Korteriühistu Suur-Karja 18 kaebus Tallinna Kesklinna vanema 31.08.2016 korralduse nr 401 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Korteriühistu Suur-Karja 18, volitatud esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Liisi Kalm ja Angela Reinlaid Kolmas isik - M&A Pubid OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Korteriühistu Suur-Karja 18 kaebus.
2.Tühistada Tallinna Kesklinna vanema 31.08.2016 korraldus nr 401.
3.Mõista Tallinna linnalt Korteriühistu Suur-Karja 18 kasuks välja menetluskulu 2200 eurot.
4.Jätta Tallinna linna ning M&A Pubid OÜ menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. aprillil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Korteriühistu Suur-Karja 18 kasutas kuni 25.07.2016 kinnistut aadressil Vabaduse väljak 2a, Tallinn ning korraldas seal, samuti Suur-Karja tn 18/Müürivahe tn 14/16 ning
3-16-2002
Vabaduse väljak 2 hoone sisehoovis parkimist. Kinnistu Vabaduse väljak 2a, Tallinn kanti kinnistusraamatusse 18.05.2016 ning kinnistu omanikuks on Tallinna linn (tl 4).
2.Tallinna Kesklinna Valitsus teatas 12.07.2016 kirjaga nr 9-11/3300 II (tl 5) Korteriühistule Suur-Karja 18, et Kesklinna Valitsus määrati Tallinna Linnavalitsuse 08.06.2016 korralduse nr 913-k kohaselt Vabaduse väljak 2a kinnistu (transpordimaa, pindalaga 398 m2) valitsejaks. Kirja kohaselt pole korteriühistul lepingut kinnistu kasutamiseks, seega kasutab ta linna hinnangul maad õigusliku aluseta. Tallinna Kesklinna Valitsus palus viivitamatult teisaldada Suur-Karja 18//Müürivahe tn 14//16//Vabaduse väljak 2 hoonelt parkimise märgised ja anda otsene valdus (sh värava võtmed) üle Tallinna Kesklinna Valitsusele. Selleks tuli korteriühistu esindajal kasutataval kinnistul kohal olla 25.07.2016 kell
11.00.Korteriühistu Suur-Karja 18 andis kinnisasja valduse Tallinna linnale üle 25.07.2016.
3.Tallinna Kesklinna Valitsus teatas 01.09.2016 kirjaga nr 12-3/4075 (tl 6-7) korteriühistule Suur-Karja 18, et andis kinnistu asukohaga Vabaduse väljak 2a, Tallinn kasutada M&A Pubid OÜ-le ning G. Otsa nimelisele Tallinna Muusikakoolile. Kirjas märgiti ka, et Tallinna linna ning M&A Pubid OÜ vahel sõlmitud lepingu nr 11-2/369 punkti 14.4 kohaselt kohustub osaühing tagama, et Suur-Karja tn 18/Müürivahe tn 14/16 ning Vabaduse väljak 2 korterite 1-10 omanikel oleks võimalik kasutada ühte auto peatumiskohta elamu külgmise sissepääsu ees.
4.Korteriühistu Suur-Karja 18 palus 07.09.2016 kirjaga Tallinna Kesklinna Valitsusel edastada dokumendid, mille alusel otsustati Vabaduse väljak 2a kinnistu üürile andmine M&A Pubid OÜ-le.
5.Tallinna Kesklinna Valitsus edastas 07.09.2016 kirjaga nr 12-3/4075 III (tl 11) korteriühistule Suur-Karja 18 Tallinna Kesklinna vanema 31.08.2016 korralduse nr 401 (tl 9-10), mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 57 lg 5, Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (edaspidi Kord I), Tallinna Linnavolikogu 08.04.2010 määruse nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord“ (edaspidi Kord II) ja Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2013 määruse nr 4 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks üürile andmiseks korraldava eelläbirääkimistega pakkumise alghinnad ja üüri suurus otsustuskorras üürile andmisel“ (edaspidi määrus nr 4) alusel otsustuskorras antud M&A Pubid OÜ-le kolmeks aastaks üürile Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel olev Vabaduse väljak 2a kinnistu ning otsustatud sõlmida M&A Pubid OÜ-ga Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise leping, arvestades seejuures korralduse punktides 2.1-2.6 sätestatud tingimusi. Korralduse punkti 2.1 kohaselt kohustub M&A Pubid OÜ kasutama kinnistut parkimisteenusega kauplemiseks, tasuma kinnistu kasutamise eest igakuiselt üüri 500 eurot, hoidma kinnistu alaliselt heas seisukorras kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga ja kandma mistahes kõrvalkulud, teostama oma vahendite arvelt kinnistu pinnakatendi remondi, lubama G. Otsa nimelisel Muusikakoolil kasutada viit parkimiskohta, tagama, et Suur-Karja 18//Müürivahe tn 14//16//Vabaduse väljak 2 korterite 1-10 omanikel oleks võimalik kasutada ühte auto peatumiskohta elamu külgmise sissepääsu ees, võimaldama Eesti Kunstnike Liidule läbipääsu Vabaduse väljak 6 kinnistule ning üürilepingu lõppemisel tagastama kinnistu vähemalt samas seisukorras, kui üürile saamisel, arvestades asja tavapärast kulumist. Lisaks on korralduses sätestatud, et üürileandja ei hüvita üürniku poolt kinnistu kasutusele võtmiseks ja taastamiseks tehtud kulutusi ega maksa üürlepingu lõppemisel hüvitist parendustest tingitud kinnistu väärtuse suurenemise eest (p 2.2.). Korralduse punktis 2.4 on sätestatud üürileandja poolt kohaldatavad sanktsioonid, punktis 2.5 kinnistu valduse üleandmise kord ning punktis 2.6
2(15)
3-16-2002
üüri tasumise kohustuse algus. Punktis 3 on sätestatud M&A Pubid OÜ-l lepingu sõlmimise tähtaeg ning punktides 4 ja 5 korralduse teatavaks tegemise ja vaidlustamise kord. Korralduse lisaks on Vabaduse väljak 2a kinnistu plaan.
6.Korteriühistu Suur-Karja 18 pöördus 21.09.2016 kirjaga (tl 14-15) Tallinna Kesklinna Valitsuse poole ning palus Tallinna Kesklinna vanema 31.08.2016 korralduse nr 401 tühistada ja anda Vabaduse väljak 2a kinnistu korra I § 41 p 10 alusel otsustuskorras tasuta 15 aastaks korteriühistu Suur-Karja 18 kasutusse parkimiseks. Korteriühistu hinnangul on vaidlustatud korraldus vastuolus korra I §-ga 41 ja Korra II § 5 lg-ga 2, Korteriühistu Suur-Karja 18 teatas, et soovib jätkata tasuta parkimise korraldamist ka edaspidi.
7.Tallinna Kesklinna Valitsus vastas korteriühistu pöördumisele 14.10.2016 (tl 43-44 ja pöördel) ning selgitas, et kuna Vabaduse väljak 2a kinnistu puhul on tegemist avaliku tasulise parkimisalaga (sihtotstarve transpordimaa), ei ole kohane anda seda tasuta kasutamiseks korteriühistule Suur-Karja 18. Lisaks on linnaosavalitsuse puhul tegemist eelarvelise asutusega, kelle eesmärgiks on muuhulgas teenida tulu. Tallinna Kesklinna Valitsuse andmetel üürib korteriühistu Suur-Karja 18 hoovis (mis muuhulgas kuulub ka Tallinna linna kaasomandisse) asuvaid parkimiskohti kolmandatele isikutele, millega teenib ühistu tulu. Tallinna Kesklinna Valitsus kaalus linnarajatise tasu eest kasutusse andmiseks avaliku enampakkumise väljakuulutamist, kuid kuna kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtu poole, siis lõpliku hinnangu annab kohus.
