lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-3014/31

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-3014/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2338
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.01.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-15-3014

Haldusasi

Boletus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030406-21 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Boletus OÜ, volitatud vandeadvokaat Mart Angerjärv Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.09.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Boletus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28.11.2017 kohtuistungil

esindaja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Boletus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-3014 muutmata.
2.Poolte apellatsioonimenetluse kulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-3014 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) suurendas 14.09.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030406-21 Boletus OÜ maksustamisperioodide november 2014 ning detsember ja jaanuar 2015 20% määraga maksustatavat käivet 167 803,71 euro ja käibemaksu 33 560,73 euro võrra ning vähendas enammakstud käibemaksu sama summa võrra. Maksuotsuse lahutamatuks lisaks on MTA 13.07.2015 kontrollakt. Boletus OÜ ostis kontrollitaval perioodil OÜ-lt Neolines 12 väärismetallist suveniirtoodet/medalit ning arvestas arvetele lisatud käibemaksu 33 560,73 eurot sisendkäibemaksu hulka. Boletus OÜ võõrandas tooted edasi Belgia äriühingule NV Tony Goetz, rakendades 0%-list käibemaksumäära. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et tegelikkuses müüdi ja osteti väärismetallmaterjali, mis kuulub maksustamisele käibemaksuseaduse (KMS) § 411 lg-st 1 ja lg 2 p-st 4 tuleneva väärismetalli käibemaksuga maksustamise erikorra alusel. Boletus OÜ juhatuse liige AE kinnistas, et müüs OÜ-lt Neolines soetatud kullast suveniirtooted/medalid edasi romukullana ehk väärismetalli sisaldava materjalina rafineerimiseks Belgia äriühingule NV Tony Goetz. Hinna määramise aluseks ei olnud suveniirtoode/medal ise (selle kunstiline väärtus), vaid hind kujunes kulla maailmaturu hinna järgi. Sama kinnitas OÜ Neolines juhatuse liige OL. Mõlemad juhatuse liikmed selgitasid, et tehingud tehti 24.01.2014 sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingus oli kokku lepitud väärismetalli sisaldava materjali, mitte suveniirtoodete/medalite ost-müük. Juhatuse liikmeid ei huvitanud kauba kunstiline väärtus ja päritolu. Ka NV Tony Goetz kinnitas väärismetalli, mitte suveniirtoodete/medalite soetamist. OÜ Roman Tavast kui Eesti juhtiva medalite ja märkide tootja ning müüja vastusest maksuhaldurile selgus, et Boletus OÜ ja OÜ Neolines ei käitunud tavapärasele suveniirtoodete/medalite müüjale omaselt ning müüdud kauba puhul ei ole tegemist suveniirtoodete või medalitega. Tootele nimemärgise lisamine ei tõenda vastupidist. Nimemärgise URGER registreerimine reaalselt mittetegutseva 5x5 Capital OÜ nimele on toimunud eesmärgiga jätta mulje, et tegemist on väärismetalltootega.
2.Boletus OÜ esitas 02.12.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ning taotles 14.09.2015 maksuotsuse tühistamist. Maksuhaldur pole tõendanud maksupettuse toimumist ega kaebaja osavõttu sellest. Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) ei võimalda käibemaksu mahaarvamist piirata. Kaup on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta ei ole kaebaja tõenditega arvestanud. Puuduvad tõendid, et maksud jäid tasumata. OÜ-l Neolines puudub maksuvõlg. Suveniirtoode ei ole ainult münt. NV Tony Goetz kinnitas, et müüdi kaupa, mitte romukulda. Samuti kinnitas AS Metrosert, et tegemist oli suveniirtoote/medaliga. Kuskil ei ole kirjas, kui palju peab tootmise käigus olema lisatud mingit lisaväärtust, et toote olemus muutuks. Keegi ei saa ette kirjutada, kuidas kunst või suveniir peab välja nägema.

2(6)

3-15-3014 Maksuotsus sisaldab asjaolusid, mis puudutavad OÜ-d Neolines, mitte kaebajat. Tehingupartneri käitumist ei saa omistada kaebajale. Boletus OÜ ei teinud tehinguid mitte käibemaksu pärast, vaid tulenevalt asjaolust, et tal on kullaga tehtavate tehingute kogemus ja ta arvas, et suudab suveniirtoodet vajadusel ümber töödelda ja kulla hinnaga spekuleerides kasumit teenida. Kahjuks tänaseni see õnnestunud ei ole. Lisaks kahjumile soovib MTA kaebajat täiendavalt sanktsioneerida. Väärismetalltoode peab olema märgistatud valmistaja või sissevedaja nimemärgisega ning väärismetalli sisaldust näitava proovimärgisega. Need olid olemas. Toote valmistaja nimemärgis URGER on kantud riikliku nimemärgiste registrisse nr 1696/2014/2015 ja kuulub ettevõttele 5x5 Capital OÜ. Äriühing on registreeritud kui väärismetalltoodete valmistaja ja sissevedaja. MTA laiendab ebaseaduslikult Eestile antud pöördmaksustamise õiguse kohaldamisala. Vajalik on pöörduda eelotsuse taotlusega Euroopa Kohtu poole ja paluda käibemaksudirektiivi tõlgendamisel abi. Tuleb võtta seisukoht, kas esineb alus pöördmaksustamise kohaldamiseks ning kas direktiiv ja selle aluspõhimõtted võimaldavad käibemaksu mahaarvamise õigust piirata olukorras, kus pöördmaksustamise eesmärk ei ole ohustatud.

