4K System OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.04.2016 otsuse nr 12.2-3/036525-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – 4K System OÜ, seaduslik esindaja PJ Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
4K System OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta 4K System OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-1023 muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-1023 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.4K System OÜ registreeriti käibemaksukohustuslaseks 29.10.2015. Maksu- ja Tolliamet (MTA) viis 30.03.2016 korralduse nr 12.2-3/036525 alusel läbi 4K System OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrolli käibemaksuseaduse (KMS) mõistes.
2.MTA kustutas 26.04.2016 otsusega nr 12.2-3/036525-5 4K System OÜ KMS § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist alates 28.04.2016. MTA leidis, et 4K System OÜ ettevõtlusega tegelemine ei ole leidnud kinnitust. Väited 4K System OÜ-s olevast varast on esitatud eesmärgiga hoida 4K System OÜ käibemaksukohustuslaste registris. Seda, et ettevõttes puuduvad varad, kinnitas MTA-le kontrolli käigus ka ettevõtte teine juhatuse liige. 4K System OÜ tuleb kustutada käibemaksukohustuslaste registrist, et tagada selle andmete õigsus ning vältida seeläbi käibemaksukohustuslaste registri numbri kuritarvitamise ohtu.
3.4K System OÜ esitas 24.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.04.2016 otsuse nr 12.2-3/036525-5 tühistamiseks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2017 otsusega 4K System OÜ kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus vaidlustatud MTA 26.04.2016 otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2 tulenevalt kontrollib kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga, tuvastades selleks vajalikud asjaolud kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seega on vaidlustatud otsuse seaduslikkuse kontrollimisel asjassepuutuvad vaid need tõendid, mis on kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud või viimase poolt kogutud kuni otsuse tegemiseni. Kuna kaebuse täienduste lisadena esitatud tõenditega ei saanud maksuhaldur otsuse tegemisel arvestada, sest neid kas otsuse andmise hetkel veel ei eksisteerinud või ei olnud kaebaja neid maksuhaldurile esitanud, ei saa kohus neid ka otsuse tegemisel arvesse võtta. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei takista kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning tal on õigus taotleda enese uuesti käibemaksukohustuslasena registreerimist, kui ta tõendab, et tegeleb ettevõtlusega.
5.4K System OÜ palub 29.05.2017 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 28.04.2017 otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kui isiku maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, tekib tal KMS § 19 lg 1 järgi kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Kaebajal oli 16 000 euro suurune käive juba 2016. a jaanuaris. MTA ei ole seda kahtluse alla seadnud. Kuna maksuhaldur ei näidanud, et kaebaja esitatud dokumentide alusel tehtud tehingud oleksid olnud näilised, oleks kaebaja pidanud registrist kustutamisel end uuesti maksukohustuslasena registreerima. Vaidlustatud otsuse tegemisel oli seega selge, et kaebaja tegeleb ettevõtlusega ja teda ei saanud registrist KMS § 22 lg 31 alusel kustutada. 2(5)
3-16-1023 Maksukohustuslasteks, kes võivad taotleda käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, peetakse mitte ainult isikuid, kes juba teostavad majandustegevust, vaid ka neid, kes kavatsevad sellega alustada ja teevad selleks vajalikke esmaseid investeeringuid. Viimasel juhul ei tarvitse olla võimalik tõendada oma majandustegevuse algstaadiumis, et neil on juba selleks tegevuseks vajalikud majanduslikud, tehnilised ja rahalised vahendid (vt Euroopa Kohtu 14.03.2013 otsus asjas nr C-527/11, p 25). Direktiivi 2006/112 art-d 213 ja 214 ei luba MTA-l keelduda taotlejale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit andmast vaid sel põhjusel, et ta ei suuda tõendada, et tal on käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamise ajal olemas deklareeritud majandustegevuseks vajalikud majanduslikud, tehnilised ja rahalised vahendid (eelviidatud otsuse p-d 26–27). Puudub vaidlus, et 4K System OÜ oli enne MTA 26.04.2016 otsuse tegemist soetanud põllumajanduslikuks tootmiseks sobilikud tarvikud ja seadmed. MTA eesmärk oli hoiduda tõendite kogumisest, mis oleksid raskendanud kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse põhistamist.
