Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 25. jaanuar 2018, Tartu
Haldusasi
OÜ Põlula Toodang kaebus Tarvastu Vallavolikogu
26.oktoobri 2016. a otsuse nr 46 õigusvastasuse tuvastamiseks, 25. jaanuari 2017. a vaideotsuse nr 6 tühistamiseks ja OÜ Põlula Toodang geoloogilise uuringu loa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määrus OÜ Põlula Toodang määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Põlula Toodang Esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt Vastustaja Viljandi vald (endine Tarvastu vald) Esindaja Tuulikki Laesson
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-17-545
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Põlula Toodang määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta Tartu Halduskohtu 16. a määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Põlula Toodang esitas Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse Viljandi maakonnas Tarvastu vallas (praegune Viljandi vald) Kannukülas Sarapuu kinnitul Ärma II kruusa ja liiva maavara uuringuruumis. Keskkonnaamet küsis 29. augustil 2016 Tarvastu Vallavolikogu arvamust geoloogilise uuringu loa taotluse ja otsuse kohta. Tarvastu Vallavolikogu 26. oktoobri 2016. a otsusega nr 46 otsustati mitte nõustuda Ärma II uuringuloa väljastamisega.
OÜ Põlula Toodang esitas Tarvastu Vallavolikogu 26. oktoobri 2016. a otsuse nr 46 peale vaide, mille Tarvastu Vallavolikogu jättis 25. jaanuari 2017. a vaideotsusega nr 6 rahuldamata.
2.OÜ Põlula Toodang esitas 8. märtsil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tarvastu Vallavolikogu 26. oktoobri 2016. a otsuse nr 46 ja 27. jaanuari 2017. a vaideotsuse tühistamiseks.
3.Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määrusega loeti OÜ Põlula Toodang kaebus esitatuks seaduses ettenähtud kaebetähtaja rikkumisega ning haldusasja menetlus lõpetati. Määruses leiti kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.Tartu Halduskohus leidis 12. septembri 2017. a määruses, et kaebus on esitatud mittetähtaegselt. Halduskohus selgitas samas määruses, et olukorras, kus on tõendatud, et kaebaja esindaja on e-posti vahendusel aadressil [email protected] kinnitanud haldusasjas nr 3-16-2409 kohtudokumentide kättesaamist 3. veebruaril 2017 kell 16.33, on eluliselt mitteusutav, et R. Sarv sai 2. veebruaril 2017 kell 11.51 talle edastatud vaideotsuse kätte alles 6. veebruaril 2017. Kohtu hinnangul kinnitab vaideotsuse kättesaamist 3. veebruaril 2017 kaudselt R. Sarve poolt haldusasjas nr 3-16-2409 kohtudokumentide kättesaamise kinnitus, mistõttu tuleb vaideotsuse teatavaks tegemise kuupäevaks lugeda 3. veebruar 2017. Kuna kaebaja esindaja pidi vaidlustatud vaideotsuse kätte saama 3. veebruaril 2017, hakkas nimetatud kuupäevast kulgema 30-päevane tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks. Kaebaja oleks pidanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 kohaselt kohtusse pöörduma hiljemalt 6. märtsil 2017, kuid tegi seda alles 8. märtsil 2017.
