OÜ Slavil Oil kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.04.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/03489831 ja 06.06.2017 vaideotsuse nr 6-1/3738-2 tühistamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja: OÜ Slavil Oil, esindajad Andrei Matvejev ja Vladimir Potanin Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindajad Revo Krause ja Sandra Salumäe
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 02.11.2017, järgnevalt kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Slavil Oil kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 19.02.2018. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20.04.2017 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi vastustaja) koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/034898-31 (tl 22-26), millega kohustati OÜ-t Slavil Oil (edaspidi kaebaja) tasuma täiendavalt 16 352,50 euro suurust käibemaksu. Otsust põhjendati väitega, et kaebaja on
kajastanud aasta 2015 aprilli ja mai käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas kolm Bundes Invest OÜ arvet kokku 96 600 liitri diislikütuse kohta, kuigi nimetatud äriühing polnud müüjaks ja tema pidi seda teadma. Reale tõenditele ja asjaoludele viidates märgiti kokkuvõtvalt, et nimetatud äriühingu nimel vormistatud arvete eest tasuti kolmandatele isikutele, kütus soetati väljaspool müüja tegevuskohta ning selle transport korraldati ise. 06.06.2017 vaideotsusega nr 6-1/3738-2 (tl 27-30) jäeti maksuotsuse peale esitatud vaie (maksutoimiku lehed 757-762) rahuldamata. Veel on kohtuasja toimikusse esitatud 17.08.2016 tehtud vaideotsus nr 6-1/3425-2 (tl 1013), 26.01.2017 koostatud kontrollakt nr 12.2-3/034898-28 (tl 14-21), OÜ Bundes Invest äriregistri teave (tl 83) ja 2013 majandusaasta aruanne (tl 92-100), Maardu Terminal AS kinnituskiri koos saatedokumentidega (tl 84-86) ning 1016 lehel olev maksutoimik nelja eraldi kausta paigutatuna.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
2.07.07.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 1-8) palus kaebaja, et kohus tühistaks nii 20.04.2017 maksuotsuse nr 12.2-3/034898-31 kui 06.06.2017 vaideotsuse nr 6-1/3738-2. Ta leidis, et need on ebajärjekindlad, vastuolulised, pole maksumenetluses kogutud tõenditega kooskõlas ja ei tugine seadusele ega õiguse põhimõtetele. Vastavat seisukohta põhjendas ta väidetega, et maksuotsuse põhjendused ei võimalda sellest üheselt aru saada ning kinnitas, et on käitunud heauskselt ja tuvastanud oma tehingupartneri käibes vajaliku hoolsusega. Seejuures ta selgitas, et tuvastas tehingupartneri avatud registrite andmete abil, viitas dokumentidel olevatele isikusamasust kinnitavatele digiallkirjadele ning lisas, et ei või eeldada ega kontrollida teiste isikute tegevust ja selle eest vastutada. Veel leidis kaebaja, et oli kohustatud tasuma arved just lepingus sätestatud viisil ning teadmist tehingupartneri tegelikuks müüjaks mitteolemise kohta tulnuks tõendada, puudused hoolsuskohustuse täitmisel või hea äritava järgimisel aga ei tähenda tingimata pahausklikkust maksukohustuse täitmisel. Lisaks selgitas ta ka kütuse vedamise ja ladustamisega seotud asjaolusid, pidas vastustaja sellekohaseid seisukohti vastuolulisteks ja arusaamatuteks ning osundas varasema maksuotsuse kohta tehtud vaideotsuse seisukohtadele. Kohtuistungil jäid kaebaja esindajad kaebuse juurde. Kohtu küsimustele vastates väitis lepinguline esindaja, et kõik vaidlusaluses maksuotsuses käsitletud tehingutega seotud dokumendid ja kogu elektrooniline kirjavahetus on esitatud ja maksutoimikus olemas. Ta selgitas, et kaebaja puhul on tegemist äriühinguga, kes teostab mahukaid pisitehinguid kütuse käitlemise valdkonnas ning tema käitumine väikeste klientide suhtes on olnud tavapärane. Partnerite tausta kontrollimist registrite abil ainult enne lepingu sõlmimist pidas ta piisavaks ja lepingu allkirjastamist digitaalselt kahtlusi välistavaks. Kaebaja juhatuse liige väitis, et kujunenud praktika kohaselt kontrollitakse partnereid lepingu sõlmimise protsessis ja tavaliselt teeb seda raamatupidaja. 