8.Tallinna Halduskohtule saabus 07.10.2016 korteriühistu Suur-Karja 18 kaebus Tallinna Kesklinna vanema 31.08.2016 korralduse nr 401 tühistamiseks.
9.Kohus võttis 11.10.2016 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna ning kaasas eraldi määrusega 11.10.2016 kolmanda isikuna M&A Pubid OÜ. Vastustaja on 10.11.2016 ja kolmas isik 11.11.2016 esitanud kohtule taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, asudes seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebaja esindajal esindusõigus. Kaebaja esitas vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele vastuse koos täiendavate tõenditega 18.11.2016. Kohus jätkas 22.11.2016 määrusega eelmenetluse toiminguid. Vastustaja esitas 12.12.2016 kohtule vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata. Muu hulgas asus vastustaja seisukohale, et kaebaja kaebeõigus on küsitav ning kaebaja esindajal puudub esindusõigus. Kolmas isik esitas 22.11.2016 ja 12.12.2016 kohtule seisukohad, milles leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebaja esindajal esindusõiguse puudumise tõttu. Kaebaja esitas 16.12.2016 seisukoha ja täiendavad tõendid seoses oma kaebeõiguse ja esindaja esindusõigusega. Kaebaja esitas 24.01.2017 täiendava seisukoha ja tõendid. ning vastustaja esitas samal kuupäeval täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane ning tuleb tühistada, kuna see on vastuolus korra I §-ga 41 ja korra II § 5 lg-ga 2, korraldus on kaalutlusvigadega ja põhjendamata ning vastustajal puudus õigus anda vaidlusalust kinnistut otsustuskorras üürile kolmandale isikule
10.1.Korra I § 41 võimaldab linnavara anda otsustuskorras kasutusse ainult seal loetletud erandlikel juhtudel. M&A Pubid OÜ on äriühing, milles puudub Tallinna linna osalus. G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, millisest Korra I § 41 alapunktis toodud alusest on linnaosa vanem lähtunud ning puudub mistahes viide ühelegi linnavara otsustuskorras kasutusse andmise alusele.
3(15)
3-16-2002
10.2.Korra I § 41 p 10 võimaldab muuhulgas anda otsustuskorras kuni 15 aastaks korteriühistu tasuta kasutusse olemasoleva parkla või muu parkimisrajatise selle sätte tingimustel. Kaebaja on ajalooliselt korraldanud vaidlusalusel maa-alal tasuta parkimist, kuna see piirneb vahetult Suur-Karja tn 18/Müürivahe tn 14/16/Vabaduse Väljak 2 hoonega ning korterite 1-10 omanikud pääsevad ainult selle maa-ala kaudu oma korteritesse. Korteriühistu kulul on maa-alale paigaldatud parkimist korraldav märgistus. Maa-alal parkisid korteriühistu liikmed ning 5 kohta kasutas Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool. Tallinna linn kui Suur-Karja tn 18/Müürivahe tn 14/16/Vabaduse Väljak 2 hoones asuvate äripindade omanik oli sellest asjaolust teadlik. Kaebaja soovib jätkata tasuta parkimise korraldamist ka edaspidi ning taotles Tallinna Kesklinna Valitsuselt kui Vabaduse väljak 2a linnavara valitsejalt vastavalt Korra I § 41 punktile 10 kinnistu otsustuskorras andmist parkimise otstarbel kaebaja tasuta kasutusse.
10.3.Korra II § 5 lg 2 kohaselt antakse linnarajatis sellel kaubandustegevuse teostamiseks üürile kindlaksmääratud ajaks otsustuskorras ainult erandjuhtudel. Vaidlustatud korralduses ei ole viidatud mitte ühelegi korra II § 5 lg 2 toodud alusele.
10.4.Vaidlustatud korraldus on oluliste kaalutlus- ja põhjendamisvigadega. Vastustaja on 12.12.2016 vastuses märkinud õiguslike alustena korra I § 1 lg 1 ja 2, § 3 lg 1, § 4 lg 3 ning korra II § 5 lg 2 p 3. Vaidlustatud korralduses ei ole vastustaja viidanud ühelegi neist sätetest. Vastustaja ei ole ka kohtule esitatud vastuses viidanud mitte ühelegi konkreetsele õigusnormile, mis võimaldaks anda Vabaduse plats 2a kinnistu otsustuskorras üürile M&A Pubid OÜ-le.
10.5.Vastustaja on 12.12.2016 vastuse punktis 13 viidanud õigusliku alusena teeseaduse (TeeS) § 29 lg 3, millele vastustaja ei ole kaevatavas korralduses tuginenud ning puudub vaidlus, et tegemist on transpordimaaga, tuleb see vastustaja väide jätta tähelepanuta. On ilmne, et linnavara valitseja ei saanud anda linnavara kolmandale isikule üürile TeeS § 29 lg 3 alusel.
10.6.Vastustaja on vääralt tõlgendanud Korra II § 4 lg 3 ja § 5 lg 2 p 3, olles seisukohal, et nende sätete alusel saab otsustuskorras linnarajatise üürile anda kauba või teenuse müügiks pakkumiseks tähtajaga kuni kolm aastat. See tähtaeg on määratud üksnes avaliku ürituse toimumise ajaga (§ 4 lg 2) ning § 4 lg 3 ei kohaldu. Seega, isegi kui vaidlustatavas korralduses oleks olnud viide Korra II § 4 lg 3 ja § 5 lg 2 p 3, oleks see olnud ebaõige.
10.7.Vastustaja on 12.12.2016 vastuses selgitanud, miks ta ei pidanud võimalikuks anda vaidlusalust kinnistut kaebaja tasuta kasutusse. Parkla otsustuskorras korteriühistu tasuta kasutusse andmise võimalus on Tallinna linna õigusaktides otseselt ette nähtud ning kaebaja õigustatud huvid kaaluvad kindlasti üles kolmanda isiku huvi korraldada vaidlusalusel kinnistul parkimist.
10.8.Kaebaja ei nõustu, et Vabaduse väljak 2a kinnistut ei ole kohane anda tasuta kasutamiseks kaebajale, kuna see on avalik tasuline parkimisala. Vaidlust ei ole, et kaebaja korraldas varem sel maa-alal parkimist. Vabaduse väljak 2a kinnistu on eraldatud aiaga ning sisuliselt on tegemist sisehooviga, mille kaudu on ligipääs G. Otsa nimelise Muusikakooli hoonesse ja kaebaja liikmete Vabaduse väljak 2 korteritesse nr 1-10. Jalakäijad pääsevad kinnistule läbi avatud jalgvärava ning sõidukitega on võimalik pääseda läbi eraldi sissesõiduvärava, mis on tavaolukorras lukustatud. Vastustaja (ühena kaebaja liikmetest) oli teadlik, et kaebaja liikmete kasutuses oli 5 parkimiskohta ja G. Otsa nimelise Muusikakooli kasutuses 5 parkimiskohta. Kaebaja liikmed, kellele kuuluvad korterid 1-10, jätkasid sõidukite parkimist ka pärast maa-ala kinnistusraamatusse kandmist, kusjuures parkimist korraldas sh paigaldas vastava märgistuse kaebaja. Korterite 1-10 omanikel on oma korteritesse sissepääs üksnes Vabaduse väljak 2a kinnistu kaudu ja varem, kui parkimist korraldas kaebaja, oli igal korteriomanikul võti, millega oli võimalik avada Vabaduse väljak 2a hoovi värav ning pääseda sõidukiga korteri sissepääsuni. Käesoleval ajal on korterite 1-10 omanike ööpäevaringne ligipääs oma korterile takistatud, 4(15)
3-16-2002
samuti on takistatud operatiivautode ööpäevaringne ligipääs, kuna hooviväravad on suletud ja kaebajal ning korterite 1-10 omanikel puuduvad võtmed väravate avamiseks. Samas saab endiselt 5 parkimiskohta tasuta kasutada G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool. Asjaolu, et Suur-Karja 18 sisehoovis on 10 parkimiskohta, ei oma olukorras, kus kaebaja liikmeteks on 79 korteriomandi omanikud, selle vaidluse lahendamisel tähendust. Vastustaja väide, et kaebaja üürib sisehoovis parkimiskohti kolmandatele isikutele, on tõendamata ning ei vasta tegelikkusele. Vastustaja 12.12.2016 vastusele lisatud kinnisvarakuulutused seda väidet ei tõenda. Vastustaja linnavara valitsejana ei ole kohelnud kaebajat võrdselt G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooliga, kellele on võimaldatud kinnistul 5 tasuta parkimiskohta, kui kaebajale ei ole samas võimaldatud mitte ühtki parkimiskohta.