3.2.Kaebaja on väitnud, et avaliku e-toimiku süsteemi kasutamine ja selles dokumentide vastuvõtmine ei ole seotud e-posti aadressiga ega e-posti serverisse saabunud kirjadega tutvumisega. Seejuures viitas kaebaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg-le 5 ja § 3141 lg-le 1, rõhutades, et e-posti teel edastatud vaideotsuse saab kättesaaduks lugeda kättesaamiskinnituse saamise hetkest alates. Halduskohus selgitas, et kui kohus teeb KIS-is isikule „linnukese“ dokumendi kättetoimetamise kohta, saadab e-toimik sellele isikule e-posti teavituse aadressile, kuhu isik on soovinud e-posti teavitusi saada. Halduskohus nentis, et e-kirja meiliserverisse jõudmisega ei loeta dokumente küll e-toimiku teel kättetoimetatuks, kuid vaatamata sellele on KIS-is e-toimiku süsteemi kasutamine seotud isiku e-posti aadressiga. Haldusmenetluses ei kohaldata dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mistõttu ei ole kaebaja viited TsMS § 3111 lg-le 5 ja § 3141 lg-le 1 asjakohased. Tõele ei vasta ka see, et e-posti teel edastatud vaideotsuse saaks kättesaaduks lugeda kättesaamiskinnituse saamise hetkest. See ei tulene ühestki sättest ega ka Riigikohtu praktikast. Halduskohus andis 12. septembri 2017. a määrusega kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks hiljemalt 21. septembril 2017. Kaebaja esindaja sai kohtumääruse kätte
15.septembril 2017, kuid halduskohtu määruse koostamiseni ei olnud kaebaja taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
3.3.Kuna halduskohus ei ennistanud kaebuse esitamise tähtaega, lõpetas ta HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaselt haldusasja menetluse.
3.4.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mis seisneb õigusabi saamises osaühingule Laesson & Partnerid ning mille kohaselt on arve nr 1303 järgi osutatud õigusabi 19 tunni ja 25 minuti eest. Koos käibemaksuga on summa suuruseks 2446 eurot ja 92 senti. Esindaja tunnitasuks on 105 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul peavad haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi ning seega ei ole nende õigusabikulusid põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi
24.aprilli 2001. a otsus nr 3-3-1-19-01, p 3). Haldusorganile on õigustatud välja mõista välise
õigusabi kulud olukorras, kus kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2016. a otsus nr 3-3-1-50-16, p 22). Geoloogilise uuringu loale kooskõlastuse andmist ei ole loetud kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2015. a otsus nr 3-3-1-34-15). Halduskohus leidis, et vastustaja põhitegevusest väljus vaid kaebuse põhivaidluse lahendamine. Kaebuse sisulise osaga seoses on vastustaja esitanud vaid ühe menetlusdokumenti, s.o täiendavad tõendid ja seisukohad, mille vastav osa on ca kuus lehekülge. Põhjendatud ajakulu on 15 tundi. Halduskohus mõistis vastustaja kasuks kaebajalt välja menetluskulud summas 1890 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Põlula Toodang esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgitakse järgnevat.
4.1.Kaebaja esindaja ei ole kinnitanud menetlusdokumendi kättesaamist e-posti vahendusel. Avaliku e-toimiku süsteemi kasutamine ja selles dokumendi vastuvõtmine ei ole olemuslikult seotud e-posti aadressiga ega e-posti serverisse saabunud kirjadega tutvumisega. E-postiga edastatud kirja puhul ei saa eeldada, et adressaat on kirja olemasolust teadlik ja sellega tutvunud selle saatmise päeval isegi juhul, kui see on jõudnud tema e-posti teenuseosutaja serverisse. Kaebaja esindaja ei olnud teadlik vastustaja e-kirjast ega selle sisuga tutvunud enne
6.veebruarit 2017, mil ta sai nimetatud kirja avada.
4.2.Kaebaja leiab, et ka haldusmenetluses tuleb dokumentide kättetoimetamise korral kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, kuna haldusmenetluse seadus on selle osas pealiskaudne.