3.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuses ning 02.11.2015 vaideotsuses võetud seisukohtade juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 20.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja ja OÜ Neolines vaheliste tehingutega seotud teabest nähtub, et tehingute raames võõrandatud kaubaks oli liigitunnustega asi (konkreetse kullasisaldusega metallimaterjal), mis oli kõnealuste tehingute raames individualiseeritud 12 ümara esemena, mida pooled nimetavad suveniirtooteks või suveniirtooteks/medaliks. Tehingute sisuks oli seega väärismetalli sisaldava metallimaterjali müük Boletus OÜ-le. Seda järeldust kinnitavad asjas kogutud tõendid. Kaebaja ja OÜ Neolines juhatuse liikmeid ei huvitanud kauba võimalik kunstiline väärtus ja päritolu, vaid üksnes kullasisaldus. Tehingute aluseks oli 24.01.2014 raamleping, mis reguleeris väärismetallide müüki. Arvetel ja kauba üleandmise aktidel kajastatakse kaupa materjali kaalu järgi ning tehingute maksumuse aluseks on kauba kaalule vastav kulla hind maailmaturul. Kaebaja müüs kauba edasi romukullana (gold scrap bar). Tehingutele kohaldus KMS § 411 lg 1, mis sätestab, et kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja tasub käibemaksusumma võõrandaja asemel. KMS § 411 lg 2 p 4 sätestab, et erikorda rakendatakse muu hulgas väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile. Käesolevas asjas puudub selge vajadus analüüsida kõnealuste tehingute näilikkust (maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4), sest tehingutega seotud asjaoludest nähtuvalt ongi tehingute sisuks ja poolte tahteks olnud väärismetalli sisaldava metallimaterjali müümine. Seda järeldust ei lükka ümber asjaolu, et kauba nimetusena on arvetel kajastatud „suveniirtoode“ või „suveniirtoode/medal“. Seda enam, et kauba kogust on arvetel ja üleandmise aktides arvestatud grammides, mitte nn medalite arvu põhiselt. Müüdavaks kaubaks ei olnud väärismetalltooded väärismetalltoodete seaduse (VMTS) tähenduses. Oluline ei ole, et medalitel olid VMTS-le vastavad väärismetalltoodete märgised. Märgiste olemasolu ei vabasta pooli pöördmaksustamisest, kui tehingu reaalseks sisuks oli 3(6)