10.9.Kaebajal on kaebeõigus. Kaebaja on esitanud taotluse, mille kohaselt soovib jätkata Vabaduse väljak 2a maa-alal parkimise korraldamist ning on esitanud vastava taotluse ka korra I § 41 p 10 alusel. Korra I § 41 punkt 10 võimaldab anda parkimisrajatise otsustuskorras korteriühistule. Vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigusi ning kaebajal on HKMS § 44 lg 1 kohaselt õigus kaebuse esitamiseks. Vaidlustatav haldusakt ei võimalda kaebaja liikmetel kasutada varasemast erinevalt enam ühtki parkimiskohta.
10.10.Kaebaja esindajal on esindusõigus. Kaebaja ei pea praegusel juhul õigusvaidlust juhatuse liikme ega ka muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega, vaid on vaidlustanud Tallinna linna poolt väljaantud haldusakti, mistõttu MTÜS § 19 lg 1 p 4 ei kohaldu. Kohtule kaebuse esitanud esindajat on selleks volitatud vastavuses MTÜS § 27 lg-tele 1 ja 3 ning kaebaja põhikirja punktile 51, mida tõendab kaebaja juhatuse 06.10.2016 protokoll. Volituse esindamiseks annab juhatus. Otsuse vastuvõtmisel osales 4 juhatuse liiget, millest tulenevalt on juhatuse andnud volitus kooskõlas kaebaja põhikirjaga sh punktidega 51, 55 ja 58. Kaebajal on 5-liikmeline juhatus ning kõikide juhatuse liikmete ametiaeg kestis nii 06.10.2016 esindajale volituste andmisel ning kestab ka kohtumenetluse ajal.
11.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebaja esindajal esindusõigus. Vastustaja palub jätta kaebus sisulise läbivaatamise korral rahuldamata.
11.1.Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja kui korteriühistu õigusi ei ole vaidlustatud korraldusega rikutud, kuna parkimiskohtade olemasolu Vabaduse väljak 2a kinnistul ei riiva ühistu huve. Korteriühistu ülesanne on korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p-dest 1 ja 5 alusel on korteriühistu õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Korteriühistu liikmetel on ka võimalik parkida Suur-Karja 18 sisehoovis. Enne Vabaduse väljak 2a kinnistu kinnistusraamatusse kandmist 18.05.2016 oli tegemist reformimata riigimaaga ning kaebaja korraldas seal parkimist õigusliku aluseta. Vastustaja pidas vara valitsejana põhjendatult vajalikuks teavitada kaebajat asjaolust, et alates 01.09.2016 on korterite 1-10 omanikel õigus kasutada vaid ühte peatumiskohta elamu külgmise sissepääsu ees. Vastustaja kaalus linnarajatise tasu eest kasutusse andmiseks avaliku enampakkumise väljakuulutamist eelkõige finantsilistel põhjustel. Mitme enampakkumisest osavõtja korral oleks võinud läbi konkurentsi suureneda Tallinna linnale saadav tulu.
11.2.Kaebaja esindajal puudub esindusõigus. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Vastustaja, kui korteriühistu üks liikmetest, ei ole teadlik, et ühistu oleks korraldanud üldkoosoleku, mille üks päevakorra
5(15)
3-16-2002
punktidest oli Tallinna Kesklinna vanema 31.08.2016 korralduse nr 401 vaidlustamine Tallinna Halduskohtus. Seega ei olnud kaebajal õiguslikku alust pöörduda mittetulundusühingu nimel antud asjas kohtuorgani poole. Tallinna linnale kuulub aadressil Müürivahe tn 14 // 16 // Suur-Karja tn 18 // Vabaduse väljak 2 neli korteriomandit. Seega on Tallinna linn automaatselt korteriühistu liige (korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg-le 1). MTÜS § 22 lg 4 ütleb selgesõnaliselt, et liige ei või üldkoosolekul hääletada, kui otsustatakse liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist. Seadusandja tahe on sama ka 1. jaanuaril 2018 jõustuvas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 22 lg-s 3.
11.3.Kaebaja nõue ei põhine kaebaja liikmete ühisel huvil ning kaebaja liikmed ei ole andnud juhatusele üldkoosoleku otsusega volitust sellise nõude esitamiseks.
11.4.Kaebaja ei ole tõendanud, et advokaadiga sõlmis lepingu allkirjaõiguslik juhatuse liige, kellel on kõikide juhatuse liikmete volitus (kaebaja põhikirja p 51).
11.5.Vabaduse väljak 2a kinnistu kolmanda isiku kasutusse andmine on õiguspärane. Kinnistu sihtotstarve on transpordimaa 100%. Tuginedes TeeS § 29 lg-le 1 on avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve transpordimaa. TeeS § 29 lg 3 sätestab, et avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule. Kord II reguleerib Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva rajatise või selle osa üürile või tasuta kasutusse andmist isikule, kes soovib seal teostada kaubandustegevust (§ 1 lg 1) ning Korraga II reguleerimata küsimustes juhindutakse Korrast I (§ 1 lg 3). Vaidlusalust kinnistut ei antud üürile ei Korra I ega selle § 41 alusel. Vastustaja viitas Korrale I ühe õigusliku alusena, kuna Korra II ei sisalda kõiki vajalikke sätteid (nt kinnistu heakorra tingimusi). Korraga I reguleeritakse Tallinna linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade kasutusse andmist (§ 1 lg 1). Sellise linnavara kasutusse andmisel, mille kohta on riigi või Tallinna õigusaktiga kehtestatud erikord (mh rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmine), kohaldatakse korda I erikordades sätestatud erisustega (Korra I § 1 lg 2). Korra § 4 lg 3 sätestab, et linnarajatis antakse kasutusse selle paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel tähtajaga kuni kolm aastat. Korra II § 5 lg 2 p 3 sätestab, et linnarajatis antakse sellel kaubandustegevuse teostamiseks üürile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras kauba või teenuse müügiks pakkumiseks. Vaidlusalune korraldus ei ole kaalutlusvigadega.
11.6.Vabaduse väljak 2a kinnistu kaebajale tasuta kasutusse mitteandmine on õiguspärane. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määrus nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (määrus nr 30) § 6 lg 1 kohaselt on avalik tasuline parkimisala Tallinna linna haldusterritooriumil asuv avalik tee või selle osa, kus parkimine ei ole keelatud. Vabaduse väljak 2a kuulub määruse § 6 lg 3 p 3 alusel vanalinna tsooni. Määruse § 7 lg 1 sätestab, et avalik tasuline parkimisala on jaotatud nii elanikele kui ka isikutele, kellele on antud selle määruse alusel maksusoodustus, parkimistsoonideks T1 kuni T11. Vabaduse väljak 2a kinnistu asub parkimistsoonis T1 ning on ööpäevaringselt tasuline parkimiseks ka elanikele v.a § 10 lgs 1 sätestatud erandid). Määruse § 12 sätestab soodustuse andmise. Vabaduse väljak 2a kinnistu puhul on tegemist avaliku tasulise parkimisalaga ning seda ei ole kohane anda tasuta kasutamiseks kaebajale. Tallinna Kesklinna Valitsus on eelarveline asutus, kelle eesmärgiks on muuhulgas teenida tulu. Kinnistu vastu on ka avalik huvi – parklas kasutab viit parkimiskohta Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus). Vastustaja andmetel üürib kaebaja aadressil Müürivahe tn 14 // 16 // Suur-Karja tn 18 // Vabaduse väljak 2 sisehoovis (mis muuhulgas kuulub ka Tallinna linna kaasomandisse) asuvaid parkimiskohti kolmandatele isikutele, teenides tulu. Kaebajal ei ole parkimiskohtade
6(15)
3-16-2002
puudust, kui neid on võimalik kolmandatele isikutele lisatasu eest üürida. Seetõttu on vastustajale arusaamatu, miks peaks Tallinna linn võimaldama korteriühistul Vabaduse väljak 2a kinnistut tasuta kasutada. Kuigi kaebaja sõnul on ta ajalooliselt korraldanud vaidlusalusel kinnistul parkimist, ei olnud tal selleks õiguslikku alust. Vastustaja ei nõustu, et peaks andma vaidlusaluse kinnistu kaebaja kasutusse Korra I § 41 p 10 alusel.
11.7.Asjas on kohaldatav Korra II § 4 lg 3. Selle paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel on õigus linnarajatis kasutusse anda tähtajaga kuni kolm aastat. Lisaks võimaldab Korra II § 5 lg 2 p 4 anda linnarajatis kaubandustegevuseks üürile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras sama lõike punktides 1, 2 ja 3 sätestamata juhtudel. Kolmandal isikul on võimalik vaidlusalusel kinnistul kaubelda parkimisteenusega nagu näeb ette vaidlusalune korraldus ning kolmanda isikuga sõlmitud leping. Vaidlustatud korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 nõuetele.
11.8.Kaebaja väide, et korterite 1-10 omanikel on raskendatud ligipääs Vabaduse väljak 2a kinnistule, on tõendamata ja väär. Vastustaja, kaebaja ja kolmanda isik varasemast kolmepoolsest kirjavahetusest ilmneb, et kolmas isik on kohustatud võimaldama korteriühistule ligipääsu väravavõtmele 24 tundi ööpäevas. Ka väide, et operatiivautode ööpäevaringne ligipääs on takistatud, on väär.
12.Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebaja esindajal esindusõigus. Kolmas isik ei ole sisulisi vastuväiteid kaebusele esitanud. Kaebaja esindajal puudub esindusõigus. Kaebaja tõlgendus MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohta on ebaõige, kuna vastustaja on ka kaebaja üldkoosoleku ehk organi liige (MTÜS § 18 lg 1, § 22 lg 4). Ühistu liikmega õigusvaidluse pidamiseks on vajalik ühistu üldkoosoleku otsus ja seda pole kaebaja esitanud. Kaebaja esindaja pole lisanud dokumente, mis tõendaksid, et ta on saanud volituse kõigilt kaebaja viielt juhatuse liikmelt. Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebusest ei nähtu, millisel moel rikub vaidlustatud korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja kaebeõigus ei tulene ühestki seadusest ning vaidlustatud korraldus ei riku korteriühistu subjektiivseid õigusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja on vaidlustanud linnaosavalitsuse korralduse, millega anti otsustuskorras kolmanda isiku kasutusse transpordimaa kinnistu (parkla), mis asub kaebaja asukohas ja mida kaebaja on seni kasutanud oma liikmete huvides parkimise korraldamiseks. Vastustaja ja kolmas isik on tõstatanud küsimuse kaebaja kaebeõigusest ja kaebaja esindaja esindusõigusest ning taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kohus käsitleb esmalt kaebaja kaebeõiguse ja esindusõigusega seonduvat (I) ning seejärel lahendab vaidluse sisuliselt (II). I
14.Kohus on kaebaja kaebeõiguse ja esindusõigusega seonduvat käsitlenud ka juba 22.11.2016 ja 02.01.2017 kohtumäärustes ning jääb nendes esitatud seisukohale.
15.Kohtupraktika kohaselt piisab kaebeõiguse tekkimiseks sellest, et hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile või tehtud toimingule aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (Riigikohtu 08.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-16, p 13). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja HKMS § 151 lg 2 p 1 on diskretsioonilised alused, mis võimaldavad kaebuse tagastada või läbi vaatamata jätta juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nende sätete kohaldamine eeldab, et kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse sisulist
7(15)
3-16-2002
menetlemist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (viidatud lahend asjas nr 3-31-12-16, p 8 ja seal viidatud lahendid). Ka väheintensiivsed õiguste riived on HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt halduskohtus vaidlustatavad (Riigikohtu 16.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-3-187-16, p 8).
16.Vaidlust ei ole, et kaebaja korraldas kuni 25.07.2016 vaidlusalusel kinnistul (Vabaduse väljak 2a, Tallinn) varem (tasuta) parkimist ning et sellel kinnistul oli kaebaja liikmete kasutuses 5 parkimiskohta. Vaidlustatud korraldusega (tl 9) andis vastustaja vaidlusaluse kinnistu otsustuskorras kolmeks aastaks üürile kolmandale isikule, mille kohaselt tuli kolmandal isikul tagada kaebaja liikmetele üks auto peatumiskoht elamu külgmise sissepääsu ees. Korra I § 41 p 10 võimaldab otsustuskorras anda parkimisrajatise tasuta korteriühistu kasutusse. Vastustaja on vaidlustatud korralduses viidanud muuhulgas Kordadele I ja II. Kaebaja on pärast korraldusest teadasaamist taotlenud kinnistut Korra I § 41 p 10 alusel enda tasuta kasutusse. Asjas on vaidlus selle üle, kas vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud. Samuti vaidlevad menetlusosalised korralduse andmise õigusliku aluse ning Korra I § 41 p 10 kohaldamise ja sisu üle. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühise huvina ei saa välistada parkimise korraldamist elamu läheduses ja parkimisvõimaluse tagamist oma liikmetele. Eeltoodust nähtub, et vaidlustatud korraldus võib rikkuda kaebaja õigusi.
17.Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et kuna vastustaja on ka kaebajaks oleva korteriühistu liige ja seeläbi ühtlasi korteriühistu üldkoosoleku kui korteriühistu juhtorgani liige, tuleb silmas pidada MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatut. Vastustaja ja kolmanda isiku arvates tulnuks vastustaja (kui korteriühistu liikmega) kohtuvaidluse pidamine otsustada korteriühistu üldkoosolekul. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS § 31 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas.
17.1.Kohtu hinnangul ilmneb MTÜS § 19 lg 1 p-st 4, et silmas peetakse peale juhatuse selliseid MTÜ organeid, mis täiendavalt põhikirjaga teatud eesmärkide saavutamiseks (teatud tehingute tegemiseks) luuakse, kuid mitte neid MTÜ organeid, mille vältimatu olemasolu tuleneb seadusest (üldkoosolek, MTÜS § 18 lg 1). Kaebaja põhikirjast ei nähtu, et põhikirjaga oleks lisaks juhatusele määratud teatud tehingute tegemiseks muu organ vastavalt MTÜS §-le 31 ning et vastustaja oleks sellise organi liige. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta ei kinnita ka MTÜS § 22 lg 4 ls-s 2 sätestatu, mis kehtib järgmises sõnastuses: „Liige ei või hääletada, kui otsustatakse [---] liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.“ Ei ole välistatud, et juhatuse liige on samal ajal ka üldkoosoleku liikmeks, mistõttu on seadusandja MTÜS § 22 lg-s 4 näinud ette, et üldkoosoleku liige ei saa hääletada, kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist.
17.2.Praegusel juhul on kaebaja kohtusse pöördunud, et pidada õigusvaidlust ühinguvälise haldusorganiga, kes ühtlasi on ka kaebajaks oleva korteriühistu liikmeks. Kohtu hinnangul ei õigusta see asjaolu MTÜS § 19 lg 1 p 4 laiendavat tõlgendamist vaidluste suhtes ühistust väljapoole suunatud õigussuhtele. Kohus on seisukohal, et selle sättega on MTÜS-s soovitud reguleerida olukorda, kus tuleb otsustada õigusvaidluse pidamine ühingu ja tema liikme vahel. 8(15)
3-16-2002
Asjaolu, et praegusel juhul soovitakse õigusvaidlust pidada avalik-õiguslikus suhtes haldusorganiga, kes on ühtlasi ka ühingu liikmena eraõiguslikus õigussuhtes kaebajaga, ei laienda MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaldamisala väljapoole liikmete ja ühingu (korteriühistu) vahelist suhet. Seega ei pidanud kaebaja õigusvaidluse pidamist vastustajaga otsustama üldkoosolekul.
18.Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja juhatus ei olnud pädev õigusvaidluse pidamist otsustama ning esindajat volitama. Vastavalt korteriühistu üldkoosoleku 20.06.2016 protokollile (tl 101-104) valis üldkoosolek 20.06.2016 kaebaja juhatusse Peeter Metsari, Aleksander Klausoni, Raimo Saagpaki, Olga Šturmi ja Svetlana Smirnova. Need isikud kuulusid kaebaja juhatusse kohtusse pöördumise ajal ja ka praegusel hetkel. Kaebaja juhatus on teinud 17.08.2016 avalduse kande muutmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris (tl 99-100). Asjaolu, et äriregistris ei olnud vaidluse tõusetumise hetkel juhatuse liikmete volituste ajalise kestvuse kohta andmed õiged, ei muuda nende esindusõigust olematuks. Juhatuse liikmete määramine on mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuses (MTÜS § 19 lg 1 p 2) ning seda on ka üldkoosolek vastavalt 20.06.2016 üldkoosoleku protokollile teinud. Praegusel hetkel nähtub kõnealuste isikute kaebaja juhatusse kuulumine ka Äriregistrist.
19.Esindaja volitamise kaebaja esindamiseks praeguses kohtuasjas on otsustatud kaebaja juhatus 06.10.2016. Kohtu hinnangul ei tulene MTÜS § 27 lg-test 2 ja 3 ning kaebaja põhikirja p-st 51, et juhatuse 06.10.2016 protokolli pidanuks allkirjastama kõik viis juhatuse liiget. Viidatud MTÜS ja põhikirja sätted käsitlevad juhatuse esindusõigust, kuid juhatuse koosolekul otsuste vastuvõtmist puudutav on sätestatud MTÜS §-s 29 ning põhikirja punktides 55 ja 57. MTÜS § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kaebaja põhikirja p 55 kohaselt on juhatus pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest ning punkti 57 kohaselt võetakse juhatuse otsused vastu kohalolijate lihthäälteenamusega, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. Kaebaja juhatuse 06.10.2016 protokolli (tl 46) kohaselt osales 06.10.2016 koosolekul viiest juhatuse liikmest neli, kes kõik allkirjastasid otsustuse vandeadvokaat Vesse Võhmale volituse andmiseks. Seega on nelja juhatuse liikme poolt (Peeter Metsar, Aleksander Klauson, Raimo Saagpakk, Olga Šturm) allkirjastatud 06.10.2016 protokollilise otsusega juhatus õiguspäraselt volitanud korteriühistut esindama vandeadvokaat Vesse Võhma. Korteriühistu põhikirjast ei tulene, et juhatus saaks esindada ühingut vaid üheskoos (põhikirja punkti 51 kohaselt võib ühistut esindada iga juhatuse liige, kellel on selleks kirjalik volitus). Ka äriregistri kannetest nähtuvalt võib mittetulundusühingut esindada kõikide tehingute tegemisel iga juhatuse liige. II
20.Vaidlustatud korraldusega on vastustaja KOKS § 57 lg 5, korra I, korra II ja Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2013 määruse nr 4 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks üürile andmiseks korraldava eelläbirääkimistega pakkumise alghinnad ja üüri suurus otsustuskorras üürile andmisel“ (määrus nr 4) alusel andnud otsustuskorras kolmandale isikule kolmeks aastaks üürile Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel oleva Vabaduse väljak 2a kinnistu ning otsustanud sõlmida kolmanda isikuga Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu, arvestades seejuures korralduse punktides 2.1-2.6 sätestatud tingimusi. Korralduse punktis 2.1 on kolmandale isikule pandud mh kohustus kasutada kinnistut parkimisteenusega kauplemiseks, tasuma kinnistu kasutamise eest igakuiselt üüri 500 eurot, hoidma kinnistut alaliselt heas 9(15)
3-16-2002
seisukorras kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga ja kandma mistahes kõrvalkulud, teostama oma vahendite arvelt kinnistu pinnakatendi remondi, lubama G. Otsa nimelisel Muusikakoolil kasutada viit parkimiskohta, tagama, et Suur-Karja 18//Müürivahe tn 14//16//Vabaduse väljak 2 korterite 1-10 omanikel oleks võimalik kasutada ühte auto peatumiskohta elamu külgmise sissepääsu ees, võimaldama Eesti Kunstnike Liidule läbipääsu Vabaduse väljak 6 kinnistule ning üürilepingu lõppemisel tagastama kinnistu vähemalt samas seisukorras, kui üürile saamisel, arvestades asja tavapärast kulumist.
21.Vaidlust ei ole, et kaebaja korraldas kuni 25.07.2016 Vabaduse väljak 2a kinnistul oma liikmete huvides parkimist ning et kaebaja liikmete kasutuses oli parkimisalal viis parkimiskohta. G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli kasutuses oli samuti viis parkimiskohta. Vaidlus puudub ka selles, et pärast vaidlustatud korraldusest teadasaamist taotles kaebaja vaidlusaluse kinnistu otsustuskorras tasuta parkimise otstarbel kaebaja kasutusse andmist. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja väitele, et varasemal kasutusel puudus õiguslik alus.
22.Vaidlus on poolte vahel selles, kas vaidlustatud korraldus rikub kaebaja õigusi, kas vastustaja on vaidlustatud korraldusega õiguspäraselt andnud kinnistu otsustuskorras kaubandustegevuseks (parkimisteenusega kauplemiseks) üürile kolmandale isikule, sh kas kinnistu kolmandale isikule üürile andmine on kooskõlas kordadega I ja II, sh kas praegusel juhul kohaldusid Korra I sätted ja/või Korra II regulatsioon. Kaebaja leiab, et linnavara otsustuskorras kasutusse andmine on võimalik vaid Korra I §-s 41 sätestatud erandlikel juhtudel ning vaidlustatud korraldus on kaebaja hinnangul õigusvastane, kuna see on vastuolus Korra I §-ga 41 ja Korra II § 5 lg-ga 2, kuna viidatud sätted ei võimalda kinnistut otsustuskorras kolmandale isikule kolmeks aastaks üürile anda. Kaebaja leiab, et Vabaduse väljak 2a kinnistu ei ole avalik tasuline parkimisala ning teeseaduse alusel ei ole kinnistu kasutusse andmine võimalik. Korra II § 4 lg 3 ja § 5 lg 2 p 3 ei võimalda kinnistut kolmandale isikule üürile anda, kuna kauba või teenuse müügiks pakkumiseks või müügiks avaliku ürituse toimumise paigas on linnavara kasutusse andmise tähtaeg määratud üksnes avaliku ürituse toimumise ajaga (Korra II § 4 lg 2) ning Korra II § 4 lg 3 ei kohaldu. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspäraselt antud kolmanda isiku kasutusse Korra II § 4 lg 3 ja § 5 lg 2 p 3 alusel. Vastustaja viitas korralduses Korrale I üksnes põhjusel, et Kord II ei reguleeri kõike vajalikku (näiteks kinnistu heakorra tingimusi). Ka Korrast I tuleneb, et linnavara kasutusse andmiseks erikorra kehtestamisel tuleb lähtuda erikorrast (Korra I § 1 lg 2). Vaidlusalune kinnistu on vastustaja kohtumenetluses antud selgituste kohaselt avalik tasuline parkimisala ning kuulub Vanalinna tsooni, mistõttu ei ole kohane anda seda tasuta kasutamiseks kaebajale. Ka ei ole vastustaja hinnangul kaebajal vaidlusaluseid parkimiskohti vaja, kuna Suur-Karja 18 asuvaid parkimiskohti pakutakse kolmandatele isikutele lisatasu eest.
23.KOKS § 22 lg 1 p 6 kohaselt on volikogu ainupädevuses valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine. Tallinn linn on viidatud sätte alusel kehtestanud 13.06.2013 Korra I („Linnavara kasutusse andmise kord“).
24.Kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 17 lg-s 1 on sätestatud, et tänavakaubanduse korral müüb kaupa või teenust valla- või linnavalitsuse lubatud tänaval või teises üldsusele avatud samalaadses kohas kaubanduse korraldaja omandis või valduses oleva müügikoha kaudu müügipileti alusel tegutsev kaupleja või käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohalik omavalitsuse üksus lisaks KaubTS-s sätestatule kehtestada tänava- või turukaubanduse korra. KaubTS § 20 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lisaks KaubTS-is sätestatule kehtestada korra kauba või teenuse müügiks avalikul üritusel. Tallinna põhimääruse § 66 lg 1 kohaselt kasutatakse linna vara: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. Sama paragrahvi lõikes 2 on märgitud, et 10(15)
3-16-2002
avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja. Lõike 3 kohaselt kasutatakse linna valitsemiseks linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisele. Lõikes 4 on sätestatud, et linnavara kasutab kas linnavara valitseja või linnavara valitsema volitatud asutus ise või antakse see seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise linnavara valitseja või teise linnavara valitsema volitatud asutuse või teise isiku kasutusse. Lõike 5 kohaselt kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Eelviidatud sätete ning ka KOKS § 22 lg 1 p 6 alusel on vastustaja kehtestanud Korra II.
25.Seega on nii Kord I kui ka Kord II kehtestatud linnavara valitsemiseks. Korra I § 1 lg 1 kohaselt reguleeritakse selle korraga Tallinna linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade kasutusse andmist. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et sellise linnavara kasutusse andmisel, mille kohta on riigi või Tallinna linna õigusaktiga kehtestatud erikord (eluruumi üürileandmine, rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmine, ehitise pinna reklaami või teabe eksponeerimiseks kasutusse andmine), kohaldatakse Korda I erikordades sätestatud erisusega. Vastustaja on Korraga II kehtestanud KaubTS ja Tallinna linna põhimääruse alusel Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra. Korra II § 1 lg 1 kohaselt reguleerib Kord II Tallinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva rajatise või selle osa üürile või tasuta kasutusse andmist isikule, kes soovib seal teostada kaubandustegevust.
26.Kord II on antud KaubTS ja Tallinna põhimääruse alusel ning Korra II § 1 lg 1 kohaselt reguleerib see Talinna linnale kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuuluva rajatise või selle osa üürile andmist isikule, kes soovib seal teostada kaubandustegevust. KaubTS § 3 lg 1 kohaselt on kaubandustegevus KaubTS tähenduses isiku või asutuse tegevus, mille raames toimuvad KaubTS § 1 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevused (kauba või teenuse müük) ning punktis 6 nimetatud tegevus. KaubTS § 1 lg 2 punktide 1-6 kohaselt kohaldatakse KaubTSi muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub: 1) vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine; 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine; 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel; 31) vallasasja hooldamine või parandamine; 32) ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine; 4) ilu- ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine; 5) toitlustamine; 6) tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel. Kohus leiab, et parkimisteenuse osutamine ei ole kaubandustegevus KaubTS § 1 lg 2 ja § 3 lg 1 tähenduses. Tegemist on kinnisasjaga seotud teenuse osutamisega. Sellist tegevust ei ole nimetatud KaubTS § 1 lg 2 punktides 1-6 ning see pole hõlmatud ka KaubTS § 1 lg-ga 3 („Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui vallasasja pakkumine ja müük toimub väljaspool isiku majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras või avalikul üritusel.“). Kuna parkimisteenuse osutamisele KaubTS ei kohaldu, ei saa kinnistu kolmandale isikule parkimisteenuse osutamiseks otsustuskorras üürile andmisel kohaldada ka KaubTS § 17 lg-te 1 ja 4 ning § 20 lg 5 alusel vastu võetud Korda II. Vastustaja on Korra II kehtestamisel viidanud ka Tallinna põhimäärusele, mis aga kaubandustegevuse mõistet ei laienda. Tallinna põhimääruse §-s 66 on sätestatud linnavara kasutamise eesmärgid (avalik otstarve, linna valitsemine, tulu saamine) ning selgitatud eesmärkide sisu.
27.Vastustaja on vaidlustatud korralduses viidanud ka Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2013 määrusele nr 4, mis on kehtestatud KOKS § 30 lg 1 p 2 ning Korra II § 6 lg 5 ja § 11 lg 3 alusel.
11(15)
3-16-2002
Kõnealused sätted annavad linnavalitsusele pädevuse linnavaraga seonduvate alghindade ja üüri suuruse kehtestamiseks. Määruse nr 4 §-s 2 on sätestatud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks üürile andmisel otsustuskorras kohaldatava üüri määr ilma käibemaksuta. Kuigi määruse § 2 lg 1 punktides 8 ja 81 on sätestatud üürihinnad ka parkimisteenusega kauplemiseks, ei saa Korra II alusel, mis omakorda on kehtestatud KaubTS alusel, kehtestatud linnavalitsuse õigusaktiga kaubandustegevuse mõistet laiendada. Eeltoodud normidest tulenevalt ei kuulu parkimisteenuse korraldamine kaubandustegevuse alla.