01.12.2017 lepingulise esindaja vahendusel koostatud täienduses (tl 77-82) jäi kaebaja selle juurde, et vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus kuuluvad tühistamisele. Nendega hõlmatud tehinguid pidas enda aastakäivet arvestades väikeseks ning leidis, et seetõttu oli vastaspoole tausta detailset kontrolli raske oodata, lisaks puuduvad ka vastavad reeglid, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kontroll oli teostatud tema tavapärasel tasemel, kaup anti üle enne tasumist ning selle käitlemise kohta olid olemas kõik vajalikud sertifikaadid ja muu sarnane. Vastuseks väidetele seoses Bundes Invest OÜ tausta kontrollimise ulatuse, võlgnevuste, transpordi kasutamise ja arvete tasumisega märkis ta muuhulgas, et digiallkirja tõttu ei pidanud tal tekkima tehingu tõepärasuses kahtlusi ning alust selleks ei andnud ka kütuse vedamise viis. Lisaks analüüsis ta maksuotsuse formaalset külge leides,
et selles pole nimetatud ühtegi talle kättesaadavat tõendit, mille alusel saanuks tekkida kahtlus maksupettuses ning kinnitades, et on korralik maksumaksja ja kõik vastustaja poolt välja toodud kütuse vastuvõtmise, vedamise, tasumise asjaolud olid tema puhul tavapärased. Veel märkis ta ära, et midagi tavapäratut ei leidnud tehingus ka OÜ Ecodisel ja Maardu Terminal AS ning lisas, et põgenemise tõttu pole Georgi Laryushini ütlused usaldusväärsed ja tema ei pea OÜ Bundes Invest rikkumiste eest vastutama. Ühtlasi esitas ta taotluse ja kuludokumendid (tl 87-91) 2122 euro suuruse õigusabi kulu ja 490,58 euro suuruse riigilõivu hüvitamiseks.
3.Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 34-37) paluti kaebust mitte rahuldada, ei nõustutud selles toodud seisukohtadega ning märgiti, et neile on maksuotsuses ja vaideotsuse sisuliselt juba vastatud. Vastuseks kaebaja väidetele selgitati, et varasem maksuotsus ja vaideotsus pole käesolevas vaidluses asjakohased, sest vaidlustatud maksuotsus pole tehtud samadel asjaoludel ning lisati, et maksustamise põhjuseks oli seisukoht, et kaebaja pidi teadma arvele märgitud müüja tegelikuks müüjaks mitteolemisest. Seejuures selgitati ka mõiste „pidi teadma“ sisu ja ostja pahausksust puudutavaid kohtupraktikas käsitlusi. Kohtuistungil jäid ka vastustaja esindajad varem esitatu juurde ja kinnitasid, et kõik oma seisukohad on juba maksu- ja vaidemenetluses koostatud dokumentides avaldatud. Kauba kättesaamist uutelt tundmatutelt klientidelt kaebaja poolt organiseerituna, üksnes elektroonilise kirjavahetuse teel saadud andmete alusel ning ilma müüja esindaja kohalolekuta ei pidanud nad tavapäraseks ega usutavaks. 01.12 2017 täiendavas vastuses (tl 72-74) kinnitas vastustaja, et jääb seni juba esitatu juurde ning lisas, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused tema seisukohta ei muuda, vaid kinnitavad veelgi maksuotsuse õiguspärasust. Täiendavalt selgitas ta tunnistaja Roman Melnikovi ütluste mitteusutavuse põhjuseid ning seda, miks ei saa kütuse üleandmist ilma müüja kohalviibimiseta pidada tavapäraseks. 20.12.2017 täienduses (tl 112-115) teatas vastustaja, et kaebaja lõplikud seisukohad tema omi ei muuda. Seejuures ei pidanud ta tehingute mahtu asjaoluks, mis saaks vabastada tehingupartneri kontrollimisest ega nõustunud ka kaebaja väidetega selle piisavusest, faktooringu ja kauba mujal vastuvõtmise tavapärasusest ning Georgi Laryushini põgenemisest. Lisaks märkis ta ära, et varem juba esitatu ülekordamise tõttu pole kaebaja menetluskulude arvestus põhjendatud.