3-15-3014 väärismetalli sisaldava metallimaterjali müük. Samuti pole oluline, kuidas toodete sertifitseerimisega tegelev AS Metrosert nimetab esemeid, mille kulla sisaldust on tal palutud analüüsida. Asjaolu, et kaebaja ei ole tehingutelt KMS §-le 411 vastavalt maksu arvestanud, saab olla teadlik seaduse nõude täitmata jätmine või seaduse ebaõige tõlgendamine. Isegi, kui asuda seisukohale, et kauba nimetuse kajastamine arvel ning väärismetalltoodete märgised annavad aluse lugeda tehing formaalselt väärismetalltoote võõrandamiseks, viiks majandusliku tõlgendamise põhimõte sama maksuõigusliku tulemuseni. Heausksete ettevõtjate vahelise käibe puhul ei ole majanduslikult vahet, kas rakendatakse pöördmaksustamist või mitte. Pöördmaksustamine ei võimalda läbi viia selliseid maksupettusi, mille sisuks on näiliku kauba edasimüügi ahela loomine, kus müüja jätab tal lasuva käibemaksukohustuse täitmata, samas kui ostjal on õigus sisendkäibemaks oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Selliselt tagastatav käibemaks on näilikes tehingutes osalenud isikute ebaseaduslikuks tuluks. KMS § 411 muutmise seaduse eelnõu kohaselt oli regulatsiooni eesmärgiks selliste väärismetallide valdkonnas levinud pettuste ärahoidmine. Eelnõus on välja toodud, et tõenäoliselt püütakse pettuse läbiviimiseks ära kasutada olukorda, kus pöördmaksustamine ei laiene kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud eelnõus nimetatud metalle ja need on vastava toote osaks. Olukorras, kus nähtub, et kaup ei oma iseseisvat väärtust, vaid on tehtud üksnes pöördmaksustamise vältimiseks, kohaldub MKS §-st 84 tulenev majandusliku tõlgendamise põhimõte. Ka käesoleva vaidluse puhul ei nähtu, et kõnealuste nn medalite valmistamisel oli mõni muu eesmärk kui pöördmaksustamise vältimine. Seda toetab ka OÜ Roman Tavast hinnang. Kaebaja pidi heauskse ja väärismetallide valdkonnas pikemaajalist kogemust omava ettevõtjana mõistma, et vaidlusalusel kaubal puudub muu väärtus lisaks selles sisalduva väärismetalli turuhinnale. Samuti pidi kaebaja aru saama, et kui kaubale teatud vormi andmine selle väärtust ei suurenda, siis peab sellel tegevusel olema mingi muu eesmärk. Erikorra vältimise soov saab olla põhjendatud eelkõige juhul, kui tehingute sellisel viisil vormistamise eesmärgiks on alusetu maksueelise saamine. Kaebaja osalemine nendes tehingutes loob põhjendatud kahtluse, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses. Kaebaja üldsõnaline seisuoht, et tema eesmärgiks oli kulla hinnaga spekuleerides kasumit teenida, ei veena selles, et tehingutel oli muu majanduslik põhjendus lisaks ebaseadusliku maksueelise saamise ootusele. Tehingute majanduslikust sisust lähtudes on tegemist näilike tehingutega. Kaebaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks on üldsõnaline. Sealt ei selgu, millise õigusnormi tõlgendamiseks soovib kaebaja Euroopa Kohtu poole pöörduda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5.Boletus OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 20.09.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning esitab halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus hindas tõendeid valesti. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid maksupettuse olemasolu või kaebaja pahausksust. Kaebaja ei ole deklaratsioonides valeandmeid esitanud. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et tehingupartneritest osaühingud oleksid tegutsenud kaebaja juhatuse liikmete juhiste alusel. MKS § 82 kohaselt eeldatakse maksukohustuslase esitatud tõendite õigsust. Kuna maksuhaldur ei ole maksuotsust nõuetekohaselt põhjendanud, ei ole kaebajale üle läinud kohustust tõendada, et maksusumma määrati valesti. Halduskohus ei ole tõendamiskohustuse ülemineku osas seisukohta võtnud. Kohus ei ole alati viidanud õigusele, 4(6)

3-15-3014 mida ta kohaldas. Maksuotsusest ega kohtuotsusest ei saa aru, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiline alus. Faktilisest alusest sõltub, mis on need olulised asjaolud, mille olemasolu tuli tuvastada. Kohtuotsusest ei saa aru, miks, kes ja mida pidi teadma. Kohus ei viita tõenditele ega seadusele. Maksuhaldur ei ole tõendanud ostja pahauskset käitumist. Pole tuvastatud ka maksupettuse olemasolu ehk maksude mittetasumise fakti. Seni, kuni MTA pole kontrollinud OÜ Neolines sisendkäibemaksu arvestuse korrektsust, ei saa jätta kõrvale asjaolu, et tegemist on topeltmaksustamisega. See on vastuolus käibemaksu olemusega. „Teadis või pidi teadma“ kontseptsioon on Eesti kohtupraktikas vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga. Eestis on see maksupettusest eraldiseisev nähtus. Käibemaksu mahaarvamist ei saa piirata pelgalt seetõttu, et kaubatarnet ei peeta tegelikult toimunuks. See, kas kõnealuste kaupadega seotud varasematelt või hilisematelt müügitehingutelt tasumisele kuuluvat käibemaksu on riigile üle kantud või mitte, ei mõjuta maksukohustuslase tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Direktiivis ette nähtud mahaarvamisõiguse korraga ei ole kooskõlas see, kui mahaarvamisõigust ei lubata kasutada maksukohustuslasel, kes ei teadnud ega võinud teada, et asjaomase tehinguga on seotud pettus. Kui keegi müüb ühte kaupa ja teine teeb sellest kaubast hiljem midagi muud, siis see ei ole keelatud ega kuulu pöördmaksustamisele. Suveniirtootes sisalduv kuld pidi olema kaebajale oluliseks kindlustundeks. Halduskohus asus seisukohale, et asjas puudub selge vajadus analüüsida kõnealuste tehingute näilikkust. Kohus asus samaaegselt vastuolulisele seisukohale, et kui isegi on tegemist tootega, siis tehingute majanduslikust sisust lähtudes on tegemist näilike tehingutega, millega varjati kulla müüki. Medalite vormimisega, graveerimisega ja märgistamisega ongi metallimaterjalile antud uus sihtotstarve ja tähendus. Paljasõnaline ja üllatuslik on kohtu järeldus, et medalite valmistamise kulude kandmine ei ole mõistlikult selgitatav muuga kui maksupettusest saadava suurema tulu ootusega. Kaebaja ei ole medaleid valmistanud ega nende valmistamises osalenud. Kaebaja oli veendunud, et kaubal on alati sõltumata kunstiväärtusest kindel väärtus, mis on võrdne selles sisalduva väärismetalli turuhinnaga. Kaebaja ei pidanud mõistma, et kui kaubale teatud vormi andmine selle väärtust ei suurenda, ei ole tegemist kunstiga. Vajalik on küsida Euroopa Kohtult eelotsust (28.11.2017 täpsustatud taotlus), et teha kindlaks, kas siseriiklikult registreeritud ja kulda sisaldav valmistoode (suveniirtoode) on hõlmatud mõistega „kullamaterjal või pooltooted“ käibemaksudirektiivi art 198 lg 2 tähenduses ning millised on selle maksuõiguslikud järelmid.

