustaja kinnistu kolmeks aastaks üürile kolmandale isikule ning kaebaja liikmetele ei ole korralduse järgi enam tasuta parkimiskohti ette nähtud. Kaebaja peamine eesmärk on saada Vabaduse väljak 2a asuv parkimisrajatis enda kasutusse sätte alusel, mis reguleerib linnarajatise tasuta kasutada andmist korteriühistule (määruse nr 32 § 41 p 10). Samas tugineb kaebaja ka ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga. Puudub vaidlus, et muusikakool kasutas enne korralduse nr 401 andmist, sarnaselt kaebajale, viit parkimiskohta. Vaidlustatud korralduses üürilepingule seatud tingimuste kaudu võimaldas vastustaja muusikakoolile jätkuvalt viit tasuta parkimiskohta (korralduse p 2.1.5), kuid kaebajale mitte ühtegi. Seega saab kaebuse eesmärgina mõista ka kaebaja soovi saada oma liikmete tasuta kasutusse parkimiskohti võrdselt muusikakooliga. Avaliku ressursi, sh linnavara kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab 6(10)
3-16-2002 ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (vrd Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). Korralduse nr 401 tühistamise järel on kaebajal võimalik konkureerida selle linnavara kasutusele, mis on korraldusega nr 401 antud kolmanda isiku kasutusse. Ringkonnakohus märgib, et praktikas pidas ka vastustaja korteriühistut Vabaduse väljak 2a kinnistul parkimisega seoses oma liikmete esindajaks. Nii näiteks nõudis vastustaja kinnistu valduse (sh värava võtmete) üleandmist KÜ-lt Suur-Karja 18 (12.07.2016 kiri, tl 5) ja teavitas ka kinnistu kolmandale isikule kasutada andmisest korteriühistut, mitte selle liikmeid (01.09.2016 kiri, tl 7). Kaebuse esitamise ajal kehtinud KÜS § 2 lg 1 järgi oli korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et korraldus nr 401 riivab kaebaja õigusi ja seega puudub alus jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
16.Halduskohus on otsuse p-des 17−19 asjakohaselt selgitanud, et KÜ-l Suur-Karja 18 oli kaebuse esitamiseks olemas esindusõigus. MTÜS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevalt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS §-s 31 sätestatu kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. Neis sätetest tuleneb, et üldkoosoleku volitus on vajalik selleks, et pidada õigusvaidlust juhatuse liikmega või põhikirja alusel teatud tehingu tegemiseks täiendavalt loodud organi liikmega. Üldkoosoleku volitus ei ole vajalik selleks, et pidada õigusvaidlust korteriühistu liikmeks oleva korteriomanikuga, kelleks on ka Tallinna linn. Kaebaja põhikirjas (tl 29−34) ei ole MTÜS § 31 alusel ette nähtud mõnda muud organit. Seega võis korralduse nr 401 halduskohtus vaidlustamise otsustada juhatus. Kaebaja juhatus tegi selle otsuse 06.10.2016 (tl 46).
17.Korralduse nr 401 sisu on Vabaduse väljak 2a kinnistu otsustuskorras üürile andmine M&A Pubid OÜ-le (p 1) ning M&A Pubid OÜ-ga sõlmitava lepingu tingimused (p 2). Lepingu tingimustena on muu hulgas nimetatud üürniku kohustust kasutada kinnistut parkimisteenusega kauplemiseks (p 2.1.1) ja tasuda selle eest igakuiselt üüri 500 eurot (p 2.1.2).
18.Korralduse nr 401 õiguslikud alused on KOKS § 57 lg 5, mis annab linnaosa vanemale üldise volituse anda üksikaktidena korraldusi, ning Tallinna Linnavolikogu määrused nr 32 ja 21 ning Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 4. Määrusega nr 32 reguleeritakse Tallinna linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade (linnavara) kasutusse andmist niivõrd, kuivõrd selle kohta ei ole riigi või Tallinna õigusaktiga kehtestatud erikorda (§ 1 lg-d 1 ja 2). Selliseks erikorraks on mh määrus nr 21, millega reguleeritakse Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa üürile või tasuta kasutusse andmist isikule, kes soovib seal teostada kaubandustegevust (§ 1 lg-d 1 ja 3). Seega on määrus nr 32 üldja määrus nr 21 eriakt. Määrus nr 4 on kehtestatud määruse nr 21 rakendamiseks ja selles on muu hulgas kindlaks määratud üüri määrad Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks üürile andmise korral (§ 2). Korralduses ei ole viidatud ühelegi määruse nr 32 või 21 paragrahvile, kuid apellatsioonkaebuses nimetas vastustaja korralduse täpsema õigusliku alusena määruse nr 21 § 5 lg 2 p-i 4. Nimetatud sätte järgi laieneb linnarajatise otsustuskorras kasutada andmise regulatsioon üldiselt igasugusele muudes määruse punktides nimetamata teenuse müügile. Määruse nr 4 § 2 p-dest 8 ja 81 tuleneb, et selliseks teenuseks võib olla ka kauplemine parkimisteenusega. 7(10)
3-16-2002 Seega, kuigi korralduses nr 401 ei ole nimetatud selle aluseks olevaid konkreetseid sätteid ja vastustaja on kohtumenetluse jooksul viidanud erinevatele normidele, on eelneva põhjal kokkuvõttes arusaadav, et Tallinna linn andis Vabaduse väljak 2a kinnistu kaubandustegevuseks üürile, tuginedes määruse nr 21 § 5 lg 2 p-le 4.