4.Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et jäävad selle juurde, mida on maksuhaldurile juba öelnud (tl 67p-68). Aleksandr Ruban väitis kütuse tellimisega seonduvat selgitades, et uute klientidega suhtlemine käib tavaliselt elektrooniliselt ja vahel ka telefonitsi, eitas kohtumist vaidluse põhjustanud äriühingu esindajatega ja tema kontrollimisel osalemist ning lisas, et kuna Evail Oli OÜ on nende emaettevõte, on tema transpordi kasutamine tavapärane. Yury Chernoglazov ütles, et sai andmed kütuse vedamiseks Vaimastverest otseselt ülemuselt suuliselt, värava ja ühenduskoha lukud avas temalt saadud koodidega, kütuse mõõtmine toimus auto peale tehtud märkide järgi ja kedagi teist laadimise ajal tanklas polnud. Roman Melnikov kirjeldas kohtumist OÜ Bundes Invest esindajaga ning kinnitas nii tema dokumentide kontrollimist, rendilepingu olemasolu kui renditud mahutite kasutamist. Tiit Vanamölder selgitas, et tegeles kütuse müügiga, kuid teab ka selle ostmisega seonduvat, sest istus ühes toas V. Potaniniga. Seejuures ta väitis, et suhtlemine toimus meili ja telefoni teel, kliendid kontoris ei käinud ning transpordi tellimisel eelistati alati OÜ Evail Oili, mille vastava osa juhatajaks ta oli. Ta mäletas ka seda, et saatis transpordi kütuse toomiseks Vaimastvere tanklast, vajalikud andmed selleks sai A. Rubanilt või V. Potaninilt ja OÜ-ga Bundes Invest ise ei suhelnud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendava käibemaksusumma määramise põhjuseks olnud maksumenetluses kogutud seletuste ja muude tõendite alusel kujundatud seisukoht, et kaebaja pole OÜ Bundes Invest poolt aprillis ja mais 2015 väljastatud arvete alusel sellelt osaühingult tegelikult kütust ostnud. Seega on vaja lahendada küsimus, kas nimetatud äriühing ikka oli maksuotsuses käsitletud tehingute tegelikuks osaliseks või on vastupidisel seisukohal rajanev kahtlus põhjendatud ja sai anda õiguspärase aluse maksuotsuses tehtud otsustustele.
6.KMS § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksuna maha arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused on kehtestatud KMS §-s 31. Selle esimene lõige sätestab, et maksu võib maha arvata sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Nimetatud paragrahvi seitsmenda lõike kümnes punktis loetletud nõuete kohaselt tuleb arvele märkida selle järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase ja kauba soetaja või teenuse saaja nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see oli kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ja allahindlus, mis pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes. Vaidlusaluse maksuotsuse tegemise põhjustanud kolm OÜ Bundes Invest arvet (maksutoimiku lehed 9, 11 ja 13) vastavad küll formaalselt eelloetletud tingimustele, kuid see üksi pole veel sisendkäibemaksu maha arvamise piisavaks aluseks, sest arvetes kajastatud tehingud peavad olema konkreetsete poolte vahel ka reaalselt toimunud.
7.Riigikohtu halduskolleegium on oma erinevates lahendites käibemaksuga seonduvat käsitledes korduvalt märkinud, et sisendkäibemaksu maha arvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu näiteks siis, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust või kui on tõendatud hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Riigikohtu lahendite nr 33-1-50-03, 3-3-1-74-09 ja 3-3-1-15-13 seisukohtadest tulenevalt peab ostja maksupettusele viitava põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ta täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu maha arvamise õigus. See, et nõuetekohaselt motiveeritud maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamisel lasub tõendamiskohustus maksukohustuslasel, on sätestatud ka MKS § 150 lg-s 1. Lahendites nr 3-3-1-18-10, nr 3-3-1-73-10 ja nr 3-3-1-27-14 aga leiti, et maksuotsuse aluseks võib olla isiku seotus maksupettusega või järeldus, et ta teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Viimati nimetatud järelduse saab lahendi nr 3-3-1-18-10 punkti 15 kohaselt teha, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, millised viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui ta saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel ning maksuhalduril tuleb maksuotsuses tõenditele või hoolsuskohustuse rikkumisele tuginedes oma järeldust põhjendada. Lahendi nr 3-3-134-06 punktis 14 märgiti, et tingimus "pidi teadma" tähendab maksukohustuslasel olevat teavet asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tema tehingupartner polnud tegelik müüja ning punktis 15 selgitati, et kuna müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis, ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu mistahes müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Hoolsuskohustuse olulist tähendust on Riigikohus käsitlenud
veel ka lahendi nr 3-3-1-18-10 punktis 16 ja lahendi nr 3-3-1-60-11 punktis 22. Neis toodud arvamuse kohaselt toob selle täitmata jätmine tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele kaasa riski, sest võtab talt võimaluse esitada tehingute kinnituseks täiendavaid dokumente ning viib suutmatuseni tõendada oma heauskset käitumist.
8.Vaidlusaluses maksuotsuses ja sellele eelnenud kontrollaktis on üksikasjalikult välja toodud asjaolud ja tõendid ning neist tehtud järeldused selle kohta, miks pidi kaebaja maksuhalduri arvates teadma, et OÜ-t Bundes Invest ei saa pidada tehingute tegelikuks teiseks pooleks. Kõik need on arvestatavad ja nendega on võimalik ka nõustuda. Kaebaja pole omalt poolt ühtegi vastavat väidet usutavalt ümber lükanud ning lähtub peaasjalikult vaid väitest, et on registrite andmete alusel oma lepingupartneri piisavas määras ja vajaliku hoolsusega tuvastanud, tema tausta põhjalikumaks väljaselgitamiseks puudusid tal aga kohustus, õigus, võimalus ja ajaressurss. Vastav põhjendus ei saa teda antud juhtumi puhul aga kuidagi õigustada. Kohtutoimikusse esitatu kinnitab nimelt, et vaatamata teistsugusele väitele pole tema suhtumine äritegevuses vajaliku hoolsuskohustuse täitmisesse olnud siiski piisav. Seda eelkõige põhjusel, et tegemist oli arvestatavates kogustes kütuse ostmisega, mille eest tasumist sooviti mitte müüja, vaid hoopis finantsteenuseid osutava välisriigi äriühingu arveldusarvele ning vastav soov tehti teatavaks pelgalt arvetel oleva märkega (maksutoimiku lehed 9, 11 ja 13). Kahtlusi pidid kindlasti tekitama ka kütuse müügilepingu sõlmimise ja tellimuste täitmisega seonduv, sealhulgas asjaajamine ainult elektrooniliselt või telefonitsi, vajadus korraldada ise kütuse transport ning selle kättesaamine ilma teise tehingupoole esindajate vahetu osaluseta. Niisugused asjaolud ei saanud kütuse käitlemise valdkonna võimalike riskide tõttu sellel alal pidevalt tegutseval kaebajal uue pakkuja suhtes kuidagi tekitada kindlat veendumust, et tehingu teine pool on ka tegelikult see, kes on märgitud arvetele kütuse müüjana. Neist asjaoludest tulenevate vastuolude kõrvaldamata jätmine saab olla käsitletav vähemalt hoolsuskohustuse rikkumisena, võib aga usutavalt viidata ka kaebaja selgele teadmisele, et kütust ostetakse hoopis käibemaksukohustuslaseks mitteolevalt isikult ning dokumentide vormistamine OÜ Bundes Invest nimelt on toimunud üksnes selle varjamiseks. Kaebajat ei õigusta ka kaebuse täienduse väited, et kontroll oli teostatud tema tavapärasel tasemel ja aastakäivet arvestades oli tegemist väikeste tehingutega ning viide tehingu teise poole kontrollimist käsitlevate reeglite puudumise kohta. Seaduseandja pole küll sätestanud, kuidas täpselt peab maksukohustuslane niisugust kontrollimist tegema, kuid ei ole talle ette näinud ka õigust tasuda käibemaksu müüjale, kellel sellekohane õigus tegelikult puudub ning seejuures ei oma mingit tähendust konkreetse tehingu maht, osakaal tema aastakäibes ega ka see, mida peavad kas ta ise või teised sama kaubaga seotud äriühingud tavapäraseks ja piisavaks käitumiseks.
9.Maksuhalduri poolt välja toodud kahtluste põhjendatust kinnitavad asjaolud, et maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtuvalt puudub OÜ-l Bundes Invest tavapärane majandustegevus, ta pole siseriiklikult ja ühendusesiseselt kütust soetanud ega ole soetanud ja müünud ka saatelehtedel S 1-2804/2014, S 1-2904/2014 ja S 11905/2014 kajastatud diiselkütust vastavussertifikaatidega VSD 08344 VSD 49919 (maksutoimiku lehed 802-814). Kahtluste põhjendatust kinnitavaks asjaoluks saab kindlasti olla see, et tehingute toimumise ajal OÜ Bundes Invest juhatuse liikmeks olnud Georgi Laryushin võtab omaks üksnes digitaalse isikutunnistuse tellimise ja teise isiku käsutusse andmise, kuid eitab enda tegutsemist nimetatud äriühinguga seonduvalt (maksutoimiku lehed 785-786 ja 1011) ja poleks maksuhalduri päringule tema tööandja AS Balbiino poolt antud vastuse kohaselt selleks ka võimeline (maksutoimiku leht 814). Kaebaja nimel tegutsemist eitab samuti varasem juhatuse liige Ilja Stepanov (maksutoimiku lehed 693-695). Kahtlusi süvendav on aga see, et maksumenetluse
dokumentidest nähtuvalt (maksutoimiku eelnimetatud lehed 693-695, 785-786 ja 1011) ei valda kumbki nimetatud isik eesti keelt, kuid on olnud sellele vaatamata väidetavalt isikuks, kes koostas nii eesti keelse vedelkütuse müügilepingu (maksutoimiku lehed 852953), eesti keelsed arved ja saatelehed ning pidas ka eesti keelset elektroonilist kirjavahetust (maksutoimiku lehed 872, 879-882, 885, 891, 893, 898, 902-904, 906, 911).
10.Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused (tl 67p-68) maksuhalduri pool välja toodud kahtlusi ümber ei lükka. Nende kohaselt teostati kogu kütuse omaniku vahetusega seonduv asjaajamine elektrooniliselt või telefoni teel ning keegi müüja esindajatest isiklikult kohapeal dokumente vormistamas ega kütust üle andmas ei käinud. Seega ei saanud tunnistajad kuidagi veendunud olla, et müüjaks oli ka tegelikult see äriühing kelle nimel arved väljastati. Tunnistajate väidetel on niisugune praktika küll tavapärane, kuid arvestades kõiki käesolevas asjas maksuhalduri poolt esile toodud asjaolusid kogumis see kohut siiski ei veena. Georgi Laryushinile tööandja poolt antud hinnangut arvestades ei saa eluliselt usutavad olla ka Roman Melnikovi kohtuistungil antud ütlused kütuse mahutite rentimise asjaolude kohta. Nimetatud tunnistaja varasemas seletuses (maksutoimiku lehed 637-639) on OÜ Bundes Invest juhatuse liikme isikusamasuse tuvastamist puudutavates detailides vastuolud ning kuna Georgi Laryushin ise pole maksumenetlusest kõrvale hoidnud, vaid on järjekindlalt eitanud selle äriühingu nimel tegutsemist, tuleb eelistada tema seletusi.
11.Kaebajale pidid maksuhalduril tekkinud kahtlused asjas koostatud kontrollaktist hästi teada olema, kuid tema ei ole neid usutavalt ümber lükanud. Maksuotsuse ärakuulamisõigust puudutavas osas on tema eriarvamust (maksutoimiku lehed 954-956) käsitletud ja seejuures on arusaadavalt põhjendatud, miks ei saa selles esitatut arvestatavaks pidada. Vaide- ja kohtumenetluses on kaebaja valdavas osas üle korranud maksumenetluses juba esitatud väiteid ega ole samuti midagi tehingute reaalse toimumise usutavaks kinnituseks esitanud. Ainult maksuhalduri poolt kogutud tõendite ning nende alusel kujundatud seisukohtade oma arusaamise järgne tõlgendamine pole aga piisav, et tema suhtes tekkinud kahtlusi kõrvaldada.
12.MKS § 59 lg 1 kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt, kolmandalt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid. MKS § 11 lg-s 2 sätestatust tulenevalt saab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel otsustada asjas vajalike tõendite kogumise ning maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. Vaidlusaluses maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis sisalduvad asjaolude kirjeldused kinnitavad, et vastustaja on kontrollinud kaebaja raamatupidamise andmeid ning nõudnud temalt, teistelt tehingute osalistelt ja muudelt isikutelt suulisi seletusi ja dokumentaalseid tõendeid.
13.MKS § 57 lg-st 3 tulenevalt peab maksukohustuslane korraldama oma raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest ja kohustustest. MKS § 92 lg 1 p 2 annab õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Antud juhul kinnitab vaidlusaluse maksuotsuse asjaolude kirjeldus, et vastustaja pole kaebaja raamatupidamise andmetest ega temalt ja kolmandatelt isikutelt täiendavalt
nõutud dokumentide ja seletuste alusel täiendava maksu määramise põhjuseks olnud arvetes märgitud tehingute tegeliku toimumise kohta piisavat kinnitust saanud ning on seetõttu jõudnud esitatut kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldusele, et tegelikult pole OÜ Bundes Invest kütust müünud ja see pidi talle ka teada olema.
14.HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on MKS § 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusummade arvutamise aluste suhtes ning kaebaja pole otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse alla seadnud. Alused maksuotsuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse põhjenduste ja lõplike järelduste arvestamata jätmiseks puuduvad. Seetõttu nõustub halduskohus maksuhalduri põhjendustega, ei korda neid kõiki üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.
15.Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus vaidlustatud maksuotsuse ja selle kohta tehtud vaideotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.