28.Vaidlustatud korraldusega on vastustaja andnud otsustuskorras kolmandale isikule kolmeks aastaks üürile Tallinna Kesklinna Valitsuse valitsemisel oleva Vabaduse väljak 2a kinnistu ning otsustatud sõlmida kolmanda isikuga Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu, arvestades seejuures korralduse punktides 2.1-2.6 sätestatud tingimusi. Viidatud korralduse punktis 2.1 on kolmandale isikule pandud mh kohustus kasutada kinnistut parkimisteenusega kauplemiseks, tasuma kinnistu kasutamise eest igakuiselt üüri 500 eurot. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et tugines vaidlustatud korralduse andmisel Korra II § 4 lg-le 3 ja § 5 lg 2 p-le 3.
28.1.Kuna korra II § 4 ei sisalda lõiget 3, eeldab kohus, et vastustaja on silmas pidanud Korra II § 4 punkti 3. Korra II §-s 4 on sätestatud linnarajatise kasutusse andmise tähtajad. Sätte punktide 1-3 kohaselt antakse linnarajatis kasutusse: 1) sellele püsiva müügikoha paigaldamiseks – tähtajaga kuni viis aastat; 2) kauba või teenuse müügiks pakkumiseks või müügiks avaliku ürituse toimumise paigas – seoses avaliku ürituse toimumise ajaga; 3) § 4 punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel – tähtajaga kuni kolm aastat. Kuna kohus ei pea Korda II kohaldatavaks, ei saa parkimisteenust lugeda ka selle „korra § 4 punktides 1 ja 2 nimetamata juhuks“, mistõttu ei tulene neist normidest alust kolmeaastaseks tähtajaks.
28.2.Vastustaja on kohtumenetluses viidanud ka Korra II § 5 lg 2 p-le 4, mis võimaldab anda linnarajatise kaubandustegevuse teostamiseks üürile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras sama lõike punktides 1, 2 ja 3 sätestamata juhtudel, ning asunud seisukohale, et seega on kolmandal isikul võimalik vaidlusalusel kinnistul kaubelda parkimisteenusega nii nagu näeb ette vaidlusalune korraldus ning kolmanda isikuga sõlmitud leping. Kohtule jääb ebaselgeks, millisele õiguslikule alusele vastustaja tugineb. Esmalt väidab vastustaja, et on korralduse andmisel tuginenud Korra II § 4 lg-le 3 ja § 5 lg 2 p-le 3, kuid viitab ka korra § 5 lg 2 p-le 4. Korra II § 5 lg 2 punktides 3 ja 4 sätestatud õiguslikud alused on erinevad ning teineteist välistavad. Kui vastustaja on asunud seisukohale, et andis kinnistu kolmanda isiku kasutusse parkimisteenuse pakkumiseks avaliku ürituse toimumise paigas, siis on teenuse osutamine piiritletud avaliku ürituse toimumise ajaga (Korra II § 5 lg 2 p 3 ja § 4 p 2).
29.Kohus leiab, et Korra I alusel ei olnud võimalik vaidlusalust kinnisasja kolmandale isikule otsustuskorras üürile anda. Nimelt võimaldab Korra I linnavara otsustuskorras kasutusse anda üksnes §-s 41 sätestatud juhtudel. Kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et kolmas isik vastaks ühelegi kõnealuses sättes märgitud tingimustest.
30.Vastustaja kohtumenetluses tehtud viide teeseadusele ei ole asjakohane, kuna see seadus on alates 01.07.2015 kehtetu ega saanud olla korralduse andmise aluseks ega põhjenduste aluseks kohtumenetluses. Vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud argument, et kaebajale parkla tasuta kasutusse andmine oleks välistatud põhjusel, et tegemist on avaliku tasulise parkimise alaga, ei ole veenev olukorras, kus sama kinnistu on antud otsustuskorras kolmandale isikule üürile parkimise korraldamiseks. Määrusest nr 30 § 14 lg 2 kohaselt võib linnavalitsus Tallinna Linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse kaalutlusel halduslepingu alusel parkimistasu maksmise korraldamise ja parkimistasu maksmise kontrollimise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud korraldusega linnavara
12(15)
3-16-2002
tasulise parkimise alas üürile andmisel tegemist parkimistasuga seonduvate ülesannete üleandmisega eraõiguslikule isikule, vaid tahteavaldusega eraõigusliku lepingu sõlmimiseks haldusakti adressaadiga. Seega ei ole kohane viide määrusele nr 30 kui Korra I § 41 p 10 kohaldamist välistavale alusele.
31.Kaebaja õigusi ei saa rikkuda pelgalt vaidlustatud korralduse objektiivne õigusvastasus, kui sellele ei oleks puutumust kaebaja õigustesse. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja on parkimist sellel maa-alal varem korraldanud ja tema liikmed parkimiskohti kasutanud. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja väitele, et seni (enne kui Tallinna linn kinnistu omandas) kasutas korteriühistu maad õigusliku aluseta. Kaebaja on väljendanud eelkõige oma eesmärki saada parkimiseks maad tasuta kasutusse nagu seda võimaldab Korra I § 41 p 10. Kaebajal ei saanud küll tekkida pelgalt asjaolust, et avalik võim on võimaldanud tal varem kasutada seni reformimata riigimaal tasuta parkimiskohti, õigustatud ootust, et sama praktika saaks jätkuda ka siis, kui kinnistu omanikuks saab riigi asemel teine avalik-õiguslik juriidiline isik (kohaliku omavalitsuse üksus). Samas ei välista kehtiv õigus parkla (parkimisrajatise) otsustuskorras korteriühistu kasutusse andmist, kui täidetud on Korra I § 41 p-s 10 sätestatud tingimused. Vastustajal on kinnistu omanikuna õigus otsustada kinnistu kasutamise üle ning samas kohustus arvestada oma vara valitsemisel kohaliku omavalitsuse eesmärke, milleks muuhulgas on ka kohaliku elu korraldamine lähtudes linnaelanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linna iseärasusi (KOKS § 2 lg 1). Vastustaja on samas vaidlustatud korraldusega arvestanud ka varasemalt parkimiskohti kasutanud G. Otsa nimelise Muusikakooli huviga ja võimaldanud tal jätkuvalt parkimiskohti kasutada. Vastustaja kohustuseks ei ole korteriühistule parkla tasuta kasutusse andmine, kuid olukorras, vastustaja on otsustuskorras otsustanud kinnistu üürile andmise äriühingule ja tasuta parkimiskohtade säilitamise muusikakoolile, ei ilmne mingeid kaalutlusi läheduses asuva korteriühistu huvide arvestamise kohta. Korteriühistut on küll teavitatud kinnistu omaniku vahetumisest ja kohustatud senise valduse üleandmiseks (12.07.2016 teade, tl 5). Vaidlustatud korraldusest ilmneb, et taotlused kinnistu kasutusse võtmiseks on esitanud M&A Pubid OÜ ning G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, kuid ei ole ilmnenud, et kaebaja olnuks taolist taotlust esitanud või olnuks teadlik võimalusest kinnistu kasutusse saamist taotleda.
32.HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalikult olema põhjendatud kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2). Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on esitatud viited KOKS § 57 lg-le 5, mis annab linnaosa vanemale pädevuse oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi. Korralduses on selle andmise alustena märgitud ka Kord I, Kord II ja Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2013 määrus nr 4, tegemata viiteid konkreetsetele normidele. Vastustaja on 22.12.2016 vastuses selgitanud, et tugines Korra II § 4 lg-le 3 ja § 5 lg 2 p-le 3 ning viitab ka Korra II § 5 lg 2 p-le 4 ja TeeS § 29 lg-tele 1 ja 3. Lisaks on vastustaja selgitanud, et tegemist on avaliku tasulise parkimisalaga ning viitab Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 6 lg-le 1 ja lg 3 p-le 3, § 7 lg-le 1, § 10 lg-le 1 ja §-le 12.
33.HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Need sätted saavad olla kohtule aluseks haldusakti tühistamata jätmiseks üksnes siis, kui kohtul on võimalik veenduda, et haldusakti puudulik põhjendamine ei ole mõjutanud asja otsustamist (Riigikohtu 20. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 13(15)
3-16-2002
3-3-1-54-11, p 13). Kohtupraktika kohaselt ei saa arvestada kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendusi, kui pole võimalik tõendada, kas need on samad, millest tegelikult akti andmise ajal lähtuti (Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-61-07) ning hilisemate põhjenduste arvesse võtmine on lubatav, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud praktika). Kohus ei saa üldjuhul ise asuda haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud ning seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (Riigikohtu otsus viidatud asjas nr 3-3-1-49-08, p 11). Praegusel juhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga. Riigikohus on leidnud, et erandlikult võib kohus jätta tühistamata haldusakti, milles on küll märgitud ekslik õiguslik alus, kuid on ilmselge, et esinevad erinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks ning õiguslik regulatsioon, mis võib viia samale lõpptulemusele (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-49-08, p 11).
34.Kohtule jääb ebaselgeks, milliseid õiguslikke aluseid vastustaja akti andes on silmas pidanud. Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses konkreetsetele sätetele viidanud ning on kohtumenetluses esile toonud nii teineteist välistavaid õiguslikke aluseid (Korra II § 5 lg 2 p 3 ja p 4) kui ka kehtetu õigusakti sätteid (teeseadus), samuti viited nii tasulise parkimise regulatsioonile kui ka kaubandustegevuseks pinna kasutusse andmise normidele. Seega ei ole vaidlustatud korralduse õiguslik alus tõhusalt kontrollitav ning kohtumenetluses täiendavate õiguslike aluste esitamine ei võimalda paremini mõista, millise õigusliku aluse kohaldamise eeldusi ta peab vaidlustatud korralduse andmisel täidetuks. Kohtupraktika on välja toonud, et kirjaliku põhjendamise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine, mille kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses (Riigikohtu 05.11.2003 otsus asjas nr 3-3-1-49-08, p 11).
35.Vaidlustatud korraldus ei sisalda ka sisulisi põhjendusi, vaid viitab üksnes kolmanda isiku ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli taotlustele võtta kinnistu kasutusse. Kaalutlusi ega selgitusi ei ole esitatud ka akti lisana ega viiteliselt. Korralduse ainsaks lisaks on plaan (tl 10), millel on markeeritud üürile antav kinnistu. Korralduse põhisisuks on kolmanda isikuga sõlmitava lepingu tingimuste sätestamine.
36.Vastustaja on hiljem kohtumenetluses selgitanud, et kaebajale kinnistu tasuta kasutusse andmine pole võimalik, kuna linna eesmärgiks on tulu teenimine, samas aga viitab asjaolule, et tegemist on tasulise parkimisalaga ning et kaebaja (tema liikmed) ei vajagi parkimiskohti, kuna on avalikult reklaaminud võimalust tema kasutuses olnud maa-alal parkimiskohti tasu eest rentida. Asjas esineva avaliku huvina märgib vastustaja G. Otsa nimelise Muusikakooli kui Haridus-ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse huvi tasuta parkimiskohti kasutada. Kolmas isik on kaebaja hoones vastustajale kuuluval pinnal ettevõtlusega (toitlustamine ja meelelahutus) tegelev äriühing, Vaidlustatud korraldus ei sisalda mingit sisulist põhjendust selle kohta, miks vastustaja poolt välja toodus õigusaktide alusel on põhjendatud just kolmandale isikule vara kasutusse andmine, mis välistab kaebaja parkimiskorralduse, kuid samas võimaldab muusikakoolil jätkata tasuta parkimist senises mahus. Muusikakool ei ole asutus, mille huvi tasuta parkimisvõimaluse vastu oleks ilmselgelt kaalukam korteriühistu elanike omast ning korralduses ei ole välja toodud ka kaalukat avalikku huvi sellise kasutuse suhtes. Eelnevalt on märgitud kohtu seisukoht selles, miks ei saa olla määravaks asjaolu, et kinnistu asub piirkonnas, mis on määruse nr 30 järgi määratletud tasulise parkimise alana. Vastustaja seisukoht, et kaebaja liikmetel puudub tegelik vajadus parkimiskohtade järele, kuna neid on tasu eest kasutada antud, ei ole veenvalt tõendatud. Vastustaja esitatud kinnisvarakuulutused, milles pakutakse müügiks kortereid Suur-Karja 18 hoones (tl 85 ja 86) kajastavad tasuta parkimisvõimalust hoovis kui lisahüve ning täiendavalt on selgitatud tasulist 14(15)
3-16-2002
parkimisvõimalust tänaval. Ilmselgelt ei ole tegemist pakkumisega tasu eest kasutada anda parkimiskohta, vaid seda esitatakse korteri müügil atraktiivust lisava tegurina. Classic Apartments info Suur-Karja 18 majutusteenuse pakkumise kohta (tl 87) sisaldab tõepoolest teavet ka lisatasu eest parkimise võimaluse kohta. Pole aga alust eeldada, et seda teenust pakuks kaebaja, vaid kas keegi tema liikmetest või liikmetega lepingulises suhtes olev isik või liikmega seotud äriühing. Kuidas piiratud parkimisressurssi ühistusiseselt jagada ja selle üle tekkinud vaidlusi lahendada, on ühistu otsustuspädevuses.
37.Vastustaja märkis vastuses kaebaja 21.09.2016 pöördumisele 14.10.2016 (tl 43-44), et pärast kaebajalt talle laekunud pöördumist on vastustaja kaalunud kujunenud olukorra lahendamiseks korraldada linnarajatise tasu eest kasutusse andmiseks avalik enampakkumine, kuid kuna kaebaja pöördus kaebusega kohtusse, ootab vastustaja kohtuvaidluse tulemust.
38.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguslikult ebaselgelt ja puudulikult põhjendatud ning kaalutlusvigadega ning vastustaja poolt välja toodud õigusnormid ei saa olla aluseks linna varaks oleva kinnistu otsustuskorras äriühingule parkimisteenuse osutamiseks üürile andmisel.
39.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, rikub kaebaja õigusi ning kuulub tühistamisele. Kohus rahuldab eelnevalt esitatud põhjendusi arvestades kaebuse.
MENETLUSKULUD
HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
41.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu 2200 eurot (riigilõivu 15 euro ja õigusabikulud 2185 eurot). Kolmas isik esitas 24.01.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse, milles palub kaebajalt välja mõista õigusabikulu 1430 eurot. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud ning on ebaproportsionaalselt suured võrreldes esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
42.Kuna kohus rahuldab kaebuse, on põhjendatud vastustajalt välja mõista ka kaebaja menetluskulud. Kohtu hinnangul on kulud taotletud ulatuses mõistlikud ja põhjendatud. Ajakulu 15 tundi ja 50 minutit on põhjendatud, arvestades menetluse vältel esitatud menetlusdokumentide hulka ja mahtu, sh vastuseid vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele. Õigusabi osutamise tunnitasu 138 eurot tund (koos käibemaksuga) vastavad kohtupraktikas aktsepteeritavale tasemele. Kaebaja on taotlusele lisanud tõendid kulude koosseisu ja kandmise kohta ning neist nähtub ka seos praeguse kohtuasjaga.
43.Kuna M&A Pubid OÜ on kolmas isik vastustaja poolel, kelle kahjuks otsus tehakse, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Samuti jäävad vastustaja menetluskulud, mis tal võivad olla tekkinud, tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.