19.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et vastustaja ei saanud parkimisteenusele kohaldada määrust nr 21, sest tegemist ei ole kaubandustegevusega KaubTS mõttes. Esiteks leidis ringkonnakohus eespool, et määrus nr 21 laieneb ka parkimisteenusele. Kohus ei saa määruse nr 21 regulatsiooni kohaldamata jätta, ilma et kohus tunnistaks selle regulatsiooni põhiseadusega vastuolus olevaks (HKMS § 158 lg 4). Teiseks on määruse nr 21 andmisel volitusnormidena viidatud KaubTS § 17 lg-tele 1 ja 4, mis volitab kohaliku omavalitsuse üksust kehtestama täiendavat tänava- või turukaubanduse korda, ning § 20 lg-le 5, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada täiendava korra kauba või teenuse müügiks avalikul üritusel. Neid küsimusi on Tallinna linn määruses nr 21 ka reguleerinud. Lisaks on määruse nr 21 volitusnormiks KOKS § 22 lg 1 p 6, mis annab volikogule pädevuse linnavara valitsemise korra kehtestamiseks. See volitus hõlmab volikogu pädevust sätestada muu hulgas linnavara parkimisteenuse osutamise eesmärgil kasutusse andmiseks kord. Asjaolu, et parkimisteenus ei ole KaubTS reguleerimisalasse kuuluv majandus- või kutsetegevus, tähendab vaid, et nimetatud teenuse osutamisele Tallinna linnas ei laiene KaubTS-ga kehtestatud nõuded, vaid teised majandustegevust reguleerivad normid (nt majandustegevuse seadustiku üldosa seadus).
20.Kaebaja eesmärk on saada Vabaduse väljak 2a kinnistu tasuta kasutusse määruse nr 32 § 41 p-i 10 alusel või kasutada tasuta parkimiskohti sarnaselt G. Otsa nimelisele Tallinna Muusikakoolile.
21.Määruse nr 32 § 41 p-st 10 tulenevalt võib linnavara anda otsustuskorras parkimise otstarbel tasuta kasutusse korteriühistule, kui kasutusse antav linnavara on parkimisrajatis, Tallinna linna ametid on skeemi heaks kiitnud ja linnavara valitseja tagab parkimisrajatise kasutusse saamist taotlevate korteriühistute võrdse kohtlemise. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sättest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vaidlusaluse kinnistu endale tasuta kasutusse andmist. Kui aga korteriühistu on esitanud linnale vastava taotluse, on taotlejal õigus nõuetekohasele menetlusele ja tema taotluse suhtes tehtavale kaalutletud otsusele. Kaebaja esitas vastava taotluse vastustajale alles pärast korralduse nr 401 andmist. Hilisem taotlus ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust (HKMS § 158 lg 2), sest vastustaja ei saanud sellega linnavara kasutusse andmist otsustades arvestada. Samas kinnitavad vaidluse asjaolud, et kaebaja ei olnud teadlik vastustaja plaanist anda kinnistu kasutusse.
22.Tallinna linn on selgitanud, et lõpetas Vabaduse väljak 2a kinnistul kaebaja õigusliku aluseta kasutuse ja andis kinnistu üürile, sest soovis teenida tulu. Eesmärk teenida linnavara kaubandustegevuse eesmärgil kasutusse andmisega tulu on iseenesest legitiimne (vt määruse nr 32 § 6 lg 1 ja § 42 ning määruse nr 21 § 5 lg-d 2 ja 3) ning vastustajal on linnavara kasutusse andmisel ulatuslik kaalutlusruum. Samas tuleb ka linnavara kasutusse andmise otsustamisel kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Määruse nr 21 § 3 lg-test 4 ja 5 tulenevalt peab enne linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmist hindama põhjalikult, igakülgselt ja objektiivselt selle võimalikkust, veendudes muu hulgas, et linnarajatisel teostatav kaubandustegevus ei kahjusta paiga vahetus läheduses elavate inimeste põhjendatud huve ja sellel teostatav kaubandustegevus ei takista inimeste või sõidukite liiklemist.
8(10)
3-16-2002
23.Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidluse asjaolusid arvestades kahtlust, et vastustajale oli enne korralduse nr 401 andmist teada kaebaja huvi tasuta parkimise vastu Vabaduse väljak 2a kinnistul. Tallinna linn on KÜ Suur-Karja 18 liige. Kaebaja on selgitanud, et Vabaduse väljak 2a kinnistu on eraldatud aiaga ning sisuliselt on tegemist sisehooviga, mille kaudu on ligipääs G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli hoonesse ja kaebaja liikmete Vabaduse väljak 2 korteritesse nr 1–10. Korterite nr 1–10 omanikel on kaebaja väidete kohaselt oma korteritesse sissepääs üksnes Vabaduse väljak 2a kinnistu kaudu ja varem, kui parkimist korraldas kaebaja, oli igal korteriomanikul võti, millega oli võimalik avada Vabaduse väljak 2a hoovi värav ning pääseda sõidukiga korteri sissepääsuni. Kaebaja väidab, et käesoleval ajal on hooviväravad suletud ja kaebajal ning korterite nr 1–10 omanikel puuduvad võtmed väravate avamiseks. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud korralduse andmisel oleks nende vastustajale teadaolevate asjaoludega arvestatud. Korraldusest ei selgu ka see, miks kaebajat on koheldud erinevalt võrreldes G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakooliga, kes saab kinnistul jätkuvalt tasuta kasutada viit parkimiskohta. Korralduses ei ole ühtki põhjendust, samuti ei ole selles viidatud ühelegi dokumendile, kus need põhjendused võiksid sisalduda. Kaebajat ega tema liikmeid ei ole Vabaduse väljak 2a kinnistu kasutusse andmise menetlusest isegi mitte teavitatud. Seega leidis halduskohus õigesti, et korraldus nr 401 on oluliste põhjendamispuudustega ja selle andmisel on tehtud kaalutlusviga.
24.Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 33-1-29-12, p 20; 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga (vt otsuse p-d 33−36), et vastustaja ei ole tõendanud, et arvestas kohtumenetluses välja toodud kaalutlustega juba korralduse nr 401 andmisel. Vastustaja ei ole selle väite kinnituseks esitanud ühtki linnavara kasutusse andmise menetlusega seonduvat või muud asjakohast dokumenti. Seetõttu ei saa vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavate kaalutlustega arvestada ning halduskohus on vaidlustatud korralduse õigesti tühistanud põhjusel, et kaalutluste esitamata jätmine võis viia ebaõige otsuseni.
25.Ringkonnakohus ei nõustu apellantide seisukohaga, et korraldus nr 401 on üürilepingu sõlmimisega ammendunud. Riigikohus on selgitanud, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Tühistamine kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole võimalik hiljem enam tugineda (otsus nr 3-3-1-10-17, p 13; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p-d 9−11; 05.12.2011 otsus nr 3-3-1-41-11, p-d 10−12). Korraldus nr 401 on õiguslikuks aluseks Tallinna linna ja M&A Pubid OÜ vahel sõlmitud üürilepingule. Korralduse tühistamise järel on kaebajal võimalik nõuda vastustajalt sammude astumist M&A Pubid OÜ-ga sõlmitud lepingu muutmiseks selliselt, et selles oleks arvestatud ka kaebaja huviga tasuta parkimiskohtade vastu (vt määruse nr 21 § 12 lg-d 7 ja 8). Samuti on kaebajal põhimõtteliselt võimalik taotleda M&A Pubid OÜ-ga korralduse nr 401 alusel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. Õiguskirjanduses on avaldatud seiskohta, et HKMS § 5 lg 2 ei välista alusakti eelnevat tühistamist ja tehingu tühisuse tuvastamist järgneva kaebusega. HKMS § 5 lg-s 2 kasutatud sõna „koos“ eesmärk ei ole nõuda tühistamise ja tuvastamise üheaegsust, vaid vältida kehtivatele haldusaktidele tuginevate tehingute vaidlustamist halduskohtus (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 64). 9(10)
3-16-2002 Seega on korralduse nr 401 tühistamine võimalik ja kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik.
26.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tallinna linna ning M&A Pubid OÜ menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kaebaja apellatsioonkaebuse menetluskuluks on õigusabikulu 1058 eurot (sh käibemaks), mille kohta on olemas arved ja maksekorraldused (tl 172-179). Õigusabi osutamisele kulus 7 tundi ja 40 minutit (tunnihind 138 eurot), sh kulus 3+3 tundi apellatsioonkaebustele vastuste koostamisele. Kuna apellatsioonkaebuse vastused on suures osas kattuvad ning üksiti kordab kaebaja neis üle juba varem halduskohtule esitatud seisukohti, tuleb õigusabikulusid vähendada. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks 552 eurot (4x138), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.