4.3.Halduskohus on õigesti märkinud viitega kohtupraktikale (Riigikohtu halduskolleegiumi
24.aprilli 2001. a otsus nr 3-3-1-19-01, p 3), et üldjuhul peavad haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma, kasutamata advokaadi abi ning seega ei ole nende õigusabikulud põhjendatud. Samas on halduskohus aga ekslikult leidnud, et igal juhul, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, on põhjendatud õigusabi kulude väljamõistmine haldusorgani kasuks. Vastustajal ei olnud olukorras, kus ta soovis esitada kohtule taotluse kaebuse tagastamiseks, vajadust võtta seisukohta asja sisu puudutavates küsimustes. Seetõttu on vastustajale menetluskulude tekkimise kaasa toonud vaid tema enda menetlusõigusi kuritarvitav käitumine. Kohtu põhjendused menetluskulude mõistliku ja vajaliku suuruse tuvastamisel ei ole veenvad. Mõistlikuks ei saa pidada ajakulu 15 tundi asjatundja poolt kaebusele vastuse koostamiseks, millel on mahtu vaid kuus lehekülge, eriti arvestades seda, et sisulise vastuse oli vastustaja esitanud enne esindaja menetlusse kaasamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Kaebaja esindajale edastati vaideotsus e-kirja teel 2. veebruaril 2017. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
3.märtsi 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 13; 19. detsembri 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07, p 13). Kuna kaebaja esindajale edastati vaideotsuse e-kirjaga 2. veebruaril 2017, hakkas juba nimetatud kuupäevast kulgema kaebuse esitamise tähtaeg, kuna sellest hetkest alates oli tal võimalik tutvuda talle edastatud vaideotsusega. Kaebaja esindaja ei ole väitnud, et tal oleks olnud takistatud ligipääs arvutile ja võimalusele tutvuda talle saadetud e-kirjadega. Seda tõendab ka dokumendi kättesaamise kinnitamine AET-i vahendusel
3.veebruaril 2017. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebajal oli advokaadist esindaja, kelle töömeilile vaideotsus edastati. Kaebuse tähtaegsuse hindamisel ei ole oluline arvestada seda, kuivõrd palju on kaebaja esindajal e-kirjavahetust või seda, kas ta viibib tööasjus kohtuistungil, mis võib mõnevõrra muuta keerukamaks kirjavahetuse pideva jälgimise. Kui siduda kaebetähtaja kulgema hakkamine e-kirja kättesaamise kinnitamisega, annaks see isikutele võimaluse oma õigusi kuritarvitada ning seeläbi kaebetähtaega pikendada, kui kättesaamist endale sobival hetkel kinnitada.
7.Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele märgib ringkonnakohus, et kuigi haldusmenetluse seaduse regulatsioon elektroonilise kättetoimetamise kohta on napp, ei tulene ühestki õigusaktist, et haldusmenetluses saaks dokumentide kättetoimetamisele kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid, nagu see on võimalik halduskohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise korral. Nimelt viitab HKMS § 72 lg 4 sellele, et kohaldada tuleb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, kuid haldusmenetluse seaduses taolist viidet ei ole.
8.Ringkonnakohus nõustub, et kuna vaidluse põhiese väljub vastustaja igapäevategevusest, on õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud. Samas tuleb ringkonnakohtu hinnangul veelgi väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada. Nimelt on kaebaja õigesti viidanud sellele, et vastustaja võttis endale kohtumenetluses esindaja alles menetluse kestel. Teisalt on õigusabiteenuse osutaja koostatud menetlusdokument vaid ligi kuus lehekülge pikk, millest osa moodustab ka seisukoht kaebuse tähtaegsuse osas. Sellele oleks saanud vastuse koostada ka vastutaja ise kasutamata välist õigusabi. Samas on menetlusega kurssi viimiseks vaja teha esindajal tööd ning seega tuleb tehtud töötunnid ikkagi hüvitada. Lisaks ei ole olukorras, kus esineb asjaolusid, mis viitavad kaebuse mittetähtaegselt esitamisele, välistatud ka sisuliste argumentide esitamine, sest kohus otsustab, kas kaebus on tähtaegne või mitte. See võib tähendada ka seda, et kaebus loetakse tähtaegseks ning jätkub asja sisuline menetlus. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 10 tundi. Seega on põhjendatud mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 1260 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.