6.MTA palub 25.07.2017 vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud uusi põhjendusi ega tõendeid vaidlustatud MTA 26.04.2016 otsuse õigusvastasuse kohta ega põhjendanud, millist õigusnormi või tõendit on halduskohus vääralt kohaldanud. Vaidlustatud otsus tugineb KMS § 22 lg-le 31, millest tulenevalt on maksuhalduril õigus kustutada registrist käibemaksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kuigi ettevõtlus võib seisneda ka tehingutes iseendaga seotud äriühingutega või füüsilise isikuga, selgitas MTA vaidlustatud otsuses, et ettevõtlusega mittetegelemine nähtub mh arvete mittetegelikkusest, varade puudumisest ja pangakonto väljavõtte analüüsist. Samuti väljastas MTA 17.08.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/037032-10, millega tuvastati teadlikult võltsarvete esitamine kaebaja poolt. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei pea ettevõtlusega alustamisel küll koheselt tõendama majanduslike ja tehniliste vahendite olemasolu, kuid maksupettuses osalemine ei saa olla ettevõtlus (Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p 18). Ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus lasub kaebajal, kuid kaebaja ei ole püüdnudki kummutada järeldust selle kohta, et ta ei tegele ettevõtlusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Euroopa Kohus on rõhutanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada, et kanded maksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine (Euroopa Kohtu 14.03.2013 otsus nr C-527/11, p 29). Praegusel juhul on vaidlustatud otsuses märgitud, et kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine on vajalik, et tagada selle registri andmete õigsust ja seeläbi vältida käibemaksukohustuslaste registri numbri kuritarvitamise ohtu (tl 5).
8.Kaebaja esitas halduskohtule uued tõendid selle kohta, et ta tegeleb ettevõtlusega. Halduskohus ei võtnud neid HKMS § 158 lg 2 alusel arvesse, sest leidis, et vaidlustatud otsuse seaduslikkuse kontrollimisel on asjassepuutuvad vaid need tõendid, mis olid kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud või viimase poolt kogutud kuni otsuse tegemiseni. Haldusakti õiguspärasuse hindamisel saab arvestada nende asjaoludega, mis olid olemas otsuse tegemise ajal (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p 13). Maksuhaldur oleks iseenesest saanud osade kaebaja poolt 26.09.2016 halduskohtule esitatud täiendavate tõenditega (ostuarved) arvestada vaidlustatud otsuse tegemisel, sest neist ligikaudu pooled pärinesid vaidlustatud MTA 26.04.2016 otsuse tegemisele eelnenud ajast (s.o perioodist 11.04.2016–23.04.2016). Samas lasus ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus praegusel juhul kaebajal ja kaebaja eelnimetatud tõendeid maksuhaldurile ei esitanud. Vaidlustatud otsuse tegemisel ei saanud maksuhaldur neid tõendeid seega arvesse võtta. 3(5)
3-16-1023
9.Halduskohtule esitatud perioodist 11.04.2016–23.04.2016 pärinevad ostuarved ei oleks tõenäoliselt mõjutanud vastustaja otsustust kaebaja ettevõtlustegevuse kohta 2016. a märtsis ja aprillis. Asjassepuutuvast seitsmest ostuarvest neli pärinevad Saare Haldus OÜ-st. Saare Haldus OÜ varasemate ostuarvete kohta leidis MTA vaidlustatud otsuses, et need on tehtud üksnes eesmärgiga saada tagasi alusetult sisendkäibemaksu, arvestades mh, et kaebajal puuduvad vahendid ostuarvete eest tasumiseks (tl 5). Ülejäänud kolm asjassepuutuvat arvet on esitatud Lätist, kuid puudutavad ainuüksi eelnimetatud Saare Haldus OÜ arvete suurusega (14 033,52 eurot; 9360 eurot; 4860 eurot; 2280 eurot; vt tl 25–28) võrreldes oluliselt väiksemaid summasid (229,60 eurot; 347,10 eurot; 841,53 eurot; vt tl 29–32). Vastustaja ei ole nende Lätist pärit arvete usaldusväärsuse ja tõendusväärtuse kohta seisukohta kujundanud.