6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata. Maksuhaldur jääb maksu- ja vaideotsuse juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

5(6)

3-15-3014

8.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja mahuka analüüsi, mis puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramise lubatavust. Antud juhul ei ole maksuhaldur piiranud kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust põhjusel, et tehingut ei ole tehingupoolte vahel väidetavalt toimunud, vaid maksuhaldur on leidnud, et tehingule kohaldub KMS § 411 ehk käibemaksuga maksustamise erikord. KMS § 411 lg 2 p 4 järgi kohaldub erikord muu hulgas väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile. Vaidlus ei seisne antud juhul selles, kas kaebajal on õigus sisendkäibemaksu maha arvata, vaid selles, kas OÜ-lt Neolines soetatu näol oli tegemist väärismetalli sisaldava metallimaterjaliga. Milline käibemaksuga maksustamise kord rakendub, sõltubki vastusest eeltoodud küsimusele.
9.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et küsimusele, kas tegemist oli medalitega või mitte, ei saa vastata siseriiklikult ja selle väljaselgitamiseks tuleb pöörduda Euroopa Kohtu poole. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga ning leiab, et antud juhul on ilmne, et nn medalid vormiti väärismetallist üksnes selleks, et vabaneda 01.07.2014 jõustunud käibemaksuga maksustamise erikorrast. Maksuhaldur ja halduskohus on põhjalikult analüüsinud seda, et väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile teatud vormi andmise eesmärgiks ei olnud mingi lisandväärtuse tekitamine. Kaebaja selgitused, miks ta soetas kulda just taoliselt vormitud kujul (530-840 g kaaluvad kullast valandid hinnaga ca 10 000-20 000 eurot, kuhu on peale graveeritud Tallinna siluett ja Eesti maakaardi kontuur), kuid müüs selle edasi romukullana, ei ole kohtule mõistetavad. Ka apellatsioonkaebuses väidab kaebaja üldsõnaliselt vaid seda, et suveniirtootes olev kuld pidi olema talle oluliseks kindlustundeks. Mis kaubaga on tegemist, sõltub selle olemusest, mitte aga sellele formaalselt lisatud tunnustest (ümmargune vorm, pildi peale graveerimine, väärismetalltoote märgise lisamine).
10.Antud juhul pole põhjust rääkida kaebaja heausksusest. Kas tegemist on väärismetalltoote või metallimaterjaliga, on objektiivne asjaolu, millest omakorda tuleneb KMS § 411 kohaldatavus. Halduskohus leidis õigesti, et lähtuda tuleb majandusliku tõlgendamise põhimõttest. Samuti nõustub ringkonnakohus sellega, et kaebaja oli teadlik, et tegemist ei ole väärismetalltoodetega ning kaebaja tegevuse eesmärgiks oli maksueelise saamine sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise ja seeläbi tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamise teel. Kaebaja sõlmis OÜ-ga Neolines lepingu väärismetalli sisaldava materjali ostmiseks juba 20.01.2014. Kuni 01.07.2014 seadusemuudatusteni tegelesid nad kullavalanditega, milles kulla sisaldus oli alla 325 tuhandikku kaaluosa, ja alles pärast 01.07.2014 asusid kauplema väidetavate suveniirtoodetega, tuues põhjuseks, et keegi enam kullavalandeid müügiks ei pakkunud. Maksuhaldur järeldas õigesti, et eluliselt usutav on see, et äriskeemi muutmise tingis seadusemuudatus, mitte turg.
11.Kohtuotsus ja maksuotsus on piisavalt selged ja põhjendatud. Maksuotsusest nähtub maksuotsuse tegemise faktiline alus: kaebaja soetas väärismetalli sisaldavat metallimaterjali ja seetõttu tuli käibemaksu tasuda vastavalt KMS §-le 411.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 750 eurot) tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja