Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.01.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-15-3014
Haldusasi
Boletus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030406-21 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Boletus OÜ, volitatud vandeadvokaat Mart Angerjärv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.09.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Boletus OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
28.11.2017 kohtuistungil
esindaja
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-15-3014 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(6)
3-15-3014 Maksuotsus sisaldab asjaolusid, mis puudutavad OÜ-d Neolines, mitte kaebajat. Tehingupartneri käitumist ei saa omistada kaebajale. Boletus OÜ ei teinud tehinguid mitte käibemaksu pärast, vaid tulenevalt asjaolust, et tal on kullaga tehtavate tehingute kogemus ja ta arvas, et suudab suveniirtoodet vajadusel ümber töödelda ja kulla hinnaga spekuleerides kasumit teenida. Kahjuks tänaseni see õnnestunud ei ole. Lisaks kahjumile soovib MTA kaebajat täiendavalt sanktsioneerida. Väärismetalltoode peab olema märgistatud valmistaja või sissevedaja nimemärgisega ning väärismetalli sisaldust näitava proovimärgisega. Need olid olemas. Toote valmistaja nimemärgis URGER on kantud riikliku nimemärgiste registrisse nr 1696/2014/2015 ja kuulub ettevõttele 5x5 Capital OÜ. Äriühing on registreeritud kui väärismetalltoodete valmistaja ja sissevedaja. MTA laiendab ebaseaduslikult Eestile antud pöördmaksustamise õiguse kohaldamisala. Vajalik on pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole ja paluda käibemaksudirektiivi tõlgendamisel abi. Tuleb võtta seisukoht, kas esineb alus pöördmaksustamise kohaldamiseks ning kas direktiiv ja selle aluspõhimõtted võimaldavad käibemaksu mahaarvamise õigust piirata olukorras, kus pöördmaksustamise eesmärk ei ole ohustatud.
3-15-3014 väärismetalli sisaldava metallimaterjali müük. Samuti pole oluline, kuidas toodete sertifitseerimisega tegelev AS Metrosert nimetab esemeid, mille kulla sisaldust on tal palutud analüüsida. Asjaolu, et kaebaja ei ole tehingutelt KMS §-le 411 vastavalt maksu arvestanud, saab olla teadlik seaduse nõude täitmata jätmine või seaduse ebaõige tõlgendamine. Isegi, kui asuda seisukohale, et kauba nimetuse kajastamine arvel ning väärismetalltoodete märgised annavad aluse lugeda tehing formaalselt väärismetalltoote võõrandamiseks, viiks majandusliku tõlgendamise põhimõte sama maksuõigusliku tulemuseni. Heausksete ettevõtjate vahelise käibe puhul ei ole majanduslikult vahet, kas rakendatakse pöördmaksustamist või mitte. Pöördmaksustamine ei võimalda läbi viia selliseid maksupettusi, mille sisuks on näiliku kauba edasimüügi ahela loomine, kus müüja jätab tal lasuva käibemaksukohustuse täitmata, samas kui ostjal on õigus sisendkäibemaks oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Selliselt tagastatav käibemaks on näilikes tehingutes osalenud isikute ebaseaduslikuks tuluks. KMS § 411 muutmise seaduse eelnõu kohaselt oli regulatsiooni eesmärgiks selliste väärismetallide valdkonnas levinud pettuste ärahoidmine. Eelnõus on välja toodud, et tõenäoliselt püütakse pettuse läbiviimiseks ära kasutada olukorda, kus pöördmaksustamine ei laiene kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud eelnõus nimetatud metalle ja need on vastava toote osaks. Olukorras, kus nähtub, et kaup ei oma iseseisvat väärtust, vaid on tehtud üksnes pöördmaksustamise vältimiseks, kohaldub MKS §-st 84 tulenev majandusliku tõlgendamise põhimõte. Ka käesoleva vaidluse puhul ei nähtu, et kõnealuste nn medalite valmistamisel oli mõni muu eesmärk kui pöördmaksustamise vältimine. Seda toetab ka OÜ Roman Tavast hinnang. Kaebaja pidi heauskse ja väärismetallide valdkonnas pikemaajalist kogemust omava ettevõtjana mõistma, et vaidlusalusel kaubal puudub muu väärtus lisaks selles sisalduva väärismetalli turuhinnale. Samuti pidi kaebaja aru saama, et kui kaubale teatud vormi andmine selle väärtust ei suurenda, siis peab sellel tegevusel olema mingi muu eesmärk. Erikorra vältimise soov saab olla põhjendatud eelkõige juhul, kui tehingute sellisel viisil vormistamise eesmärgiks on alusetu maksueelise saamine. Kaebaja osalemine nendes tehingutes loob põhjendatud kahtluse, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses. Kaebaja üldsõnaline seisuoht, et tema eesmärgiks oli kulla hinnaga spekuleerides kasumit teenida, ei veena selles, et tehingutel oli muu majanduslik põhjendus lisaks ebaseadusliku maksueelise saamise ootusele. Tehingute majanduslikust sisust lähtudes on tegemist näilike tehingutega. Kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks on üldsõnaline. Sealt ei selgu, millise õigusnormi tõlgendamiseks soovib kaebaja Euroopa Kohtu poole pöörduda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-3014 mida ta kohaldas. Maksuotsusest ega kohtuotsusest ei saa aru, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiline alus. Faktilisest alusest sõltub, mis on need olulised asjaolud, mille olemasolu tuli tuvastada. Kohtuotsusest ei saa aru, miks, kes ja mida pidi teadma. Kohus ei viita tõenditele ega seadusele. Maksuhaldur ei ole tõendanud ostja pahauskset käitumist. Pole tuvastatud ka maksupettuse olemasolu ehk maksude mittetasumise fakti. Seni, kuni MTA pole kontrollinud OÜ Neolines sisendkäibemaksu arvestuse korrektsust, ei saa jätta kõrvale asjaolu, et tegemist on topeltmaksustamisega. See on vastuolus käibemaksu olemusega. „Teadis või pidi teadma“ kontseptsioon on Eesti kohtupraktikas vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga. Eestis on see maksupettusest eraldiseisev nähtus. Käibemaksu mahaarvamist ei saa piirata pelgalt seetõttu, et kaubatarnet ei peeta tegelikult toimunuks. See, kas kõnealuste kaupadega seotud varasematelt või hilisematelt müügitehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksu on riigile üle kantud või mitte, ei mõjuta maksukohustuslase tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Direktiivis ette nähtud mahaarvamisõiguse korraga ei ole kooskõlas see, kui mahaarvamisõigust ei lubata kasutada maksukohustuslasel, kes ei teadnud ega võinud teada, et asjaomase tehinguga on seotud pettus. Kui keegi müüb ühte kaupa ja teine teeb sellest kaubast hiljem midagi muud, siis see ei ole keelatud ega kuulu pöördmaksustamisele. Suveniirtootes sisalduv kuld pidi olema kaebajale oluliseks kindlustundeks. Halduskohus asus seisukohale, et asjas puudub selge vajadus analüüsida kõnealuste tehingute näilikkust. Kohus asus samaaegselt vastuolulisele seisukohale, et kui isegi on tegemist tootega, siis tehingute majanduslikust sisust lähtudes on tegemist näilike tehingutega, millega varjati kulla müüki. Medalite vormimisega, graveerimisega ja märgistamisega ongi metallimaterjalile antud uus sihtotstarve ja tähendus. Paljasõnaline ja üllatuslik on kohtu järeldus, et medalite valmistamise kulude kandmine ei ole mõistlikult selgitatav muuga kui maksupettusest saadava suurema tulu ootusega. Kaebaja ei ole medaleid valmistanud ega nende valmistamises osalenud. Kaebaja oli veendunud, et kaubal on alati sõltumata kunstiväärtusest kindel väärtus, mis on võrdne selles sisalduva väärismetalli turuhinnaga. Kaebaja ei pidanud mõistma, et kui kaubale teatud vormi andmine selle väärtust ei suurenda, ei ole tegemist kunstiga. Vajalik on küsida Euroopa Kohtult eelotsust (28.11.2017 täpsustatud taotlus), et teha kindlaks, kas siseriiklikult registreeritud ja kulda sisaldav valmistoode (suveniirtoode) on hõlmatud mõistega „kullamaterjal või pooltooted“ käibemaksudirektiivi art 198 lg 2 tähenduses ning millised on selle maksuõiguslikud järelmid.
5(6)
3-15-3014
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.