10.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja ei ole püüdnud ümber lükata MTA järeldust selle kohta, et ta ei tegele ettevõtlusega. Halduskohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaebuses esitatud peamise väite, et kaebaja ettevõtluse olemasolu kinnitab ainuüksi asjaolu, et tal täitus 16 000 euro suurune käive juba 2016. a jaanuaris tehtud tehingutega. Sellisel juhul kulus kaebajal väidetava 16 000 euro suuruse käibe saavutamiseks vaid paar kuud, alates tema käibemaksukohustuslaseks registreerimisest. Halduskohus ei ole kaebaja eelviidatud väidet hinnanud, vaid on selle asemel märkinud, et nõustub vaidlustatud MTA 26.04.2016 otsuse põhjendustega. MTA on selles küsimuses kujundanud aga seisukoha käesoleva haldusasja materjalide juurde mittekuuluvas 12.05.2016 otsuses nr 12.2-3/36822-3 4K System OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimata jätmise kohta. Selles otsuses selgitati kaebajale, et tema esitatud dokumendid selle kohta, et 16 000 euro suurune käibe piirmäär täitus juba kalendriaasta alguses, puudutavad 2016. a märtsile eelnenud perioodi ja isegi kui 2016. a jaanuaris täitus nimetatud piirmäär, tuvastas MTA värskema perioodi kontrollis, et kaebaja ettevõtlustegevus 2016. a märtsis ja aprillis ei ole tõendatud. MTA järeldas, et kaebaja võis küll ettevõtlusega tegeleda 2016. a jaanuaris, kuid ainuüksi see asjaolu ei tõenda, et ta tegeles ettevõtlusega ka 2016. a mais (tl 67p).
11.Halduskohus ei ole vajaliku põhjalikkusega hinnanud, kas kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine oli põhjendatud olukorras, kus MTA möönis, et sama aasta jaanuaris võis kaebajal täituda KMS (kuni 30.04.2016 kehtinud redaktsioonis) § 19 lg-s 1 sätestatud 16 000 euro suurune maksustatava käibe lävend (arvates kalendriaasta algusest) maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkeks. See kohustus on sätestatud selliselt, et hinnata tuleb ettevõtja maksustatavat käivet kogu kalendriaasta ulatuses, et jõuda järeldusele selle kohta, kas kaebaja peab olema maksukohustuslasena registreeritud. Vastupidist ei tulene ka KMS § 2 lg-s 2 sätestatud ettevõtluse mõistest.
12.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks olnud KMS § 22 lg-st 31, et otsus maksukohustuslase registrist kustutamise kohta ei sõltunud üksnes sellest, kas ettevõtjal on täitunud kalendriaasta ulatuses 16 000 euro suurune maksustatava käibe maht. KMS § 22 lg 31 järgi on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist.
13.MTA hindas põhjendatult maksukohustuslasse puutuvaid erinevaid asjaolusid kogumis, et jõuda järeldusele, kas kaebaja tegeleb ettevõtlusega. Euroopa Kohus on leidnud, et selleks, et registrisse kandmisest keeldumist saaks pidada proportsionaalseks maksupettuste ärahoidmise eesmärgi suhtes, peab see põhinema arvestataval teabel, mis lubab objektiivselt järeldada, et 4(5)
3-16-1023 kui sellele maksukohustuslasele antakse käibemaksukohustuslasena registreerimise number, hakkab ta seda tõenäoliselt kuritarvitama. Otsus peab põhinema hinnangul, mis antakse kogumis juhtumi kõigile asjaoludele ja tõenditele, mis on ettevõtja esitatud andmete kontrollimise käigus kogutud (vt eelviidatud otsuse p 34). Vastustaja on asjaolusid kogumis hinnates jõudnud põhjendatud otsusele kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. Selline otsus tugineb ennekõike senisele maksukäitumisele, kaebaja teise juhatuse liikme seletustele, mille järgi puuduvad ettevõttes varad, ning ettevõtluse tõendamiseks esitatud dokumentide, sh pangakonto väljavõtte, hindamisele.
14.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud tuleb seega jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.